KRIISID PERES JA NENDEGA TOIMETULEK KRIISID TOIMETULEK Lahutus Rääkimine Lähedase kaotus Üksteise toetamine Töökaotus Nõustamine LAHUTUS Lahutuse põhjuseid on mitmeid. Toon välja kaks olulisemat. · Näiteks üks põhjus on alkoholism, mis on tänapäeval laialt levinud niiöelda sõltuvushäire. · Teiseks on vägivald, sest ka see on tänapäeva ühiskonnas üks olulisemaid põhjuseid miks lahku minnakse. Kuidas toime tulla lahutusega? · Tuleks ühendust võtta perenõustajaga või psühholoogiga LÄHEDASTE KAOTUS · Iga inimene leinab erinevalt · Leinaja tunneb igatsust ja soovi olukorda muuta Abi: · Lein tuleb lasta läbi elada · Ja austada leinaja tundeid ja soove TÖÖKAOTUS · Töökaotusega kaasneb see et, ei ole enam perel sissetulekut
Psühhoaktiivse aine kasutamise tagajärjel tekkinud häired (võõrutussündroom, deliirium, mäluhäired, ärevushäired, psühhoos, unehäired, seksuaalfunktsioonhäired, meeleoluhäired, dementsus) Sõltlase elureegliks vältida valu ja otsida mõnu- toimib, kui ainult lühiajalises perspektiivis. Füüsiline sõltuvus: Hõlmab tolerantsust tarvitava aine suhtes ning võõrutusseisundi teket järsul lõpetamisel. Iga sõltuvushäire ei pruugi hõlmata füüsilist sõltuvust. Füüsiline sõltuvus ei pruugi veel tähendada psüühilist sõltuvust. Komorbiidsus ehk kaasesinemine: kaasuv psüühikahäire võib olla näiteks: Sõltuvushäire tagajärg Üks tegur sõltuvushäirete etioloogias Paralleelselt kulgev häire, millel on sarnased etioloogilised tegurid sõltuvushäirega Sõltuvushäire ravi takistavaks teguriks Sõltuvushäire ravi motiveerivaks teguriks
tunnuste loetelu. Struktureeritud meetodid on nt SARA-peresisese vägivallariski hindam; SRV-20- seksuaalse vägivallariski hindaamine. Soovitused riski alandamiseks peaksid tulenema nende faktorite analüüsist, millest vägivaldne käitumine on tulnud : nt medikamentoosne ravi- ärevus, depressioon; kropsühhoteraapia- krooniline stress; situatsioonilise stressi puhul toetav nõustam, elukoha/töökoha muutmise soovitus; käitumishäiretega seot faktorid- sõltuvushäire ravi. 5. Emotsionaalsete seisundite hindamine kohtuekspertiisil Meeleoluhäired on psüühilise seisundi häired, mille puhul on põhiliseks meeleolu muutus taval. depressiooni või meeleolu tõusu suunas, tavaliselt kaasneb ka aktiivsuse üldise taseme muutus. Emotsionaalsete reaktsioonide vallandumist ei saa inimene tahteliselt kontrollida. Nii emotsionaalsed seisundid kui nende reguleeriv mõju inimese organismile võivad häiruda
võimlevad ja võtavad kõhulahtisteid salaja - kõik selleks, et elada elu, mis kubiseb valedest. Viimaks saab valetamine nii omaseks, et inimesel on kergem valetada kui tõtt rääkida, ning ta valetab ilma mingi arusaadava põhjuseta. Inimestes, kes neist hoolivad, tekitab selliste sääraste valede kuulamine sageli palju pinget ja segadust. Meelerahustuseks võib öelda, et on tähtis mõista, et sellised valed pole isiklik reetmine, vaid pigem sõltuvushäire sümptomid, mis abi korral kaovad. Varastamine On inimesi, kes varastavad olenemata sellest, kas nad on sõltuvuses või mitte. See on nende eluviisiks ning neid peetakse vargaiks ja kurjategijateks. Need, kes varastavad uimastinäljas, kuuluvad teise kategooriase. Enamik meist varastaks vanaemalt pigem pensioni, kui oleksime suures sõltuvuses ja vajaksime hädasti narkootikume. Siin aitavad meid lihtsad arvud, mis on tänavahindasid arvestades võetud
pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut). Pikaajalised riskifaktorid Lühiajalised riskifaktorid On olnud: On praegu: Depressiivne/ bipolaarne häire Raske depressioon Sõltuvushäire Agiteeritus/ ärevus/ insomnia Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted
enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut). Pikaajalised riskifaktorid Lühiajalised riskifaktorid On olnud: On praegu: Depressiivne/ bipolaarne häire Raske depressioon Sõltuvushäire Agiteeritus/ ärevus/ insomnia Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted
selgunud, et alkoholismi mõjutavad paljud geenid. Geenid ise ei kutsu esile haigust ja ei muuda inimest, kuid need juhivad kesknärvisüsteemi muutusi. Analüüsides geene, mis vastutavad alkoholismi arengu eest on jõutud järeldusele, et pärilikkuse teel saadud muteerunud geenis muudavad närvirakkude struktuuri selliselt, et need võtavad joovet tekitava aine mõju reeglipärasena st organismi normaalse seisundina. Kui inimesel on pärilik sõltuvushäire, siis selle käivitumiseks tuleb tarbida esmalt keemilisi aineid. Lihtsalt niisama sündides see haigus välja ei löö, kuid tarbimise edenedes muutub haigus krooniliseks. 70% kroonilistest sõltlastest said juba esimest korda tarbides suure naudingu osaliseks. Tavaliselt (mõne erandiga) on neil kõigil suguvõsas sõltuvushäirega inimesi. Pole harv juhus, et sõltuvushäire all kannatajal on olnud hea lapsepõlv ja hea positsioon ühiskonnas. Haigus ei vaata, keda valib
“põgenemisega”, mida need käitumised pakuvad. ● Tolerants - protsess, kus sarnase emotsionaalse meeleolu saamiseks on vaja järjest suuremat kogust vastavat käitumist ● Loobumise sümptomid - ebameeldivad tunded, mis tekivad siis kui pole võimalik ennast vastava käitumisega siduda ● Konflikt - viitab ebakõlale, mis tekib käituja ja teda ümbritsevate mures olevate inimeste vahel ● Tagasilangus Sõltuvushäire: ● ajuhaigus ● krooniline, ägenemisega kulg ● haavatavus varieerub indiviiditi (osad on geneetilised haavatavamad) ● sisaldab nii bioloogilisi kui ka sotsiaalseid komponente ehk tundlikumaid, emotsionaalsemad ning on suurem võimalus sattuda sõltuvusse. ● areneb hiilivalt ning sellel on staadiumid Samas võib mõni tundlik inimene olla sitke sõltuvuste tekkimiste vastu, see peitub keskkonnas
2. Sugulisel teel, kui narkootikume süstivad inimesed ja nende seksuaalpartnerid on kaitsmata vahekorras; 3. Mittesüstitavate narkootikumide, nt kokaiini ja amfetamiini kasutamine tekitab kõrge riskiga seksuaalkäitumist ehk uimas olles oled tõenäoliselt valmis astuma vahekorda partnerit valima; 4. Hi-viirus võib levida nakatunud emalt (süstivalt narkomaanilt ja/või narkomaani seksuaalpartnerilt) lapsele. Internetisõltuvus Interneti sõltuvushäire Mõned inimesed veedavad jututubades nii palju aega, et kogu nende elu hakkabki selle ümber keerlema. Osad täiskasvanud jätavad maha oma pikaajalised elukaaslased ja lähevad teise maailma otsa, et kohtuda inimesega, kellega nad on suhelnud vaid küberruumis. Internet pakub võimalust põgeneda reaalsusest ja igapäevaprobleemidest, nii nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad luua internetis endale ihaldatud identiteedi, kellega teised hakkavad omakorda
mise suhtes suurendavad noorte alkoholikasutuse tõenäosust. Lahutatud perede noored kasutavad teiste noortega võrreldes enam alkoholi. Tõe- näoliselt ei ole probleemse alkoholikasutuse riskiteguriks aga mitte perekonna struk- tuur ise, vaid see on seletatav muude teguritega, näiteks perekonnas valitseva õhkkon- na ja vanemate hoiakutega alkoholi suhtes. Vanemate ja õdede-vendade sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid suurendavad sõltuvushäire tekke riski. Eriti sõltuvusprobleemiga vanemate lastel kuhjuvad kasvu- keskkonnas mitmed riskitegurid. Traumaatilisi elusündmusi, näiteks perevägivalda, väärkohtlemist ja seksuaalset ärakasutamist esineb rohkem just sõltuvusprobleemi- dega peredes ja need võivad omakorda suurendada sõltuvusprobleemide tekke riski noorel. Sõltuvusprobleemidega vanemate lapsed on keskmisest sagedamini ka käitu- mishäirete ja raske temperamendiga, mis suurendab väärkohtlemise riski.
Pikaajalised äraolekud ja otsitud vabandused muutuvad üha vähem usutavateks. Teismelised puuduvad koolist, hoiavad eemale kodust jne. Suutmatus normaalse päevakava kohaselt toimida on mõnikord ilmseks osutajaks väljakujunenud sõltuvusele. Inimestes, kes sõltlasest hoolivad tekitab tema käitumine ja pidevate valede kuulmine hämmastust, pinget, valu ja segadust. Samas pole inimesepoolne käitumine isiklik reetmine vaid pigem sõltuvushäire sümptomid, mis korraliku abi korral peaks kaduma. Alkoholisõltuvus Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%
- Ei teki koheselt, kujunemisel on erinevat faasid, viimane punkt on see, et terve elu keskendub aine tarbimisele Riskifaktorid - Neurobioloogiline eelsoodumus – pärilikkus 50%; kui esimese astme sugulased sõltuvuss siis risk on 2-4x kõrgem - Sotsiaalmajanduslik taust ja lapsepõlvekogemused (kodus kaos ja turvatunde puudumine mis võib tekitada kaasuvaid psüühikahäireid) - Kaasuvad haigused nt depressioon ja sotsiaalärevus - Aine tarbimise viis Sõltuvushäire kujunemine Motiivid: valu vähendamine, positiivsete tunnete võimendamine, negatiivsete tunnete leevendamine, töövõime suurendamine, uute elamuste otsimine, hedonism Erinevad psühhopatoloogiad: krooniline valu, ADHD ja stimulandid, sotsiaalärevus ja alkohol, unehäired ja rahustid, eelnevalt terve inimene Sõltuvushäire teke ei ole kunagi seotud ühe põhjusega vaid erinevate riskifaktorite koostoimega: pärilikkus, keskkond, tarvitatav aine, selle manustamisviis
seotud vägivaldse käitumise vallandumisega: - psühhoteraapia või medikamentoosne ravi, et vähendada kroonilist stressi, ärevust või depressiooni; - situatsioonilist stressi võib vähendada toetava nõustamisega, pere- või paarinõustamisega, õppe-või tööalaste soovitustega, elukoha muutmise või töökoha vahetusega; - käitumishäiretega seotud faktoreid võib leevendada sõltuvushäire ravimisega, orgaanilise düsfunktsiooni korrigeerimisega. Suitsiidmõtetega depressiooni saab ravida psühhoteraapia ning medikamentoosse raviga. Ravisekkumiste efektiivsus sõltub suurel määral indiviidi muutumispotentsiaalist - motivatsioon, suhtumine ravisse, varasemad ravitulemused/kogemused, patsiendi suhtumine enesesse, sotsiaalsed väärtused ja eesmärgid, isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid.
1 https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia (08.03.2017) 3 Sõltuvushäired on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha. Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis
Geneetilised faktorid - Geeniuuringud pole leidnud kindlaid eelsoodumusega seostatud geene, kuigi on lähemale jõutud huvipakkuvamatele kromosoomidele - Uuringute järeldused: tegu on mitmete võimalike geenide ja erinevate keskkonna faktorite interaktsiooniga Keskkondlikud faktorid: - Sünnikomplikatsioonid nt hapnikupuudus - Raseduse ajal ema põetud viirushaigused/gripp ja alatoitumine - Ainete tarvitamine paljudel ka sõltuvushäire - Psühhosotsiaalsed faktorid stressoorsed elusündmused, linnas sündimine/kasvamine, immigreerumine - Perekondlikud faktorid teatavad suhtlusviisid või käitumisviisid peres on seotud psühhootiliste sümptomitega o Liialdatud emotsioonide väljendamise teooria vaenulikkus, kriitilised kommentaarid, liigne emotsionaalne kaasatus o Kommunikatsioonihäiretega pered - perede püsiv omadus, kel on
seotud vägivaldse käitumise vallandumisega: - psühhoteraapia või medikamentoosne ravi, et vähendada kroonilist stressi, ärevust või depressiooni; - situatsioonilist stressi võib vähendada toetava nõustamisega, pere- või paarinõustamisega, õppe-või tööalaste soovitustega, elukoha muutmise või töökoha vahetusega; - käitumishäiretega seotud faktoreid võib leevendada sõltuvushäire ravimisega, orgaanilise düsfunktsiooni korrigeerimisega. Suitsiidmõtetega depressiooni saab ravida psühhoteraapia ning medikamentoosse raviga. Ravisekkumiste efektiivsus sõltub suurel määral indiviidi muutumispotentsiaalist - motivatsioon, suhtumine ravisse, varasemad ravitulemused/kogemused, patsiendi suhtumine enesesse, sotsiaalsed väärtused ja eesmärgid, isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid.
Sensitisatsioon e. toime tugevnemine e. pöördtolerantsus. - Pöördtolerantsus – tundlikkuse teravdamine. Habituatsioonile vastupidine protsess, seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes Füüsiline e. kehaline ravimsõltuvus. Psüühiline e. vaimne sõltuvus. - Psüühiline sõltuvus – vaim vajab ainet et saavutada eufooria - Füüsiline sõltuvus – valust lahti saamiseks, tekib sageli kuid harva areneb välja sõltuvushäire. Keha vajab uimastit aga vaim mitte. Uimasti kuritarvitamine. - Proovimine - Korduv tarvitamine - sõltuvus Erinevate enimlevinud uimastite ründepunktid, peamised toimed ja kõrvalnähud. - Opiaadid – aju opioidide retseptorite ärgastmine Toime: Valu vaigistamine, eufooria, lõõgastus, köha pärssimine, kõhukinnisus, oksendamine, alanenud kehatemp, hingamise pärssimine, veresoonte laienemine
annaabi.ee 
