Vastus leiad õppematerjalist: Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks Hamlet hukkus?
Mille nimel võitles Hamlet?

Kirjanduse arvestus

Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne).

Antiikkirjandus

Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana- Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed " Ilias " ja "Odüsseia" 8.–7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.–6. sajand pKr.

Varakeskaeg

Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel . Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud , värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS.

Kõrgkeskaeg

Renessanss

Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taassünd (renessansi humanistid hakkasid ju nimetama aega enda ja antiikaja vahel ‘keskmiseks ajaks'). Laiemalt keskaegse elutunnetuse ja môtteviisi muutumine, inimese uuesti leidmine ja esiplaanile seadmine - HUMANISM (ld humanus ‘inimlik'). RENESSANSS sai alguse Pôhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kôige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tôi kaasa suure murrangu inimeste môtteviisis.

Klassitsism

Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine 'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted:
rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist ,
viljelda eelistavalt kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku.
Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid18. sajandi lõpus G. E. Lessing , J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda.

Klassitsism Eesti kirjanduses

Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules.

Valgusajastu

18.sajand=mõistusesajand

Demokraatlike ideede levik
Ülim väärtus- INIMENE
Alguse sai Inglismaalt
Olulisemad kujundajad - prantslased VOLTAIRE , ROUSSEAU
Harimatus ja vaimupimedus on inimeste hädade põhjus
Õige ja arukas on see, mis inimestele kasu toob
Proosa esiletõus
LOODUSE EES ON KÕIK VÕRDSED

Romantism

18.sajandi lõpp-19.sajandi algus. Väärtustai isiksust, tema tendeid ja elamusi. Arvati, et tunded on mõtlemisest ülemad. Idealiseeriti minevikku . Tunti huvi maagia vastu. Looming pea olema vaba. Isamaalisus

Georg Gordon Byron
Walter Scott
Victor Hugo
Hans Christian Andersen
Edgar Allan Poe
Aleksandr Puškin

Realism

Realism (18.sajand) kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.

Naturalism

Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist , segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust.
Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale .

Kirjanikud

Theodore Dreiser
Émile Zola
Eduard Vilde
Ernst Peterson-Särgava

Millest räägivad järgmised teosed

„Ilias“

Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite , Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale . Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise – Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna – Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon , Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus , Odysseus , Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune , kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski.

„Odüsseia“

Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Paralleelselt räägitakse sellest, mis toimub tema kodusaarel Ithakal. Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse, kes on juba 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel, olukorra üle. Otsustatakse, et Odysseusel tuleb lasta minna. Kalypso juurde saadetakse Hermes , kes teatab talle, et jumalate käsul peab ta Odysseust vabaks laskma. Odysseus ehitab endale parve ja asub teele. Poseidon , kes on oma poja pimestamise pärast Odysseuse peale väga vihane , tekitab tormi ning Odysseus satub faiaakide saarele . Seal võetakse ta lahkelt vastu ning lastakse jutustada oma seiklustest. Alles nüüd räägitakse sellest, mis on Trooja sõja ja antud teose alguse vahel toimunud. Peale lahkumist langenud Trooja alt ekslesid Odysseus ja tema kaaslased mere peal, kuni jõuti kükloopide saarele, kus nad olid sunnitud ühe kükloobi, Polyphemose, pimestada, et saarelt minema pääseda. Sellega vihastasid nad Poseidonit, kelle poeg see kükloop oli. Varsti sattusid nad Aeoluse saarele. Aeolus andis neile anuma soodsa tuulega, mille abil oleksid nad kiiresti koju jõudnud, kuid meeskond avas anuma ning puhkes torm, mis viis nad väga kaugele. Kirke saarel puutusid nad kokku nõiaga, kes mehi sigadeks muutis. Nad möödusid sireenidest, kelle laulu tahtis Odysseus kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata. Teised toppisid oma kõrvad vaha täis. Heliose saarel tapsid nad ühe päikesejumala püha lehma, mille eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal ajal aga, kui Odysseus meres eksles, kogunesid tema naise Penelope juurde kosilased , kes tahtsid kogu Ithaka kuninga varanduse endale saada ning mitmeid aastaid elasid nad seal saarel. Telemachos , Odysseuse poeg, käis vahepeal isa sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega .

„Kuningas Oidipus“

Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda
poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja –ema juurest, kuna ta ei teadnud , et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker , kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik vankris olnud, välja arvatud ühe, kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna jõudis alistas ta Sphinksi, kes hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli surnud ja Oidipus aitas linna päästa, sai ta kuningaks ja ta abiellus enda emaga. Ja nii saigi ettekuulutus tõeks, ilma et keegi sellest oleks teadnud.
Paari aasta pärast tabas Teebat katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli leida üles Laiose tapja . Nii hakkaski Oidipus tõde otsima . Ta lubas, et Laiose tapja peab kas ära tapma või maalt välja saadetama. Kui Oidipus sai lõpuks teada, et tema on tapja, ei taganenud ta enda otsusest vaid läks Teebast ära ja ta karistas ennast veel rohkemgi kui pidi. Kui Kuningas Oidipust lugeda, leiab sealt väga palju jooni tänapäeva inimeste käitumistega ja sealt leiab palju õpetusi. Üks oluline õpetus on Oidipuses see, et ükski pahategu ei jää karistama ning sinu teo pärast või kannatada ka sinu järeltulijad, kes milleski süüdi pole. Oidipuses tuleb see nii välja, et Laios tegi pattu, aga sellepärast kannatavad nii tema kui ka tema sugulased.
Ennem mõtle ja siis tegutse. Kui Oidipus oleks mõelnud, enne paljude inimeste ära tapmist, poleks nii kohutav enne täide läinud. Kui kõik inimesed
mõtleks ennem ja siis alles tegutseks, oleks paljud kohutavad asjad tegemata jäänud. Kui sa midagi oleks öelnud, pead sa seda ka täitma, sest muidu ei ole sa usaldusväärne. Kuigi Oidipus oli ise Laisoe tapja, tegutses ta ikka nii nagu ta oli lubanud ja veel hulleminigi. Ta armastas enda rahvast ja ei tahtnud enda usaldusväärsust nende silmis kaotada sellega, et ei täida enda antud käsku.
Kanna hoolt oma lähedaste eest. Oidipus tundis muret enda rahva pärast, kui linna tabas katk. Ta saatis oma nõuniku uurima kuidas linn saaks vabaks katkust. Iga inimene peab hoolitsema ja muret tundma enda lähedaste eest ja aitama neid, nii nagu tegi Oidipus. Ära jäta ütlemata tõde. Karjane oleks pidanud kohe peale mõrva minema ja rääkima, kes oli mõrvar, mitte kartma . Nii oleks ära hoitud suur verepilastus. Ükskõik kui raske see ei ole, on tõde alati kõige tähtsam ning kui see tuleb alles kaua aega hiljem välja, võib olla juba liiga hilja midagi heastada.
Armasta enda lähedasi. Kui Oidipus sai teada temale määratud ette kuulutusest, põgenes ta enda ema ja isa juurest, kuna ta armastas neid, et nendele nii palju liiga teha. Kuigi need ei olnud Oidipuse pärisvanemad, olid nad ikkagi ta üles kasvatanud ja teda hoidnud . Raamatust „Kuningas Oidipus” võib väga palju õpetussõnu leida, kuigi see on pärit juba antiikajast. See näitab seda, et juba antiikaja inimesed tähtsustasid seda, mida praegugi peavad inimesed tähtsustama. Ning õpetused, mis sealt leiab on siiamaani õiged.

„Hamlet“

Üldistus (7 lauset)
Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes . Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb . Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija.
Teose põhiprobleem ja 2-3 kõrvalprobleemi
Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel.
Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti võiks kõrvalprobleemiks pidada seda, kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema.
Hamleti iseloomustus
Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg.
Hamletit võib pidada ausaks , väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut.
Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega.
Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd. Nii leidiski ta tänu kavalusele ja tarkusele kinnitust oma kahtlustele. Samuti lasi Hamlet teistel arvata, et on hull. Arvan, et ta tegi seda selleks, et keegi tema tegelikest plaanidest enne õiget aega midagi aimata ei oskaks.
Hamlet on väga emotsionaalne, kuigi ta suudab seda mõningates situatsioonides varjata. Näiteks see koht, kus Hamlet ei suuda oma viha kontrollida ning kogu raevu Ophelia peale välja elab. Tänu sellele saab Claudius aru, et Hamleti hullusel on mingi sügavam põhjus, kui armastus Ophelia vastu. Lõpuks ei suuda ta end enam vaos hoida ja paljastab end emale, süüdistades teda mõrva kaasosaluses ning isa petmises, kuna vahetult peale viimase surma kuninganna Claudiusega abiellus.
Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud . Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita.
Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule , kuigi sõber teda hoiatas.
Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus , julgus , sõnapidamine, lojaalsus
Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla)
Hamleti sõbrad ja nende suhted
Hamleti sõbrad olid Horatio , Rosencrantz ning Guildenstern.
Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma . Sellel ajal usuti , et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai.
Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest.
Kõhkleja või teoinimene
Arvan, et Hamlet oli pigem teoinimene. Ta maksis oma isa surma eest kätte nagu ta oli lubanud. Kogemata tappis ta Claudiuse asemel Poloniuse, kuid isegi see ei pannud teda kõhklema. Ta teadis, et kantsler oli samuti uue kuninga soosingu nimel paljugi õelat ning halba korda saatnud. Seda kõike pidas ta oma armastatud isa reetmiseks. Samas peale seda, kui Hamlet oli veendunud, et Claudius on tema isa mõrvanud (peale seda, kui Claudius poole näidendi pealt minema oli jooksnud), soovis ta oma onu tappa, kuid lõi kõhklema ning läks hoopis ema juurde ning süüdistas teda kaasosaluses. Arvan, et ta oli rohkem teoinimene, kui kõhkleja, sest seoses Claudiuse tapmisega tal küll hetkeks tekkis kahtlus , kuid emaga viimase toas rääkides ning arvates, et liikuva seinavaiba taga on kuningas, torkas ta mõõgaga hoopis Poloniust. Kui Hamlet oleks olnud piisavalt kõhklev ja kahtlev, siis oleks ta Claudiuse plaani läbi näinud ning poleks läinud rapiirivõitlusele Laertesega.
Poloniuse iseloomustus
Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad.
Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu
Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus
Ophelia iseloomustus
Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale , kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. Gertrudis ja Claudius suhtusid temasse hästi. Gertrudise meelest oleks pidanud Opheliast Hamleti naine saama ning ühtlasi ka kuninganna. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks.
Ophelia oli harjunud elama isa soovide ning käskude järgi. Mina arvan, et Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta. Ema neil arvatavasti polnud, kuna temast pole teoses sõnagi juttu . Kindlasti tegi tema jaoks raskemaks olukorra ka see, et vend ei saanud teda raskel ajal toetada, oli ta ju välismaal ära. Ophelia hulluseks andis kindlasti põhjust ka teadmine, et tema isa tappis Hamlet, kes temasse ju armunud oli olnud. Polonius keelas tütrel Hamleti armastusavaldusi tõsiselt võtta ning selline tegu printsi poolt ehk tõestas Opheliale isa sõnu. Muidugi pole kindel, kuidas Ophelia sellest üldse teada sai ja kui tõeselt sellest isa mõrvamisest talle räägiti. Kuna Ophelia tundus suhteliselt naiivne olevat, võis ka see versioon , mis talle juhtunust räägiti tema vaimset stabiilsust kõigutada.
Traagiline tegelane Hamlet
Hamlet on traagiline tegelane, kuna ta oli sügavas leinas ning täis vihkamist Claudiuse vastu. Peale isa surma ei olnud Hamleti elus enam midagi head ega ilusat . Ta elas vaid kättemaksu nimel. Hamlet oli nii õnnetu, et ta kaalus isegi enesetappu. Lõpuks, kui ta Claudiuse tappis ja seega kättemaksu isa mälestuse nimel sooritas , suri ta ka ise. Hamlet oli traagiline tegelane, kuna tema elu oli täis ebaõiglust, rõhumist ja õnnetust.
Hull Hamlet
Arvan, et Hamlet teeskles hullu , kuna nii oli tal lihtsam oma kättemaksuplaane teostada. Eelkõige oli Hamlet hull Claudiuse ja Gertrudise jaoks. Tänu Poloniusele, kes samuti printsi vaimselt ebastabiilseks pidas, arvasid nad kõik Hamleti hulluse põhjuseks olevat suurt armastust Ophelia vastu, kuid hiljem selgus, et siiski peitub selles midagi märksa sügavamat. Hamlet käitus väga targalt, kui lasi teistel end hulluks pidada, see andis talle aega Claudiuse süüs selgusele jõuda ning kättemaksu haududa.
Claudiuse iseloomustus
Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti.
Claudius oli samuti väga manipuleeriv, kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal hukataks, kuid tänu Hamleti enda nutikusele hukati hoopis tema reeturlikud koolivennad. Samuti kasutas kadunud kuninga egoistlik vend ära ka Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järele nuhkima, loomulikult olid viimased ka ise nõus. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks . Arvan, et Gertrudisega abiellus ta samuti selleks, et kuningakroon oleks kindlam . Alamklassiga pidi ju ka paratamatult arvestama.
Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks suutis ta ka just tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele Hamleti hävitada, saates ta enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele. Ja kuna ta jällegi ettenägelik oli, oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning selle ära hoidmiseks lasi ta Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein.
Claudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poja.
Eelpool nimetatud põhjustel võib järeldada, et Claudius oli ka hea inimestetundja. Ta isegi ei üritanud näiteks Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet väga usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks. Samas toimis see Hamleti vanade koolikaaslastega. Samuti suutis ta küll tänu heale manipuleerimisoskusele, kuid küllap ka võimele inimesi läbi näha ning nende mõtteid ning tundeid aimates, enda soovide nimel ära kasutada.
Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus
Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida
Claudius oli Hamleti vastane, kuna tegelikult oleks pidanud ju traditsiooni järgi Hamletist troonipärija saama. Kroon läheb ju isalt pojale, mitte vennalt vennale. Kuigi sellest teoses eriti juttu pole, siis usun, et ka see võis üks Hamleti vihapõhjustest olla. Claudius ja Hamlet on oma olemustelt vägagi erinevad inimesed. Kui Claudius tänu Hamleti korraldatud näidendile mõistis , et prints tema koledast tapatööst teadlik on, kartis kuningas veelgi rohkem oma seisuse ja ühtlasi ka elu pärast. Ta mingis mõttes kartis Hamletit ning üritas teda surma saata, mis lõpuks ka õnnestus. Hamlet vihkas Claudiust loomulikult tulihingeliselt oma armastatud isa tapmise pärast. Kogu teos ongi põhiliselt üles ehitatud nende kahe vastasseisule tuginedes.
Gertrudise iseloomustus
Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Hamlet pidas teda väärituks ning truudusetuks, kuid mina arvan, et ta oli pigem kergemeelne. Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib järeldada, et oma poega ta siiski armastas. Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Kergeusklik oli ta seetõttu, et ei osanud oma uue mehe poolt neid kurje kavatsusi tema poja suunas läbi näha. Või kui isegi suutis, siis ei julgenud midagi ette võtta. Nagu ka Ophelial ei olnud kandvat rolli, nii ei olnud seda ka Gertrudisel. Mulle näis ta mõtlematu, lihtsameelse ja otsustusvõimetu naisena . Claudius tundus teda aga armastavat. Saatuslikul lahingul, tunnistas ta viimasel hetkel siiski hiljaks jäädes, et veini asemel on peekris mürk ning keelas Gertrudisel seda juua, kuid oli juba hilja. Sellest võib järeldada, et uus kuningas siiski hoolis oma naisest ja ei soovinud kindlasti mitte tema surma. Polonius ning tema lapsed näisid kuningannat vähemalt väliselt austavat, kuid usun, et seda vaid tema seisuse, mitte isiksuse tõttu.
Hamleti viivitus kättemaksuga
Hamlet viivitas oma kättemaksuga, kuna ta polnud alguses siiski kindel Claudiuse süüs. Teoses on kirjutatud, et ka kurjad vaimud võivad meeldiva kuju võtta. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks. Kuigi ma väitsin/väidan, et Hamlet oli pigem teoinimene, kui kahtleja, siis oletusi ja kõhklusi tal selle aja jooksul tõepoolest oli, mis iseenesest on täiesti inimlik. Hamlet üritas siiski käituda läbimõeldult, mitte uisa-päisa.
„Olla või mitte olla?“
Hamleti kõnes „Olla või mitte olla“ seisneb põhiküsimus selles, kas elada edasi ning jätkata võitlust meeletu ebaõiglusega ja maksta kätte isa mõrva eest või alla anda ning endalt elu võtta. Hamletit arvatavasti häiriski kõige enam see, et tapja jätkuvalt troonil istus ning mitte niivõrd see, et tema valitsejaks ei saanud. Kõnes ta kirjeldab, kui lihtne oleks antud olukorras sooritada enesetapp, mis tema jaoks võrdus ebaõiglusele järeleandmist ning isa mälestuse rüvetamist. Hamlet oma iseloomu ning põhimõtetega valis loomulikult raskema tee ehk siis edasi elada ja võidelda ning isa tapmise eest tasuda.
Miks Hamlet hukkus?

Hamlet hukkus, kuna ta läks kergeusklikult Laertesega võitlema ning ei osanud isegi aimata kuninga ja Laertese tegelikke kavatsusi.

Kui ta võttis vastu otsuse minna Laertesega võitlema, oleks ta pidanud vähemalt mõõgad enne üle kontrollima, sest Laertese mõõka oleks prints saanud eristada ausast võitlusvahendist seda ainult väga lähedalt uurides.

Viha ja kibestumus seoses isa surma ning ema reetlikkusega olid teinud Hamleti pimedaks ning kindlasti ka tänu sellele ei suutnud ta asju enam reaalselt läbi mõelda.

Tema vastaseks oli väga õel ning kaval mees, kes teda oma positsiooni hoidmiseks korduvalt tappa oli soovinud.

Laertes oli Hamleti peale väga vihane, kuna viimane tappis tema isa ning põhjustas sellega ka eeldatavasti Ophelia enesetapu. Laertes soovis talle samuti kätte maksta nagu Hamlet Claudiuselegi.
Mille nimel võitles Hamlet?

Hamlet võitles, et tema isa vaim saaks lõpuks rahulikult puhata . Vana kuningas Hamleti vaim ju käskis oma pojal enese mõrva eest kätte maksta ning rääkis, et enne ta rahu ei saa.

Peamine võitluspõhjus Hamletil teoses oli see, et tema isa alatult tapnud mees oli võtnud tema isa koha. Ta oli kuningas ning ta abiellus isegi Hamleti emaga. Ta tahtis hävitada Claudiuse.

Hamlet võitles Ophelia armastuse eest, saates talle sügavasisulisi ning siiraid armastuskirju, kuid loobus sellest, kui mõistis, et naine samuti Claudiuse ja oma isa huvides lihtsalt tema järele luurama on saadetud .

Hamlet võitles ka iseendaga . Selle parimaks näiteks oli „Olla või mitte olla?“. Tal tuli mõte alla anda, kuid ta siiski ei teinud seda, vaid jätkas võitlust oma isa mälestuse nimel. Vastasel korral poleks tema hing enam kunagi rahu saanud.

Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu.

„Childe Haroldi palveränd“

„Jevgeni Onegin“

Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat .Ta oli saanud küll pealiskaudse kuid üsna laia haardega hariduse,oskas laitmatult prantsuse keelt, tundis aadliseltskonna käitumisreegleid ning valdas hästi suht- lemiskunsti. Kuid ta oli tark noormees ja taipas peagi,pealinna kõrgseltskond ei paku talle midagi. Ta sai aru, et ei suuda end sobitada pealinna aadliseltskonda. Onegin hakkas palju lugema,kuid seegi ei andnud rahu. Siis avanes tal võimalus sõita maale pärandust vastu võtma. Romaanis on read, mis kirjeldavad Oneginit kui külma mõistusega inimest kuid samal ajal ka kui tahtmatult unistustele andujat. Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta kohe teha ümberkorraldusi pärisorjade elus asendades teoorjuse koorma kerge raharendiga, mis oli muidugi kergendus orjapõlve pidavale maarahvale. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Alul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski . Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks.Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand - tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene, kes ei usaldanud suurt kedagi ega midagi ; Lenski oli aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjalpalju head, uskus ning usaldas ümbritsevat. Lenski külastas sageli naabermõisas Larinite perekonda. Ta tundis tõsist huvi selle pere noorema tütre Olga vastu. Neiu oli naiselik ja graatsiline. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana . Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. Ta väitis, et pole valmis armastust vastu võtma ja ei suuda ennast praegu naisega siduda nii nagu kombed nõuavad, see tähendab ta ei sooviks abielluda. Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. Ta otsis tuge oma hoidjalt, esitas endalegi palju küsimusi . Tatjana sünnipäeval kutsus Lenski taas Onegini kaasa. Viimane oli naabermõisast juba mõnda aega eemale hoidnud. Sünnipäevaballil näitas Onegin oma küünilisust kõige inetumal kujul. Nüüd ärritas teda juba Lenski õnnelik olukord ja ta otsustas ise asuda Olgaga flirtima, andmaks samas ka Tatjanale märku, et ei vaja tema armastust. Lenski solvus kogu südamest.Vihahoos lubas ta Onegini duellile kutsuda. Toimuski duell ja Onegin laskis endalegi uskumatult Lenski maha. Pärast sõbra surma sattus suurde segadusse ja masendusse ka Onegin. Ta lahkus maalt,püüdes jätta halvad sündmused selja taha. Onegin suundus murede unustamiseks reisidele. Onegin saabus Peterburgi tagasi päeval, mil toimus vürst Tsatski juures ball. Suure üllatusena kohtas ta seal Tatjanat, kellest oli saanud suurilmadaam. Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama.Oma alateadvuses oli ta ilmselt Tatajanat alati armastanud. Nüüd kirjutas kirja Jevgeni, nüüd ootas tema naiselt vastust oma armuavalduse kohta. Vastus tuligi, kuid mitte selline nagu Onegin oleks soovinud. Tatjana selgitas, et nüüd ei saa tema Onegini armastust vastu võtta, kuna on aus abielunaine . Selgitusele lisandusid etteheited Oneginile , milles Tatjana tuletas meelde talle Onegini poolt aastate eest tehtud valu. Jevgeni, noor aristokraat, pidi pettuma.. Onegin pidi Tatjana elust lahkuma ja otsima uusi teid oma elus. Kurb armastuslugu sai oma kurva lõpu. Suuremale osale meist jääb romaan üsna tavaliseks kurva armastuse looks, mille õpetlik iva võib peituda vaid teadmises, et küüniline, pessimistlik elusuhtumine täis külma arvestust maksab kunagi õigete tunnete tekkimisel kõvasti kätte. Vaevalt , et tänasel päeval suudaksime kaasa õhata Tatjana või Onegini armuvalule, mille tekitasid tolle ajastu eelarvamused, eluviis, kombed, arusaamad. Jääb vaid üle tänada aega, sajandite ja aastatuhande vahetumist. Kuigi inimestevahelised sügavad tunded on oma iseloomult samaks jäänud, võib neid hea julguse korral palju inimlikumalt vastu võtta ja ka edasi anda.

„Kuritöö ja karistus“

Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul.
Tegelased:
* Raskolnikov - vaene tudeng ,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne ,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas.
* Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi.
* Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt.
* Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne.
* Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees.
* Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina.
* Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene.
* Dotja / Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane.
* Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine.
* Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja.
* Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla .
* Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab.
Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb , et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla.
Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse ( perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama . Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema abiga ja lobiseb tollega provotseerivalt mõrvast, seletades kuidas tema oleks teinud :) (räägib sellest mida ka tegelikult tegi) Püssirohi hakkab jälle midagi arvama kuid saab jälle häbistatud nagu kord varemgi väites et Raskolnikov on süüdi ainult sellepärast et minestas sellest rääkides. Koju tagasi jõudes saadab Razumihhini tänamatult põrgusse (viimane annab talle veel võimaluse tema peole tulla kui leppida tahab). Käib ka mõrvapaigas. küsib kus veri on ja karjub seal kõigi peale et need ta jaoskonda viiksid. (Sealt jätab ta meelde mees, kes teda hiljem mõrvariks kutsub ja Raskolnikovi sellega hulluks ajab) Tagasi minnes avastab ta tänavalt hobuse kapjade all puruks tambitud Marmeladovi. Raskolnikov juhatab tolle koju viimist, mis on õnneks lähedal. Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha.
Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula , mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta.
Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Nii Raskolnikovi ema kui Dunja tulevad koos selle kirjaga Raskolnikovi juurde. D on otsustanud risti vastupidi toimida. Ka Razumihhin on seal. Teevad pläkupläku kui saabub koledasti häbenev Sonja (seisustevahe ja ta enda sündsusetu töö pärast). Luzin oli teda oma kirjas laimanud, mille Raskolnikov ümber lükkab. Raskolnikovi ema aga ikkagi natuke usub. Dotja suhtub Sonjasse täitsa normaalselt ja kutsub Razumihhini ka õhtusöögile (viimane punastab mis hirmus aga on ästi äpi).
Järgmiseks veab Razumihhin Raskolnikovi oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, too on tahtnud ammu Raskolnikoviga kohtuda, sest tema on ainuke pantija kes pole oma asju taga nõudma tulnud (P:kindlasti mõrvar; R:ma olin ju haige). Mingi Zossimov on ka seal (ma loomulikult ei mäleta kes see on). Jutuajamine käib suurtes ringides ümber Raskolnikovi võimaliku süü. Mõlemad lahkuvad , Razumihhin ärritatuna, Raskolnikov segaduses. Razumihhin purjetab õnnelikuna naiste juurde. Raskolnikov igaks juhuks koju asitõendeid kontrollima. Kuuleb, et keegi olevat tema järgi küsinud, jõuab tänaval samale mehele järgi. Too kutsub teda vihaselt mõrtsukaks, mis pöörab Raskolnikov peas kõik segi. Läheb koju sonima. Koshmaari peale ärgates avastab oma toa ukselt sama mehe keda ta ennist oli näinud Sonjat jälitamas - Svidrigailovi. Istub voodi kõrval ja hoolimata tolle teesklusest et magab - räägib rahulikult et tahab Dunjaga kokku saada ja pakkuda talle 10000 rubla Luzini mahajätmise eest (see suhe oli ta naise organiseeritud, tolleks ajaks oli Marfa surnud). Raskolnikov saadab ta pikalt, olles varem väga värvikalt kuulnud mis pahandusi see mees Dunjale põhjustanud on (Dunja töötas varem seal peres lapsehoidjana aga visati välja kui perenaine Marfa sai teada et ta abikaasa on Dunjasse armunud. . . nuh tegelikult arvas et asi tüdruku provotseeritud oli, hiljem sai aru et ei olnud ja käis ta reputatsiooni parandamas küla peal, et tore tädi tegelikult).
Luzin käitub väga halvasti, leides et ta nõudmist ei ole täidetud. Kaotab isegi kogu teosele omase võltsviisakuse ja sõimab kuidas jaksab. Dunja viskab ta välja ja on rahul, et nägi, kellega oleks peaaegu abiellunud. Luzin usub aga tõemeeli et D ja Pulheeria ainult Raskolnikovi poolt tema vastu üles keeratud ja et südames hoiavad nad ikkagi tema poole. Samal õhtul jätab Raskolnikov ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu . Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt.
Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Raskolnikov läheb kergendatult koju ja kavatseb hakata minema matuste puhul peetavale õhtusöögile, lootes seal Sonjat näha, kui saabub seesama vanamees kes teda ennist mõrvariks oli kutsunud. Ta oli tegelikult üks neist kes oli teda näinud vanamuti maja ees verest jauramas ja käinud Porfirile kaebamas. Istus Raskolnikovi kiusamise ajal kõrvaltoas, et parajal hetkel välja tulla. Kuulis ka Nikolai tunnistust ja tuli vabandama.
Samal ajal kavaldab Luzin oma toas Sonjaga (elab juhuslikult Marmeladovitega samas majas, jagades korterit veel ühe noormehega kellega oli just õiendanud), annab Sonjale 10rbl. nagu oma hea tahte näitamiseks ja paneb salaja ta vöö vahele sajarublase. Matuselaud, millest Katerina Ivanovna nii palju lootis, on täielik läbikukkumine. Taotletud suurejoonelisusest pole midagi välja tulnud, laud on kontvõõraid ja asotsiaale täis. Seda jälgides läheb vaene naine aina rohkem närvi, üritab kuidagi veel päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab. Asi viib kakluseni majaperenaisega. Samal hetkel kargab sisse Pjotr Petrovitsh ja väidab et Sonja on tema laualt varastanud sajarublase. Läheb täielikuks segaduseks, mis aina kasvab, kui Sonja juurest see tõepoolest leitakse. Olukorra päästavad Luzini toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas ja Raskolnikov, kes selle avalikult ära põhjendab - triki kordaminekul oleks tal olnud võimalus end Dotja ees puhtaks pesta, väites et tal siiski oli õigus Sonja "teatavate elukommete" kohta ja Raskolnikovi valelikkuses. Kahjuks pääseb Luzin tulivihase rahvahulga käest.
Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses Katerina Ivanovna lapsed tänavale ja sunnib neid raha eest tantsima "nagu suursugused lapsukesed", ise halades ja karjudes. Kukub tänaval ja viiakse Sonja juurde, kus ta sonides sureb. Svidrigailov, kellel, teadagi, on palju ülearust raha, millega tal midagi teha pole, lubab lapsed enda hoole alla võtta ja heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks , kui hästi ta seda raha kulutab . Samas teatab Raskolnikovile, et ka tema teab.
Raskolnikov on jälle haige, elab nagu udus. Razumihhin käib teda külastamas, et uurida vaimset seisundit :) ja teatab, et Raskolnikovi ema on haige murest poja pärast. Järgmisena tuleb Porfiri, ikka samamoodi hirmjutukas. Kogu teksti mõte: "ma tean et sa oled mõrvar ja annan sulle veel paar päeva see ise üles tunnistada aga vaata et sa, sindrinahk, end ära ei tapa ilma vähemalt tunnistava kirjatagi". Raskolnikov läheb Svidrigailovit otsima. Jalutab täitsa harjumatut teed pidi, ka ise teadmata, miks ja avastab Svidrigailovi ühest kõrtsist. Raskolnikov tahab välja uurida, ega tollel Dunjaga mingeid plaane pole (loomulikult on, aga ega ta siis tunnista) ja ajavad pikalt juttu. Svidrigailov seletab oma noorest pruudist jne. Tegelikult oli juba varem Dunjale kirja saatnud, öeldes et tal on hästi hea saladus ja et ta tahab kokku saada.
Svidrigailov tõmbab Raskolnikovi haneks, öeldes et läheb oma pruudi juurde; aga ronib nurga taga troskast maha ja viipab Dunja peaegu Raskolnikovi kõrvalt enda juurde, Raskolnikov ei pane midagi tähele. Svidrigailovist oli tark liigutus lubada midagi rääkida tema venna kohta, muidu poleks Dunja mingil juhul tema täiesti isoleeritud korterisse läinud. Lukustab ukse ja otsustab Dunja vägistada, väites et too on ikka veel ja alati olnud ainuke keda ta tõeliselt armastanud on jne. Dunjal on aga revolver kaasas (Marfa Petrovnalt saadud). Esimesel korral laseb mööda, riivab vaid meelekohta. Teisel korral kiilub püstol kinni. Kolmandat võimalust Dunja ei kasuta, teeb vanamehele selgeks, et ei saa teda eales armastama ja see laseb tal minna. Dunja läheb Sonja juurde ja räägib talle kõik ära. Hiljem annab Svidrigailov talle palju raha et ta suu kinni peak,. siis sõidab oma 15aastase pruudi juurde ja annab ta vanemate kätte 15000rbl. Revolver taskus , veab end mööda kõrtse, teadmata eriti isegi, mida teeb. Peatub mingis väikeses võõrastemajas, kus ainus tuba talle anda on trepialune sahver. Näeb öö läbi luupainajaid ja läheb varahommikul välja, laseb end ühe tunnimehe ees maha.
Raskolnikov otsustab end üles anda. läheb ema juurde ja jätab temaga hüvasti, kinnitades et temaga on suht korras kõik. läheb siis oma koju ja leiab sealt ootava Dunja, kellega samuti räägib asjad selgeks ja jätab hüvasti. Siis jätab Sonjaga(peaaegu) hüvasti, aga teda Siberisse kaasa ka ei luba võtta. Läheb ja suudleb keset turgu maad mille ees on patustanud. Siis politseijaoskonda, aga ei suuda Püssirohule üles tunnistada. Kuuleb Svidrigailovist ja tal hakkab paha. Väljas väraval seisab teda jälitanud Sonja ja paneb ta tagasi minema.
Lõpuks tunnistab kõik üles.
Pärast poolt aastat kohtu ootamist määratakse talle kaheksa aastat teise järgu sunnitööd Siberis - haruldaselt armulik otsus, aga arvestati ta enda ülestunnistamist, saagi mittekasutamist ja teiste tõestatud heategusid. Sonja läheb Raskolnikoviga kaasa. Dunja ja Razumihhin, koos õnnelikud, on samuti lubanud sinna sõita ja uut elu alustada. Pulheeria Ivanovna sureb, enne seda läheb veidi peast segi ja jääb haigeks.
Siberis meeldib Sonja kõikidele - nii külaelanikele kui vangidele, töötab õmblejannana ja hoolitseb truult Raskolnikovi eest. Viimast eriti ei sallita, aga sellestki pole midagi. Too jääb vahepeal haigeks ja umbes sellel ajal hakkab ka tõeliselt Sonjat armastama - tulevik tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama . Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla.

„Therese Raquin“

Peategelased: Therese , Camille , Laurent , proua Raquin
Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood.
Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese’i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus . Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud. Proua Raquin arvab, et noored võiksid abielluda, mida nad ka teevad, armastamata teineteist. Camille tahab elama asuda pariisi, kuid ema pole nõus last käest andma, seega otsustab noortega kaasa minna. Pariisi elades kohtab Camille vana sõpra Laurenti, kellega nad kohe tihedalt suhtlema hakkavad. Laurent kutsub noormehe enda juurde ning Laurent hakkab seal tihti käima. Laurent ei näe algul Thereses midagi muud, kui vaid mängueset. Neidu , keda ta võib ära kasutada, kellega magada , teda armastamata. Ta ei arva, et tüdruk on ilus. Vastupidi – kuna Therese ei ole oma tuima eluga rahul, muutub ta ka ise igavaks ja tuimaks, et mitte öelda koledaks.
Laurent on küll rikkast perest, kuid ei suhtle oma isaga, kuna valetas isale, et käib koolis ja õpib. Tegelikult kasutas ta isa raha enda lõbudeks. Tema ainus unistus oli teiste kulul kuidagi ära elada, mitte midagi tegemata.
Olenemata kõigest tärkab Therese ja Laurenti vahel kirg . Nad kohtuvad tihti salaja ning Therese muutub – ilusamaks. Ta on elujõulisem ning rõõmsam, sest saab end lõpuks tunda vabalt. Laurent muutub pööraselt armukadedaks ning tahab Thereset vaid endale, seega peab ta plaani Camille tappa. Ega Therese isegi sellele väga vastu pole.
Ühel õhtul lähevad nad kolmekesi õhtusöögile ning enne seda paadiga sõitma, kus laurent Camille’i vette lükkab ning noormees upub , kuid jõuab veel enne hammustada Laurenti kaelast tüki.
Noored suutsid selle kõik ära selgitada, ise sellest puhtana pääsedes ning jättes mulje, nagu oleks Camille’i uppumine olnud õnnetu juhus lihtsalt. Nad arvasid, et nüüd on kõik ning nad võivad edasi õnnelikult teineteist armastada , kuid see oli vaid algus. Haav Laurenti kaelal tuletas uppunut pidevalt meelde, ning oli kogu aeg kui uus.
Camille hakkas noori kummitama ning nad ei saanud öösiti magada. Nad arvasid, et kui abielluvad, saab kõik korras olema. Nad hakkasid plaanitsema, kuidas teha nii, et neile ise seda võimalust pakkuda ning Therese hakkas jälle masetsema, mistõttu proua Raquin arvas, et tal oleks meest vaja ning kuna ta ei olnud nõus kellegi võõraga, läkski loosi Laurent.
Kuid ka abielu ei aidanud. Kirg noorte vahel oli kadunud. Neljapäevaõhtuti, kui kogu kamp (teised sõbrad pariisist) kokku sai ning doominot mängisid, teesklesid nad väga õnnelikud olevat. Tegelikult nad vaid kaklesid ning ei suutnud teineteist absoluutselt taluda. Vaid süüdistasid teineteist mõrvas. Aja möödudes jäi proua raquin halvatuks. Ta ei saanud ei rääkida ega end liigutada. Ometi aga nägi ning kuulis ta suurepäraselt ning ühel õhtul kuuliski ta, kuidas noored kaklesid jälle ning loopisid teineteisele süüdistusi mõrvas. Proua tundis vastikust, et elab mõrvaritega ja ta ei saanud midgai teha. Ta püüdis ühel neljapäeval teistele märku anda, kuid see ei õnnestunud.
Asjad noorte vahel aina halvenesid, nad hakkasid plaani pidama teineteist tappa. Therese teritas kööginoa ning Laurent võttis neiu jaoks sinihapet. Ühel õhtul, kui nad olid valmis oma plaani ellu viima, seistes teineteise poole seljaga , pöörasid nad järsku ümber, ning nägid, mis kummalgi plaanis oli. Nad langesid teineteisele kaela ning nutsid. Siis võtsid nad mõlemad mürgiklaasi ning jõid sellest pool. Nad surid, kukkudes teineteise otsa proua jalge ette. Proua Raquin vaid vaatas neid põlastava pilguga – ta oli rahul, et tema poja mõrtsukad teenitud palga said ning ta seda veel enne surma nägi.

Tunne ära katkendid järgmistest teostest:

„Ilias“(Homeros)
„Odüsseia“(Homeros)
„Kuningas Oidipus“( Sophokles )
„Hamlet“(William Shakespeare)
„Wilhelm Tell“ ( Friedrich Schiller)
„Don Quijote “(Cervantes)
„Jevgeni Onegin“(Aleksandr Puškin)
„Kuritöö ja karistus “( Fjodor Dostojevski)
„Therese Raguin“(Emilé Zola)

NB! AUTORITE NIMESID PEAB KA TEADMA)!

Eesti kirjandus

Läti Henriku kroonika tähtsus

13.sajand
Käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13,sajandi alguses.
Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 1224-1227
Sisaldab eesti keelseid sõnu, nimesid, väljendeid
Läti Henriku kroonika oli esimene kirjalik mälestusmärk, milles leidus eesti keelseid sõnu.

Esimesed eestikeelsed raamatud

16.sajand
Trükiti Lübeckis
Sisalas eesti-, läti-, ja liivikeelseid tekste
Esimene katkendlikult säilinud eesti keelne raamat on „Katkekismus“

Eesti keelse piibli tähtsus

18.sajand
Piibli ilmumisega oli eestlastele avatud tee kultuurrahvaste hulka

Estofiilid ja nende tegevuse eesmärk

18.sajand- eesti keelne jutukirjandus
Enne seda vaimulik kirjandus
Juturaamatute autorid- kohalikud saksa haritlased
Eesmärk „vaest venda“ aidata, kasvatada ja õpetada

Kristjan-Jaak Peterson (1801-1822)

Tema looming jõudis trükki alles 20.sajandil
Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt kasina haridusega maarahvale seni kirjutatud, vaid üritas luua eesti keeles nõudliku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas
Tema luurepärand ei ole suur: 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali
Kirjutas eesti keelse päevaraamatu

Lydia Koidula looming

Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik ( luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule."Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg ", " Säärane mulk ") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit , 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse

Juhan Liivi looming

Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanudFriedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul.
Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad !", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.

Eduard Vilde looming

Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888).
Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel " Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad " (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" ( 1898 , raamatuna 1910 ). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.–1860. aastate talurahvaliikumisest: " Mahtra sõda" ( 1902 ), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja " Prohvet Maltsvet" (1905–1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi.
Maapao-aastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917.
Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923–1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet ); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 1951–1961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet).

Mõisted

Achilleuse kand - Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleusekentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.

Oidipuse kompleks - Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.

Võitlus tuuleveskitega -

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 12 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sakaad Õppematerjali autor

Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne).

Kirjanduse arvestus kirjandusperioodid kirjandus Varakeskaeg Antiikkirjandus Renessanss HUMANISM RENESSANSS Klassitsism Klassitsism Eesti kirjanduses Valgusajastu Romantism Naturalism Theodore Dreiser Émile Zola Eduard Vilde Ernst Peterson-Särgava

Sarnased õppematerjalid

docx

W. Shakespeare "Hamlet"

W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti

Kirjandus

doc

Hamlet

Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamlet

Kirjandus

doc

Hamleti kokkuvõte

Kokkuvõte Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, k

Kirjandus

pdf

Hamlet sisukokkuvõte

Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõ

Kirjandus

docx

Dostojevski "kuritöö ja karistus"

Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline ar

Kirjandus

docx

Hamlet - kokkuvõte ja tegelased

SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Ha

Kirjandus

doc

Hamleti õpimapp

* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt · 1582 abiellus 18-aastaselt endast 8 aastat vanema Anna Hathawayga · 1583 sündis esimene laps Susanna · 1585 sündisid kaksikud Hamnet ja

Kirjandus