Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hamleti õpimapp (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

Esitatud küsimused

  • Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta?
  • Millised tegelased esindavad kumbagi poolt?
  • Mis sa ta eest teeksid?
  • Milline kättemaks on mõrtsukale vääriline?
  • Mis on inimeste valikute taga?
  • Kuidas on võimalik nii inetuid sõnu kirjutada nii ilusti?
* Kooli nimi *
William Shakespeare
" Hamlet "
* Enda nimi *
* Mis klass *
2010

William Shakespeare

  • inglise luuletaja ja näitekirjanik
  • Elas 23. aprill 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616
  • Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres
  • Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik
  • Ema ( Mary Arden) maa- aadliku tütar
  • Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu
  • Oskas itaalia ja prantsuse keelt
  • 1582 abiellus 18-aastaselt endast 8 aastat vanema Anna Hathawayga
  • 1583 sündis esimene laps Susanna
  • 1585 sündisid kaksikud Hamnet ja Judith
  • 1587 siirdub Londonisse; seal oli tal kirjastajast sugulane; kuuleb näitlejate heast sissetulekust ; dramaatikuanne
  • Londonis teatrisse tööle: publiku hobuste hoidja, alam näitleja, näitleja ja dramaturg, töötas ümber vanu tekste vastavalt oma aja maitsele
  • 1592 tuntud nimi näitekirjanduses
  • Isa ülendati, sai oma vapi
  • Ostis kinnisvara Stratfordi
  • 1611 tagasi kodulinna
  • 1616 haigestus (arvatakse, et tüüfusesse) ja suri
  • 1623 maeti tema naine
  • kokku kirjutanud 36 näidendit (komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad ), 154 sonetti

Shakespeare'i looming
… on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus , mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu , ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. Eesti keeles on esimene alguspärandist tõlgitud Shakespeare'i teosena ilmunud 1910Hamlet ”.
Looming jaotatakse 3 perioodi:
  • (1590.-1600.a.) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad, optimistlik elutunnetus („Suveöö unenägu“, „ Romeo ja Julia “, „Veneetsia kaupmees “, „Palju kära ei millestki “)
  • (1601.- 1608 .a.) Shakespeare’i loomingu kõrgaeg. Kuulsamad tragöödiad („Hamlet“, „ Othello “, „Kuningas Lear “, „ Macbeth “, „ Antonius ja Kleopatra“, „ Coriolanus “)
  • (1608.-1612.a.) Teravalt dramaatilise sisuga, kuid õnneliku lõpuga draamad („Cymbeline“, „Talvemuinasjutt“, „ Torm “, 154 sonetti)
    Shakespeare'i teosed
    • "Hamlet"
    • "Kuningas Lear"
    • "Romeo ja Julia"
    • "Othello"
    • "Tõrksa taltsutus"
    • "Suveöö unenägu"
    • "Veneetsia kaupmees"
    • "Palju kära ei millestki"
    • "Nagu teile meeldib"
    • " Windsori lõbusad naised"
    • "Kaheteistkümnes öö"
    • "Talvemuinasjutt"
    • "Torm"
    • "Julius Caesar "
    • "Macbeth"
    • "Antonius ja Kleopatra"
    • "Timon Ateenast "
    • "Coriolanus"
    • "Mõõt mõõdu vastu"
    • "Cymbeline"

    Pildil: William Shakespeare
    "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601.
    Sisukokkuvõte
    Esimeses vaatuses näevad Horatio , Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius , kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi.
    Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale. Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz 'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa.
    Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse, kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma.
    Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet peidab laiba ära ja ei ütle kellelegi, kuhu. Claudius saadab Hamleti Inglismaale Norralased lähevad vallutama väikest ala Poolas ja kohtavad teel Hamletit. Mõne nädala pärast tuleb Ophelia lossi kuningannale laulu laulma armastusest. Laertes tuleb märatsedes lossi, et kätte maksta Poloniuse tapmise eest. Kuningas teeb selgeks, et tapja ei olnud tema vaid Hamlet. Hamlet saadab Horatiole, Claudiasele ja Gertrudile kirja. Horatiol käsib kiiruga maalt lahkuda, kuningale ütleb, et tuleb järgneval päeval Taanimaale. Ophelia upub jõkke.Laertes ja Claudius planeerivad Hamleti mõrva.
    Viiendas vaatuses maetakse Ophelia ja matustele satub ka Hamlet koos Horatioga. Hamlet ärritub Laertese peale, sest too läks oma õe hauda. Laertes kutsub Claudiuse käsul Hamleti kahevõitlusesse. Kuningas peaks saama Hamleti võidu korral saama kihlveo kohaselt kuus prantsuse rapiiri ja pistoda koos kolme "rakmega", Laertese võidu korral peaks Laertes saama kuus berberi täkku. Hamlet nõustub. Kuninga plaani kohaselt on Laertese mõõga ots mürgitatud ja Hamleti joogipeekris mürk. Hamlet saab väheke haavata , ent saab siiski mürgituse. Gertrud joob Hamleti peekrist ja sureb mürgitusse. Laertes sureb mürgitatud mõõga läbi kui Hamlet teda ründab. Hamlet torkab ka Claudiuse mõõgaga läbi ja laseb kuningal juua oma peekrist mürgitatud jooki . Fortinbras tuleb teatega, et Guildenstern ja Rosencrantz on hukatud . Ellu jääb vaid Horatiole, kes teab peaaegu kogu lugu algusest lõpuni ja jutustab seda rahvale.
    Tegelased
    Claudius – Taanimaa kuningas
    Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg
    Polonius kantsler
    Horatio – Hamleti sõber
    Laertes – Poloniuse poeg
    Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema
    Ophelia – Poloniuse tütar
    Reynaldo – Poloniuse teener
    Osric – keigarlik õukondlane
    Marcellus, Bernardo, Francisco – kuninga ihukaitseväelased
    Valtemand, Cornelius – Norramaale lähetatavad saadikud
    Rosencrantz, Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased
    Fortinbras – Norramaa prints
    Norra pealik
    Hamleti isa vaim
    Rüütel
    Vaimulik
    Neli-viis näitlejat
    Kaks hauakaevajat
    Inglismaa saadikud
    Õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja teenrid

    Tegelaste iseloomustused


    Hamlet – Hamletit võib pidada ausaks , väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule , hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju.
    Kuningas Claudius – ta oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Claudius oli kalk ja julm. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust.
    Gertrudis – Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Hamlet pidas teda väärituks ning truudusetuks, kuid mina arvan, et ta oli pigem kergemeelne. Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib järeldada, et oma poega ta siiski armastas . Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti.
    Horatio – Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka väga haritud. Horatio oli usaldusväärne. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani.
    Rosencrantzi ja Guildensterniga – nendega oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest.
    Polonius – ta oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata.
    Ophelia – Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale . Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks.
    Hamleti tõlgendusmudelid
    • Ühiskonnakriitika
    • Armastuslugu
    • Moraalitragöödia
    • Müüt
    • Indiviidi arengulugu

    Hamlet kui ühiskonnakriitika
    Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust : 1) tarkus; 2) mehisus ; 3) mõõdukus; 4) õiglus.
    Eesti
    Taani
    Püüeldakse mõõdukuse ja õigluse poole, aga samas võib olla ka kelm ja naeratada. Võimalused on olemas, aga piiratud. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus , lipitsemine. Pidev nuhkimine ja altkäemaksud.
    Pole mõõdukust ega õiglust. Peod ja trallitamine. Helsingöri hukatuses. Hamlet peab asjad riigis korda ajama. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine.
    Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta?
  • „Aeg liigestest on lahti- neetud rist , et minult nõuab paikapanemist.”
  • „Tüütu läila, tuim kui rohimata aed.”
  • „Kui maailm on paljude riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla , kusjuures Taanimaa on üks hullemaid?”
  • „Võib naerda olles kelm. Nii vähemalt tean, võib olla Taanis.”
  • „See purjus peaga tralling idas, läänes teeb meile häbi, teeb meist teiste pilkeks.”
    Vaim vs võim. Millised tegelased esindavad kumbagi poolt?
    Võimu esindajad: Claudius, kuninganna, Polonius, Rosencrantz, Quilderstern
    Vaimu esindajad (need, kes ei soovinud võimu): Hamlet, Horatio, Ophelia, Hamleti isa vaim
    Hamlet kui armastuslugu
    Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale?
    Armastas küll, aga isa võim tema üle oli suurem. Ta jutust kõlas läbi lootus, et Hamlet teda armastab , kui ta rääkis isale Hamleti käitumisest.
    Ei, kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi ja teda enam jutule ei võtnud.”
    Kas Hamlet armastas Opheliat?
    Armastas küll, aga see ei olnud kirglik armastus. Tema kättemaksuiha oli suurem.
    Ma armastasin Opheliat; ja nelikümmend tuhat venda ei suudaks armu külluses mind ületada. – Mis sa ta eest teeksid?”
    Kas kuninganna teadis, et Claudius tappis tema mehe?
    See on küsimus, millele on raske üksüheselt vastata. Oleneb, kas vaadata kuningannat hea või halva tegelasena. Kui ta oli hea, siis oli ta ilmselt ei teadnud ja oli lihtsalt „pime” Claudiuse suhtes. Samas autor on kirjeldanud kuninganna üllatust siirana.
    Hamlet: „Jah, verine – peaaegu sama paha, kui hea ema, on tappa kuningas ja minna naiseks tema vennale.”
    Kuninganna: „Kui tappa kuningas!”
    Kuninganna üllatus on ehtne, ta ei tea midagi oma mehe tapmisest.
    Samas kui vaadelda kuningannat kui halba tegelast, siis võib tema juttu tõlgendada ka teisiti. Gertrud oli Claudiusega tegelikult mestis ja ta teadis kõike kuninga tapmisest. Sellepärast oli kiire abielu Claudiusega.
    Oo Hamlet, jää vait: mul juhid pilgu hinge põhja, ning seal näen musti sissesööbinud plekke, mil värv ei valastu.”
    Kas kuninganna armastas kuningas Hamletit?
    Võibolla mingil määral isegi armastas, aga naiselikud tungid ja hirm üksinduse ees lükkas ta Claudiuse käte vahele.
    Kas kuninganna armastas Claudiust?
    Ei. Terve teose jooksul, ei märganud mitte ühtegi fraasi, mis viitaks armastusele või kasvõi kiindumusele.
    Hamlet kui moraalitragöödia
    Kas Hamlet käitus õiglaselt/ moraalselt õigesti?
  • Kas tappa Claudius või mitte? Ta ei tapnud algul teda, kui tal võimalus oli ning käitus õigesti, sest mõrv ei ole lahendus ja palju parem karistus on elamine selle mõttega, et oled tapnud oma venna, kui tal muidugi südametunnistus oli. Lõpuks muidugi ta ikkagi tappis ta.
  • Kas varastada Rosencrantzi ja Guildensterni kajutist paki , kus olid kuninga kirjad?
    „Mu hinges nagu mingi võitlus käis, mis viis mul une; oli halvem olla kui mässajal raudahelates. Ruttu (ja olgu kiidetud see rutt!) peab möönma, et vahel abistab meid sõgedus, kui luhtub läbimõeldud kava – märgiks, et mingi jumalus me plaane voolib, kuitahes rohmakalt me neid ka raiuks ...”
    Tegelikult ta laskus kirjade varastamisega nendega samale tasemele. Ta hakkas nuhkima oma sõprade taga, samas tõi see talle kasu. Ta oleks muidu tapetud .
  • Kas lasta tappa oma sõbrad? Siin kohal käitus ta väga moraalitult. Surm pole lahendus. Ta muutis Claudiuse kirjad nii, et Inglismaale jõudes tapeti ta sõbrad.


    Üleüldised probleemid, küsimused:
    • Claudiuse mõrtsukatöö ja võimuiha
    • Gertrudi võimalused/võimatus tõe ja vale vahel vahet teha.
    • Rosencrantzi ja Guildersterni rumalus ja reetlikkus.
    • Poloniuse salakavalus ja nuhkimine.
    • Ophelia traagiline saatus: armastus ja surm.
    • Elu mõttekus, elu pärast surma
    • Vaimude olemasolu ja kavatsused
    • Moraaliküsimused, kas maksta kätte või mitte
    • Milline kättemaks on mõrtsukale vääriline?
    • Nähtuste/asjade olemus
    • Inimese kestvus, inimelu mõttekus
    • Naise roll
    • Mis on inimeste valikute taga?

    Hamleti tsitaadid
    • Olla või mitte olla - see on küsimus.
      Mis oleks üllam - vaimus taluda
      kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
      või, tõstes relvad hädamere vastu,
      vaev lõpetada? Surra, magada -
      muud midagi, sest nõnda uinudes
      kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret,
      mis meie liha pärib looduselt.
      See oleks lõpetus, mis hardasti
      on ihaldatav: surra, magada!“

      Olla või mitte olla – selle küsimuse üle on arutatud küll ja rohkemgi veel. Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi? Eks igaüks võib oma elu erinevalt elada, kas oma peaga mõelda ja tegutseda või mitte, niisiis olla või mitte olla.
    • Ei mitte nõnda. Ma ei taha teid oma teiste teenritega ühe pulga peale panna; sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond...“ – See oli, mida ta ütles oma koolikaaslastele.
    • Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!“ – Kas ei pane imestama, kuidas on võimalik nii inetuid sõnu kirjutada nii ilusti? Aga tegelikult on ju nii. ;)
    • Et kui olete aus ja ilus, peaks teie au vältima läbikäimist teie iluga .“
    • Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.“
    • Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutusteis, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale : maailma ilu, kõige elava tipp.“
    • Sa kahtle, kas täht on tuli,
      kas päike liigub veel,
      kas tõde pole suli,
      kuid usu – on truu mu meel.“

    • Ei tule sellest head, ei võigi tulla;
      kuid lõhke, süda, suu pean hoidma lukus.“

    • Mis inimene on, kui ülim hüve
      on söök ja uni tal? Vaid loom, mis muud.
      Kes nii meid lõi, et meie avar pilk
      näeb edasi ja tagasi, ei andnud
      me võimeid ja me jumalikku mõistust
      ju selleks, et need pehkiks tarbetult!“

    • Oo, lahustuks see liig, liig sitke liha
      ning sulaks kokku ainsaks kastepiisaks!
      Kui poleks keeland Looja käsulaud
      vaid endatapmist! ... Jumal, jumal küll!“

    • Mis inimene on, kui ülim hüve
      on söök ja uni tal? Vaid loom, mis muud.
      Kes nii meid lõi, et meie avar pilk
      näeb edasi ja tagasi, ei andnud
      me võimeid ja me jumalikku mõistust
      ju selleks, et need pehkiks tarbetult!“


    Klassikaline tragöödia
    " Oidipus "
    "Hamlet"
    Kangelane, eriline inimene
    Oidipus
    Hamlet
    Kangelase eetilisus
    Soovis kõigile head, põgeneda saatuse eest
    Kas tappa kuningas Cladius
    Traagiline situatsioon (õnnetus, kuhu tegelane satub)
    Oidipuse isa tapmine , abiellumine oma emaga
    Hamleti isa tapmine
    Positiivse lahenduseta olukord
    Ema saatuse eest põgenemine
    Kuningas Cladius saab tõe teada
    Õnnetu lõpp
    Oidipuse surm (enesetapp)
    Hamleti surm
    "Oidipus"
    "Hamlet"
    Probleem, kes tappis kuninga
    Laios
    Kuningas Hamlet
    Sõnumitooja
    Karjane , oraakel
    vaim
    Tapja on vaja leida, et päästa…
    teeba katk
    … Helsingöri õnnetus
    Otsiv , kahtlev, tegutsev kangelane
    Oidipus
    Hamlet
    Keerukas suhe emaga
    Abielu emaga
    Ema hukkamõist
    Isatapp
    Oidipus tapab
    Cladius tapab
    Oidipus“ „Hamlet“
  • Vasakule Paremale
    Hamleti õpimapp #1 Hamleti õpimapp #2 Hamleti õpimapp #3 Hamleti õpimapp #4 Hamleti õpimapp #5 Hamleti õpimapp #6 Hamleti õpimapp #7 Hamleti õpimapp #8 Hamleti õpimapp #9 Hamleti õpimapp #10 Hamleti õpimapp #11 Hamleti õpimapp #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 179 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ertsok Õppematerjali autor
    Hamleti õpimapp (11 lk koos tiitellehega) - üldinfo William Shakespearest, tema loomingu iseloomustus ja teosed, Hamleti sisukokkuvõte vaatuste kaupa, kõik tegelased, tähtsamate tegelaste iseloomustused, Hamleti tõlgendusmudelid (Hamlet kui ühiskonnakriitika/armastuslugu/moraalitragöödia, üleüldised probleemid/küsimused, mitmesuguseid tsitaate, Oidipuse ja Hamleti võrdlus (tabel), mõned pildid tekstide juures.

    Sarnased õppematerjalid

    Hamlet
    2
    doc

    Hamlet

    Hamlet William Shakespeare Lugesin läbi W. Shakespeare'i näidendi "Hamlet". Selle sündmustik toimub 17. sajandil ja see kestab umbes kuu aega. Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle lähedal. Autor tegevuskohti palju ei kirjelda, kuid võib välja lugeda, et need on uhkelt sisustatud ja seinadel ripuvad seinavaibad ning maalid. Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile

    Kirjandus
    Hamlet sisukokkuvõte
    4
    pdf

    Hamlet sisukokkuvõte

    Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes.

    Kirjandus
    Hamlet - kokkuvõte ja tegelased
    9
    docx

    Hamlet - kokkuvõte ja tegelased

    SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet

    Kirjandus
    Küsimused ja vastused-Hamlet
    8
    pdf

    Küsimused ja vastused "Hamlet"

    Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. (lk 8-9) Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob?

    Kirjandus
    Hamlet
    3
    docx

    Hamlet

    HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt

    Kirjandus
    William Shakespeare- Hamlet-
    8
    doc

    William Shakespeare " Hamlet "

    HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees",

    Kirjandus
    Hamlet
    2
    docx

    Hamlet

    napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.

    Kirjandus
    Hamlet lühikokkuvõte
    4
    docx

    Hamlet lühikokkuvõte

    Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes

    Kirjandus




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    kr1stjann profiilipilt
    kr1stjann: väga hea, täpselt mida vajasin :)
    14:30 29-04-2012
    k2r2t profiilipilt
    k2r2t: väga palju aitas
    19:26 17-01-2011
    kerx profiilipilt
    Kerli Loopman: väga hea, :)
    00:08 17-09-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun