*
Kooli nimi *
William Shakespeare " Hamlet "*
Enda nimi *
*
Mis klass *
2010
- inglise luuletaja ja näitekirjanik
- Elas 23. aprill 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616
- Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres
- Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik
- Ema ( Mary Arden) maa- aadliku tütar
- Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu
- Oskas itaalia ja prantsuse keelt
- 1582 abiellus 18-aastaselt endast 8 aastat vanema Anna Hathawayga
- 1583 sündis esimene laps Susanna
- 1585 sündisid kaksikud Hamnet ja Judith
- 1587 siirdub Londonisse; seal oli tal kirjastajast sugulane; kuuleb näitlejate heast sissetulekust ; dramaatikuanne
- Londonis teatrisse tööle: publiku hobuste hoidja, alam näitleja, näitleja ja dramaturg, töötas ümber vanu tekste vastavalt oma aja maitsele
- 1592 tuntud nimi näitekirjanduses
- Isa ülendati, sai oma vapi
- Ostis kinnisvara Stratfordi
- 1611 tagasi kodulinna
- 1616 haigestus (arvatakse, et tüüfusesse) ja suri
- 1623 maeti tema naine
- kokku kirjutanud 36 näidendit (komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad ), 154 sonetti
Shakespeare'i
looming
… on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja
isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite
rohkus ,
mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja
poeetiline realism,
keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal
menu , ei ole
Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja
18. saj. klassitsistlikust
seisukohast arvustati ja ümber tehti.
Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti
peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid
raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri
kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või
tinglikul laval, taasvastati Shakespeare'i
ehtne dramatism;
kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on
mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma
mängitavaim klassik. Eesti keeles on esimene alguspärandist
tõlgitud Shakespeare'i teosena ilmunud
1910 “
Hamlet ”.
Looming jaotatakse 3 perioodi: (1590.-1600.a.) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad, optimistlik elutunnetus („Suveöö unenägu“, „ Romeo ja Julia “, „Veneetsia kaupmees “, „Palju kära ei millestki “)
(1601.- 1608 .a.) Shakespeare’i loomingu kõrgaeg. Kuulsamad tragöödiad („Hamlet“, „ Othello “, „Kuningas Lear “, „ Macbeth “, „ Antonius ja Kleopatra“, „ Coriolanus “)
(1608.-1612.a.) Teravalt dramaatilise sisuga, kuid õnneliku lõpuga draamad („Cymbeline“, „Talvemuinasjutt“, „ Torm “, 154 sonetti)
Shakespeare'i
teosed
- "Hamlet"
- "Kuningas Lear"
- "Romeo ja Julia"
- "Othello"
- "Tõrksa taltsutus"
- "Suveöö unenägu"
- "Veneetsia kaupmees"
- "Palju kära ei millestki"
- "Nagu teile meeldib"
- " Windsori lõbusad naised"
- "Kaheteistkümnes öö"
- "Talvemuinasjutt"
- "Torm"
- "Julius Caesar "
- "Macbeth"
- "Antonius ja Kleopatra"
- "Timon Ateenast "
- "Coriolanus"
- "Mõõt mõõdu vastu"
- "Cymbeline"
Pildil: William Shakespeare
"Hamlet" on
William Shakespeare'i
näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet,
kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates
oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga
õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus
1599-1601.
Sisukokkuvõte
Esimeses vaatuses näevad Horatio , Bernando ja Marcellus vaimu ja
räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius , kes
oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning
saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida.
Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes
sõidab kodust ära Pariisi.
Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.
Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz 'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada
saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet
kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab
osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad.
Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb
näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja
pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet
kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa.
Kolmandas vaatuses
proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on.
Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio
jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago
kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on
kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et
teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja
enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse, kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida,
kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab
emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe
pärast kuninga surma.
Neljandas vaatuses
teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet
peidab laiba ära ja ei ütle kellelegi, kuhu. Claudius saadab
Hamleti Inglismaale Norralased lähevad vallutama väikest ala Poolas
ja kohtavad teel Hamletit. Mõne nädala pärast tuleb Ophelia lossi
kuningannale laulu laulma armastusest. Laertes tuleb märatsedes
lossi, et kätte maksta Poloniuse tapmise eest. Kuningas teeb
selgeks, et tapja ei olnud tema vaid Hamlet. Hamlet saadab Horatiole,
Claudiasele ja Gertrudile kirja. Horatiol käsib kiiruga maalt
lahkuda, kuningale ütleb, et tuleb järgneval päeval Taanimaale.
Ophelia upub jõkke.Laertes ja Claudius planeerivad Hamleti mõrva.
Viiendas vaatuses
maetakse Ophelia ja matustele satub ka Hamlet koos Horatioga. Hamlet
ärritub Laertese peale, sest too läks oma õe hauda. Laertes kutsub
Claudiuse käsul Hamleti kahevõitlusesse. Kuningas peaks saama
Hamleti võidu korral saama kihlveo kohaselt kuus prantsuse rapiiri
ja pistoda koos kolme "rakmega", Laertese võidu korral
peaks Laertes saama kuus berberi täkku. Hamlet nõustub. Kuninga
plaani kohaselt on Laertese mõõga ots mürgitatud ja Hamleti
joogipeekris mürk. Hamlet saab väheke haavata , ent saab siiski
mürgituse. Gertrud joob Hamleti peekrist ja sureb mürgitusse.
Laertes sureb mürgitatud mõõga läbi kui Hamlet teda ründab.
Hamlet torkab ka Claudiuse mõõgaga läbi ja laseb kuningal juua oma
peekrist mürgitatud jooki . Fortinbras tuleb teatega, et Guildenstern
ja Rosencrantz on hukatud . Ellu jääb vaid Horatiole, kes teab
peaaegu kogu lugu algusest lõpuni ja jutustab seda rahvale.
Tegelased
Claudius – Taanimaa kuningas
Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg
Polonius – kantsler
Horatio – Hamleti sõber
Laertes – Poloniuse poeg
Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema
Ophelia – Poloniuse tütar
Reynaldo – Poloniuse teener
Osric – keigarlik õukondlane
Marcellus, Bernardo, Francisco – kuninga ihukaitseväelased
Valtemand, Cornelius – Norramaale lähetatavad saadikud
Rosencrantz, Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased
Fortinbras – Norramaa prints
Norra pealik
Hamleti isa vaim
Rüütel
Vaimulik
Neli-viis näitlejat
Kaks hauakaevajat
Inglismaa saadikud
Õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja teenrid
Tegelaste
iseloomustused
Hamlet –
Hamletit võib pidada ausaks , väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli
julge, sest ta järgnes vaimule , hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet
oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda
ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just
mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Ta isa oli
kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei
hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases
järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas
täielikult. Ta usaldas Horatiot. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet
saatis talle armastuskirju.
Kuningas Claudius
– ta oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist
saada. Claudius oli kalk ja julm. Claudius oli väga tark ning
ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust.
Gertrudis – Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Hamlet pidas
teda väärituks ning truudusetuks, kuid mina arvan, et ta oli pigem
kergemeelne. Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel
kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega
koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib
järeldada, et oma poega ta siiski armastas . Ta muretses tema pärast
väga, kui printsi hullumeelseks peeti.
Horatio –
Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka
väga haritud. Horatio oli usaldusväärne. Horatio jäi Hamletile
truuks kuni viimase surmani.
Rosencrantzi ja Guildensterniga – nendega oli Hamlet koos koolis
käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus
kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda.
Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks,
kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis
ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest.
Polonius – ta
oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar
Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes
Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast
järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja
eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab
suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta
oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal
alatuid plaane välja mõelda/ täide saata.
Ophelia –
Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas
oma isale ning vennale . Hamlet oli Opheliasse väga armunud.
Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati
lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja
Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte
otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult
nimetada hüpiknukuks.
Hamleti
tõlgendusmudelid
- Ühiskonnakriitika
- Armastuslugu
- Moraalitragöödia
- Müüt
- Indiviidi arengulugu
Hamlet
kui ühiskonnakriitika
Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust : 1) tarkus;
2) mehisus ; 3) mõõdukus; 4) õiglus.
Eesti
Taani
Püüeldakse mõõdukuse ja õigluse poole, aga samas võib olla ka kelm ja naeratada. Võimalused on olemas, aga piiratud. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus , lipitsemine. Pidev nuhkimine ja altkäemaksud.
Pole mõõdukust ega õiglust. Peod ja trallitamine. Helsingöri hukatuses. Hamlet peab asjad riigis korda ajama. Silmakirjalikkus ja reetlikkus. Väline viisakus, lipitsemine. Pidev nuhkimine.
Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta?
„Aeg liigestest on lahti- neetud rist , et minult nõuab paikapanemist.”
„Tüütu läila, tuim kui rohimata aed.”
„Kui maailm on paljude riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla , kusjuures Taanimaa on üks hullemaid?”
„Võib naerda olles kelm. Nii vähemalt tean, võib olla Taanis.”
„See purjus peaga tralling idas, läänes teeb meile häbi, teeb meist teiste pilkeks.”
Vaim vs võim. Millised tegelased esindavad kumbagi poolt?
Võimu esindajad: Claudius, kuninganna, Polonius, Rosencrantz,
Quilderstern
Vaimu esindajad (need, kes ei soovinud võimu): Hamlet, Horatio,
Ophelia, Hamleti isa vaim
Hamlet
kui armastuslugu
Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale?
Armastas küll, aga isa võim tema üle oli suurem. Ta jutust kõlas
läbi lootus, et Hamlet teda armastab , kui ta rääkis isale Hamleti
käitumisest.
„Ei, kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi
ja teda enam jutule ei võtnud.”
Kas Hamlet armastas Opheliat?
Armastas küll, aga see ei olnud kirglik armastus. Tema kättemaksuiha
oli suurem.
„Ma armastasin Opheliat; ja nelikümmend tuhat venda ei suudaks armu külluses mind ületada. – Mis sa ta eest teeksid?”
Kas kuninganna teadis, et Claudius tappis tema mehe?
See on küsimus, millele on raske üksüheselt vastata. Oleneb, kas
vaadata kuningannat hea või halva tegelasena. Kui ta oli hea, siis
oli ta ilmselt ei teadnud ja oli lihtsalt „pime” Claudiuse
suhtes. Samas autor on kirjeldanud kuninganna üllatust siirana.
Hamlet: „Jah, verine – peaaegu sama paha, kui hea ema, on
tappa kuningas ja minna naiseks tema vennale.”
Kuninganna: „Kui tappa kuningas!”
Kuninganna üllatus on ehtne, ta ei tea midagi oma mehe tapmisest.
Samas kui vaadelda kuningannat kui halba tegelast, siis võib tema
juttu tõlgendada ka teisiti. Gertrud oli Claudiusega tegelikult
mestis ja ta teadis kõike kuninga tapmisest. Sellepärast oli kiire
abielu Claudiusega.
„Oo Hamlet, jää vait: mul juhid pilgu hinge põhja, ning seal
näen musti sissesööbinud plekke, mil värv ei valastu.”
Kas kuninganna armastas kuningas Hamletit?
Võibolla mingil määral isegi armastas, aga naiselikud tungid ja
hirm üksinduse ees lükkas ta Claudiuse käte vahele.
Kas kuninganna armastas Claudiust?
Ei. Terve teose jooksul, ei märganud mitte ühtegi fraasi, mis
viitaks armastusele või kasvõi kiindumusele.
Hamlet
kui moraalitragöödia
Kas Hamlet käitus õiglaselt/ moraalselt õigesti?
Kas tappa Claudius või mitte? Ta ei tapnud algul teda, kui tal võimalus oli ning käitus õigesti, sest mõrv ei ole lahendus ja palju parem karistus on elamine selle mõttega, et oled tapnud oma venna, kui tal muidugi südametunnistus oli. Lõpuks muidugi ta ikkagi tappis ta.
Kas varastada Rosencrantzi ja Guildensterni kajutist paki , kus olid kuninga kirjad?
„Mu hinges nagu mingi võitlus käis, mis viis mul une; oli halvem olla kui mässajal raudahelates. Ruttu (ja olgu kiidetud see rutt!) peab möönma, et vahel abistab meid sõgedus, kui luhtub läbimõeldud kava – märgiks, et mingi jumalus me plaane voolib, kuitahes rohmakalt me neid ka raiuks ...”
Tegelikult ta laskus kirjade varastamisega nendega samale tasemele. Ta hakkas nuhkima oma sõprade taga, samas tõi see talle kasu. Ta oleks muidu tapetud .
Kas lasta tappa oma sõbrad? Siin kohal käitus ta väga moraalitult. Surm pole lahendus. Ta muutis Claudiuse kirjad nii, et Inglismaale jõudes tapeti ta sõbrad.
Üleüldised
probleemid, küsimused:
- Claudiuse mõrtsukatöö ja võimuiha
- Gertrudi võimalused/võimatus tõe ja vale vahel vahet teha.
- Rosencrantzi ja Guildersterni rumalus ja reetlikkus.
- Poloniuse salakavalus ja nuhkimine.
- Ophelia traagiline saatus: armastus ja surm.
- Elu mõttekus, elu pärast surma
- Vaimude olemasolu ja kavatsused
- Moraaliküsimused, kas maksta kätte või mitte
- Milline kättemaks on mõrtsukale vääriline?
- Nähtuste/asjade olemus
- Inimese kestvus, inimelu mõttekus
- Naise roll
- Mis on inimeste valikute taga?
Hamleti
tsitaadid
- „Olla või mitte olla - see on küsimus.
Mis oleks üllam - vaimus taluda
kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
või, tõstes relvad hädamere vastu,
vaev lõpetada? Surra, magada -
muud midagi, sest nõnda uinudes
kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret,
mis meie liha pärib looduselt.
See oleks lõpetus, mis hardasti
on ihaldatav: surra, magada!“
Olla või mitte olla – selle küsimuse üle on arutatud küll ja rohkemgi veel. Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi? Eks igaüks võib oma elu erinevalt elada, kas oma peaga mõelda ja tegutseda või mitte, niisiis olla või mitte olla.
- „Ei mitte nõnda. Ma ei taha teid oma teiste teenritega ühe pulga peale panna; sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond...“ – See oli, mida ta ütles oma koolikaaslastele.
- „Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!“ – Kas ei pane imestama, kuidas on võimalik nii inetuid sõnu kirjutada nii ilusti? Aga tegelikult on ju nii. ;)
- „Et kui olete aus ja ilus, peaks teie au vältima läbikäimist teie iluga .“
- „Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.“
- „Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutusteis, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale : maailma ilu, kõige elava tipp.“
- „Sa kahtle, kas täht on tuli,
kas päike liigub veel,
kas tõde pole suli,
kuid usu – on truu mu meel.“
- „Ei tule sellest head, ei võigi tulla;
kuid lõhke, süda, suu pean hoidma lukus.“
- „Mis inimene on, kui ülim hüve
on söök ja uni tal? Vaid loom, mis muud.
Kes nii meid lõi, et meie avar pilk
näeb edasi ja tagasi, ei andnud
me võimeid ja me jumalikku mõistust
ju selleks, et need pehkiks tarbetult!“
- „Oo, lahustuks see liig, liig sitke liha
ning sulaks kokku ainsaks kastepiisaks!
Kui poleks keeland Looja käsulaud
vaid endatapmist! ... Jumal, jumal küll!“
- „Mis inimene on, kui ülim hüve
on söök ja uni tal? Vaid loom, mis muud.
Kes nii meid lõi, et meie avar pilk
näeb edasi ja tagasi, ei andnud
me võimeid ja me jumalikku mõistust
ju selleks, et need pehkiks tarbetult!“
Klassikaline
tragöödia
" Oidipus "
"Hamlet"
Kangelane, eriline inimene
Oidipus
Hamlet
Kangelase eetilisus
Soovis kõigile head, põgeneda saatuse eest
Kas tappa kuningas Cladius
Traagiline situatsioon (õnnetus, kuhu tegelane satub)
Oidipuse isa tapmine , abiellumine oma emaga
Hamleti isa tapmine
Positiivse lahenduseta olukord
Ema saatuse eest põgenemine
Kuningas Cladius saab tõe teada
Õnnetu lõpp
Oidipuse surm (enesetapp)
Hamleti surm
"Oidipus"
"Hamlet"
Probleem, kes tappis kuninga
Laios
Kuningas Hamlet
Sõnumitooja
Karjane , oraakel
vaim
Tapja on vaja leida, et päästa…
… teeba katk
… Helsingöri õnnetus
Otsiv , kahtlev, tegutsev kangelane
Oidipus
Hamlet
Keerukas suhe emaga
Abielu emaga
Ema hukkamõist
Isatapp
Oidipus tapab
Cladius tapab
„Oidipus“ „Hamlet“
Kõik kommentaarid