Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a. inimese enda mõtetel b. lapsepõlve kogemustel ja lähimineviku sündmustel c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel seesmine kontrollikese põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. ÕIGE! Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel väline kontrollikese võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. ÕIGE! Küsimus 5 Väär 0,00 punkti 1,00-st
Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants.
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
Rotteri järgi on ,,ootuse mõõdupuul"suur hulk astmeid nullist kuni saja protsendini.Eelootustega võib seletada ,miks meile meeldivad tuttavad meloodiad,vanad sõbrad,nostalgilised paigad jne.Meil on nende suhtes kujunenud positiivsed ootused.Ja vastupidi ,kui kellelgi pole täielikult teavet mingi turismiobjekti kohta,võib just see ootuste puudus mõjuda konkreetse reisi eelistamisele negatiivselt .Kooskõlas biheiviorismi üldiste põhitõdedega väidab Rotter ,et kindlasuunalise kinnistuse saamine mingit liiki olukorras kujundab paljuski nende käitumise seda laadi juhtumi kordumisel. Rotter teeb vahet situatsiooni spetsiifiliste ja üldiste ehk üldiistatud ootuse vahel.Viimastel on eriline tähendus inimese üldise motivatsiooni-eksternaalse ja internaalse suunduse-lahtimõtestamisel.Selles allpool pikemalt . Kinnistajad. Rotter määratleb kinnistajate väärtusena selle,mil määral me eelistaksime üht kinnistajat teisele.Ta
kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura
theories analytic -cognitive As above, completed by others · Projective tests Inkblots (Rorschach) Eysenck Freud Maslow Bandura Thematic Apperception Test Cattell Rogers Rotter Big Five Mischel · Objective tests (limited success) Behavioural (amount of laughter, rapid/inaccurate responses) Physiological (heart rate, skin conductance, brain imaging) Personality traits Developing a satisfactory personality trait theory
omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. Kognitiivse lähenemisviisi esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või sündmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Seda arusaama võib kohata juba vanakreeka filosoofias Aristoteles arvas, et emotsioonid on vastuseks sellele, kuidas me tõlgendame maailma. Julian Rotter arendas kontrollkeskme teooria, mis käsitleb inimeste enesehinnangulisi arvamusi oma saavutuste ja ebaedu kohta. Tema järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust: 1) kõik, mida inimene teeb, sõltub temast endast; 2) kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda
.. Õige vastus on: olulise eesmärgi saavutamine on Vali üks: blokeeritud. a. David Goleman Küsimus 41 Küsimuse tekst b. Martin Seligman Instrumentaalsed suhted inimeste vahel põhinevad ... c. Stanley Milgram Vali üks: d. Julian Rotter a. kasusaamisel Tagasiside b. rituaalidel Õige vastus on: Martin Seligman. c. normidel ja traditsioonidel Küsimus 36 Küsimuse tekst d. tunnetel Võrreldes väärtustega on hoiakud ... Tagasiside
vaheldust,eelistab individuaalset tegevust,saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast,saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest,ei varja oma mõtteid ja tundeid, jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada,armastab suhelda ja teistega koos olla,eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele,kaldub tegutsema impulsiivselt.armastab mõtiskleda Sisemine ja välimine kontrollkese Julian Rotter (1966) inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sotsiaalse õppimise teooriad Agressiivsus oleme juba käsitlenud videod! Kontrollkese Internaalsus Eksternaalsus Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikas Inimese kalduvus endast väljapoole paigutada kinnituse Inimene on veendunud, et allikad iseendasse tulemus on määratud teiste Inimene on veendunud, et
Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV
Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV
Psühhodünaamiline koolkond Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne
Rotteri järgi kujuneb inimesel välja üldistatud ootus, millest need arvamused lähtuvad ja millele vastavalt inimene ka käitub. On kaks sellist ootust. Kõik mida inimene teeb sõltub temastendast. Kõik mida inimene teeb sõltub olukorrast kuhu ta on sattunud. Rotteri arvates on kord väljakujunenud üldistatud ootus suhteliselt püsiv, mistõttu võib seda nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks. Rotter jagas inimesed kahte suurde gruppi. Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed: peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks. Nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Uskudes end olevat suuteline ise oma elukulgu määrama, üritavadki nad seda suunata. Otsivad aktiivselt eri karjääri tegemise viise ja enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime
10.2012) 13. Vivian W. Y. Tam, Khoa N. Le, S. X. Zeng. Review on waste management systems in the Hong Kong construction industry: use of spectral and bispectral methods. Journal of civil engineering and management, 2012, vol. 18, no 1, pp. 14-23. 14. Wen-Ling Huang, Dung-Hung Lin, Ni-Bin Chang, Kuen-Song Lin. Recycling of construction and demolition waste via a mechanical sorting process. Resources, Conservation and Recycling 37, 2002, pp. 23-37. 15. W. Zhao, R.B. Leeftink, V.S. Rotter. Evaluation of the economic feasibility for the recycling of construction and demolition waste in China--The case of Chongqing. Resources, Conservation and Recycling 54, 2010, pp. 377-389. 16. CMRA. Concrete recycling. Kättesaadav: http://www.concreterecycling.org /how.html (30.10.2012) 17. ZenRobotics. Kättesaadav: http://www.zenrobotics.com/et/toode/ (01.11.2012) 18. Jaak-Kristian Sutt. Novaator Tartu ülikooli teadusuudised. Kättesaadav: http://novaator
kohusetunne. Need on antud konteksti jaoks "Uriko suur viisik", mitte segamini ajada psühholoogia suure viisikuga, mis on tulnud faktoranalüüsist. Goldberg, Strycker (2002) isiksuse ja toitumusharjumise käitumise seos. Avatus uuele kogemusele oli seotud tervislikumate toitumisharjumustega. Erinevad uurimused on seostanud kohusetunnet positiivse tervisekäitumisega. Neurootilisust negatiivse tervisekäitumisega. * kontrollikese. Ehk tajutud kontroll. Teoreetik on Rotter. Selle puhul on tervisega seotud uurimist edasi teinud Wallston, Wallston & de Vellis (1978). Nad lõid sellise jaotuse: 1) internaalne tugev uskumine, et inimene ise kontrollib oma tervisega seonduvat 2) eksternaalne tugev uskumus, et välised jõud mõjutavad enam tervisega seonduvat kui isik ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid.
potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB: 85% füsioloogilisi vajadusi 70% turvalisuse vajadusi 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi 40% eneseaustuse vajadusi 10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. ROTTER, Julian B. (1954.a.) - kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast.
haigestumine ) Prognoos agressiooniks seksuaalse erutuse seisundis vs e m otsionaalselt rahulikus seisundis Suitsetajate prognoos (Lynn & Bonnie, 1994) Enesetõhusus, eneseefektiivsus (Bandura, 1986) ·Enese ko mp etentsuse ja tõhususe subjektiivne tajumine ·B. Levy eksperi mendid lühiajaliste ekspositsioonide ga: Langus, unustama, raugastunud vs elutark , arukas, õpetatud Kontrollkese, kontrolli lookus (J. Rotter): ·Inimese hinnang sellele, kas ta elus toimuvad sünd mused ja kogu elu on ta enese poolt kontrollitav või sõltub ta täielikult välistest jõududest ja juhusest - Lõppude lõpuks suhtutakse ini mestesse nii, nagu nad on selle ära teeninud - Kõik , mis minuga toimub, s õltub minust endast - Kesk mine kodanik suudab m õjutada valitsuse otsuseid - Kahjuks on nii, et kui palju ka ini mene ei püüaks, ikka jäävad sageli ta väärtused tunnustuseta
Ja nende lapsed on ka konnad“. H.Krips. konnast võib vahel saada ka prints v printsess vastavalt tema seksuaalsetest eelistustest. NB! Oluline on endale teadvustada, et iga indiivid suudab on nn „miinusmärki“ muuta plussmärgiks selle kaudu, et õpib ennast armastama sellisena nagu ta on. Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada. Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata. Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi.
andmete) kasutamine on reaalses maailmas vältimatu Hans Jürgen Eysenck 1916-1997 Isiksuseomaduste ja intelligentsuse päritavus Isiksuseomaduste klassifikatsioon; 3 “superfaktoriga” mudel (PEN) Isiksuse bioloogiline mudel; ekstravertsuse psühhobioloogia Bioloogiline paradigma HJ Eysenck J Gray Marvin Zuckerman Avshalom Caspi … Kognitiivse paradigma algus Watson, Skinner, Dollard, Miller; sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck …) Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) George Kelly, personaalsed konstruktid Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne)
Ma olen rumal kõvasti/ Ega ma eriti püüdnudki Väline ÜLESANDE RASKUS ÕNN See oli kerge/ Mul vedas/ Ülesanne oli liiga Mul ei vedanud raske Kontrolli lookus ehk kese mõiste võttis kasutusele J. Rotter (1966). Õpilased, kellel on tugev sisemise kontrolli lookus, sooritavad paremini kontrolltöid ja neil on üldse parem õppeedukus kui nendega võimetelt võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. B
"Repressorid" · Klassikaline viis "repressorite"tuvastamiseks: madal skoor ärevuse testis, kuid kõrge sotsiaalse soovitavuse skoor · Michael Eysencki kognitiivne teooria: repressorid suunavad oma tähelepanu hirmu/ärevust tekitavatest sündmustest mööda ning väldivad sündmuste tõlgendamist ohtlikuna. 7. KOGNITIIVNE ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Sisukord · Ajalugu: väljast sõltuvus / sõltumatus (Witkin) personaalsed konstruktid (Kelly) Ootused x väärtus (Rotter) Tasu edasilükkamine, kognitiiv-afektiivsed ühikud, situatsioonispetsiifilisus (Mischel) Vaatlusõppimine, enesetõhusus (Bandura) · Eesmärgipärane käitumine · Täideviimiskavatsused · Eneseregulatsiooni ressurss · Eesmärkide konflikt · Mäletsemine ehk kas mõtlemine on alati kasulik? · Kahe protsessi teooriad Väljast sõltuvus · Raami ja varda test (Witkin 1954)
Ekstravertsus, neurootilisus, psühhotism Isiksuse bioloogiline mudel- võime isiksuse omadusi seletada aju mehhanismidega ja biol protsessidega; ekstravertsuse psühhobioloogia HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) Marvin Zuckerman- Avshalom Caspi- Kognitiivse paradigma algus -Watson, Skinner, Dollard, Miller- biheivioristid - sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck ...) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment"; isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel "Käitumissignatuurid", kui...siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach
5 Paroodia- Miquel de Gervantes Saavedra ,, don Quijote'' 6 Draamazanrid- William Shakespeare ,, Romeo ja Julia'' , ,, Hamlett, kuningas Lear'' , o ,, Othello'' , ,, Macbeth'' , tragikomöödia ,,Talvemuinasjutt'', komöödia ,, Suveöö unenägu'', .. Veneetsia kaupmees'', ,,Windsore lõbusad naised'' 7 Filosoofilised teosed Erasmus Rotterdamist, Thomas More ,, Utoopia'', Rotter ,, Narride kiitus''. Moraalifilosoofia 8 Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng Arhitektuur ja kujutav kunst Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist. Arhitektuur. Ehitiste põhitüübid võetakse antiikkultuurist. Vertikaalsus asendub vertikaaliga. Hoontele lisandus kuppel. Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine.
Tõi välja neurootilisuse. Seotud Suure viisikuga. Avatus uuele kogemusele, meeldivus, kohusetunne. Näiteks: isiksuse jooned suhteliselt püsivad- seotud tervisekäitumisega. Leitud Goldberg (2002), et isiksuse omadused ja toitumusharjumused on omavahel seoses. Mida kõrgem on neurootilisuse näitaja, seda negatiivsemad on tervisekäitumise ilmingud., seda enam külastatakse arsti. Et tervisekäitumist muuta, peab mõtlema oma isiksuse omadustele. - Kontrollikese Pärineb Rotter, 1966 Inimene tunneb ise oma elu kontrollivat. Sisemine. Saatus, maailm kontrollib mu elu. Välimine. Kaldudatakse emma kumma poole. Multidimensionaalne tervisekontrollikese K. A. Wallston 1976 Üldistatud ootus saavutuste ja ebaedu kohta. Põhineb elukogemuse põhjal välja kujunenud arvamusest. Mis on põhjuslikud tegurid, mis tema elu ja tegevust määratlevad. Internaalsem kontrollikese sõltub endast, ei õppind piisavalt.
- Kõik joned enam vähem võrdsel määral päritavad - Päritavus olemas kõigil hierarhia tasanditel - Isiksuse fenotüübiline stabiilsus tuleneb kahes allikast: geneetilised erinevused ja keskkonnaerinevused - Molekulaargeneetilised uuringud on näidanud et isiksuse päritavus tugineb väga suurele hulgale geenidele - VII loeng: kognitiivne, sotsiaal-kognitiivne isiksusepsühholoogia - Sotsiaalne õppimine - Rotter - Expectancy – value theory: sarrustajate väärtus ning tajutud tõenäosus sõltub indiviidist - Lisaks tasule ja karistusele mõjutab õppimist ootus - Käitumise tõenäosus sõltub oodatud tulemuse väärtusest ning selle saavutamise tõenäosusest - Ootused sõltuvad kogemusest - Lugemistest 1 - Kooslustabel – kahe muutuja kategooriate kõikide kombinatsioonide esitused
uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine motivatsioon). Eksternaalne kontrollkese: veendumus, et kõik mis juhtub ei allu nende
o III grupp isiksuse omaduste teooriad: Eisenky temperamendi tüüpide käsitlus: · Flegmaatik aeglane, ei taha teistega suhelda, ei suuda kuidagi midagi alustada. Tuimavõitu. (Sissepoole) · Melanhoolik kurvameelne, romantiline, iseenda mõtetes, ebastabiilne. (sissepoole) · Koleerik suur suhtleja, elab tihti ennast välja teiste peal (väljapoole) · Sangviinik · Rotter, Bandura Sotsiaalne õppimine · Isiksuse kontrollkese: · Eksternaalsus näeb kontrolli ükskõik, kus väljaspool, seletab oma ebaedu väliste faktoritega. Arvab, et välismaailm dikteerib tema enda elu. · Intovernaalsus inimene, kes võtab vastutuse enda käitumise ja tegevuste eest ja iseloomustab end kui inimest, kes saab kontrollida oma elu.
praktiliste ja/või teoreetiliste õigusala küsimustega seostatuna. Seega on täiesti lubatav lisaks valitud artiklile kasutada ka iseseisvalt leitud teemakohast teaduskirjandust, millele ka tuleks siis viidata 3.aprill Isiksuse teooriad: *kognitiiv-käitumuslikud teooriad- mismoodi inimene ehitab enda jaoks üles maailmamudeli ja iseenda kohta mudeli ja kuda ta seda tõlgendab, inimesed töötlevad infot eri moodi. - sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Mischel, Seligman)- info omandamisele keskendutakse- kuda inimene õpib, normativne käitumine ka. Agressiivse käitumuse eeskuju jääb külge. Arvutimängud, animafilmid jne. See põhjustab agressiivsema käitumise neid indiviidides, kes rohkem puutuvad kokku nendega. Omandatakse see teadmine, et nii saab ja nii tohib teha, et teised võivad nii teha, järelikult see pole hälve vaid norm. Nii on kergem seda omandada. Lubatavus ja normatiivsus
5-6a. saab juba reegleid kokku leppida. M- T + ,,Ma olen viletsam kui Teie" . Kui laps saab aru, et temast ei hoolita. Laps usub, et teised teda ei taha. Võib tekitada kui öeldakse pidevalt, et ta ei kõlba millekski. M- T - ,,Kõik on halvasti" . On omane küünikutele, võib esineda suitsiidi eel. Kes ei salli ennast ega teisi, võib oma käitumisega nii ennast kui ta teisi kahjustada. Indiviidi suhtumine oma tulevikku : JULIAN ROTTER: "kontrollkeskme teooria": Interaalne isiksus (see mis saab sõltub ainult minust, seda tekket toetab M+ maailmapilt)/ Eksteraalne isiksus (kõik on ettemääratud, sõltub teisest, juhusest) autoritaarne ühiskond, kuna ei saa midagi valida. Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste
Faktoranalüüs R. Cattell, 16 isiksusefaktorit, tema arvates esinevad kõikil inimestel erineval määral Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias avaldub: Ekstravertsus ja introvertsus Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suur viisik enam vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile (avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lahedus/seltsivus, neurootilisus) Kognitiiv-käitumuslikud A, Bandura, J. Rotter, W. Mischel, M. Seligman rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus isksuse kujunemisel. Humanistlikud C. Rogers, A. Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Intelligentsustestid vaimse võimekuse, arukuse teada saamiseks IQ - intelligentsuskvootsient Valiidsus näitab seda, millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused
keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla. Uimastisõltuvus Kehatemperatuuri hoidmine: Kaks mehhanismi. Sisemine kontroll: Vasodilatatsioon nahakapillaaride laienemine Vasokontriktsioon Nahakapillaaride ahenemine Piloerektsioon karv turri Lisaks suur ja väike vereringe Väline kontroll tahtele alluv. Kontrollkese ajus hüpotalamus - Kontrollkeskme lähenemine : Julian Rotter 1966.a. inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sisemine e Internaalne kontrollkese Inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda, mning, et oma tegutsemisega suudetakse muuta oma tulemusi. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. Välimine e eksternaalne kontrollkese inimesed on veendunud, et
inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – A. Bandura, J. Rotter - Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Kujuneda võib õpitud abitus, kui isiku heaolu või saavutused ei sõltu tema tegevusest ja otsustest ning tunduvad nendega seostamatud. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja
created the high rates of obedience. It was a highly artificial setting and in a prestigious location, but even when Milgram moved the experiment to a downtown location, obedience rates were still alarmingly high. However, Zimbardo defended Milgram and has said his work is “the most generalise in all of social science… dozens of systematic replications with a 1000 subjects from as diverse backgrounds as possible….” Mõju isiksuslikud faktorid: kontrollikese Julian Rotter (sünd 1916 USA-s, juudi immigrantide perekonnas) – kontrollikese/locus of control. • Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. “Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts”. • Eksternaalid: määravad on välised mõjud – teised inimesed, saatus, õnn. “Individual believes that his/her behavior is
2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1
· Kui õpetaja kahtleb ja kõhkleb, kas jätkata, käsib eksperimentaator tal seda teha · Tegelikult: õpilane elektrilööke ei saa. Uuritakse, kui kaugele "õpetaja" läheb · Variatsioonid: a-õpetaja ei kuule õpilase reaktsioone; b- sõnaline tagasiside; · c-õpilane samasse ruumi; d-füüsiline kontakt (õpetaja peab õpilase kätt suruma elektroodile) Järeldus: inimene hakkab ennast käsitlema mitte subjekti, vaid vahendina. Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter. Kontrollikesksuse skaala. Internaalid: usuvad subjektiivse taju põhjal, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn... · Martin Seligman. Õpitud abitus. Seisund, mis haarab inimest olukorras, kus tema püüdlused/kavad/soovid ei saavuta tulemust. Inimene loobub eesmärke seadmast; depressiivne seisund; enesekindlus langeb. Puudub seos kavatsuse ja tulemuse vahel.
situatsioonist ehk inimesed käituvad vastavalt olukorrale. * Kahekümnendal sajandil tehti algust ning siiani tehakse seda nii, et isiksust uuritakse lingvistiliselt ehk keele kaudu. * Koolkonnad jagunevad peamiselt: -) Psühhodünaamiline koolkond kõige mõjukam on Ameerikas, eesotsas Jungiga. -) Humanistlik koolkond eesotas Maslowga. -) Kognitiivne käitumuslik koolkond hästi mõjukas eriti psühhiaatrias tuntuimad nimed on Bandura ja Rotter. -) Isiksuse joonte teooriad sinna kuulub hetkeline kõige tuntuim käsitlus ehk ,,suur viisik". Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond Sigmund Freud * Sai alguse 1895. aastal S. Freudiga, kui ta andis välja raamatu ,,Etüüdid hüsteeriast". -) Temast lõid lahku Jung (analüütiline psühholoogia) ja Adler (individuaalne psühholoogia). * Erinevaid teooriaid ühendab: -) Lapsepõlve esimeste elukuude ja -aastate määrav roll isiksuse kujunemisel.
trial in Nuremberg famously quoted he was not to blame as he was doing as he was told therefore he should not be held accountable. The role of buffers: If you were asked to press the button to release weapons of mass destruction onto another country .. this would be easier ... as you would not have to see the consequences of your actions.. the distance acts as a buffer. Asking you to pull the trigger of a gun may cause you more issues. Mõju isiksuslikud faktorid: kontrollikese Julian Rotter (sünd 1916 USA-s, juudi immigrantide perekonnas) kontrollikese/locus of control. Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub. "Individual believes that his/her behavior is guided by his/her personal decisions and efforts". Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn. "Individual believes that his/her behavior is guided by fate, luck,
vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1. Allport'i isiksuseteooria - Lingvistiliseks lähenemine ehk uuris isiksust keele kaudu. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni
organiseerida ja täide viia tegevusi, mis on vajalikud teatud tüüpi eesmärgi saavutamiseks. Mina-pildi üks oluline osa. Enesehinnang ja enesetõhusus on Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 omavahel positiivselt seotud. Tervis on parem, tööl produktiivsemad. Kujunemise juures on suur osa sotsiaalsel keskkonnal usaldusväärsus hinnangute kohta. Vastavalt tagasisidest korrigeeritakse enesehinnangut ja enesetõhusust. - Kontrollikese, Rotter 1966 enda arvamus sellest kes ja kuidas on vastutav selle eest mis teiega juhtub. Võib olla sisemine või välimine. Sisemini - inimene on kindel et juhib ise oma elu, kõik mis temaga juhtub sõltub tema enese kavatsustest ja tegevusest. Neil on palju kasu sees. Ärevus madalam, stressiga parem toime tulek. Väline inimene süüdistab kõiges väliseid jõude, saavutused ja ebaõnnestumised on juhuslikud. Õpilastel madalamad hinded, töötavad
It was a highly artificial setting and in a prestigious location, but even when Milgram moved the experiment to a downtown location, obedience rates were still alarmingly high. However, Zimbardo defended Milgram and has said his work is "the most generalise in all of social science... dozens of systematic replications with a 1000 subjects from as diverse backgrounds as possible...." Kontrollikese, õpitud abitus · Julian Rotter kontrollikese/locus of control. · Internaalid: usuvad, et nad ise kontrollivad oma elusündmusi ja määravad, mis nendega juhtub · Eksternaalid: määravad on välised mõjud teised inimesed, saatus, õnn ... · Martin Seligman õpitud abitus/learned helplessness. Katsed rottide ja koertega. · Subjektiivne kontrollitunne vähendab abitust · Subjektsus ja kontroll Mõjustamise psühholoogia Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited.
Käitumuslik psühhoteraapia. 4 KRIITILIST ÕPPIMISSITUATSIOONI. ISIKSUSE OMADUSED: Neurootilisus omandatakse lapsepõlves. Toitmine – aktiivsus, passiivsus, üksijätmise hirm, sõbralikkus. Puhtus – optimism, kontroll, alaväärsus. Seks – masturbeerimine. Süü, häbi. Viha – ärevuse konflikt- vanemate karistused, hirm, viha. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE JULIAN B. ROTTER (1916- ) Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon. Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine
Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman) o Kognitiivne stiil (witkin (varda ja raami test), Gardiner, Klein) o · Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (rogers, Maslow, Kelly) · Neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadumuste ja ajuprotsesside seaosed) · Psühhobioloogilised geneetilised teooriad (Plomin, Bouchard, Zuckerman) William H. Sheldon (1898-1977): Isiksus väljendub tema kehatüübis (somatotüübis):3 tüüpi:
(superego). 2. Fenomenoloogilised lähenemised isiksusele (Rogers, Maslow) 3. Biheivioristlik lähenemine isiksusele 4. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad isiksusekäsitluses Tugevalt seotud biheivioristliku suunaga- sellest välja kasvanud, vahel loetakse selle kaasaegsemaks osaks. Suhteliselt uus ja segane suund, mis langeb osaliselt kokku tänapäevaste humanistlike teooriatega. Skeemi mõiste tihti kesksel kohal. Julian Rotter, et käitumist mõjutab kaks asja- tulemuse ootus (tõenäosus) ja tulemuse väärtus. Sotsiaalne õppimisteooria: käitumispotensiaal on funktsioon ootusest ja tulemuse väärtusest. Uudses olukorras ei käituta mitte katse-eksituse meetodil, vaid tulemuse ootust ja väärtust arvestades. Nt lotoga võitmisel madal ootus aga kõrge väärtus. Albert Bandura arvab, et inimese käitumist määravad sisemised (kognitiivsed) ja välimised (sotsiaalsed) tegurid
Tajutud kontrolli õpitud komponent Rotteri (1966) teooria välise ja seesmise kontrollkeskmega isiksuse tüüpide kohta lähtub õppimisteooriast. Seega omandavad seesmise kontrollkeskme need, kes minevikus on kogenud, et kontrolli enda kätte võtmine annab teatud ette ennustatavaid või soovitud tulemusi. Ja vastupidi, kui inimesed tajuvad, et kontrolli võtmine teatud soovitud või eeldatud tulemusi ei anna, leiavad nad, et nendega juhtuv on nende kontrolli alt väljas. Rotter aktsepteerib, et mõnes olukorras on inimestel rohkem kontrolli kui teistes, kuid sellele vaatamata väidab ta, et üldistatud kontrolli uskumus kujuneb seesmiseks siis, kui inimesed arvavad, et põhjustavad oma elusündmusi (kaasa arvatud ebaõnnestumisi) ise ja väliseks siis, kui nad arvavad, et nende elusündmuste põhjused ei sõltu neist enestest. Hiljem on uurijad leidnud, et kontrolli ja põhjuste uskumused ei tulene täielikult varasematest kinnitustest. Läänelikes kultuurides on
Prince Louis [of Battenberg, First Sea Lord] and I received from the hands of our loyal allies these sea-stained priceless documents. The date was October 13. But even this astounding windfall—the luckiest in the whole history of cryptology—did not enable Ewing's team to read the German naval messages, for the four-letter codewords in that book did not appear in the dispatches. Finally, Fleet Paymaster Charles J. E. Rotter, a principal German expert, discovered that the code had been superenciphered with a monoalphabetic substitution. Solution of such a superencipherment is not too difficult a problem with the codebook in one's possession. As in ordinary plaintext, certain codewords recur more frequently than others and in familiar clusters, letters in one codeword reappear in others in different arrangements, and the codewords themselves possess some structural regularities: in the case
annaabi.ee 
