oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, näiteks skisofreenia puhul) Isiksusehäired(antisotsiaalne ehk düssotsiaalne) Orgaanilised ajukahjustused(näiteks kasvajad teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll
enesetapukatsete vastu. 4 2 Tänapäevased uuringud Paljud olulised küsimused enesetappude seosest antisotsiaalsete isiksusehäirete ning psühhopaatia vahel on siiani vastuseta. Kasutades intervjuu ja ise-raporteerimise meetmeid ning uurides võimalike lisa muutujate rolle, laiendati Verona uurimust. Esiteks uuriti millises ulatuses on psühhopaatia ja antisotsiaalsed isiksusehäired enesetapule kalduva käitumise puhul ette ennustava toimega. Enesetapule kalduv käitumine on defineeritav kui potentsiaalselt ennast-vigastav käitumine, kus inimene mingil null-tasemel üritab endalt elu võtta või soovib sellise käitumisega saavutada mõne muu eesmärgi. Kuna antisotsiaalsed isiksusehäired on palju tugevamalt seotud impulsiivsusega kui psühhopaatia, siis on alust arvata, et see võib tugevalt viidata enesetapule kalduvat käitumist
Vii vajadusel laps arsti juurde Jälgi, kuidas sujuvad lapse suhted kaaslastega, aita neid suhteid arendada 8. Miks väärkohtlevad vanemad oma lapsi seksuaalselt ja füüsiliselt? Vanematel on endal väärkohtlemise kogemus lapsepõlvest kaasas Kõrgem keskkondlik stress ja sotsiaalne isoleeritus Vanem on töötu või tal on ebastabiilne töö Tarvitavad alkoholi või narkootikume Vanematel on isiksusehäired Häirunud oma lapse adekvaatne tajumine 9. Millised sarnased tunnused esinevad väärkoheldud lastel? Traumaatilise stressi reaktsioonid (unehäired, halb isu, üldine ärevus) Paranoidsed reaktsioonid ja usaldamatus Madal enesehinnang Depressioon ja ennasthävitav käitumine Vähene enesekontroll ja käitumishäired Halb õppeedukus Primitiivsete kaitsemehhanismide kasutamine
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. ...
Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired)
alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt DSM –IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD – 10 (International Classification of Diseases) – publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired)
Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele, samuti võib isik muutuda vägivaldseks. Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi kas siis pidevalt või joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised kehalised haigused. Halvimal juhul võib asi lõppeda surmaga. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel. Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida, kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks.
mis jäävad abordist, ei kuulu nende hulka." James McNeil, Redeeming a Father's Heart Abort võib olla naisele erakordselt valus. Tugev valu, lein ja segadus võivad kahjustada või hoopis ära võtta naise võime olla ema ja /või abikaasa. Osad võivad muutuda üksiklasteks, depressiivseteks, väsinuteks ja vaevu oma igapäevaste rutiinidega toimetulevaiks. Tõsisematel juhtudel seksuaalne võimetus, isiksusehäired, ja/või vaimse tervise probleemid, mis nõuavad perjoodilist haiglaravi. Koduvägivald Enese vihkamise ja viha tugevad tunded panevad mõned naised oma suhetes sihilikult konflikte tekitama, eriti lähisuhetes. Nad õhutavad või loovad emotsionaalseid draamasid mida mõlemad kasutavad kui vahendit vabastada tuprunud emotsioone. Mille tagajärjeks on lõpuks hävitatud suhe ja isolatsioon, täites vajadust enese karistamiseks.
• Esmatasandi meditsiinitöötaja on sageli see, kes suunab depressiooniga patsiendi spetsialiseeritud arstiabi etappi. Kokkuvõtvalt on esmatasandi meditsiinitöötaja alati kättesaadav, asjatund- lik ning kohustatud abi andma. ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired, eriti kui haiguspildis domineerivad impulsiivsus, agressioon ja sagedased meeleolukõikumised); • alkoholism (eriti noorukitel, eriti joomaperioodi järgselt) ja/või uimastite kuritarvitamine noorukite puhul); • skisofreenia; • orgaanilised psüühikahäired; • muud psüühikahäired.
· need, kes on olnud vangi mõistetud laste seksuaalse ahistamise eest; · need, kes on pannud toime laste seksuaalse ahistamise rohkem kui ühel korral; · need, kes on pannud toime arvukalt, s.t. üle 10 seksuaalse ahistamise akti laste suhtes; · need, keda on korduvalt vangistatud laste seksuaalse ahistamise eest, kellele vanglakaristus ei ole mingit mõju avaldanud Pedofiilide olemus Pedofiilidel võib esineda ka muid probleeme, nt. "psühhoseksuaalsed häired, isiksusehäired või psühhoosid" ja nad võivad olla seotud teiseliigiliste kuritegudega. Lasteahistamisega seotud seksuaalkuriteod võivad olla kombineeritud ka muude seksuaalsete kõrvalekalletega nagu näiteks zoofiilia. Pedofiilid võivad olla psühhopaadid või neid teatakse kui sarimõrtsukaid. Pedofiilia laialtlevinud sünonüüm on ,,kommionu". Lapsele maiustusi pakkuda või neid ostma kutsuda on pedofiilide klassikaline trikk lapse usalduse võitmiseks. Kurjategija
needki kõik Põhjamaades. Käesoleval hetkel ei teata veel, kas Aspergeri sündroomi esineb sama sagedusega kõigis maades ega isegi seda, kas seda esineb kõigis maailmajagudes. Ligi pooled kõigist Aspergeri sündroomiga isikutest ei otsi enne täiskasvanuks saamist psühhiaatrilist abi. Oluline on ka teada, et mitte väheolulisel osal täiskasvanud patsientidest, kellel arvati olevat skisofreenia, obsessiiv-kompulsiivne häire ja erinavad isiksusehäired, on tegelikult Aspergeri sündroom. Seega umbes 3-4 lapsel 1000 kohta areneb kogu Aspergeri sündroomile tüüpiline sümptomikooslus välja enne kooliiga või koolieas ning umbes sama paljudel on Aspergeri sündroomi piirimail olevad autismispektrihäired. Poistel on selgeid sümptomeid sagedamini kui tüdrukutel ja vaid iga viies juhtum on tüdruk. Retti sündroom Retti sündroomi (Rett's syndrome ingl. k.) on kirjeldatud vaid tüdrukutel, kusjuures häire põhjus on senini ebaselge
Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat Vaimne alaareng Psüühika arengu üldine pidurdumine - Arenguperioodi vältel avalduv võimete ja oskuste formeerumise puudulikkus - Intellekti madalam tase Jaguneb: kerge, mõõdukas, raske ja sügav. Autism - Poistel 4,5 korda sagedasem - Palju komorbiidseid häireid - Geneetika, prenataalne keskkond, üsasisesed infektsioonid, enneaegsus jne. põhjust suudetakse tuvastada ~ veerandil.
...............................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 12 Nartsissistlik isiksusehäire 3 SISSEJUHATUS Ühiskonnas, kus hinnatakse pealiskaudsust ning inimsuhted on jäänud tahaplaanile on tekkinud olukord, kus isiksusehäired on üha rohkem levinud. Inimesed, kes on umbusklikud, vastutustundetud, ebastabiilsed, hüsteerilised, ärevad, passiiv-agressiivsed jne. Nad on kõikjal meie ümber ning keskkond soodustab veelgi selliste isiksuse tüüpide esinemist. Teema valik tulenes sellest, et õppida rohkem nartsisstlikust isiksusehäirest. Kuidas selline inimene mõtleb ja kuidas tegutseb. Tihti esineb just liidritel ja juhtidel sellele
PÄRILIKKUS Üheks riskiteguriks on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse kindlustatuse puudumine, samuti pikaaegne haigus. On leitud, et depressiooni haigestumine on tõenäolisem, kui suguvõsas on esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism. Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse joontega ning patoloogiliste joontega (isiksusehäired). Psühhosotsiaalsed tegurid Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine KUIDAS DEPRESSIOON KULGEB? Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Ajus on vähenenud
Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda (emotsioone, erutuvus, impulsikontroll, suhtlemis stiil= Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline: On laialdane: avaldub paljudes olukordades Ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi
Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele. Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn. joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Joonis 1. Alkoholismi problem Allikas: (Kelli, Seiton 2013, 25) 6 1.1 Alkohooliku tundemärgid
Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused, psühhosotsiaalsed pingutused (stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired)
ebastabiilne (CNN 21.04.2007). 3 DIAGNOSTILISED KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID Üha lahknevamad teooriad ja koolkonnad, üha kogunev kliiniliste kirjelduste hulk ja süvenevad segadused klassifikatsioonides viisid vajadusele info kuidagi korrastada ja ühtse statistika ning erialase suhtlemise tarvis kõigile ühtmoodi arusaadavasse keelde viia (Allik etc 2003: 116). Isiksusehäired klassifitseerinud nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) oma RHK-süsteemiga kui ka Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (APA) DSM- süsteemiga (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). RHK-10 on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon (WHO Eesti 21.04.2007), mis sai heakskiidu 1990 aastal ning võeti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikmesriikides kasutusel aastal 1994 (WHO 21.04.2007).
Kõige enam tarbitakse alkoholi suuremas sõprade seltskonnas (72%), vähem koos parima sõbraga (18%) ning koos vanematega 9% vastanutest. Üksi alkoholitarbijate hulk on väike (1,7%). Lisaks selgus, et 12 aastaselt või varem oli alkoholi tarbinud koguni 40% küsitletutest. (Leuska, 2006). Vähest vanust võib antud kontekstis murettekitavaks pidada eelkõige seetõttu, et Nooremalt alkoholi tarbima hakanud õpilastel on leitud ka enam psühhopatoloogilisi reaktsioone, nagu depressioon ja isiksusehäired (Niiler, 2007). 1.3 Alkoholi mõju organismile Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski(http://www.mv.parnu.ee/uploads/media/ALKOHOLI_MoJU_TERVISELE.pdf). Suurema osa haiguste või tervisehäirete korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud
psüühikamuutused. Erinevate uimastite puhul esineb erinev patogeneetiline mehhanism, kahjustuste kujunemise kiirus ja sügavus. 1. Esmaselt ilmnevad kergemat laadi tunde- ja tahteelu muutused (närvilisus, emotsioonide labiilsus, erutuvuse kõrgenemine, tahteaktiivsuse langus, suurenenud väsitatavus, töövõime alanemine jne.). 2. Kestvama (kroonilise) intoksikatsiooni korral ilmnevad püsivad isiksuse struktuuri muutused (erinevat laadi isiksusehäired), mis võivad põhjustada kohanemisraskusi ühiskonnas ja asotsiaalset käitumist. 3. Mõningate psühhoaktiivsete ainete pikaajaline tarvitamine võib lõpuks põhjustada raskekujulisi kasknärvisüsteemi orgaanilisi kahjustusi: isiksuse sügav degradatsioon, krooniline psühhoos, intellekti ja mälu defekt kuni nõdrameelsuseni. Psühhoaktiivsete ainete tarvitajate meditsiiniabi põhimõtted. 1. Üledoseerimisel tekib eluohtlik mürgitusseisund ning isik tuleb vältimatu abi korras
ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired
"jet lag" sündroom muutuva ajagraafikuga töö hilinendud une sündroom varajase une sündroom ebaregulaarne. une-ärkveloleku rütm Uneapnoe Une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Narkolepsia Krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustab kontrollimatu lühiajaline unevajadus, mille tõttu võib esineda 10-15 min pikkusi teadvusekaotusi. Isiksushäired Klassifitseerimine · Spetsiifilised isiksusehäired (F60) · Segatüüpi ja muud isiksusehäired (F61) · Ajukahjustuse ja haigusega mitteseostatavad püsivad isiksuse muutused (F62) · Harjumus- ja impulsihäired (F63) · Sooidentsushäired (F64) · Seksuaalsuunitluse häired (F65) Peamised avaldumisvormid ja diagnoosimine Isiksushäired - Äärmuslikud või olulised kõrvalekalded. Püsivad seisundid, käitumisviisid. Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi. Tekitavad hingevalu, häirivad sotsiaalset tegevust.
- Naistele omasem kiire meeleolude vaheldumine 4 või rohkem episoodi aastas Tsüklotüümia - Vähemalt 2 a kestnud arvukaid hüpomania ja depressiooni sümptomeid, mis ei vasta kummagi häire kriteeriumitele - Sümptomite vaba periood ei ületa 2 kuud - 0,4% elanikkonnast Bipolaarsuse levimus - Elu jooksul 2-6% elanikkonnast - Ülimalt heterogeenne grupp - Kõrge kaasuvate psüühikahäirete % - Ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired, isiksusehäired Bipolaarse meeleoluhäire negatiivsed mõjud - Tagasilangused, haiglaravi ja suitsiidiriski suurenemine - Psühhosotsiaalse funktsioneerimise halvenemine - Suhete halvenemine, kooselus toetuse vähenemine - Elukvaliteedi langus - Töövõime langus majandusliku olukorra halvenemine - Probleemilahendusoskuste alanemine toimetuleku raskenemine emotsionaalse ja praktilise elu pingega - Häirub une-ärkveloleku tsükkel
surinad, pearingluse-, ebakindlustunne, tükitunne kurgus, neelamisraskused Muud häired: unehäired, seksuaalfunktsiooni häired, isuhäired ÄH kehalisest haigusest neuroloogilised haigused, hüpoksia, endokriinsed häired, põletikulised haigused, vitamiinide defitsiit, muud seisundid. Psühhiaatrilised haigused depressioon, maania, skisofreenia, muud psühhootilised häired, dementsus, söömishäired, unehäired, isiksusehäired ÄH keemilisest ainest alkohol, rahustid, stimulandid, kofeiin, kannabis, lsd,mdma, vasopressorid, penitsiliin, sulfoonamiidid, elavhõbe jt. Ärevushäired paanikahäire, agorafoobia, spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevus, depressiooniga ärevus, obsessiiv kompulsiivne häire, post- traumaatiline stresshäire, äge stressreaktsioon, ärevushäire kehalisest haigusest, ärevushäire keemilisest ainest.
nüüd pliidi välja" jne. F1 psühhiaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) *Ajus olevate ülekannete häired tekivad. F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53.1 rasked; F53.8 muud). F0 Orgaanilised häired
5)Ärevus eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired: *äga intoksikatsioon tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks)
5)Ärevus – eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) – häired inimese lühimälus, orientatsioonis. halb uute oskuste omandamine. Ilmneb vanemas eas. Vältimiseks tuleb aju treenida. *deliirium (k.a. isiksusehäired) – teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid - tajuelamus, mis tekib ilma reaalse sensoorse stimulatsioonita *isiksusehäired – laubapiirkonna kahjustuse tagajärjel F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel tingitud psüühika- ja käitumishäired: *äga intoksikatsioon – tugev alkoholijoove, mürgitus mingist ainest *sõltuvus – mõeldakse koguaeg, millal jälle ainet tarvitada saaks. Psüühiline (heolutunde saavutamiseks) või füüsiline (vajadus keha tööks)
Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga) Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja ohustamismaania, hallutsinatsioonid, sundmõtted, vaimuelu ummikussejooksmine ja tahteelu häired) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid (ingl k attitude) ning sättumuslikke hoiakuid sättumusi (ingl k set). Hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid
nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele. (Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/ , 2009) Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke ja koguni surma. (Jaanus Mumma, alkoholism, https://www.kliinik.ee/, 2009) Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel (pärilik), psühholoogilistel kui ka sotsiaalsetel (ühiskond) teguritel. Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi
· Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Tekkepõhjused: geneetilised, kk, orgaanilised Käitumishäired Normist hälbiv käitumine · Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised · Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) · P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% · Algus enne 10 eluaastat · Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine · KH üks osa? · levinud erinevates vanustes: 1.väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud 2.vanemad lapsed: heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. Kuritegevuse alged) ·Oht muutuda probleemseks piirid, abi Valetamine Miks?
Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired Normist hälbiv käitumine Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) o psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) P>T, linn > maa, koolilastest 4-11% Algus enne 10 eluaastat Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus- ja ärevushäired, isiksusehäired Tundeelu häired Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna: o Nende kahe häire vahel puudub otsene seos o Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia o Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid o Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad Erinevused vanuseti, T >P Aluseks sündmus, hinnang Individuaalsed erinevused Mõjutused ühiskonnast
Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist
Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist
tulenevad tegelikud vaevused) · Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) · Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) · Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus · Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) · Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia ja sotsiopaatia · Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
10 häirete kategooriat · DSM-V (2013) Diagnostiline ja Statistiline Psüühiliste Haiguste Klassifikatsioon (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) · väljaandja American Psychiatric Association 17 kategooriat, nendes umbes 400 häiret F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired · Sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: dementsus (nt Alzheimer) deliirium hallutsinatsioonid isiksusehäired jne F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired · Äge intoksikatsioon · Kuritarvitamine · Sõltuvus · Võõrutusseisund (deliiriumiga või ilma) · Psühhootiline häire F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu · Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud
Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja –armastus) 42 Antisotsiaalsed isiksusehäired – psühhopaatia ja sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakute kolmeks oluliseks komponendiks on:
Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) Diagnostilist ja Statistilist Manuaali, IV versiooni (DSM-IV). DSM-IV nagu ka varasemad DSM versioonid, on objektiivsem, s.t. taotleb sümptomite täpset kirjeldatavust, mõõdetavust ja loendatavust. Et patsiendist mitmekülgsemat pilti saada, on DSM sisse viinud telgede süsteemi. Iga kliinilise diagnoosi jaoks hinnatakse viit telge. I telg on kliiniline psühhiaatriline diagnoos, II telg toob välja patsiendi püsivad iseärasused, need on isiksusehäired ja vaimne alaareng; III teljele kodeeritakse kehalised häired ja seisundid, mis võivad käesolevat psüühilist häiret mõjustada; IV telg näitab psühhosotsiaalsete stressorite tugevust ning V telg on funktsioneerimise üldhinnang (GAF), millel mõõdetakse nii momenditaset kui kõrgeimat taset möödunud aasta jooksul. VAIMSE TERVISE ALA ELUKUTSED Kliiniline psühholoog (Eesti Sotsiaalministeeriumi valdkonnas meditsiinipsühholoog).
· Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired. Normist hälbiv käitumine ·Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised ·Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) ·P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% ·Algus enne 10 eluaastat ·Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus- ja ärevushäired, isiksusehäired Varastamine KH (käitumishäirete) üks osa? · Levinud erinevates vanustes · Põhjused erinevad väikelapsed (2-4a) kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud vanemad lapsed heaolu osa hälbivast käitumisest (riskivalmidus) pidev hälbiv käitumine (org. kuritegevuse alged) ·Oht muutuda probleemseks piirid, abi Valetamine ·Erinevad põhjused 48
Lisaks veel vastastikune determinism, enesetõhuses (uskumus endasse, motivatsioon) ja mudelõppimine (sotsiaalne õppimine). 5. Evolutsiooniline lähenemine isiksusele 6. Viie faktori teooria (Suur Viisik): baastendentsid, kohanemused, seadumused 7. Viie faktori teooria: seadumuste hierarhilisus 8. Viie faktori teooria: isiksuseomaduste stabiilsus/muutlikkus ajas 9. Enesehinnang On hinnang inimese enda väärtuste kohta 10. Isiksusepsühholoogia: isiksusehäired 26 Loovus ja innovatsioon 1. Innovatsiooni mõiste Innovatsioon protsess, mille tulemusena uus võimalus arendatakse ideeks ja rakendatakse ellu; kusjuures rakendamiseks on vaja süsteemi, distsipliini, selgeksõppimist, praktiseerimist. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. 2. Innovatsiooni liigid Innovatsiooni liigid:
annaabi.ee 
