Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud. Proua Raquin arvab, et noored võiksid abielluda, mida nad ka teevad, armastamata teineteist. Camille tahab elama asuda pariisi, kuid ema pole
Ühiskonna vananemine-probleem või paratamatus. Tänapäeval on Eestis üheks suurimaks ühiskonna probleemiks rahvastiku vananemine. See tuleneb sellest, et iive püsib negatiivsena. See, et suremiste arv ületab sündimiste arvu, tuleneb tihti mitmetsest erinevatest probleemidest näiteks: noored õppivad kaua, karjäär on tihti tähtsam kui perekonna rajamine. Rahvastiku vananemine on praeguses Eestis suur probleem. Üks peamine põhjus on noorte pikk õppimisperiood. Noored, kes tahavad olla tulevikus majanduslikult kindlustatud peavad kaua hariduse omandamise nimel koolis käima. Selle tõttu lükkub pere rajamine edasi ja sageli seda ei juhtugi. Haridus on praeguses majandusolukorras väga tähtsal kohal ja seetõttu ei mõtlegi noored pere rajamise peale. Kõrge haridustase tõstetakse pere tähtsusest tihti ettepoole, mis on oluline põhjus, miks rahvastik vananeb. Haridus on tänapäevases postindustriaalühiskonnas väga tähtis, ning selleg...
ekslema ei jääks. Tegemist on heasüdamliku noormehega, kes aitab oma vanatädi, hoiatab tüdruksõpra pisemagi ohu eest, mis võib kriimustada tema elukella, ning saab väga hästi läbi enda noorema õega. Romaani juures meeldis mulle see, et teema on põhjalikult läbimõeldud ja lahtiseletatud. Kogu liivakellade süsteem saab pikemagi taibuga lugejale selgeks. Õnnetus ja enesehävituslikud eluviisid lõhuvad liivakella. Mälestuste abil saab surmasuus viibiv inimene oma kella parandada, aga riskib mäluaukude tekkimisega. Kõike korratakse ja seletatakse pidevalt üle. Oleksin ma tahtnud näha rohkem põnevaid sündmuseid seoses Surmaks olemisega. Muu tegevuse taustaks on küll meenutused hingede ärasaatmisest ja ühe hinge juhatab Roomet teise ilma ka Viljandis, kus leiab aset kogu raamatu tegevus, aga üldiselt jääb mulje, nagu oleks Surm uude kodulinna puhkusele saabunud, mitte vikatimehe tööd tegema.
Aivar Siska 22.02.2012 Eduard Bornhöhe 150 Lavale astub ,,maailmakuulus luuletaja ja kirjanik" Salomon Vesipruul Eduard Bornhöhe teosest ,,Kuulsuse narrid". Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab. Näitlejad lahkuvad. Rahva seast tõuseb püsti mustas kuues mees, seab oma sammu lava poole, kus ted...
Eluvesi Elas kord üks mees. Ta nägi välja nagu iga teine tavaline ilmakodanik, kuid sisimas teadis ta, et on väga-väga eriline. Ta oli juba 98 aastat elanud, kuid nägi välja endiselt 35. Mees teadis, et ta ei ole normaalne, kuid ta ei suutnud ka välja mõelda, mis ta vanust reguleerib. Ta oli proovinud kõike, mis tal kunagi pähe oli tulnud. Samuti oli ta surmasuus olnud lugematu arv kordi, kuid siiani püsis hing tal ikka visalt sees. Möödus 25 aastat. Mehel oli vanust 123 ning välja nägi ta nüüd nagu üks väärikas 60-aastane vanahärra, aga siiski polnud ta süda rahulik. Ta ei teadnud, miks ta nii vana on. Olles reisinud palju ning lõpetanud mitmeid prestiižseid ülikoole võiks arvata, et midagi ei ole saladuseks jäänud, kuid mida ei tea, seda ei tea. Paari aasta pärast oli mees juba väga mures
eetris ülekantavatele Näljamängudele Kapitooliumis ülipopulaarsele verisele draamale. Mäng käib elu ja surma peale. Ellu saab jääda vaid üks kahekümne neljast. Peategelane Katniss on sunnitud osalema võistlustel vabatahtlikuna, et päästa oma õde Primrose. Nii tulebki Katnissil hakkama saada ülikarmides oludes, võidelda surmani tapahimuliste konkurentidega, üritada jääda seejuures inimlikuks, ning püüda võitjaks tulla. Kuid Katniss on ennegi surmasuus olnud ja ellujäämistung on tal juba loomuses. On rohkelt põnevust, seiklust ja ka romantikat. Katniss Everdeen Peategelaseks oli 16aastane Katniss Everdeen. Kui Katniss oli noorem, õpetas isa teda Click to edit Master text styles jahtima. Täna sellele sai temast Second level väga osav Third level vibulaskja. Katniss oli oma pere
sissetulekuna teenitud aja hulk pole probleemiks. Kerge vaevaga õnnestub Willil rikaste maailmas laineid lüües oma elukontole aega veel juurdegi võita. Mõne aja möödudes on Will sunnitud taas põgenema, kuna ajavalvurid on talle järele jõudnud. Ta põgeneb ühe rikka ajapankuri tütrega, kellega ta kõrgklassi seas liikudes tuttavaks sai. Algavas seikluses on omamoodi Robin Hoodi ning Bonnie ja Clydelikud jooned. Aega varastatakse rikastelt ning jagatakse surmasuus virelevatele hädalistele. Filmis eristuvad selgelt välja erinevad ühiskondlikud klassid. Vaesemad on meeleheitel. Aega varastatakse, kerjatakse, teenitakse juhutöödega kasvõi selleks, et järgmise päevani elus püsida. Enamik ei suuda alamklassist välja rabeleda. Keskklass saab tunda end veidi vabamalt, lubades endale veidi rohkem, kuid siiski hinnates seda, mis neil on. Kõrgklass elab toretsevas ja muretus muinasjutumaailmas, oskamata mõnelegi nii olulist ajaraasukest väärtustada
Pärtel Leemeti parim sõber lapsepõlves. Hiljem asus elama külasse, võttis omaks ristiusu, muutus metsaelanike suhtes külmaks. Hiie Heatahtlik ja armas tüdruk metsast. Lapsepõlves elas isa hirmu all. Pidi saama Leemeti naiseks, kuid suri hundi hammustuse läbi pulmaõhtul. Leemeti ema Armastav ja hooliv. Armuke (karu) tappis tema mehe. Suri ussipesas põlengusse. Hiie ema Elas oma mehe (Tambeti) põhimõtete järgi. Emaarmastust näitas välja alles siis, kui tütar surmasuus oli. Tambet Hiie isa. Uskus, et haldjad on metsa elu hoidjad, nende vastu tegutsemine toob halba. Suri vihasena tütart otsides Leemeti vanaisa mürgihammaste läbi. Ülgas Hiietark. Oli haldjate soovide vahendaja inimestele. Muutus negatiivseks tegelaseks, kuna inimesed enam haldjaid ei austanud ega uskunud. Leemeti vanaisa Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid. Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna
isegi nõus olnud koos temaga hauda mattuma. Hamletil vallandas kättemaksumõtte tema isa vaimu nägemine ning see, et ta sai teada, et tema onu ole see, kes ta isa tappis. Samuti lisas kättemaksumõttele vürtsi juurde Fortinbrase ja tema väepealiku nägemine. ,,Mis siis olen mina, kel isa tapetud ja ema häbis see virgutamata peaks mu verd ja mõistust , kuid jätan soiku kõik? Ning oma häbiks näen surmasuus kahtkümmend tuhat meest, kes peibutavat kuulsussära püüdes on hauda nagu sängi minemas maad võitma, kuhu võitlema ei mahu ja kus langenute matmiseks ei piisa ruumi? Nüüdsest peale püsi mu mõtteis, veri, muust ma nüüd ei küsi." 3.Mõtesta lahti lause ,,Aeg on liigestest lahti", kuidas see suunas Hamletit tegutsema Lause - ,,Aeg on liigestest lahti" - all mõtles Hamlet arvatavasti, et Taanis ümbritseb kaos pärast oma isa mõrva
otse-eetris ülekantavatele Näljamängudele Kapitooliumis ülipopulaarsele verisele draamale. Mäng käib elu ja surma peale. Ellu saab jääda vaid üks kahekümne neljast. Peategelane Katniss on sunnitud osalema võistlustel vabatahtlikuna, et päästa oma õde Primrose. Nii tulebki Katnissil hakkama saada ülikarmides oludes, võidelda surmani tapahimuliste konkurentidega, üritada jääda seejuures inimlikuks, ning püüda võitjaks tulla. Kuid Katniss on ennegi surmasuus olnud ja ellujäämistung on tal juba loomuses. On rohkelt põnevust, seiklust ja ka romantikat. 2 KATNISS EVERDEEN Katniss on 16 aastat vana. Elab ringkonnas number 12. Tema isa hukkus plahvatuse tagajärjel söekaevanduses. Isa oli väga hea jahimees, peale selle ka väga hea lauluhäälega. Kui Katniss oli noorem, siis isa õpetas talle, kuidas jahtida
poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole. Maja moodustab täisnurga Neuve-Sainte-Geneviève'i tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina. Piki seda fassaadi, maja ja aiakese vahel, on süllalaiune nõgus kivisillutis, mille ees asub liivane jalgtee, ääristatud geraaniumide, oleandrite ja granaatpuudega, mis on istutatud suurtesse sinivalgetesse vaasidesse
ühtegi pattu ja nii raske on elada, sest andestust paluda pole millegi eest. Nii asub Ekke Moor Eetsaga teele, et tüdrukule pattu ja lunastust otsida. Ekke on jõudnud Tooma Lõuka tallu, kus kaevab teistega soos kraavihalli. Seal saab ta sõbraks Aleksandriga, kes on väga hea kraavi kaevaja. Ekke Moor on merel väga viletsas laevas, pidevalt ujutab vesi neid, sest väljas on torm. Tal on isu täis meremehe elust. Ta on seigelnud ühelt laevalt teisele ja on mitmeid kordi olnud surmasuus. Ekke lahkub Liina Hamari lahte jõudes laevalt. Kui kätte jõuab polaaröö, siis otsib Ekke omale oksi, et teha ase. Hommikul äratab teda lapi tütarlaps, kelle isa oli Ekket päästma saatnud, sest Ekke oli tundras ja seal on lihtne eksida. Ekke jõuab koos Lassiga laagrisse, seal uuritakse, miks ta laevalt lahkus? Vana Uutsö loeb Ekke silmadest, et poiss pole halb ja et ta pole kurja teinud ning eksleb teel ja astub teelt kõrvale, aga kusagil oodatakse teda igatsusega
Aeg-ajalt õnnestus poisil oma piinajate hooletust ära kasutada ja paar põgenemiskatset teha, kuid kaugele ta ei jõudnud. Inimesed, kes teda juhtusid nägema ja ära tundma, aga surid: Magdalena töötas Bruysi juures kokana, seega ta mäletas Johanit Grote hakkas sellest liiga palju ja avalikult rääkima ning seostas seda ka Bruysi nimega De Zwarte Goswin laskis tal maalida mitte enda portreed, vaid Johanit. Kuna Johan oli nii viletsa tervisega ja sageli surmasuus (nägi välja nagu viirastus), tahtis ta, et tal oleks tagatiseks ja oma jutu kinnituseks Bruysile olemas mingi tõestus. Hulgus või kerjus Johan ise, kui Goswin sai teada Bruysi surmast ning mõistis, et tema kõige julmem kättemaks läks vett vedama Bruys ei saa sellest enam kunagi teada. Oma tegude varjamiseks laskis ta Hainzil hiljem laiba vasaku labajala maha raiuda, sest sellel oli 6 varvast. MOTIIV:
Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud. Proua Raquin arvab, et noored võiksid abielluda, mida nad ka teevad, armastamata teineteist. Camille tahab elama asuda
Teel sinna aga puhkes torm, kapten ja madrused töötasid nagu loomad. Toora Jookus oli aga väsinud vandumisest ja tormidest, ta läks oma kajutisse ning hakkas jooma, mida muud tal teha oligi ? ta nägi pisikesest aknast kuidas madrused jooksid ning kuulis seda, et päästepaat lasti vette, kuid ta ei hoolinud sellest. Hiljem kui ta kajutisse tuldi ning ta sai küsida, et miks päästepaat vette lasti, siis ta kuulis, et see abikäe ulatamine oli mõeldud hülgeküttidele, kes olid surmasuus. Ta jooksis kohe sinna, kus olid hülgekütid. Tema avastuseks olid seal Matt Ruhve meeskond. Ta käskis kohe tuua neile kuivad riided, toitu, kohvi, rummi. Nad olid nii külmunud ja sokis, et alles hiljem taipasid , et nad on pääsenud niivõrd kuivõrd. Torm oli üha enam ägestunud, mehed karjusid ja varsti tuli teade, et pääsu pole. Hülgekütid mõistsid alles siis, et nad pole tegelikult veel täielikult pääsenud. Nüüd algas kibekiire jooksmine ja endast
„Kui juba hämarduma hakkas ning aidamehest polnud ikkagi veel kippu ega kõppu, ajas Mall kasuka selga, pani mütsi pähe ja sumpas metsa.“ (lk. 140). Mall otsis metsas oma meest, kuni kohtas külmkinga. Külmking pidi inimesi hirmutama ja neile surma tooma, kuid Mall siiski küsis temalt abi. Külmking teadis, kus Oskar on, kuid koha ette näitamiseks nõudis Malli sündimata last omale. Mall oli nõus, sest tema mees oli külmas metsas ja surmasuus. Mall leidis Oskari ja vedas ta koju. Külmkingaga oli tal kokku leppe, et annab selle, mis tal rinna all. Külmking mõtles Malli last, kuid Mall oli kaval ja andis külmkingale oma põlle, sest see oli samuti rinna all. Kuidas kavalus päästab elusid? Jaan läks nõialt nõu küsima, et kuidas panna mõisatüdruk Luiset teda armastama. „Nõid turtsatas „Vaata aga, mis teda vaevab!“ porises ta. „Või armurohi? Noh, minul seda pole, aga ma võin sulle nõu anda
Moody liigitas neid inimesi suurde kahte rühma inimesed, keda oli võimalik pärast kliinilist surma ellu tagasi äratama, ja inimesed, kes olid surmale väga lähedal, sest neil esinesid väga rasked traumad või haigused. Raamatus ,,Elu pärast elu" arvab Moody üldiselt, et kogemused, mis SLK ajal esinevad, on kõikide juhtude korral õndsalikud. Väga sageli ei saa inimesed neid elamusi kirjeldada sõnadega, sest need kogemused on niivõrd meeldivad, rõõmsad ja erakordsed. Surmasuus olles ei soovidutki enam oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Sellepärast, et see kogemus või elamus oli niivõrd vapustav ja silmiavav. 42 Kuid raamatus ,,Mõtisklusi elust pärast elu" esitab Moody peale positiivsete SLK-de ka negatiiv- seid SLK-sid. Näiteks on inimesi, kes on näinud surmasuus olles hoopis põrgu moodi elamusi, mitte valgusolendeid või surnud tuttavaid ja inimesi. Need on aga äärmiselt ebameeldivad kogemused,
Moody liigitas neid inimesi suurde kahte rühma inimesed, keda oli võimalik pärast kliinilist surma ellu tagasi äratama, ja inimesed, kes olid surmale väga lähedal, sest neil esinesid väga rasked traumad või haigused. Raamatus ,,Elu pärast elu" arvab Moody üldiselt, et kogemused, mis SLK ajal esinevad, on kõikide juhtude korral õndsalikud. Väga sageli ei saa inimesed neid elamusi kirjeldada sõnadega, sest need kogemused on niivõrd meeldivad, rõõmsad ja erakordsed. Surmasuus olles ei soovidutki enam oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Sellepärast, et see kogemus või elamus oli niivõrd vapustav ja silmiavav. Kuid raamatus ,,Mõtisklusi elust pärast elu" esitab Moody peale positiivsete SLK-de ka negatiiv- seid SLK-sid. Näiteks on inimesi, kes on näinud surmasuus olles hoopis põrgu moodi elamusi, mitte valgusolendeid või surnud tuttavaid ja inimesi. Need on aga äärmiselt ebameeldivad kogemused, mis täielikult vastanduvad õndsale kogemusele
Moody liigitas neid inimesi suurde kahte rühma – inimesed, keda oli võimalik pärast kliinilist surma ellu tagasi äratama, ja inimesed, kes olid surmale väga lähedal, sest neil esinesid väga rasked traumad või haigused. Raamatus „Elu pärast elu“ arvab Moody üldiselt, et kogemused, mis SLK ajal esinevad, on kõikide juhtude korral õndsalikud. Väga sageli ei saa inimesed neid elamusi kirjeldada sõnadega, sest need kogemused on niivõrd meeldivad, rõõmsad ja erakordsed. Surmasuus olles ei soovidutki enam oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Sellepärast, et see kogemus või elamus oli niivõrd vapustav ja silmiavav. Kuid raamatus „Mõtisklusi elust pärast elu“ esitab Moody peale positiivsete SLK-de ka negatiiv- seid SLK-sid. Näiteks on inimesi, kes on näinud surmasuus olles hoopis põrgu moodi elamusi, mitte valgusolendeid või surnud tuttavaid ja inimesi. Need on aga äärmiselt ebameeldivad kogemused, mis täielikult vastanduvad õndsale kogemusele
mälestuses enda ema olevat kummalise kuju, kelle ümber mitmel korral olevat aset leidnud poltergeisti fenomenid ning kes ärganud vahel tundmatus ähvardavas keeles prohveteerides. Lutheri ema Margaret on uurijate poolt vihjamisi kujutatud tagurliku maanaisena, kelle jaoks nõidus ja paharetid olid igapäevane reaalsus. Luther on oma kaasaegsetele täie veendumusega jutustanud nõiast naabrinaisest, kes tema ema sõnutsi nõidunud ära tema lapsed, kes hakanud karjuma otsekui surmasuus olles. Kui kohalik kirikujutlustaja sellise teguviisi vihjamisi hukka mõistnud, olevat nõid neednud ära ka tema, nii et jutlustajat tabanud surmahaigus. (OBERMAN 1993:102-103) Tema ema peetakse ka selleks isikuks, kes olevat teda hirmutanud vanakurjaga. On toodud ära koguni ,,külajutt", mille kohaselt ema Margaret nautinud seksuaalvahekorda kuradiga. Uurija teeb sellest järgmise järelduse: ,,Kui Martinit ka vanakuri ei sigitanud, siis vähemasti kasvas ta üles koos temaga"
Ta otsis meelega surma, sest rasked õnetused on elu tema meelest lälaks teinud. Võb olla, et ta tulevat pävavalget enam ei nä. Kõgeaulist abtissi arvatakse õgusega püaks naisterahvaks, kuidas võks ta siis 422 oma suures helduses keelata, et tüar isa surmavoodile tõtab?» Kui käkjalg kõeles, viibis abtissi terav, varitsev pilk ütepuhku ta näl. «Sa võad sellest asjast väa suurt osa?» küis abtiss luuravalt. «Miks ei peaks ma sellest osa võma, kui mu vaene hära surmasuus vaagub ja igatsedes ootab, et armsat last viimast korda näa saaks? Argu viivitagu kõgeauline abtiss aega, muidu jä ab kõk hiljaks ja siis ei suuda miski kahetsus rasket õnetust enam heaks teha. Kui kõgeauline abtiss seda sõmust ei tunne ja mind ei usalda, siis nädaku seda preili Agnesele. Tema saab sõmust vististi äa tundma ja tõkumata minuga kaasa tulema.» «Arvad sa?» üles abtiss kentsaka, vaevalt arusaadava naeratusega. «Kas sa preili Agnest nii häti tunned?»
asi oleks veel õudsem, 409 läks taevas pilve, välgud sähvisid ja sirasid ja tuul sahistas puulehti! Nii kõledas hirmus ja hädaohus polnud ma veel olnud; olin otsekui oimetu; kõik läks hoopis teisiti kui ma kavatsesin: selle asemel et olla julges köhas ja õrna lõbuks kõike vaadata, kui oleksin tahtnud; ja selle asemel et olla Mary Jane'i kaitse all, kes oleks mu päästnud ja vabastanud -- selle asemel olin nüüd surmasuus ja aidata võisid ainult veel tätoveeritud märgid. Kui neid ei leitaks ... Ma ei suutnud selle peale mõelda, ja ometi ei saanud ma mingipärast millegi muu peale mõelda. Läks.pimedamaks; oleks olnud paras plehku panna, kuid suur käheda häälega mees -- Hines -- hoidis mu randmest kinni; sama hästi oleks keegi võinud Koljati käest ära lipsata. Ta otse vedas mind kaasa oma.ärevuses ja ma pidin jooksma, et järele jõuda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
