Hamlet sisukokkuvõte (3)

Sügavas leinas  prints   Hamlet  näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas  Claudius  ta 
mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema 
Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust 
kantsleri tütre  Ophelia  vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel  laseb  Hamlet neil 
näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema  isale  ning see näidend ajab Claudiuse 
endast nii välja, et viimane minema  jookseb  ja veel samal päeval Hamleti  Inglismaale   saadab  
koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning 
tapab  kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja 
tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud  Laertes . 
Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida 
joob aga Gertrudis, kes  sureb . Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti 
surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne 
surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija...!
/Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud 
varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu 
Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema 
Gertrude 'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta 
mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et 
Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik  Polonius  peab Hamleti tasakaalutu 
käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele 
nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi  meelt  lahutama, kavatsedes 
taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema 
süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end 
paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus 
toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius  lahkub  järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb 
ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema  tuppa  ja süüdistab toda mõrva 
kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva 
seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile 
ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab  poega  hullumeelseks. Claudius 
saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda 
kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. 
Claudius veenab  tapetud  Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit 
tapma , soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial 
esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius  plaanib  Hamletile sokutada 
mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast 
haavata , Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes 
sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', 
kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.!
  !
 Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab 
tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on  mainitud  vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis 
vms). !
!1.  Vaatlus .!
 Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub  Taanimaa  endise kuninga 
vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. !
 Toimub  vestlus  riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, 
Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda 
Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti  lahkuvad  pasunahääle 
saatel. Ilmub  Horatio  (Hamleti sõber) ning räägib  vaimust  kes oli nii sarnane endisele  kuningale . 
Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.!
 Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid 
arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska 
Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.!
 Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on 
näpistav külm ja öö. Ilmub vaim, viipega kutsub ta Hamletit kaasa, to läheb. Vaim ütleb 
Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv mille 
saatis korda Hamleti lell, kuningas Claudius. Tänu mõrvale sai Claudius endale Taani kuninga 
tiitli  ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei 
räägiks kellelegi mis näinud olid.!
!2. Vaatlus. !
 Kuna Hamlet on silmapaistnud oma  segadust  tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna 
on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste 
ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit  vaevab  ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama 
oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur  armuvalu  Ophelia vastu. !
 Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult 
tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt.!
 Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale. Hamlet vestleb 
näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab Hamlet kindel olla, et Claudius 
on tõeline mõrvar lavastades endise kuninga mõrva näidendis, siis Claudiuse reaktsioonist võib 
näha kas tal on süü südamel ning vaim ei valetanud.!
!3. Vaatlus.!
 Polonius, Ophelia, kuningas ja kuninganna on audientsisaali vaheruumis. Nad otsustavad 
Hamleti lõksu püüda, et näha kas Hamleti probleemide taga on armastus. Teised peitsid end 
rippvaiba taha ning ainult Ophelia pidi jääma avalikult Hamletit ootama. Hamlet tuleb, kuid 
vestlusest saab aru, et mureks ei ole siiski vastamata armastus.!
 Lossi  saal , lava eesriidega, istmed vaatajatele.!
Etendus on peatselt algamas. Näitlejad lavastavad Hamleti isa surma ühe teise mõrva nime all, 
nimelt peab näidendist aru saama vaid kuningas Claudius. Selhetkel kui hakatakse mõrva 
näitemängus läbi viima saab kuningas Claudius aru, et lavastatakse tema kuritööd. Tema 
reaktsioonist võib Hamlet järeldada, et vaim rääkis tõtt.!
 Kuningas annab Guildensternile ja Rosencranzile käsu Hamlet kiiremas korras Inglismaale 
transportida ning annab neile kaasa kirja kus kästakse Hamlet Inglismaal hukata.!
 Kuninganna tuba: rippvaibad, istmed,  toolid , voodi. Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. 
Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet 
püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja  arvab , et poeg on 
tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab  kogemata  oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba 
sisse mõõgaga  augu , surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub.!
!4. Vaatlus.!
 Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern  ilmuvad  kuninganna tuppa,  Gertrud  räägib mis oli 
juhtunud ning nimetab poja hulluks.!
 Hamlet  saadetakse  Inglismaale.!
 Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu 
isa on  maetud , kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või  mattis .!
 Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil 
Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). 
Hamlet palub Horatiol temaga  kohtuda . !
 Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa  tapnud , ning kättemaksuks lubab Laertes end 
tööriistana kasutada, et tappa Hamlet.  Kuningal  on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti 
vahel, kus esimese möök on  terav  ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles 
on  surmav  jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub 
Gertrud ja  teatab  Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes,  kuulnud  oma õe surmast kurvastab 
veelgi...!
!5. Vaatlus.!
  Kaks kaevurit on surnuaias, üks lahkub kõrtsi viina järele, teine hakkab lauldes  kaevama . 
Ilmuvad Hamlet ja Horatio. Kalmistule tuleb matuse rongkäik, eesotsas Claudius, Gertrud, 
Laertes ja vaimulik. Toimub matmine. Hamlet ja Horatio lähevad samuti matusetalitust jälgima. 
Hamlet saab aru, et tegemist on Ophelia matustega. Laertes näitab üles raevukust Hamleti 
vastu, see pahandab teda, kuid neid lahutatakse.!
 Riiginõukogusaal. Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja 
Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. 
Saabub pisike ülepakutud riietega õukondlane ja küsib kas Hamlet on valmis kahevõitluseks 
Laertesega . Hamlet nõustub ja kõik seatakse valmis.!
 Hamlet on oskuste poolest Laertesest üle, kuid  ootamatu  liigutusega riivab Laertes Hamletit 
(mürgine  tera ). Hamlet vihastub ja torkab Laertesile surmava haava. Samal ajal on Gertrud 
kogemata joonud peekrist, kus oli surmav jook. Ta  variseb  kokku ja teatab, et on mürgitatud. 
Laertes  tunnistab  oma  pattu  ning ütleb, et kõiges on süüdi kuningas. Hamlet tapab kuninga 
sundides teda peekrist jooma ja torgates ta mõõgaga läbi. Sureb ka Hamleti ema. Laertes palub 
Hamletilt andeks ning sureb. Hamlet variseb kokku ja teatab Horatiole, et nüüd on temakord 
surra. Horatio soovib samuti end meeleheitest tappa, kuid Hamlet ei luba. Ta käsib Horatiol olla 
tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. Seejärel Hamlet sureb.!
 Fortinbras (Norramaa prints) saabub lossi ja teatab, et sõjakäik Poola oli edukas. Nähes seda 
veretööd mis oli toimunud nõuab ta seletust. Saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et 
Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. Horatio soovib kõik ära rääkida.!
 !
 Teose tegelased: (Nii nagu raamatu esimestel lehtedel on antud)!
Claudius, Taanimaa kuningas !
Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg !
Polonius, kantsler !
Horatio, Hamleti sõber !
Laertes, Poloniuse poeg !
Valtemand,  Cornelius  - Norramaale lähetatavad saadikud !
Rosencrantz , Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased !
Osric, keigarlik õukondlane !
Rüütel !
Vaimulik !
Marcellus, Bernardo,  Francisco  - kuninga ihukaitseväelased !
Reynaldo, Poloniuse teener !
Neli-viis näitlejat !
Kaks hauakaevajat !
Hamleti isa vaim !
Fortinbras, Norramaa prints !
Norra pealik !
Inglismaa saadikud !
Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema !
Ophelia, Poloniuse tütar!
!Lisaks veel õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja  teenrid .!
!Tähtsamate tegelaste iseloomustus:!
Hamlet oli kaval ning õnn soosis teda mitmel korral. Tal oli osav suuvärk ning armastas 
filosofeerida . Ülekõige vihkas lipitsemist, silmakirjalikust, teeseldud tarkust, võimuiha ja 
enesekesksust.!
Horatio ustav sõber ning tark nõuandja.!
Claudius himustas kõike mis talle ei oleks tohtinud kuuluda. Iseloomustavad sõnad: Võimuiha, 
võltsau.!
Gertrud truudusetu oma pojaisale. Mõnevõrra kergeusklik ja pime. Siiski südames soe ja  hell .!
!Konflikt:!
Hamlet on  vihane  oma ema peale, kes liiga kiiresti pärast isa surma uuesti abiellus, lisaks 
sellele saab Hamlet teada, et isa mõrvariks oli ema uus abikaasa. See tekitab prints Hamletis 
pahameelt ning kaaslased ei saa aru miks ta on nii  masenduses  või koguni hull.!
   !
Tsitaadid:!
“Kuni rohi kasvab, sureb rumal hobune nälga.”!
“ Kelm  jutt suigub  narri  kõrvas.”!
“Inimene on tühja asja sarnane, tema päevad lähevad mööda kui vari.”!
“Inimene võib kala kinni püüda ussiga, kes on söönud kuningat ja süüa kala kes selle ussi ära 
õgis.”!
“Teist inimest hästi tunda tähendab  iseennast  tunda.”!
“Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks”