Erinevad globaalsed mängud, suhtluskeskkonnad, nagu facebook, ja foorumid, mis pealtnäha üsna süütud tunduvad, aitavad korraldada suuri ja massilisi ülestõuse ja aktsioone. Kõiksugu erinevad arvuti- ja konsoolimängud võtavad noortel palju aega ning ei luba neil tegeleda õppimise ja muu kasulikuga. Mängud sisaldavad palju vägivalda ja ebaeetilist suhtumist. Siit tulebki välja, et teaduse ja tehnika plussid võivad olla ka teistpidi selle miinusteks. Nii nagu soodustab interneti globaalsus ülemaailmset suhtlemist ja kultuuriruumide tundmaõppimist, võib see ka põhjustada ülemaailmset terrorit ja probleeme. Inimeste kätte on antud tohutu võim. Praeguse aja nutitelefonid on sama võimsad kui parimad arvutid kuuekümnendate lõpus kui saadeti inimesed kuule, aga kõik mida enamus soovib on see, et saaks muusikat kuulata ja pilte vaadata. Teaduse ja tehnika areng ning välja töötatud masinad on tohutult kaasa aidanud
Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi. See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Seega mina leian, et massikultuur ei ole miski, mida pidada halvaks. Kui inimesed elaks eraldatult ja igaüks tuleks täiesti oma mõttemaailmaga välja ei toimiks asjad nii nagu peaks. Alustades siis riikide juhtimisest kuni kirjanduskriitikani välja. Info levik oleks piiratud ja liiga suure varieeruvusega. Muidugi on olemas sama palju
kasulikuga. Mängud sisaldavad palju vägivalda ja ebaeetilist suhtumist. Me kõik mäletame küberrünnakut Eesti vastu seoses pronkssõduri teisaldamisega. See pani tõsiselt mõtlema, et ka Eesti tasandil ei ole küberrünnakud haruldus ja et internetijärelvalve on kindlasti vajalik. Siit tulebki välja, et teaduse ja tehnika plussid võivad olla ka teistpidi selle miinusteks. Nii nagu soodustab interneti globaalsus ülemaailmset suhtlemist, võib see ka põhjustada küberrünnakuid. Teaduse ja tehnika areng ning nende välja töötatud masinad on aidanud tohutult ühiskonna kujunemisele ja selle toimimisele kaasa. See on mugandanud meie elu ja teeb meile võimalikuks sellised asjad, mida enne nende leiutamist keegi ettegi ei kujutanud. Hea näite saab tuua mobiiltelefoni kasutamisest. Ainuüksi USA-s tehakse umbes 35 000 kõnet sekundis, kui suur võib see arv veel üle maailma olla
Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas
Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
postmodernistliku kunsti eesmärk. Postmodernistlik muusika. - Postmodernistlik muusika ei ole eraldiseisev muusikaline stiil, vaid pigem viitab muusika postmodernistlikule ajastule. Postmodernistlik muusika, teiselt poolt on kunst, mis tuleb pärast ja reageerib modernismi vastu . Massikultuur - See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus, globaalsus, modernsus, praktilisus vägagi positiivne alatoon. Ja need sõnad kindlasti kirjeldavad massikultuuri. Popkultuur - Popkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaubatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsioonivahenditega (algul eriti televiisoritega) sai kiiresti levitada tekkivat ajaviitelist kunsti. Mis on Teine?
· Inimgeograafias on väga oluline keskenduda lisaks lokaalsetele protsessidele ka globaalsetele, kuna esiteks aitavad need meile võimaluse võrrelda ja ühendada oma elu ja tuttavaid kohti tundmatutega · Geograafi ülesandeks selle teema seisukohast pole uurida erinevaid piirkondi eraldiseisvate üksustena, vaid pigem uurida võrgustikke, mis selle koha eripärad kujundavad. · Lokaalse-globaalse sõltuvussuhted: mosaiik, süsteem ja võrgustik (ühendab mõisted globaalsus ja lokaalsus, liites need glokaalsuses mistahes üksuse võimet mõelda globaalselt ent tegutseda lokaalselt) 9. Self-Other · Enda ja teiste sidumise teema tõstatab inimgeograafias mitmeid probleeme. · Inimesed on liiga enesekesksed, pööravad tähelepanu vaid kindlatele vaatenurkadele ning · jätavad enda jaoks mitteolulised vaated välja. 10. Science Art · Inimgeograafiat võib pidada üheks kunsti vormiks kuna järjest tihenev seos
Keskklass Kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed Infoühiskond Kõrgelt arenenud postindustriaalne ühiskobd, mida iseloomustab teabe lai ja lihtne kättesaadavus Teadmusühiskond Ühiskond, kus infot pidevalt ja oskulikult kasutatakse Muutub töö iseloom- paindlik ja vaba töökorraldus Modernistlik ühiskond Märksõnad: progress, optimism, globaalsus Modernne elukeskkond: ratsionaalsus, pidev arvestamine, traditsioonide kadumine, mood, seiklus- ja riskijanu Postmodernistlik ühiskond Pessimistlik Väärtused muutuvad suhteliseks Heaoluriik Heaoluriik sündis tänase Klassikalised riigi ülesanded: riik peab tagama korra riik koostab seadused riik peab kaitsma maad välisvaenlaste eest
unplanned; unplanned, opportunistic result of temporary political majorities Modernse kapitalismi arengu eeltingimused: kultuurilised – „kapitalismi vaim“; institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Modernne ühiskond kui protsess – Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt, sisemise keerukuse tõus ning järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta majandus” Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust;
kõik kultuurid on toetanud/omanud inimõigusi väärtused ja praktikad millega neid realiseeritakse: - Ühiskondadel on erinev lähenemine inimväärikusele, seega ka inimõigustele - Tolerants ja tundlikkus - Traditsioonilisus Funktsionaalne universaalsus Pre-modernne Lääs: - Teised võisid olla inimsõbralikumad - Antiik ja barbarid - Kristlus ja mitte-usklikud Sotsiaalne struktuur, mitte kultuur seletab inimõigusi - Riik ja turg - Globaalsus Lahendused probleemile: universaalsed õigused mitte sarnane praktika Universaalsus on erinev erinevatel tasanditel: - Õiguste sisu, kontseptsioon - Õiguste tõlgendamine - Õiguste vorm, rakendamine Kvalitatiivne eristamine Universaalsus on olemas ainult kontseptsiooni tasandil Inimõigused kui kohalikud õigused – igal pool oma õigused Tuumikõigused – madalaim ühine nimetaja Kosmopoliitne kultuur – modernsus Miks relativismi pooldatakse?
tänaseks ajaks saab lihtsalt osta lennupileti ja olla juba paari tunni pärast soovitud sihtkohas. Kaugemate kohtade jaoks peab natukene rohkem kannatust varuma. Sama lugu käib nii äri tegemise kohta, kui ka firmade kohta. Ettevõtted, kui sellised ei ole enam lokaalsed viies läbi oma äri ühes linnas või siis ühes riigis. Selle asemel on praegusel ajal edukas just see, kes suudab oma tooted üle kogu maailma viia. Globaalsus on edukuse võti. Nii ongi tekkinud ülemaailmsed rahvusvahelised organisatsioonid, nagu seda on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühendatult ÜRO või siis tuntuma nime all inglise k. UN ehk United Nations). Sama lugu on juhtunud ettevõtetega. Oma haaretelt on nad sama tugevad, kui seda ülemaailmsed rahvusvahelised organisatsioonid, kasumite poolt edukamadki. Igaüks meist teab Coca-Colat, McDonald´s-it või siis Volkswagenit
o Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne; poliitiline; traditsiooniline kaubanduslik. o Domineerimistüübid: 2 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena - Individuaalne vastutus oma valikute ees o Aja ja ruumi lahutatus:
dünaamiline, osaliselt tasakaalustatud globaalne mudel: mudeli dünaamilisus võimaldab mõjurite (endogeensete ja eksogeensete muutujate) kirjeldamist ajas ning prognooside tegemist tuleviku kohta; osaline tasakaalustatus tähendab seda, et olulised makromajanduslikud näitajad nagu oluliste piimatoodete (või, juust, lõssipulber ja piimapulber) hinnad, elanike arv (sisetarbijad), SKP ühe elaniku kohta, SKP kasvuindeks, tarbijahinnaindeks jne määratakse kindlaks mudeliväliselt; mudeli globaalsus tähendab seda, et nii endogeensed kui eksogeensed muutujad on oma olemuselt makromajanduslikud, st iseloomustavad kogu Eesti põllumajandussektorit ning majandust kui tervikut. Piimandussektori mudeli üheks iseärasuseks on asjaolu, et mudelis käsitletakse eraldi kolme põhikomponenti: toorpiima, piimavalku ja piimarasva. Põhiliste toodete (juust, või, lõssipulber, piimapulber jm tooted) tootmise, tarbimise, impordi, ekspordi,
tuua erinevaid seoseid ning klienti on lihtne määratleda. Võrreldes teiste reklaamikanalitega (televisioon, raadio) on internetireklaami kontakti hind praeguseni Eestis kõige odavam. Kuna internet on paljude inimeste töökeskkond, siis seal viibivad inimesed otsivad midagi konkreetset ehk neil on millegi järgi vajadus. Kui ettevõte suudab oma toodangut pakkuda sel hetkel, kui potentsiaalne klient seda vajab, on ettevõtja jaoks eduka kontakti loomine tõenäolisem. Interneti globaalsus loob võimalused oma pakutavaid tooteid müüa üle maailma. Kuna internet ei ole vaid informatsiooni levitamise ja reklaamikanal vaid ka müügikanal, on kliendil võimalik veebivahendusel reklaamile ajendatuna tellida endale soovitud tooted koju kätte. Internet annab ka võimalused interaktiivseks suhtlemiseks tarbija 13
kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt
Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine Riskide globaalsus Rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse Ebakindluse ja riski poliitmajandus ( terrorism, terviseriskid, jms) Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada rohkem või vähem, suurendada antud teema kajastamist (kõik majanduslikud nähtused on sotsiaalselt konstrueeritavad) Globaliseerumine (ülemaailmastumine) maailma kokkutõmbumine, samal
vahendatav kultuur ● juhatab erinevate kultuurinähtuste mõistmise ja kriitilise analüüsi juurde ● kujundab kultuuriteoreetilise baasteadmuse ● toetab kultuuri kirjeldamise-analüüsimise metakeele kasutamist ● annab ainest kultuuri analüüsiks ja analüütilise diskussiooni arendamiseks ● teemad: kultuur, identiteet, ideoloogiad, popkultuur, keel ja representatsioon, retseptsioon ja auditoorium, kultuurikonfliktid ja globaalsus, kultuurisotsioloogia jms ● annab vahendid maailmaprotsesside mõistmiseks, tõlgendamiseks ja mõtestamiseks, sh avaliku sfääri – poliitilise sfääri, majandussfääri, sotsiaalsfääri, kultuurisfääri jt valdkondades ● võimaldab longituude kui pikkade protsesside uuringuid, sh ka kultuuridevahelisi võrdlusuuringuid Kultuuri käsitlevad sotsiaalteaduste suundi: kultuurisotsioloogia (väärtused ja normid
Kõik teooriad põimuvad, realiseeruvad. Pedagoogika on kui terviklik rakendusvaldkond. Didaktika on haaranud tänapäeval arvuti, e-õppe, õpilasele on antud kätte võimsad vahendid õppimiseks. Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad
sajandivahetuse paiku-I ms), pinged Kesk-Aasia pärast. * külm sõda alates 19. sajandi lõpukümnenditest või alates 1917 (bolševistlik revolutsioon Venemaal). 2) külm sõda ei ole vahetu konflikt, tegemist on pingestatusega, mis väljendub ohu- või hirmutundes III maailmasõja vallapääsemise ees; pingestatust suurendab 2 asja: massihävitusrelvade olemasolu (tuumarelv) ja peaaegu kontrollimatu relvastuse eksport kolmandatesse riikidesse. 3) vastasseisu globaalsus, mis avaldus kahel viisil: – maailma kui teatud ruumi mõttes, vastasseisust ei olnud vaba mitte ükski piirkond maailmas, keegi ei saanud tunda end täiesti ohustamatuna – ei hõlma mitte ainult militaarsfääri, rõhutatud ka seda, et külm sõda ennekõike ohjeldamatu propagandism ja kultuuride kokkupõrge. 4) kõige selle kõrval ka lokaalsed konfliktid, kus nö lasti aur välja. USA ja NL valduste kokkupuutepunktides //nt Korea sõda, Vietnam, konfliktid endistes koloniaalvaldustes
- Lokaalne – liikumist tuvastavad rakud mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega toimunud muutustele kahes nägemisvälja punktis. Lokaalne liikumistaju toimub V1 ja V2 piirkonnas ja spetsiaalsete retseptiivväljadega rakkudes. Lokaalse puhul töödeldakse vaid osa nägemise väljast ning lokaane osaleb lisaks mitmes liikumisaistingut mitte tekitavas protsessis - Globaalne – liikumise kõrgem töötlus toimub V5 piirkonnas. Iseloomustab rakkude globaalsus ehk rakkude retseptiivväljad hõlmavad suuremaid alasid või kogu nägemisvälja. Mis on ava probleem liikumistajus? Erinevad piirjooned mis liiguvad erinevates suundades erinevatel kiirustel võivad tekitada identseid vastuseid liikumistajus. Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse. Probleem
annaabi.ee 
