Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus Kui maksimaalse annusega pole toimet tuleb mõelda teiste antidepressantide peale TCA/TeCA või MAOI Benzodiasepiinid Ettevaatust kuritarvitamise tõttu
Häire tekkimisele aitavad kaasa negatiivsed elujuhtumid, samas mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi –ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus
...mis häirega on tegemist?Histriooniline 11) söömishäirega ei ole tähtis...? 12) Obsessiiv kompulsiivne häire - Ärevushäired,sundmõtted ,sundteod. Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire? 14) Mis on kolm tunnust mille poolest söömishäired ja depressioon sarnased? madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad? Depressioon: mõtted-minevikuvormis; üldised mõtted ,,kõik"; mõtted on minavormis Ärevushäire: mõtted-tulevikus; konkreetsed,valikulised mõtted; mõtted situatsiooni olukorraga 16) Midagi oli veel vaja lahtikirjutada,mida sa pead tähtsaks töötades psüholoogilise patsiendiga nagu õde kasutades KKT ? *on vaja küsida miks patsient mõtleb niimodi,miks ta otsustas teha niimidi
Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire
heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistlikke asju.Arenenud kaitsevõtted:*tõrjumine-teadvusest neg.välja tõrjumine,*reaktsiooni kujundamine vastupidiseks-ei näidata neg.asju välja, *ratsionaliseerimine-loogiline suhtumine,võetakse arvesse ,,+" ja ,,-".*regressioon-taandumine, tagasiminek lapsearengusse.Tänapäeval enamlevinud psüühikahäired: I ärevushäired: tunnused: pinge,närvilisus.Foobiad-hirmus.Foobia-hirm ei vasta realistlikule olule.Foobia on tugev hirm tegevuse,objekti ees.N:avalikkuse hirm,veehirm.II paanikahäire-tekib siis kui kaotame kontrolli situatsiooni üle N:nõrkus,higistamine,südamekloppimine.III üldistatud äravushäire: Inimene tunneb suuremat ärevust kui tegelikult on. Ärevuse kõrge tase-närveerimine; ärevuse õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada
Huuletubakas ehk mokatubakas Koostajad: Huuletubakas - mis see on? Niisutatud, auruga töödeldud ja eelnevalt kääritatud pulbertubakas; suitsuvaba tubakatoode; sisaldab nikotiini, u 2000 keemilist ühendit ja üle 20 vähki tekitava aine. Mõjud tervisele Suuõõne kahjustused - igemehaigused, põletikud, hammaste lagunemine; kahjustab kesknärvisüsteemi - ärevushäired, tähelepanu- ja keskendumisraskused; südameataki ja insuldi risk; Mõjud tervisele tõstab 2. tüüpi diebeedi riski; vähkkasvajad; risk haigestuda nakkushaigustesse - nt. ohatis; raseduseaegne tarvitamine tõstab tüsistuste ja enneaegse sünnituse riski. Levinumad müüdid Huuletubakas on ohutum kui sigaretid. Huuletubakas aitab suitsetamisest loobuda. Aitäh kuulamast!
d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele.
Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine - Et diagnoosida depressiooni, peab esinema vähemalt 2+2 sümptomit (2 nädala
Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi. Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired. Laps, kes ei ...
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine • Elumuutused(koolivahetus, kolimine teise elukohta, vanemate s...
Tänu sellele on suurenenud kolossaalset resursside tarbimine. Eluruum ei ole veel hetkel otseselt probleem olnud, kui seda on näiteks maavarad. Inimkond on märkimisväärselt arenenud planet maa mõistes, kuid ilmselt universumi mõistes oleme alles beebihällis. Me kipume kosmosesse kuigi ei tunne enda ookeanisügavikke. Lääne ühiskond on muutunud äärmiselt mugavamaks. Füüsilise töö osakaal on märkimisväärselt vähenenud, kuid tegeleme teiste probleemidega nagu depressioon ja ärevushäired. Samas oleme loonud suhteliselt globaalse maailma, kus suhtlus distantsilt ei ole mingi probleem. Tehnika ja it-süsteemid on aidanud viia ühiskonnad kõrgemale tasemele. Teisest küljest oleme unustanud kui tundlik on loodus. Suurem fossiilkütuste või elektrienergia kriis viiks kõik rivist välja, ning kes teab võib isegi vallandada ülemaailmse sõja. Tegelikult probleeme ja murekohti mille üle mõelda ja diskuteerida on palju.
Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konk...
Kanep Marili Järv Kanep Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi. Kanepit on kolme liiki. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kanepi liigid harilik kanep (Cannabis sativa) kultuurkanep (Cannabis sativa var. sativa) metsik kanep (Cannabis sativa var. spontanea Vav.) india kanep (Cannabis indica) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. Click to edit Master text styles ...
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tege...
Mida nooremalt kanepisuitsetamisega alustada, seda suuremad on riskid. Paanikahood. Kanep võib põhjustada ka erineva tugevusega paanikahoogusid. Sagedamini juhtub seda juhuslike tarvitajatega või nendega, kes saavad kogemata harjumuspärasest suurema koguse THCd. Taolised hood võivad olla väga tugevad ja hirmutavad. Inimene tunneb, et igasugune kontroll kaob, hapnikku ei jätku, ta sureb kohe või läheb hulluks jne. Sageli tekib ebareaalsuse tunne. Mõnikord saavad paanikahoost alguse ärevushäired, mis vajavad juba psühhiaatrite sekkumist ja mille täielik väljaravimine ei pruugi enam võimalik olla. Depressioon. Kanep soodustab ka depressiooni avaldumist. Uuringute kohaselt on kanepi kuritarvitajatel depressiooni tunnuseid neli korda sagedamini kui inimestel, kes kanepit ei tarvita. Depressioonist võivad omakorda areneda eri psühhosomaatilised häired, näiteks eespool mainitud ärevushäired jne. Tahtetuse sündroom. 1968
Mõnel juhul kaasneb maaniaga psühhootiliste sümptomite teke. Sellistel patsientidel võib kõne ja mõtlemise tempo muutuda nii kiireks, et kõnest ei ole võimalik aru saada. Söömise, joomise ja unevajaduse eiramine võib tekitada eluohtlikke seisundeid. Üldjuhul ei saa maniakaalne patsient ise oma seisundist aru ning samuti teda ümbritsevatel inimestel võib esialgu jääda mulje kui tegusast inimesest, kellega paljud läbi ei saa. 5. Ärevus ja ärevushäired Kõige olulisem on siiski probleemi teadvustamine ja abi otsimine, alles siis on võimalik seisundile anda õige diagnoos ning määrata ravi. Ärevus on loomulik tunne, mida kogeb mingil eluhetkel peaaegu igaüks. Erinevad olukorrad kodus, puhkehetkel ja tööl võivad tekitada närvilisust ja ootusärevust, kuid see tunne möödub tavaliselt kiiresti. Eristatakse mitut ärevuse liiki. Kartust tegeliku ohu ees nimetatakse hirmuks. Ärevust, mis on
Mida nooremalt kanepisuitsetamisega alustada, seda suuremad on riskid. Paanikahood. Kanep võib põhjustada ka erineva tugevusega paanikahoogusid. Sagedamini juhtub seda juhuslike tarvitajatega või nendega, kes saavad kogemata harjumuspärasest suurema koguse THCd. Taolised hood võivad olla väga tugevad ja hirmutavad. Inimene tunneb, et igasugune kontroll kaob, hapnikku ei jätku, ta sureb kohe või läheb hulluks jne. Sageli tekib ebareaalsuse tunne. Mõnikord saavad paanikahoost alguse ärevushäired, mis vajavad juba psühhiaatrite sekkumist ja mille täielik väljaravimine ei pruugi enam võimalik olla. Depressioon. Kanep soodustab ka depressiooni avaldumist. Uuringute kohaselt on kanepi kuritarvitajatel depressiooni tunnuseid neli korda sagedamini kui inimestel, kes kanepit ei tarvita. Depressioonist võivad omakorda areneda eri psühhosomaatilised häired, näiteks eespool mainitud ärevushäired jne. Tahtetuse sündroom. 1968. aastal võeti esimest korda kasutusele
Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme südameveresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ...
inimestest. · http://www.lilly.ee/index.php?lehekulg=tekst&tekst_nr=113 Tagajärjed: Ohjeldamatu söömine ja sellele järgnev korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Sageli kaasneb buliimiga depressioon, ärevushäired, seedehäired, kõhuvalud, hammaste kahjustumine, naistel menstruatsioonihäired. 30% ravitavatest jätkub häire perioodiliselt ka pärast ravi. Ja 20% jätkub häire pidevalt pärast ravi. · http://et.wikipedia.org/wiki/Buliimia · http://www.lilly.ee/index.php?lehekulg=tekst&tekst_nr=114 Huvitavad faktid: Ligi 50% inimestest, kes on ravikuuri lõpuni teinud, jätkuvad buliimiaga seonduvad süptopmid
tema käitumine ettearvamatu ning seetõttu võib ta teistele ja iseendale eluohtlik olla. (Kliinikum, 2011) Rühma F3 kuuluvad meeleoluhäired, mis väljenduvad meeleolu tõusus (mania) või alanemises (depressioon). Enamus meeleoluhäiretest korduvad, kuid võib esineda ka ainult üks haigusperiood elus. Episoodi kestus võib varieeruda mõnest nädalast mitme aastani. (Kliinikum, 2011) Viiendas ehk F4 rühmas on ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired. Siia gruppi kuuluvad üldiselt neurootilised, stressiga seotud häired. Ärevuse psüühilisteks sümptomitteks on rahutus, võimetus lõõgastuda, pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel või näiteks hirm kaotada kontrolli enese üle. Ärevuse somaatilisteks sümptomiteks võib olla näiteks südame kloppimine, higistamine, hingamisraskused jms. (Kliinikum, 2011) Grupis F5 on söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid
paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine. Puudulik kustumine. Enamusel inimestest esinevad mõnel eluperioodil hirmud ja rituaalid, kuid tavaliselt ei kujune sellest halvavat häiret. Marks: ärevushäired pole mitte vale õppimise vaid puuduliku kustumise tagajärg. Häired tekivad inimestel, kes kalduvad kergesti vältima. Oluline faktor foobiate tekkimisel on valmisolek (preparedness). On olemas sünnipärane hirmuvalmidus mõne stiimuli suhtes: kõrgus, tugev müra, kiire liikumine maapinna läheduses, võõras territoorium. Mudelõppimine. Eelsoodumus mõneks hirmuks võib olla õpitud lapseeas, oluliste pereliikmete käitumisest. Kulg: algus lapse- või varajases täiskasvanueas
- Halvem toimetulek hilisemas elus Varase algusga skisogreenia - 50x suurem esinemissagedus - Enne 18. eluaastat - Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat Vaimne alaareng Psüühika arengu üldine pidurdumine
- Välise toetuse alahindamine Käitumise iseärasused - Ohuolukordade vältimine - Turvalisuskäitumised mida teeb inimene et elimineerida ohtu o Rahustuse otsimine o Kontrollimine arstile helistamine, lähedastelt kontrollimine o Füüsilise koormuse vältimine Ärevushäirete liigid Foobiad: - Iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik Muud ärevushäired: - Ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes Foobiad - Lihtfoobiad spetsiifilise objekti või situatsiooni kartus - Agorafoobia avalike kohtade kartus - Sotsiaalfoobia hirm sattuda tähelepanu keskpunkti ja negatiivse hinnangu osaliseks saamine Lihtfoobia - Märgatav ja püsiv hirm - Foobiaga kokkupuutumine tekitab peaaegu kohe reaktsiooni, lastel nutmise,
ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. 1.4. Mis on Läbipõlemis sündroom? Läbipõlemis sündroom on reaktsioon tööga seotud stressile, mis väljendub emotsionaalses eemaldumises oma tööst ja lõpuks töölt lahkumises 1.5. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiviidi tasemel: erinevad terviseprobleemid (südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; ainevahetushäired;) 1 TMT0040 Õppejõud: Praktikumid mitmesugused riskikäitumised (suitsetamine; liigne alkoholi tarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine) Organisatsiooni tasemel:
Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naisetel oma emadega Sünnituskomplikatsioonid mitmikute sünd imikute terviseprobleemid imetamisraskused probleemid lähi-peresuhetes üksikvanemlus imikust tulenevad probleemid ebarealistlikud ootused emadusele täiuseiha Lisaks tablettravi kaalumisele selgitada, et depressioon ja ärevushäired on ravitavad ja kontrollitavad tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta julgustada tervishoiuspetsialistidega regulaarset kontakti pidama julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majapidamistöödes julgustama otsima sõpruskontakte teiste naistega julgustama pöörates tähelepanu ka kõige väiksematele edasiminekutele Hetkeline masendustunne on normaalne tundeelu reakstsioon suurte
kognitiivsed, afektiivsed, isiksuse või käitumise muutused esinevad pärast perioodi, mille vältel saaks eeldada otsest psühhoaktiivse aine toimet; - väljendavad püsivama iseloomuga ajukahjustust; - Häired on püsiva iseloomuga ja ravile raskesti alluvad.Alkohol. Otsene toksiline toime, eriti maksa ja ajukahjustus. Tervisehäired 1) võõrutussündroom : umbes 5 %-l alkoholsõltuvatest tüsistub krampide ja/või deliiriumiga) 2) muud psüühikahäired: ärevushäired, unehäired, depressioon, psühhootilised häired, isiksusemuutus, kognitiivsete funktsioonide kahjustus kuni dementsuseni) 3) somaatilised haigused: - maksakahjustus (rasvmaks, hepatiit, maksatsirroos 10-20%) - närvisüsteemikahjustus (perifeerse NS ja ajukahjustus, epilepsia) - krooniline pankreatiit - hüpertoonia (ajuinsuldi riski tõus) - vähktõbi (suu, neelu, söögitoru, maksa) - kõrgem suremus ülemäärastes kogustes tarbimisel (sh. alkoholmürgitused/kõrgenenud suitsiidirisk)
[2] 3 Milliste haigustega soolakambrisse tulla: · Sagedased viirusinfektsioonid nohu, köha · Krooniline neelu-, mandli-, põsekoobaste põletik · Psoriaas · Äge või krooniline bronhiit · Astma · Sagedased kõrvapõletikud · Allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · Naha ekseem, atoopiline dermatiit · Närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · Allergiline nohu · Liigestepõletikud · Unetus Soolaravile pole soovitav tulla : · Ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik · Inimestele kellel on olnud pahaloomulisi kasvajaid · Raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korra · Inimestele, kes on põdenud kopsutuberkuloosi 4 2. SOOLALAMP
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
Raamatu esimene osa pühendub pigem naiste omavahelisele sõprussuhtele, kuidas Aet muutub Ingerist sõltuvaks, klammerdub sõbranna külge nagu kaan ning ei suuda lahti lasta. Ta imeb Ingerist välja elujõu ja rõõmu, kuid lõpuks paneb Inger sellele punkti. Muidugi ehmatab see Aetu kuidas saab tema enda sõbranna teda alt vedada. Õnneks selline maa peale laskumine viib Aeda ravile, sellele eelneb veel enesetapukatse tablettide abil, depressioonihood ja ärevushäired. Paralleelselt jookseb Ingeri elus ka mänglev suhe Kiuruga. Naispool suhtub sellesse naiivselt, sest Kiuru on ometigi mandrilt siia vaid korraks praktiseerima tulnud. Kiuru, võib- olla oma noorusest, võib-olla elevusest, suhtub Ingerisse hoopis tõsisemalt. Ta korraldab paadimatka väikesaarele, kuhu võtab kaasa peale Ingeri ja Riina (matemaatikaõpetaja koolist) kui ka Arne, kes tuleb asjatundjana kaasa. Esialgu ei ole Arne tähtis tegelane, kuid
Raamatu esimene osa pühendub pigem naiste omavahelisele sõprussuhtele, kuidas Aet muutub Ingerist sõltuvaks, klammerdub sõbranna külge nagu kaan ning ei suuda lahti lasta. Ta imeb Ingerist välja elujõu ja rõõmu, kuid lõpuks paneb Inger sellele punkti. Muidugi ehmatab see Aetu kuidas saab tema enda sõbranna teda alt vedada. Õnneks selline maa peale laskumine viib Aeda ravile, sellele eelneb veel enesetapukatse tablettide abil, depressioonihood ja ärevushäired. Paralleelselt jookseb Ingeri elus ka mänglev suhe Kiuruga. Naispool suhtub sellesse naiivselt, sest Kiuru on ometigi mandrilt siia vaid korraks praktiseerima tulnud. Kiuru, võib-olla oma noorusest, võib-olla elevusest, suhtub Ingerisse hoopis tõsisemalt. Ta korraldab paadimatka väikesaarele, kuhu võtab kaasa peale Ingeri ja Riina (matemaatikaõpetaja koolist) kui ka Arne, kes tuleb asjatundjana kaasa. Esialgu ei ole Arne tähtis tegelane, kuid tema roll muutub
Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Inimene Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: · südame-veresoonkonnahaigused; · ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; · maohaavandid; · ainevahetushäired; · luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: · suitsetamine; · liigne alkoholitarbimine; · narkootikumide tarbimine; · vähene liikumine ja istuv eluviis; · ebatervislik toitumine. Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö
Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired, Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). skisofreenia- Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia, ärevushäired (too näide)- foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
kohta ja situatsioonide kohta) Biopsühhosotsiaalne mudel · Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused Stress-diatees mudel Soodumus e diatees Momendil mõjuvad pingetegurid e stress Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks.
Flegmaatik- tugev, tasakaalustatud, väheliikuv, stabiilne, introvertne. Sangviinik- tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired Skisofreenia, depressioon, ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus. Maslowi vajaduste hirearhia Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus Mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus, keskkond või miski muu? Inimese elukäigu määravad pärilikkus ja keskkond koos. Meie käitumine oleneb suures osas meie genotüübist, kuid kõik meis peituvad võimalused ei pruugi teostuda keskkonna mõju tõttu
perioodid alla 2 kuu. Vähemalt 2 järgnevaist: isumuutus, uneprobleemid, energiapuudus, väsimus, alanenud enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltv...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste ...
../ ● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/ ● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/ 9 ● mania ● depressioon ● ärevushäired 2.1.9 Kehalised haigused: ● ebameeldivad aistingud: valu, õhupuudus ● haigusprotsessi mõju / nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem ● und mõjutavad ravimid /nt antihistamiinsed 10 Kokkuvõte Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul
Meditsiiniline mudel vaimne häire, mis on tekkinudmingi füüsilise põhjuse tõttu, raviti ravimitega. Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine pole orgaanilist päritolu, nt hüsteeria, Ravi- kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta.Kaasasündinud häired, sotsiaalsed häired. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Skisofreenia - Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud.
Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema ümber. Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust. Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress. The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time. ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises. ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava “põgenemisega”, mida ne...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Juhendaja: ........... Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Seksuaalse väärkohtlemise esinemissagedus ................................................. 4 3. Seksuaalse väärkohtlemise liigitamine ........................................................... 5 4. Seksuaalse väärkohtlemise mõjud ................................................................. 6 5. Kokkuvõte ..................................................................................................... 8 6. Kasutatud allikad ........................................................................................... 9 Sissejuhatus Lapsel kui ühiskonna kaitsetumail lülil on suurim oht langed...
13.12.2008 - Uus-Meremaal asuvas Otago ülikoolis läbiviidud uuringu tulemused kinnitavad, et aborti teinud naistel on 30% suurem tõenäosus langeda levinud psüühilise tervise probleemide (nagu depressiooni ja ärevushäirete) ohvriks. Uuring, mille eestvedajaks oli dr David Fegrusson ning mille läbiviimist rahastas Uus-Meremaa Terviseuuringute Nõukogu, avaldati British Journal of Psychiatry detsembrikuu numbris. Uuringust nähtus, et kõige enam seonduvad abordiga ärevushäired ning meelemürkide kasutamine. Kontrasteeruvalt ei leitud, et ükski teine raseduse tulemus tooks kaasa psüühilise tervise probleemide tekkimise riski kasvamise. Uurijad hindasid, et abort on 1,5 kuni 5,5 % psüühikahäirete põhjuseks. Uuringu tulemused võivad mõjutada abordi õiguslikku regulatsiooni nii Uus-Meremaal kui Ühendkuningriikides, kus enam kui 90% abortidest lubatakse teha alusel, et
Emotsioonid Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifilist...
juhtunud jne, mis hinnaga asjad poes on jne -> pangu asju kirja jne. *Lähed kodust ära -> siis tagasi -> äkki jäi pliit sisse jms -> ütle kõva häälega välja ,,lülitan nüüd pliidi välja" jne. F1 psühhiaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) *Ajus olevate ülekannete häired tekivad. F2 psühholoogilised häired (nt skisofreenia) F3 meeleoluhäired (nt depressioon) F4 ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad)
Teiseks tuleks kohe, kui tunnete, et asjad pole korras ning teie elu- ja töörõõm on kadunud, pöörduda asjatundja poole. Kolmas reegel teel paranemisele on: mida kiiremini haigusele jälile saadakse ja sellega tegelema hakatakse, seda parem. «Igal depressioonil, millega tegeldakse liialt hilja, või veel hullem, üldse ei tegelda, on suur tõenäosus muutuda krooniliseks,» kirjutab Müncheni Max Plancki kliiniku psühhiaater Florian Holsboer. On täheldatud, et ärevushäired tabavad enamasti nooremas täiskasvanueas (kahekümneaastasi), depressiivsed häired aga kolmekümneseid ja vanemaid inimesi. Spetsialiste ei huvita aga kunagi ainult sümptomid, vaid inimese tegelik sotsiaalne toimetulek, sest just see määrab ravimite kasutamise vajalikkuse. Oluline on seegi, kas ollakse suuteline enda eest hoolitsema ja tööd tegema ning missuguseks on muutunud lähisuhted. 13
ning poolkeradevaheline koostöö. Parema poolkera suurem aktiviseerumine viitab sünteetilisele õppimis- ja lugemisstrateegiale. Väikeaju isearasuste tõttu on häiritud lugemise tempo ja sujuvus, ajastamis-, jarjestamis- ning automatiseerimisprotsessid. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16) 9 4. Rehabilitatsioon Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal-motoorikaga. Üldse on nii auditiivse kui visuaalse tähelepanu roll õppetöös olulise tähtsusega, nagu ka silma ja käe koostöö ning hea mälu (Lukanenok, Kasper 2004). Et
kohustus selliste patsientidega midagi ette võtta. Praktikas on väga raske eristada sellist reaktsiooni tõelisest haigusest, kuid "äge olukorrakriis" on tavaliselt lühiajaline ja on tekitatud nähtavate negatiivsete sotsiaalsete teguritega, mis on patsiendile arusaadavad. Konkreetseid sümptomeid olukorrakriisil ei esine. Tavaliselt on lisasümptomiks unehäired (uinumisraskused tüüpiliselt), depressiivsed ärevushäired, mille on põhjustanud traumaatilised sündmused. Selleks, et pakkuda patsiendile tõhusat abi, peaks perearst olema hästi kursis tema sotsiaalse olukorra ja pereprobleemidega. Veel üheks oluliseks depressiooni põhjuseks võib olla inimese sotsiaalne staatus. On teada, et erinevate haiguste levimus on kõrgem madala sotsiaal-majandusliku staatusega klientidel. Sageli on need madala haridustasemega inimesed, kellel puudub töökoht ja perekonna toetus,
Tallinna Muusikakeskkool REFEAAT: KANEP XXXXXXXXX X klass Juhendaja: Õp. XXXXXXX Tallinn 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................lk 3 Marihuaana.........................................................................lk 4 Hasis.....................................................................................lk 5 Kanepi tarvitamisega kaasnevad sümptomid..................lk 5 Tarvitamise pikaajaline mõju...........................................lk 7 Kanepist loobumine...........................................................lk 8 Huvitavaid fakte.................................................................lk 8 Kokkuvõte..............................................................................
6. häiritud uni; 7. isu alanemine. Ravi vajava depressiooniga on tegemist,kui vähemalt kolm nendest sümptomitest (k.a alanenud meeleolu ja huvi ning elurõõmu puudumine) on esinenud pidevalt pikema aja jooksul (kaks nädalat või rohkem). Madal enesehinnang või olla muude probleemide tagajärg Normaalse enesehinnangu kaotus võib mõnikord olla mõne teise häda ja viletsust põhjustava probleemi tagajärg. Näiteks pikka aega kestnud ärevushäired, kaasa arvatud kontrolimatud paanikahood, võivad inimese võimeid tõsiselt pärssida ja sel viisil õõnestada enesekindlust ning tekitada ebakompetentsuse või saamatuse tunnet. Samasugust mõju võivad avaldada kestvad probleemid suhete vallas, eluraskused, pikaajaline tugev stress, krooniline valu või haigus. Kõigi nende murede tagajärjeks võib olla julguse ja normaalse enesehinnangu langus. Sellisel juhul võib probleemi kõige tõhusamaks lahenduseks osutuda põhimurega tegelemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
