Lp. Jevgeni Onegin Pöördun Teie poole suure austusega, et Te jätsite Tatjana kirja ainult enda teada. Suhtun Teisse nüüd lugupidamisega, aga minu kallis Tanja on sügavalt pettunud ja murdunud. Miks Te ometi talle nii karmilt ütlesite, et ei soovi temaga ühist elu. Tatjana käitus ilmselt valesti, et Teile kirjutas. Selline teguviis pole kohane ühele tütarlapsela, aga Te teate, et ta on veidi omaette hoidev ja unelev neiu. Loodan, et mõistate teda.Mõelge ometi sügavalt järele. Tatjana on tark ja väga korralik naine ning temast saaks kindlasti suurepärane abikaasa teiesugusele mehele. Olen näinud oma Tanjakest kasvamas ning tean kui haavatav on tema hing, aga see on ka puhas ja oli täis lootusi. Pean Teile ütlema, et Te purustasite tema unelmad. Tatjana ei tea, et Teile kirjutan ning ta pole ka oma murest mulle rohkem rääkinud, aga näen tema silmis tohutut kurbust, mille üksnes Teie võisite tuua. Ma usun, et teate kui väärtuslik Tatjana o...
Mida tähendab armastus Oneginile ja Tanjale Romantilisus ja õrnus on paratamatult tavalisele naisele omane. See vastu mehed on need, kes soovivad alati olla need kõige tugevamad ning oma tõelisi tundeid välja näidata nad pelgavad. Sellist erinevust meeste ja naiste vahel kirjeldab ideaalselt Puškin oma teoses „Jevgeni Onegin“ Linn, kus valitsevad kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine, oli kodukohaks Oneginile. Võib väita, et nende sõnadega saab Oneginit ennastki kirjeldada. Ilmselt oli ka temas endas peidus need hellad tunded ja armastus, aga sellises elukeskkonnas, kus pole kunagi olnud armastust, vaid varandusel baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et
- Jää 4. Võrdle Tatjanat ja Olgat – mis on neis sarnast, mis erinevat? Tatjana oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli galantne ja heade käitumiskommetega. Armastas romaane (Rousseau ja Richardson). Olga oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas, lihtsameelne tütarlaps. Tal olid sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. 5. Kuidas iseloomustab Tatjanat see, et ta kirjutas esimesena Oneginile kirja? Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Väga julge. 6. Kuidas iseloomustab Oneginit see, kuidas ta Tatjana kirjas pakutud armastusest ära ütles? Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. 7
Kirjavahetus Tatjana kiri Oneginile oli tolle aja kohta äärmiselt kohatu, sest sel ajal peitus inimese väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda
Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Olga abiellus hiljem sõduriga. Romaani esimeses peatükis sõidab Onegin maale sureva onu juurde ja Oneginit vaevavast spliinist. Edasi räägitakse Onegini isast, sellest kuidas ta suuremaks sai ja iseloomustatakse teda. Autor, kes kujutab ennast Onegini sõbrana tutvub temaga. Vladimir Lenski tutvus Oneginiga. Onegin ei meeldinud inimestele tema taktitundelisuse tõttu. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Vahepeal räägib Onegini päeva tegemistest. Tatjana räägib ainult njanjale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski sureb duellil. Olga on Lenski unustanud ja abiellub. Tatjana viiakse Moskva pruuditurule
Tatjana uni: Tatjana jookseb karu eest, kui väsinult maha langeb, võtab karu ta sülle ja viib Tatjana onnini, mis kuulub Oneginile. Onnis on palju kodukäijaid, kui need haihtuvad, tulevad Lenski ja Olga ning ära ei lähe, võtab Onegin noa. Tatjana tõuseb Tuleb palju külalisi. Lenski ja Onegin hilinevad. Söögikorrad, ball, Lenski vihastab naiste reetlikkuse pärast(Onegin ja Olga tantsisid koos) ja arvab lahenduseks püstoli Kuues peatükk (126-148) Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski läheb siiski Olga juurde, kes on ikka rõõmus Lenski kirjutab kirja, jääb magama, hommikul äratatakse. Ka Onegin magab sisse. Duellil Lenski sureb Seitsmes peatükk (148-175) Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia
Lenski läheb Oneginil oli igav ja talle ei istunud sealne toit- jook. Onegin meeldis Larinite majas kõigile. Onegin uuris ka, kes oli Tatjana ja avaldas arvamust ainult Olga osas. 7. Miks katkestab Tatjana Njanja ehk lapsehoidja mineviku kohta rääkimise ja saadab ta ära? Tatjana mõtles Oneginist ning Njanja jättis sellepärast jutu pooleni. Tatjana rääkis Njanjale, et on armunud. Tarjana saatis Njanja ära, sest ta kirjutas Oneginile kirja. 8.Iseloomustage Tatjana kirja erinevaid osi. Tatjana küsib, miks Onegin tuli ja ta piinlema pani, küsib, kas tema kummardas ta kohale lohutussõnu ütlema ja räägib, et tema on talle ainus ja õige. Palub kas kokku saada või laidusõnu kuulda. 9.Kuidas reageerib Onegin Tatjana kirjale? Onegin lükkas Tatjana armastuse avalduse tagasi, sest t arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Ta solvas Tatjanat ainult. 10. Missugused on Tatjana ja Lenski suhted?
Süzee plaan · Onegin külastab surevat onu. · Oneginit hakkab vaevama spliin- tüdimus igapäevastest asjadest. · Autor Puskin tutvub Oneginiga. · Onegini isa surm. · Onegin läheb elama onu mõisasse maale, kuid ka seal ei pääse spliinist. · Onegin tutvub Lenskiga-( noor poeet) · Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm · Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile · Tatjana nimepäeva. Onegin flirdib Olgaga, vihastades Lenskit ja kurvastades Tatjanat. · Lenski kutsub Onegini duellile. · Duellil langeb Lenski. Onegin lahkub kodust aastateks. · Olga unustab Lenski ja abiellub üsna pea sõduriga. · Tatjana ei soovi abielluda, kuid sugulased korraldavad balle ning lõpuks Tatjana abiellub. · Onegin kohtab Peterburgis Tatjanat. Onegin armub nüüd Tatjanasse. Kirjutab kirja.
II Lühikokkuvõte(lühem: Puskini Jevgeni Onegin räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist ära ütlemist ning soovib, et Tatjana talle andestaks
Tatjanat, kes Jevgenisse armub. Samuti kohtab Onegin Lenskit ja neist saavad sõbrad. Lenski ja Olga tunnevad teineteist juba lapsepõlvest ja Lenski on Olgasse armunud. Onegin ei suuda aga ikka hoiduda mängimast inimtunnetega ja tahab Lenskile tõestada enda vastupandamatust. Niisiis, ta otsustab Olgaga natukene aega veeta. Onegin ei taha vastata teda armastava Tatjana tunnetele ja purustab neiu südame, mida ta hiljem kahetseb. Tatjana on oma tunnetes kindel ja saadab Oneginile kirja, milles räägib oma tunnetest, ja prantsuse keeles, milles saab paremini tundeid väljendada. Onegin aga ei vasta. Ühiskonna mõjutustel ja ema tungival soovil Tatjana abiellub. Jevgeni sellest teada saades pöördub uuesti Tatjana poole, kuid neiu jääb oma abikaasale truuks, vastates Oneginile ei, kuigi ta südames ikkagi Oneginit armastab. Jevgeni Onegin jääb nagu lõpplahenduseta, süzee katkeb. 6. KEEL JA STIIL
ülbe toon ja et ta ei suudlend kätt , teda peeti taktitundetuks. 8. Mis toob ta ellu vaheldust ? Naabermõisa Lenski. 9. Iseloomustage ja võrrlege Lenskit ja Oneginit . Lenski oli noor ja sirge poeet naabermõisast . Südames valitses arn ja truudus . Onegin oli elegantne , meeldiv , vaba hoiakuga ja nõtke . Nad olid kahekesi kui leek ja jää , graniit ja vesi kui värss ja proosa - vastandid. 10. Kelle armastuse äratab Onegin ? Tatjana 11. Kuidas pihib Tatjana oma armastust Oneginile ? Tatjana kirjutab armastuskirja Oneginile . Kirja lõpus palub endaga kokku saada . Kirja lõppu nime ei pane ja vastust ei tule. 12. Miks ei võta Onegin Tatjana armastust vastu ? Onegin arvab , et Tatjana ei vääri teda . Ma võin ehk armuda kuid harjun ja siis niikuinii ei armastaks teid põrmugi . 13. Rääkida Tatjana nimepäevast . Oli suur pidu ja palju külalisi . Onegin ja Lenski hilinesid . 14. Miks oli Onegin solvunud ja soovib Lenskile kätte maksta
nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri. Kannab endas kõlbelisi põhitõdesi, religioosseid traditsioone, võimet armastada ja ennast ohverdada. 3pt Olga- paras paar Madonnaga van Dycki maalilt. Näost punane, ilmetu, ümar. Tatjana- omapead, kurb. Armus Oneginisse. Tatjana kiri Oneginile: (lk. 83) Ma kuulun sulle, ainult sulle! Veel pole aimugi mu hindel, Kes oled sa: mu kaitseingel Või kurikaval kiusaja. Saatis kirja, nime ei pannud. Vastust ei tulnud. Ilmus Lenski, ütles, et Onegin tuleb varsti. Tuli. Ratsutades. Tatjana põgenes parki, puude alla. Tuli kütt, Tatjana lähenes Oneginile. 4pt Jevgeni:"ma paraku ei kiida teid. Te kehastate kõike seda, mis oli kord mu ideaal." ,,Mis loeb te armsus ja te ilu? Ma neid ei vääri paraku. Te abielus pettuksite."
liialt kiiresti tüütuks. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin ei uskunud armastusse. Tema usk oli tapetud pealinna seltskonna poolt. Maal kohtus ta Tatjanaga, Vladimiriga ja Olgaga. . Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud: puha armastus tema vastu Tatjana poolt. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Tal oli raske leppida Onegini ära ütlemisega. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. Ta tegi seda selleks et lõplikult
Onegini head ja halvad küljed Onegin oli tolle aja tüüpiline aadlinoor, kellel oli nii halbu, kui ka häid külgi. Me kõik teame ju, et ükski inimene pole veatu. 1. Oneginile meeldis mängida naiste tunnetega. Võib isegi öelda, et ta polnudki võimeline tundma midagi tõelist. 2. Ta pidas ennast teistest paremaks. Talle ei meeldinud suhelda maa- aadlikega, sest ta kartis, et temast hakatakse halvasti arvama. 3. Ta suutis tunnistada enda vigu, olgugi et liiga hilja. 4. Ta oskas eluga hakkama saada. Ta reageeris alati vastavalt olukorrale. 5. Ta oskas elu nautida. Ta võttis enda nooruselt ja elult kõik, mida võtta andis.
Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist ära ütlemist ning soovib, et Tatjana talle andestaks
Nii Puskin kui ka Onegin elasid mõnda aega Peterburis. Onegin elas Peterburis terve elu enne maale minekut. Puskin elas Peterbuiris vaid mõned aastad. Onegin elas maal mõisas, mis sarnanes suuresti Puskini Mihhailovskoje mõisale. Puskin sündis Moskvas. Raamatus on kirjeldatud Moskvat, kuid seda läbi Tatjana käigu. Puskin pagendati neljaks aastaks lõunasse. Ka Onegin läks lõunasse reisima. Ta käis Krimmis, Kaukaasias ning ka Moldaavias. Sarnaselt Oneginile, oli ka Puskini elus üks suur armastus, kellega olude sunnil kokku ei saanud jääda. Mõlemate ,,elu armastused" abiellusid teiste meestega. Mõlemad pidasid duelli. Onegini duellis suri Lenski. Puskini oma aga sai talle enesele saatuslikuks.
varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagasi. Kord kutsus Lenski Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana kirjutas Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin omapoolset huvi ei avaldanud. Tatjana oli hästi haritud ja valdas prantsuse keelt, kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles, kuna see keel oli selle ajastu kultuurile omane. Prantsuse keeles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini. Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt noor mõisnik ja poeet Vladimir Lenski. Lenski oli noor ja sirge poet, kelle süda oli tulvil armastusest. Onegin
rõõmu. Onegin ei uskunud armastusse. Ta oli kasvanud kohas kus eksisteeris lasuahnus ja luges vaid raha. Ta ei teadnudki, mis on armastus ja kui ta tundsiski seda, siis algul ta ei näidanud seda välja, sest uhkus ei lubanud. Maal kus ta kohtus Tatjanaga, kehtisid aga teised reeglid. Lõpuks peab Onegin leppi- ma sellega ,et kunagi tehtud vea tõttu jääb ta ilma Tatjanast. Tatjana oli hea haridusega, palju lugenud naisterahvas. Oskas Prantsuse keelt. Kirjutas ta ju Oneginile armastukirjagi Prantsuse keeles. Tajana armastas Onegnit sügavalt, kuid Onegin haavas oma ükskõik- susega sügavalt Tatjana tundeid, lükates tagasi Tatjana tunded tema vastu. Tatjana aga hakkas veelgi rohkem Oneginit armastama ja igatsema. Kui Onegin lahkus, otsustas Tatjana eluga edasi minna. Läks mehele ja temast sai tugev iseseisev naine. Lenski armastas elu ja elada, meeldis inimestega suhelda. Lensk oli Tatjana ja Onegini sõber. Onegin
saa ise ka aru, mida ta elult tahab. Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida ja lossid/mõisad, mis viitavad sellele, et tegemist oli romantilise teosega. Tatjana oli keerulise iseloomuga vaikne tütarlaps, kelle armastus Onegini vastu jäi algselt vastuseta. Küll aga suutis neiu eluga edasi minna ning alles teose lõpus mõistis Onegin, et ta oli Tatjanat armastanud. Onegin peab leppima kurva tõsiasjaga, et ta ei saa Tatjanat endale. Samuti on teoses kaks tegelast, kes on Oneginile ja Tatjanale vastandid – Olga ja Lenski. Nad on mõlemad pigem kergemeelsed armastajad ning on õnnelikud elu üle. Nende armastus on tugev ning Onegin ei mõista seda. Ühel järjekordsel ballil tahab Onegin Lenskit armukadedaks ajada ning kudrutab vaid Olgaga, mis jätab Lenski tahaplaanile. Onegin ja Lenski lähevad omavahel tülli ning ebaadekvaatses olekus Onegin tapab duellil oma sõbra – Lenski. Onegin ei suuda enda teoga leppida ning põgeneb. Samuti on teoses veel üks
Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu. Oneginile jääb pigem silma Tatjana, kuid naine armub sügavalt Jevgenisse. Tanja ootab Jevgenit tagasi, kuid mees ei tule ning lõpuks otsustab ta jevgenile kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele
Tema nnetuseks kohtas ta tema suhtes klma ning abielus naist. Ja siis algas vitlus selle nimel, et Tatjana jlle hkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest vitlusest kujunes vlja sgav armastus, mis omakorda ji vastuarmastuseta judes liiga hilisele arusaamisele armastuse thtsusest. Ja noor ttarlaps Tatjana, kes oli kasvanud les vrskes hus, romaanide mju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai vljendada peenemaid tundeid ja mtteid. Noore tdruku armastust aga haavati seltskonnalvi hoolimatu kitumisega. Kindlasti on leidnud paljud rnema soo esindajatest lugejad end sarnases olukorras Tatjanaga, kui too oma unelmate printsi taga nuttis, metsiku hundina kuu poole ulgudes. Ning suureks nnetuseks trjus ihaldatu kik tunded kulmu kortsutamata tagasi. Jevgeni ei osanud siis
jaoks tegevust, liiga hilja märkas ta Tatjana tõelisi väärtusi. Kui ta oleks elanud nii nagu teised, oleks tal kergem olnud. Tema aga oli teistest eesrindlikum ja vaimselt kõrgemal. Oneginis ei kasvatatud kohusetunnet. Ta kasvas eemal rahvast, kõigest venepärasest. Temast kasvatati suurilma inimest. Onegini traagika oli selles, et ta ei rahuldunud sarnase eluga. Tatjana: oli tõsine ja endasse süvenenud, armastas mõtiskleda. Ta oli lähedane lihtrahvale, siiras(avaldas esimesena Oneginile armastust). Tatjana elas Onegini külmi õpetussõnu väga rängalt üle. Lenski: oli noor ja tulihingeline, kui ta kodumõisasse saabus. Hariduse sai ta Saksamaal, tema noor isiksus oli seltskonnas rikkumata. Südames vaid suur õnneusk. Naabermõisnikest oli ta vaimselt üle. Onegin ei hakanud õpetussõnu jagama, vaid leidis, et küll mees kord ise elus pettub. Lenski oli väga õrnahingeline, romantiliste unistustega ja armus Olgasse(Tatjana õde)
temast seltskonnas väga lugu.Kuigi Onegin on vabade elukommetega naistemees. Ma arvan, et Onegin oleks pidanud sügavale enda sisse vaatama ja mõtlema, et kas ta tõesti ei tunne mitte mingeid tundeid Tatjana vastu, enne kui talle ära ütles. Kindlasti ei olnud õige lahendus see, et ta tappis oma hea sõbra Vladimir Lenski. Ma arvan, et oleks leidnud ka mingi muu lahendus, mis poleks olnud nii draagiline. Ma tunnen kaasa Oneginile, kuna ta ei suutnud alguses koha Tatjana suhtes õiget otsust langetada, ning hiljem Tatjanat uuesti kohates ja teades, et Tatjana teda ikka armastab, pidi ta siiski neiu juurest lahkuma, kuna Tatjana on abielus teise mehega. Tegelaste süsteem Ma arvan, et lugejale tahab ,, Jevgeni Onegin" öelda seda, et inimene ei tohiks nii meeleheitlikult olla kinni oma reeglites, vaid peaks nägema ka teiste arvamusi. Tuleb tegutseda kohe, sest pärast
Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks? Jevgenil oli olemas kõik, mida üks noormehe hing ihaldada võis: naised, raha, tunnustus. Kuid juba varajasest lapsepõlvest pidi ta vastamisi seisma üksindusega. Nimelt ta vanemad ei vaevunud oma poega kasvatama ega õpetama, seda tegi ta kas üksinda või kasvatajate abiga. Loogiline ju on, et ilma ema, isa hooleta muutub laps nö. eraklikuks ja kurvaks. Ilmselt mõjutas see ka ta ees olevat tulevikku. Kui ta vanemaks
puna, mida imetleda võis kaunitarist sõsaral. Tumm, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv, kui külaline jäi kodustele võõraks ta ju pisukese lapsena. Ei oma isa ega ema ta hellitada tihanud, ei lastekillas kilanud, vaid istus nõnda tõsisena, kui ununeks kõik ümbrus tal, ühtsoodu üksi akna all. Ta oli maatütarlaps, kes ei hoolinud vallatlemisest. Kui ta Oneginisse armus siis muutus ta julgemaks, sest muidu poleks ta julgenud sellist kirja Oneginile kirjutada. Pärast Onegini eemale põlgamist, muutus ta tagasi selliseks nagu ta oli nooreni. Ta "närbus". Aastate möödudes muutus ta süda kalgiks ning temast sai suurilma daam, ta oli keiserliku Neevalinna uus jumalanna. Ta abiellus teisega armastades siiski Oneginit. Olga Larina 1516aastane Tatjana õde. Täielik vastand oma õele, ta oli ilus ja sädelev kui kastetilk. Rõõmsameelne, energiline, armastas lõbustusi, nalja, tantsu. Oli noorest peast juba täielik seltskonna daam
Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski Romaanile "Jevgeni Onegin" on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab Aleksander Puskin provintsiaadli elu-olu. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks. Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. ,,Kuid äkki sinnakanti sõitis Just Göttingenist otseteed ja kriitilisi meeli köitis uus naabermõisnik ja poeet- Vladimir Lenski, noor ja sirge, Kes kodukolkasse täis kirge Kui K...
ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni Onegin'' peategelane armastab elu ning usub, et vabaduses peitub tema eluõnn. Äraütlemine naisele, et end mitte siduda, maksab Oneginile kätte. Mees ei mõista õigel ajal, et teeb elu suurima vea, lastes käest libiseda naisel, kellega võiks õnnelikuks saada. Hiljem ei jää muud üle, kui leppida kurva saatusega ning armastatust ilmajäämisega. Jevgeni tegi otsuse, mis ei lasknud tal elust enam rõõmu tunda. Oscar Wilde on öelnud: `` Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. Kahju ainult, et üheainsa eksimuse pärast tuleb korduvalt tasuda.'' Kindlasti on sel tõepõhi all.
P.Tsaikovski loomingust. Heliteosed olid mõningal määral erinevad aga palju oli ka ühist. Kuna lavateos rääkis kahe inimese vahelistest tunnetest ja tegudest siis ei saanud seal seinast seina muusikat ikka olla. Kõik muusika oli seotud armastuse ja tunnetega. Ainult paar lugu olid teist- sugused, neid mängiti siis kui peeti duelli, ning kui Tatjana nägi unenägu. Seal balletis rääkis kuidas Tatjanale hakkas meeldima Onegin ja kuidas Tatjana oma tundeid väljendab kirjutades Oneginile kirja. Onegin ei olnud aga tol hetkel Tatjanast huvitatud ja ei vastand tema tunnetele. Onegin filrdib aga Tatjana õega ning see ei meeldi viimase peigmehele. Too kutsub Onegini duellile ja peigmees Lensk sureb. Möödusid aastad ja Onegin oli ära välismaal. Tagasi tulles leiab ta eest Tatjana, kes on vahepeal juba abiellunud. Nüüd siis tunneb Onegin et ta armastab ja armastas Tatjanat, aga sel korral ei vasta Tatjana tema tunnetele, kuna ta on abielus ning Onegin jääb üksi.
Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama. Oma alateadvuses oli ta ilmselt Tatajanat alati armastanud. Nüüd kirjutas kirja Jevgeni, nüüd ootas tema naiselt vastust oma armuavalduse kohta. Vastus tuligi, kuid mitte selline nagu Onegin oleks soovinud. Tatjana selgitas, et nüüd ei saa tema Onegini armastust vastu võtta, kuna on aus abielunaine. Selgitusele lisandusid etteheited Oneginile, milles Tatjana tuletas meelde talle Onegini poolt aastate eest tehtud valu. Jevgeni, noor aristokraat, pidi pettuma.. Onegin pidi Tatjana elust lahkuma ja otsima uusi teid oma elus. Jevgeni lahkus Tatjana juurest: ,,Me siin ei sega mu kangelast, kes lugejal nii tuhiseva taeva all kaob silmist kauaks ... igavesti."
Tema õnnetuseks kohtas ta tema suhtes külma ning abielus naist. Ja siis algas võitlus selle nimel, et Tatjana jälle õhkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest võitlusest kujunes välja sügav armastus, mis omakorda jäi vastuarmastuseta jõudes liiga hilisele arusaamisele armastuse tähtsusest. Ja noor tütarlaps Tatjana, kes oli kasvanud üles värskes õhus, romaanide mõju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai väljendada peenemaid tundeid ja mõtteid. Noore tüdruku armastust aga haavati seltskonnalõvi hoolimatu käitumisega. Kindlasti on leidnud paljud õrnema soo esindajatest lugejad end sarnases olukorras Tatjanaga, kui too oma "unelmate printsi" taga nuttis, metsiku hundina kuu poole ulgudes. Ning suureks õnnetuseks tõrjus ihaldatu kõik tunded kulmu kortsutamata tagasi
võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et
armastusega ei oleks tohtinud mängida. Siiski läheb ta duellile üsna kindlameelselt. Pärast vastase surmamist on ta hingepõhjani vapustatud ja ei suuda enda tegu uskuda. Romantismile ja realismile omased jooned Tatjanas ja Oneginis Tatjana on läbinisti romantiline igal juhul on tundeelu temas tähtsam igasugustest ratsionaalsetest ja mõistusepärastest kaalutlustest. Tema tegelaskujuga rõhutatakse individualismi ta ei oska Oneginile kuidagi läheneda ja autor keskendub pigem üksikisiku tunnetepuntrale. Siiski kaob see joon hiljem abielludes. Fantaasia- ja folkloorilembust näitab tema sügav usk kõigesse müstilisse ja maagilisse, ennustused ja ended lähevad talle korda. Keskaegsusest annab märku Tatjana unistus Oneginist viimane on tema jaoks nagu rüütel või prints valgel hobusel, kes teda südamest armastab (pigem küll platooniliselt) ja teda ülistab
kontakti ja rahvas pöördub ta vastu. Värssmuinasjutud ,,Tsaar Saltaanist" ja ,,Kalurist ja kuldkalakesest" mõlemal on kujundlik keel, seiklusrikkad, humoorikad. VÄRSSROMAAN ,,Jevgeni Onegin" - Puskini värsisüsteem : 9A, 8B, 9A, 8B, 9A, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B. Loodud spetsiaalselt ,,Jevgeni Onegini" jaoks. Lenski kutsus Onegini duellile, sest Onegin tantsis kolm tantsu Olgaga, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et nad on koos. Lenski valetas ka Oneginile selle kohta, et tuleb suur ball, Onegin arvas, et ta läheb väikesele istumisele. Onegini lõpp on lõpetamata, sest Onegin ei tea mis temast edasi saab ja Puskin oli Onegini sõber. Tegevusaeg on 19 sajandi alguses, sest siis elas ka Puskin. Raamat iseloomustab hästi tolle aja teisi teoseid. Teoses on uus vorm, palju vihjeid maailmakultuurile, täpne ülevaade Vene kõrgaadlist, psühholoogiliselt tugev(naine ei tohi ise avaldada esimesena armastust/ Onegin läks vabatahtlikult maale)
Aeg möödus. Elu marus ruttu Kõik unistused hajusid Ja paksu unustuse-uttu Su hääl ja pilgud vajusid. Ja keset halli oleskelu Siis õhtusse mu päevad said. Mul polnud armastust ja elu Ja vaimustust ja pisaraid. Ent lõppes öö, mis lausus hingel: Just nagu põgus nägemus Sa jälle ilmusid, mu ingel, Kui puhta ilu kehastus. Ja valgus sügav rõõm mu rindu Ja süda täis on joobumust Ja jälle tunneb eluindu Ja pisaraid ja armastust. TATJANA KIRI ONEGINILE Ma teile kirjutan mis enam? Tõepoolest, kas ei tundu siin kõik juba ülearusena, mis iial juurde lisaksin? Ma tean, te võiksite ju praegu mind pilgata ja põlata. Kuid ei mu hingevaluga ei naljata te ilmaaegu. Ma otsustasin alguses, et vaikin: mitte iganes te poleks aimanud mu häbi, kui kuuleksin ja näeksin taas teid kasvõi kordki nädalas, et hiljem ööd ja päevad läbi siis mõtelda ja mõtelda ühtainust alalõpmata ja meenutada hiljukesi
hinge taevasse. Puskin ,,Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine Onegin" kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites maale esimesel korral võib hiljem onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal Tatjanaga, kellele valusalt kätte maksta ta silma hakkas. Suures armuvalus kirjutas Tatjana Oneginile kahetsus. armastuskirja. Kohtumisel seletas mees, et neiu poleks ta Tatjana truudus ja kõrval õnnelik. Aastate möödudes abiellus Tatjana ühiskonna kohustus ühiskonna ees ja ema survel tähtsa mehega. Jevgeni ja Tatjana kohtumisel kaalus tõelise õnne üle. valdas Oneginit sügav armastustunne, kuid talle tuletati Seetõttu ta ei jäänudki
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
Värssromaan Onegin“ kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites korral võib hiljem valusalt kätte maale onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal maksta – kahetsus. Tatjanaga, kellele ta silma hakkas. Suures armuvalus Tatjana truudus ja kohustus kirjutas Tatjana Oneginile armastuskirja. Kohtumisel ühiskonna ees kaalus tõelise õnne seletas mees, et neiu poleks ta kõrval õnnelik. Aastate üle. Seetõttu ta ei jäänudki möödudes abiellus Tatjana ühiskonna ja ema survel tähtsa Oneginiga. mehega. Jevgeni ja Tatjana kohtumisel valdas Oneginit
Onegin oli jõukast perest pärit, haritud ärahellitatud noormees. Tal tuli elutüdimus neist kõikidest pidudest ja hõlbuelu nautimisest. Kui ta sõitis maale onu pärandust vastu võtma, sai ta tuttavaks Lenskiga, kes oli talle mitmes mõttes vastandlik. Ta kohtus ka tema kihlatu Olgaga ja tolle õe Tatjanaga, kelle ta silma hakkas. Suures armuvaevas kirjutas naine Oneginile kirja, milles avaldas oma tundeid. Kohtumisel seletas mees talle, et tema kõrval ei oleks neiu õnnelik. Mõnda aega hiljem said Lenski, Onegin, Olga ja Tatjana kokku viimase nimepäevapeol, kus Jevgini kutsus Lenski kihlatu tantsima, mis vallandas mehes armukadedushoo. Lenski kutsus Onegini duellile, kus ta hinge heitis. Kuigi Tatjana mõistis, et armastab mõrtsukat, ei suutnud t a siiski
erinevatest vaatepunktidest. Jevgeni Oneginil puudub lõpp. Tegevus toimus aastatel 1820-1825. Teose algul on Onegin 24-aastane mees, kes kuulub vene aristrokraatide hulka ja veedab oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, kuid tulenevalt spliinist kolis ta onult päranduseks saadud maamõisa ja kohtus 17-aastase Tatjana ja 15/16 aastase Olgaga ning kõike seda läbi oma sõbra Vladimir Lenski, kes oli 17-aastane naabermõisnik Saksamaalt. Tatjana saatis Oneginile siira armastust avaldava kirja, kuid Onegin lükkas selle tagasi, sest arvas, et muidu kasutaks ta ära lapsemeelsust. Samal ajal rääkis Lenski palju sellest, kuidas too armastab Olgat ja Tatjana nimepäeval Onegin tantsis palju Olgaga, mis tõttu kutsub Lenski ta duellile, kus ise hukkub ja pärast mida Onegin lahkub ja läheb Venemaale reisima, Olga aga abiellus juba pool aastat pärast Lenski surma.
oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles. Olga elas rohkem väljapoole, ta oli elavam kui Tatjana. Tegelikult toimus Tatjana sisemaailmas sama tormiline elu. Tatjana oli rohkem vaoshoitud. Tatjana oli tundeline, ta armastas loodust. Välimuselt brünett, peen, kaunis. Olga rääkis vene keelt paremini, Tatjana nt kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles. Pilet nr. 2 19. sajandi alguse vene kirjandus- vene romantism. Prantsuse Revolutsioon ei lõppenud võiduga. (Revolutsioon tapab oma poegi).Napoleoni ajastu. Paul I -debriidne.(Tapeti 1801). Troonile saab Aleksander I, kes mõistab et Vene riiki on vaja muuta. Aleksander I viib Venemaa sõtta Napoleoni vastu. Romantism, u. 1810-1830. Tegelikkust kujutatakse sellisena, nagu ta peaks olema. Romantiline kangelane on üksildane, kannatav egoist
neil kõigil olid omad head ja halvad küljed. Samuti sain ma üpriski täpse ülevaate tolleaegsest elust kõrgemas seltskonnas. Natuke raskeks tegi lugemise asjaolu, et kogu teos on värssides aga loo huvitav sisu, reaalsed tegelased, väga hästi kirjutatud lõpp kaalusid selle väikese miinuse ülesse. Tegelastest meeldis mulle kõige enam Tatjana, sest ta oli väga julge, sõnapidav ja väärikas naine. Tema julgus seisnes selles, et ta avaldas avameelselt pihtivas kirjas Oneginile armastust. Tolleaegsete tavade kohaselt oli see meeletu samm, sest mehed valisid endale naise, mitte vastupidi. Onegin ütles aga naisele ära. Aastate pärast kohtas Tatjana uuesti Oneginit ja mees armus meeletult. Naine tunnistas, et armastab Oneginit endiselt, aga on vahepeal abiellunud, ega kavatse oma meest petta. Mulle ei meeldinud Lenski käitumine, kui ta oma sõbra Onegini duellile kutsus. Lenski oli parandamatu romantik ega talunud mõtet, et Jevgeni tema pruudiga tantsib
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikku...
Ta kohtub Vladimir Lenskiga, kellest saab tema hea sõber. Kui Olga ja Lenski vahel tekib armusäde, armub samal ajal Olga vanem õde Tatjana Jevgenisse. Tatjana piinleb armuvalude käes pikalt ning otsustab Jevgenile armastuskirja saata, kuid sellele vastust ta ei saa. Tatjana ja Jevgeni kohtuvad näost näkku, kuid Jevgeni loobub Tatjana armastusest. Mõni aeg hiljem toimub suur pidu, kuhu ka Jevgeni on kutsutud. Lenski rääkis Oneginile, et sellest tuleb väike koosolemine, mitte selline pidu, mille peale Onegin väga solvub, sest tema üritab kõigest hingest pidudest eemale hoida, aga Lenski meelitab ta ikkagi peole. Nüüd üritab Onegin Lenskile selle eest kätte maksta ja tantsib Olgaga. Selle peale solvub Lenski ning kutsub Onegini duellile. Duellil hukkub Lenski. Onegin nahkub oma pärandatud majast mõneks aastaks, rändab ringi. Paari aasta pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
