Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õigusõpetus informaatikutele konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on intellektuaalne omand?
  • Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega?
  • Kuidas intellektuaalne omand jaguneb intellektuaalse omandi liigid?
  • Mis on kaitstud autoriõigustega?
  • Kes võib olla teose autoriks?
  • Kuidas tekivad autoriõigused kas autoriõigus tuleb registreerida ?
  • Millal loetakse teos üldusele suunatuks?
  • Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse?
  • Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega?
  • Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l?
  • Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses?
  • Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk kaubamärgi funktsioonid?
  • Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid?
  • Mis on isikuandmed ?
  • Kes on andmesubjekt vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja?
  • Milline peab olema andmesubjekti nõusolek et see kehtiks?
  • Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega?
  • Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste patendi kaubamärgi ja litsentsilepinguga?
  • Millise viisi valiksid oma tarkvara kaitseks põhjenda?
  • Mis on tarkvara patentide eelised ja puudused?
  • Mis on intellektuaalne omand?
    Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele.
    Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta .
    Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf
    Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
  • Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus)
    Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus saada talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist.
  • Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega?
    Ülemaailmse Intellektuaalse omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artikli 2 (viii) kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses:
    • Kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega;
    • Esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega;
    • Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades;
    • Teaduslike avastustega;
    • Tööstusdisainilahendustega;
    • Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega;
    • Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
    • ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades.

  • Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)?

    Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum
    Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega
    • Autoriõigustega kaasnevad õigused ( related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks

    Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
    • Tööstusomand : Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet ), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid

  • Mis on kaitstud autoriõigustega?
    Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
    Ehk siis autoriõigustega kaitstake kõiki loometegevuse tulemusel loodud resultaate, mis vastavad järgmistele tunnustele:
    Originaalne tulemus
    • teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus;
    • kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses;
    • kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, puht-tehniliselt teostatud või kohandatud või äratuntavalt sarnane juba olemasolevate teostega;
    • Autori enda individuaalne lähenemise ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgelt tajutavad;
    • Teose ühiskondlik väärtus, eesmärk, konkreetne väljendusvorm jms kriteeriumid ei ole kaitse saamiseks olulised.
    Teos on loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas –
    • tehnika valdkond on autoriõiguse kaitse alt välistatud
    • autoriõigustega ei saa kaitsta näiteks hoone originaalselt kanalisatsiooni- elektri- või veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest).
    Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis
    • Vorm - Nt audio - või videosalvestis, noot esitus vms
    • Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil).

    Autoriõigused ei laiene :
    1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
     2) rahvaloominguteostele – rahvaloomingut võib kasutada oma loomingu alusena. Nt anekdoot on vaadeldav ühe rahvaloominguteose liigina ning selle täiendamine või edasine levitamine on vaba;
    3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
     4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
     5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne) – siia loetellu ei kuulu nt rahatähed;
    6) päevauudistele;
    7) faktidele ja andmetele;
     8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
  • Autoriõiguste ajaline kehtivus
    AutÕS § 38 lg 1 - Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud.
    Erandid (sätestatud AutÕS § 39-42):
    AutÕS § 39 ühise autorluse korral - Autoriõigus teosele , mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
    AutÕS § 40 - Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid.
    AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist)
    AutÕS § 44 lg 1 -  Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
    AutÕS § 44 lg 2 - Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise.
  • Autoriõguste jagunemine.
    Autori isiklikud õigused
    • On autori isikust lahutamatud
    • Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa
    • Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse)
    Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis:
    Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust.
    Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon
    Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt).
    Autori varalised õigused
    • On üleantavad:
    • Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa
    • Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse).
    • AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
    • AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata.
    • Erand : AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine)
    • AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega:
    • Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.
    • Erandid: AutÕS § 24 Arvutiprogrammi vaba kasutamine ja § 25 Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine

  • Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus).

  • Varalised õigused sisaldavad reegleid teose kasutamise, müümise, rentimise ja muude tegevuste kohta, millest võib saada rahalist tulu. Isiklikud õigused määravad kindlaks teose autori ning selle, et teos on temast lahutamatu, et nt raamatule ei saa teise autori nime panna.
  • Kes võib olla teose autoriks?
    Teose autoriks võib olla ainult füüsiline isik.
    • Autorlust eeldatakse, ehk isik, kelle nimi on kantud teosele loetakse selle teose autoriks.
    • Autorluse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vaidlustajal ehk vaidlustaja peab tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor.

    Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt:
    Autorile endale
    Mitmele autorile korraga
    Tööandjale
    Filmi produtsendile
    Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos
    Isikule, kellele autor autorilepingu alusel:
    Loovutab oma õigused
    Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents)
    Riik seaduses ettenähtud juhtudel
    Pärimisel
  • Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida?
    Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
    • Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
    • Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
    • Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena.

  • Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel?
    Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele.
    AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui:
    • teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada;
    • Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist;
    • See on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldususele avatud.
    Teose avaldamiseks ei loeta:
    • draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist ,
    • audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist,
    • kirjandus- ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu,
    • kunstiteose eksponeerimist
    • ja arhitektuuriteose ehitamist.

  • Millal loetakse teos üldusele suunatuks?
    Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud , edastatud , taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
  • Kuidas jagunevad teosed (algsed teosed vs tuletatud teosed ja üksikud teosed vs teoste kogumikud)?
    Algseteks teosteks ja tuletatud teosteks –
    • tuletatud teoseks on nt tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus jms töötlemine.
    • Tuletatud teose loomiseks on vaja algse autori nõusolekut ja algse teose nimi, teose pealkiri ja allikas peavad olema töötlusel fikseeritud.
    Üksikteosteks ja teoste kogumikeks –
    • Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul).
    • Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele.

  • Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust.
    Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust:
    • Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku
    • Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad.

    Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt:
    • Autorile endale
    • Mitmele autorile korraga
    • Tööandjale
    • Filmi produtsendile
    • Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos
    • Isikule, kellele autor autorilepingu alusel:
    • Loovutab oma õigused
    • Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents)
    • Riik seaduses ettenähtud juhtudel
    • Pärimisel

  • Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus)
    Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega , kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida.
    Orbteose kasutamine
    § 272. Orbteos
    (1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekte, mis avaldati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis või, kui neid ei ole avaldatud, mis edastati esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis:
    1) raamat, ajakiri, ajaleht või muu kirjutisena avaldatud teos, mida talletatakse avaliku arhiivi, muuseumi, raamatukogu, teadus- ja haridusasutuse või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus ) kogus;
    2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus;
    3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides;
    4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa.
    (2) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatud teosele või fonogrammile, mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud, kuid millele on 1. lõikes nimetatud asutus võimaldanud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul üldsusele juurdepääsu, kui on põhjust eeldada, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse § 276 1. lõikes nimetatud kasutusviisidele.
    (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata sellest, et käesoleva seaduse § 273 kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.
    (4) Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse § 273 kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele või Eesti Rahvusringhäälingule loa teose või fonogrammi reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.
    (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile.
    (6) Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 621 3. lõiget.
    § 273. Hoolikas otsing
    (1) Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist.
    (2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
    (3) Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul, mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht.
    (4) Käesoleva seaduse § 272 2. lõikes nimetatud juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus on selle organisatsiooni asukoht, kes autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja nõusolekul võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu.
    (5) Kui tõendite põhjal on alust arvata, et Euroopa Liiduga või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga mitteühinenud riigis leidub olulist teavet õiguste omaja kohta, kontrollitakse ka selles riigis kättesaadavaid teabeallikaid.
    Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist.
    Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.
  • Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 1.1 ja kokkuvõte) (essee küsimus)
    Anglo-Ameerika copyright tugineb arusaamale, et autoril tekib oma loodud teostele omandiõigusega sarnanev õigus, mida ta võib nagu päris omandi puhul – nii tasuta kui ka tasu eest võõrandada ning mille alusel ta võib keelata ja lubada teistel isikutel oma teost kasutada. Copyright seab esiplaanile autori varalised õigused.Copyright annab teoste autoritele piisavalt efektiivsed vahendid mitmete Euroopas peetavate õiguste teostamiseks.Copyright võimaldab arvutiprogrammide autoritel oma huvisid kõige effektiivsemalt kaitsta.
    Copyleft- üldine meetod arvutiprogrammi või muu teose vabaks andmiseks tingimusel, et kõik selle muudetud ja täiendatud versioonid jäävad samuti vabaks. Nimi viitab sellele, et vaba tarkvara autorid kasutavad neile autoriõigusega antud ainuõigusi selleks, et välistada oma teose või sellest tuletatud teoste langemine kellegi teise ainuõiguse objektiks, pööravad autoriõiguse n-ö pahupidi. Copyleft ei nõua kõigi vabade programmide ega nende lähtetekstide üldiselt kättesaadavaks tegemist. Copyleft- litsents maailmas ei pane selle alusel litsentsitavate programmide kasutajaile kohustust ei programmi ennast ega sellest tuletatud programme teistega jagada. Nii võib igaüks, kes vaba tarkvara mingi teenuse osutamiseks arvutivõrgu vahendusel, teha oma kasutatavaid vabades programmides täiendusi ja parandusi ning – säilitamaks oma konurentsi eelist turul - neid teiste samalaadse teenuse osutajatega mitte jagada. Copyleft ei välista copyrighti, vaid tugineb sellele. Iga autor võib ise otsustada, kas ja millistel tingimustel ta lubab teistel oma teoseid kasutada. Vaba tarkvara ei tähenda seda arendavate autorite lahtiütlemist majanduslikest stiimulitest, vaid otsese rahalise tasu asendamist teistsuguse kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul.
  • Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus)
    Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga, seega rakenduvad neile ka kirjandusteoste autoriõigused. Kui vaieldakse, et tarkvara õiguskaitse tähtaeg on liiga pikk, vastab WIPO, et kui töö on iganenud, siis seda ei kasutata, ja ei rakendu ka õiguskaitse. Tähtaeg on n-ö ülempiir.
    Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks või kasutajale vajalikeks väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada - iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel.
  • Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus)
    Kui programm on juba tavakasutajate jaoks iganenud, võib ta pakkuda huvi tarkvaraarendajatele, sest selle täiendamisel saaks luua mõne sootuks uue funktsiooni või lahenduse. Siinkohal tekib vastuolu siis, kui esialgne autor ei ole huvitatud programmi edasiarendamisest: teised, kes oleksid sellest huvitatud, peavad hakkama uuesti „jalgratast leiutama“.
    Mõnikord võib aga juhtuda, et programmis on vead: turvaaugud jms, mille korral ei jää kasutajale häid valikuid: ta kas peab jätkama vigase programmi kasutamist, kirjutama uue samu funktsioone täitva programmi (raha ja aeg kuluvad), ostma laiendatud versiooni esialgselt tootjalt ja maksma kinni ka ebavajalike täienduste arenduskulud või parandada programm ise ja minna vastuollu autoriõigustega.
    Seega tarkvara elutsükkel on lühem, sest tehnoloogiamaailmas on lühikese ajaga võimalik asju väga kiiresti ja väga kaugele edasi arendada ja muuta.
  • Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (esseeküsimus)
    Selleks, et skript vms muu arvutiprogramm oleks arvutiprogrammiks autoriõiguste tähenduses, peab see olema intellektuaalsete valikute ehk loomingulise tegevuse tulemus. Kui programm luuakse etteantud reeglite alusel nii, et teisel ajal ja teises olukorras vüib tekkida täpselt samasugunne programm, siis ei ole tegemist autoriõiguse tähenduses ning see ei ole autoriõiguse kaitse all.
  • Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid)?
    Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav eristusvõimeline tähis.
    Kui toodetel ei ole kaubamärke, siis tarbijad ei suudaks samaliigilisi tooteid üksteisest eristada. Tarbija ei suudaks ka hiljem oma ostu otsust korrata.
    Kaubamärgi funktsioonid:
    • Eristusfunktsiioon:
      • et tarbija eristaks ühte toodet teisest.
    • Päritolufunktsioon
    • et tarbija saaks aru, kust on toode pärit.
    • Kvaliteedi tagamise funktsioon
    • tarbijad teavad et mingi tähisega toode on mingi kvaliteediga, mida mainekam on märk, seda paremini see kvaliteedi funktsiooni täidab
    • Reklaamifunktsioon
    • saab kasutada reklaami otstarbel. Toodet saab reklaamida läbi kaubamärgi.
    • Kaitsefunktsioon
    • kaitseb tootjaid, tema investeeringuid
    • Nime andmise funktsioon – märgid annavad tootele nime

  • Traditsioonilised kaubamärgid vs. mittetraditsioonilised kaubamärgid
    Traditsioonilised kaubamärgid:
    • Sõnalised kaubamärgid
      • mistahes tähtede või numbrite kombinatsioonid, millel puuduvad muud, näiteks kujunduslikud elemendid
      • VALGE DAAM (nr. 35637, omanik AS Liviko)
      • COKE ( Coca-Cola Company)
      • KÕIK HIIRED ARMASTAVAD JUUSTU

    • Kujunduslikud kaubamärgid
      • Ainult kujund, tähti, numbreid ei ole

    • Kombineeritud kaubamärgid
      • Sõna + kujund
      • Kujund on ka omapärane kirjastiil
    Mittetraditsioonilised kaubamärgid:
    • Kolmemõõtmelised
    • Asendimärgid
    • Värvimärgid
      • värvid üldiselt ei ole kaubamärgina registreeritavad sh üksikud tähed ja numbrid. On erandid, kus värvid on muutunud läbi kasutamise eristusvõimeliseks ehk tarbijad eristavad värvi ja seostavad värvi konkreetse toodetega
    • Hologrammid
      • küsimus, kuidas seda reprodutseerida ja kuidas seda graafiliselt esitada. Pildi muutumist võib esitada ka pildi jadana.
    • Liikumis- ja multimeediamärgid
      • nt filmid, liikumine on registreeritav.
    • Helilised kaubamärgid
      • tuleb realiseerida näidates ära noodid, esimesed mitte visuaalselt tajutavad märgid. Euroopa kohus on öelnud , et ainult nootide kujutised ilma noodivõtmeta ja noodijoonestikuta ei ole piisavalt täpne. Euroopa Liidu andmebaasist saab kuulata neid helifaile näitena. Helifail ei anna õiguskaitset.
    • Lõhnamärgid
      • „the smell of fresh cut crass“ – kaitstud oli muru lõhn tennisepallide juures, seda enam ei ole (ei pikendatud). Lõhnamärke ei registreerita.
      • Lõhna valem reproduktsioonina – keegi ei saa aru, mis kaitstud on, mis on konkreetne lõhn. Lõhna näidiseid ei saa ka deponeerida, sest lõhnad muutuvad ajas. Ei saa õiguskaitset, sest ei saa graafiliselt edastada .
    • Maitsemärgid
      • lagritsamaitseline paber on kaitstud Beneluxi kaubamärkide osas. Sama probleem, mis lõhnade puhul.

  • Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid?
    Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud üldtuntud ja registreeritud kaubamärgid
    Üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid:
    • tuntuse aste
    • kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik
    • registreerimine, kasutamine ja üldtuntus teistes riikides
    • hinnanguline väärtus.

    Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamine:
    • Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste:
    • tarbijate sektorisse
    • jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või
    • nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest.
    • Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes

  • Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus)
    Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 9 lg 1)
    (1) Õiguskaitset ei saa tähis:
    1) mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule (ei ole graafiliselt kujutatud);
    Graafilise kujutatavuse nõude peamiseks eesmärgiks on hoida ära kauabamärgi omanikule alusetu konkuretnsieelise andmine
    Näiteks toluimeja, mille tolmukogumise kast on läbipaistev ei saa kaubamärgina kaitset, sest kui oleks saanud siis tootja oleks saanud ainuõiguse toota läbipaistva tolmukastiga tolmuimejaid. Antud juhul ei olnud täpselt näha, mis on kaitsud või mis mitte (kuju poldud esitatud). Sellise konteineri registreerimine ei ole objektiivne ja piisavalt täpne.
    Kaubamärgi õiguse eesmärk ei ole kaitsta tehnilisi lahendusi. Selleks, et leiutisi kaitsa, on patendid , selleks, et toote väliskuju kaitsta on tööstusdisainilahendus.
    Kaubamärk ei saa anda kaitset tehnilisele lahendusele, selletõttu keelduti kaubamärgi andmisest sellele tolmuimeja tolmukogumise kastile.
    Graafilise kujutatavuse eesmärk
    näidata täpselt, mis on kaitstud, et oleks selge turuosalistele ja registreerimise taotluse lahendajale, mis on kaitstud.
    Üldreeglina värvid ei ole kaubamärgina kaitstavad, kuid kui nad on mingis kombinatsioonis, siis neid saab kaitsta
    Registreerimispraktika on ajas muutuv.
    Kaubamärgi registreerimisvaidlustes on näha kaubamärke, mida on eelnevalt registreeritud, kuid enam ei registreerita, sest praktika on muutunud.
    2) millel puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv;
    KaMS § 9 lg 1 p 2 – õiguskaitset ei saa tähis, millel puudub eristusvõime, kaasa arvatud:
    • üksik stiliseerimata täht
    • üksik stiliseerimata arv või
    • üksik värv
     Eristusvõime saavutamine läbi kasutamise
    KaMS § 9 lg 2 kohaselt olemuslikult eristamatu ja/või kirjeldav või tavapärane tähis võib saavutada läbi kasutamise nn omandatud eristusvõime.
    Kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid:
    • Eristusvõimet hinnatakse konkreetse tarbjaskonna hulgas
      • kuidas tabija kaubamärki tajub ,
      • kas tajub kaubamärki kirjeldusena või mitte.
    • Territoriaalsus
      • eristusvõimet tuleb vaadata kogu territoorimu ulatuses, siseriiklike kaubamärkide puhul on see selge, vaadatakse üksnes siseriiklikku tarbijaskonda.
      • EL kaubamärgi puhul vaadatakse kogu EL territoorimit, kui ühes riigis vaadeldakse märki kirjeldavana, siis ei saa kaubamärk õiguskaitset.
      • On EL kaubamärkide ühtsuse põhimõte – kui on vastuolu ühes riigis, siis kaubamärk õiguskaitset ei saa.
    • Tarbijaskond sõltub asjaomastest kaupadest ja teenustest, mille osas kaubamärki registreeritakse
    • Avalik huvi
      • Ei tohi takistada vaba konkurentsi

    3) mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud;
    • KaMS § 9 lg 1 p 3 – õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes kaupade liiki, omandusi vms kirjeldavatest tähistest. Kaupade või teenuste omadusi kirjeldav tähis õiguskaitset ei saa.
      • Tähised, mida asjaomane avalikkuse sektor võib hariliku kasutamise juures kasutada selleks, et kas otseselt või kaudselt viidata mõne asjaomase kauba või teenuse omadusele.
    • Esineb kui:
      • piisavalt otsene ja konkreetne seos
      • otsekohe tajutakse kirjeldavana
    Kirjeldav tähis peab jääma vabaks kasutamiseks kõikidele ettevõtetele
    • Avalik huvi – omada võimalust viidata oma kaupade või teenuste omadustele
      • kirjeldatava omaduse äriline olulisus ei ole oluline
      • kirjeldav kui üks võimalikest tähendustest on kirjeldav
      • kirjeldav kui võib tulevikus muutuda kirjeldavaks
      • kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav
      • kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud

    4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas;
    • KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt.
      • On olulisem alus, seda esineb praktikas palju
    • EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel:
      • kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on öelnud, et mõistlikult peab olema hoolas, tegema kindlaks varasemate õiguste olemasolu enne taotluse esitamist.
      • kas taotleja soovis takistada – mis on taotleja subjektiivne soov. Tuleb hinnata lähtudes juhtumi objektiivsetest asjaoludest, vaadata mis asjaolud reaalselt eksisteerivad. Tähtis, kas on tahe takistada teisi samalaadse toote tootmisel.
      • milline on asjaomaste tähiste õiguskaitse – vaadatakse, kui keegi kopeerib kellegi tähist, mida kasutatakse ja kui see tähis on saavutanud mingi tuntuse või maine, seda tõenäolisem on, et kaubamärgi taotleja soovis hakata kellegi tähise tuntust ärakasutama.

    5) mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse;
    Jne.
  • Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas?(essee küsimus)
    Identsed tähised ja identsed kaubad ?
    Õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks.
    Sarnased tähised ja sarnased kaubad?
    KaMS § 10 lg 1 p 2 – õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.
    EL kohus on toonud välja kuidas võrrelda:
    • Kaubamärgid identsed või sarnased (visuaalne, foneetiline (kuidas hääldatakse), kontseptuaalne);
    • Kaubad ja teenused identsed või samaliigilised - Kui on leitud, et kaubamärgid on sarnased, siis see ei tähenda seda, et kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased, tuleb vaadata kas kaubad ja teenused, millele kaubamärki soovitakse registreerida on identsed või samaliigilised. On öeldud näiteks, et energiajoogid on samaliigilised alkohoolsete jookidega.
    • Esineb äravahetamise tõenäosus – vastatsikkuse sõltuvuse põhimõte – mida sarnasemad on kaubamärgid, seda erinevamad peavad olema kaubad ja teenused ja vastupidi. Hinnatakse sarnasuse vahekorda ja siis antakse hinnang, kas on äravahetamise tõenäosus.
    Sarnased märgid ja eriliigilised kaubad:
    KaMS § 10 lg 1 p 3 – säte on täiendava funktsiooni kaitseks, et keegi ei hakkaks kaubamärgi mainet ära kasutama või rikkuma.
    • Varasem kaubamärk on mainekas – kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda.
    • Kaubamärgid identsed või sarnased
    • Seos
    • Äravahetamise tõenäosus pole nõutav
    • Eristusvõime kahjustamine
    • Maine kahjustamine
    • Eristusvõime või maine ebaaus ärakasutamine

  • Mis on leiutis?
    Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod ja/või aine.
    Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida .
    Leiutise objekt ei ole:
    arvutialgoritm ja  -programm,
    teadusteooria,
    majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod,
    hoone ja maa-ala projekt jmt.
    Patendiga või kasuliku mudelina kaitstav leiutis peab olema:
    uus,
    omama leiutustaset ja
    olema tööstuslikult kasutatav.
  • 3 kriteeriumi leiutisele patendi saamiseks? Selgita igat kriteeriumit paari lausega. (essee küsimus)
  • Peab olema uus
    Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest.
    Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse/kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil.
    Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale.
    Tehnika taseme kindlaksmääramine ( uudsus PatS § 8 lg 3 ja KasMS § 7 lg 2)
    Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutise olemust avavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on PatS § 12 kohaselt õigus taotleda patenti või KasMS § 11 kohaselt kasuliku mudeli registreerimist, või nimetatud isiku teadmisel teine isik.
    Nõude peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne § 24 kohast patenditaotluse avaldamist (nõue sätestatud ainult PatS-s)
    Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus või patendi vaidlustamise korral.
    Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.
  • Omama leiutustaset.
    Leiutustase patendil
    Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS § 8 lg 4).
    Leiutustase kasulikul mudelil
     Leiutisel on KasMS tähenduses leiutustase, kui erinevuse tõttu tehnika tasemest ilmneb leiutise kasutamisel kasulik tehniline omadus või muu kasulik omadus (KasMS § 7 lg 3).
  • peab olema tööstuslikult kasutatav
    Tööstuslikult kasutatavus patendil ja kasulikul mudelil
    Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses (PatS § 8 lg 5 ja KasMS § 7 lg 4)
  • Võrdle patenti ja kasulikku mudelit? (essee küsimus)
    Eestis saab leiutist kaitsta patendiga või kasuliku mudelina. Leiutis peab olema uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. Patendiga võrreldes on kasulikul mudelil nõuded leiutustasemele madalamad.
    Eestis rakendatakse kasuliku mudeli taotlemisel registreerimissüsteemi, st kasuliku mudeli taotleja vastutab ise leiutise uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse eest. Patenditaotluse korral kontrollib Patendiamet ekspertiisi käigus leiutise vastavust eelnimetatud kriteeriumidele.
    Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile. Kasuliku mudeli puhul võib taotluses olla ainult üks leiutis, kas seade, meetod või aine. Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta näiteks nii meetodit kui seadet , on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust.
    Patent kehtib maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv . Kasuliku mudeli registreeringu maksimaalne kehtivusaeg on 10 aastat, esmalt saadud 4-aastast kehtivusaega saab esimesel korral pikendada 4 aastaks ja seejärel veel 2 aastaks, kummalgi juhul tuleb tasuda riigilõiv. Kasuliku mudeli taotluse esitamise lõiv on patenditaotluse omast väiksem.
    Patent:
    • Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise kombinatsioonile.
    • Kui patenditaotlus sisaldab mitut leiutist, siis võib taotleja need menetluse kestel patenditaotlusest eraldada ja esitada iseseisvad patenditaotlused. Eraldatus leiutistele esitatud iseseisvatele patenditaotlustele määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui leiutis vastab esialgses patenditaotluses esitatud olemusele.
    Kasulik mudel:
    • Ühe ja sama registreerimistaotluseda saab taotleda kasuliku mudeli õiguskaitset ainult ühele leiutisele. Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta nt nii meetodit kui seadet, on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust.

  • Tarkvara patentimise kriteeriumid? Kuidas tõlgendada Euroopa Patendi konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus)

  • Artikkel 52:
  • Euroopa patente antakse kõigile leiutistele, mis on uued, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad.
    2) Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige:
    a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid ;
    b) esteetilist loomingut;
    c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme;
    d) info lihtsat esitamist.
    (3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega.
    as such:
    The exclusion from patentability of programs for computers as such (Article 52(2) and (3) EPC) may be construed to mean that such programs are considered to be mere abstract creations, lacking in technical character . The use of the expression "shall not be regarded as inventions " seems to confirm this interpretation.
    This means that programs for computers must be considered as patentable inventions when they have a technical character.
    Seega andmekandjale salvestatud arvutiprogramm on patenditav, kui esineb “täiendav tehniline efekt”, st selline, mis erineb tavalisest programmi tööga kaasnevast füüsikalisest efektist.
    Nt auto või rongi pidurite suurem töökindlus , kiirem ja parema kvaliteediga side mobiiltelefonide vahel, arvuti enda parem (kiirem jne) toimimine.
    --------
    järeldub:
    Art 52(2)(c) of the European Patent Convention
    Arvutiprogrammid ei ole leiutised iseenesest ja seega mitte patenditavad.
    Seega pole vahet, kas realiseeritud riistvaras või tarkvaras; patendikaitsest ei saa keelduda üksnes seetõttu, et kasutatakse arvutiprogrammi.
    Arvutil põhinevad leiutised on patenditavad, kui nad kujutavad endast uut ja leiutustaset omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse.
    Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal).
    “Patendiseaduse” §6 lg 2 p 5 järgi ei loeta leiutise objektiks muu hulgas arvutialgoritme ja -programme ning seega ei saa ka neid otseselt patenteerida, kuid seda on võimalik teha, kui programm on seotud mingi leiutise objektiga.
    Kuigi tarkvarale patendi taotlemine võib võtta rohkem aega, kui on toote enda eluiga ning lisaks sellele on protsess ka kulukas, seda vahelduva eduga ikkagi kasutatakse (eriti USA-s).
    Patendiõiguse rakendamise kasuks räägib asjaolu, et võrreldes autoriõigusega antakse pantendi omajale laiemad õigused:
    kui autorikaitse rikkumiseks ei loeta identse teose loomist iseseisvalt, siis sama lahenduse väljatöötamine iseseisvalt teise isiku poolt loetakse patendiõiguse rikkumiseks.
  • Milliseid patendiõigusi on võimalik vaidlustada (autorsuse vaidlustamine ja patendi vaidlustamine)?
    Autorsuse vaidlustamine:
    • Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus peale patenditaotluse avaldamist.
    • Füüsiline isik, kes leiab, et PatS § 13 lg 1 või lg 2 sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija.
    Patendi vaidlustamine:
    Patendiomaniku vaidlustamine: isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse alusel temale, võib oma õiguste tunnistamiseks pärast patenditaotluse sätestatu järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või –omaniku vastu.
    Hagi rahuldamisel on isikul õigus:
    • patenditaotluse korral
    • kas jätkata patendi taotlemist oma nimel,
    • patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus
    • või patenditaotlus tühistada.

    • Patendi korral on isikul õigus
      • kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele
      • või patent tühistada.

  • Mis on isikuandmed ?
    On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
  • Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet.
    26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused , kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
    Põhiseaduse paragrahvi 26 sõnastamisel on selgeks eeskujuks olnud EIÕK art 8. EIÕK art 8 esimese lõike kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. Isikliku ja perekonnaelu, samuti korteripuutumatuse, kirjavahetuse saladuse , au ja reputatsiooni kaitse, on sätestatud ka kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 17. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on perekonna- ja eraelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine ette nähtud art-s 7. Isikuandmete kaitsele on põhiõiguste hartas pühendatud eraldi artikkel 8.
    Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et „eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist”
    38 Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
    Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.
    Teadus on igasugune metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Vabadus laieneb uurimisprobleemi ja -meetodi valikule. See hõlmab juurdepääsu olemasolevatele andmetele (sh isikuandmetele), dokumentidele jt alusmaterjalidele ning õiguse korraldada eksperimente ja kritiseerida varasemaid uurimistulemusi.
    42 Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.
    44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
    Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
    Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega . Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
    Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
  • Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6.

    • poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, va. andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike jur. isikute liikmeks olemise kohta
    • etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed
    • andmed terviseseisundi või puude kohta
    • andmed pärilikkuse informatsiooni kohta
    • biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed)
    • andmed seksuaalelu kohta
    • andmed ametiühingu liikmelisuse kohta
    • andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

  • Milliseid isikuandmeid ei või üldjuhul automatiseeritult töödelda (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 6)?

  • Rassilist kuuluvust, poliitilisi vaateid või usulisi või muid veendumusi kirjeldavaid isikuandmeid ning andmeid tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta ei või automatiseeritult töödelda, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega tagatakse asjakohane kaitse. Sama nõue kehtib isikuandmete kohta, mis kajastavad süüdimõistmist toimepandud kriminaalkuritegudes.
  • Mis peab olema andmesubjektile võimaldatud automatiseeritud isikuandmete tööltlemisel (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 8)?
    Isikule peab olema võimaldatud:
    a. teha kindlaks automatiseeritud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja isikuandmed ja alaline elukoht või peamine töökoht;
    b. saada määratletud ajavahemike järel ning ilma liigse viivituseta või kuluta teavet, kas tema isikuandmeid säilitatakse automatiseeritud andmekogus ja saada neid andmeid talle mõistetavas vormis;
    c. nõuda nimetatud andmete parandamist või kustutamist, kui nende töötlemine on olnud vastuolus siseriikliku õigusega, millega kehtestatakse käesoleva konventsiooni artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtted;
    d. kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui vastavalt käesoleva artikli punktidele b ja c esitatud taotlust kinnituse, edastamise, parandamise või kustutamise kohta ei ole rahuldatud.
  • Mis on isikuandmete töötlemine, nimeta isikuandmete töötlemise põhimõtted (4) ja selgita nende sisu. (essee küsimus)

  • Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Näiteks: kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringu teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel avaldamine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine;
    § 6. Isikuandmete töötlemise põhimõtted
    Isikuandmete töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid:
    1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel;
    2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas;
    3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks;
    4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal;
    5) andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks;
    6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest;
    7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist.
  • Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja?
    Andmesubjekt- isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.
    Vastutav andmetöötleja- annab juhised töötlemiseks; vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul.
    Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus , esindused või mõni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.
  • Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust)
    Isikuandmete töötlemine on lubatus üksnes andmesubjekti nõusolekul. Nõusolek peab olema vabatahtlik (peab põhinema vabal tahtel),
    selge/konkreetne (nõusolekus peavad olema selgesti määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse),
    informeeritud/teadlik,
    nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik,
    vaikimist või tegevusetut nõusolekut ei loeta.
    Kui nõusolek ei ole vabatahtlik, selge ja informeeritud, siis nõusolek ei kehti.
  • Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (essee küsimus)
    ftp://ftp.cordis.lu/pub/innovation-smes/docs/brochure_ipr_software_protection_en.pdf
    Tarkvara on vaja kaitsta , kui soovitakse sellest saada rahalist kasu.
    There are three reasons why you might want to protect your software:
    • to make a financial return from it
    • to prevent others from making a financial return from it, or
    • to prevent others from using it.
    Et saada rahalist kasu, et takistada teistel saada rahalist kasu, ja takistada teisi seda kasutamast.
    39. Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte (vastus
    ftp://ftp.cordis.lu/pub/innovation-smes/docs/brochure_ipr_software_protection_en.pdf).
    Autoriõigus rakendub automaatselt. See tähendab, et teised ei tohi sinu teost kasutada (rahalisel eesmärgil).
    Kaubamärk – nt toote nimi. Suhteliselt odav, laialt levinud. Tarkvara puhul on kaubamärgi õiguste rikkumist kergem tuvastada kui autoriõiguste rikkumist.
    Autoriõigustel ja kaubamärgil on sama probleem: ei hoia ära seda, et keegi võtab põhiidee ning viib lõpuni kuidagi veidike erineval viisil.
    Litsents = kasutusõigus. Teised võivad kasutada, kuid litsentsileping määrab tavaliselt kindlaks, et kogu intellektuaalne omand kuulub tarkvara tegijale. Määrab ka kindlaks, kui palju koopiaid võib teha, kas võib levitada või mitte, jne.
    Patent annab eksklusiivse õiguse leiutisele. Patent tuleb hankida igas riigis eraldi.
    Patentide hankimine on kallim.
    Litsentside müümine eeldab tihti, et autoril on patent, st ilma litsentsita keegi teine antud teost kasutada ei tohi.
    Autoriõiguste ja kaubamärkide kõrval võib kasutada ka litsentsi ja patenti, need ei välista üksteist.
    Millise viisi valiksid oma tarkvara kaitseks, põhjenda ? (essee küsimus)
    Kui minu tarkvara sisaldab midagi märkimisväärset, uut, enneolematut, hangiksin patendi. Kuid patendi hankimine on kallis, tülikas, ning ka nende rikkumiste leidmine ja tõestamine on keerukas.
    Seega piirduksin autoriõigustega, kaubamärgi registreerimine ei oleks minu jaoks esmatähtis, sest kahtlen, kas keegi, eriti Eestis, müüks oma töid minu nime all. Igaks juhuks võib muidugi registreerida ka kaubamärgi. Kui loon arvutiprogrammi, siis laseksin seda kasutada litsentside abil, st kasuusõiguse eest tuleb mulle maksta.
    40. Mis on tarkvara patentide eelised ja puudused? Mida ise pead tarkvara patentide ja
    tarkvara patentimise puudusteks ja eelisteks? (vt nt
    http://tehnokratt.net/misc/ITAAO0100303.pdf ) (essee küsimus)
    Puudused:
    Patente kasutatakse tihti konkurentidele meelehärmi valmistamiseks, mitte ise toodete edasi arendamiseks: kokkuvõtteks võib see tehnoloogilist arengut pärssida, konkurendid ei saa uut tehnoloogiat kasutada.
    Tarkvara kirjutamisel võidakse enda teadmata mõnd patenti rikkuda.
    Selleks, et patendid tulu tooksid, tuleb neid võtta väga väga palju = vaja läheb väga palju raha.
    Vabavara, ilma ärilise eesmärgita loodud programme, ei saa levitada, sest siingi rikutakse mõnikord patente.
    Eelised:
    Mõnele väikesele firmale on litsentsimüük patenteeritud tootele ainus elatamisvõimalus.
    Taotlemisel tuleb leiutise uudsus täpselt selgitada, st kindlustatakse innovatsioonilise toote talletamine ja info dokumenteerimine , levik.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 27 lk · .docx · 8 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetus informaatikutele konspekt #1 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #2 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #3 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #4 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #5 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #6 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #7 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #8 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #9 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #10 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #11 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #12 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #13 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #14 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #15 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #16 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #17 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #18 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #19 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #20 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #21 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #22 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #23 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #24 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #25 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #26 Õigusõpetus informaatikutele konspekt #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anete hallas Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    (Addi Rull)
    Õigusõpetus informaatik Tööstusomand Originaalne tulemus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguse eksam
    34
    docx

    Õiguse eksam

    1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhis

    Õigus
    Õigusõpetuse kordamine
    44
    doc

    Õigusõpetuse kordamine

    1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhise

    Õigusõpetus
    Õigus infotehnoloogidele
    36
    pdf

    Õigus infotehnoloogidele

    1. Mis on intellektuaalne omand?  Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele.  Maailma  Kaubandusorganisatsioon  (WTO)  defineerib  intellektuaalset  omandit  kui  inimesele  antud  õigusi  tema   loometegevuse  tulemusele,  see   õigus  kaitseb  “loojat”  selle  eest,  et  keegi  teine  ei  saaks  kasutada  tema   leiutisi,  disaine  või   muud  loomingut  ilma  loa  andmiseks  õigustatud isiku nõusolekuta.  2. Kuidas  on  intellektuaalomandi  kaitse  seotud  põhiõigustega,  mis  on puutumust  omavad  põhiõigused   ja  miks?  (Vaata  PS  kommenteeritud  väljaandest).  (essee  küsimus)  Eesti  Vabariigis  põhineb  intellektuaalse  omandi  kaitse  põhiseadusel.  Põhiseaduse   §  32  kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta  võõrandada  ainult  seaduses  sätestatud  juhtudel  j

    Intellektuaalne omand ja andmekaitse
    Õigusõpetus Infotehnoloogidele eksami kordamisküsimuste vastused 2016K
    13
    docx

    Õigusõpetus Infotehnoloogidele eksami kordamisküsimuste vastused 2016K

    Kordamisküsimused 1. Mis on intellektuaalne omand? + Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija

    Õigusõpetus
    Intellektuaalne omandiõiguse eksam
    19
    pdf

    Intellektuaalne omandiõiguse eksam

    Pilet 1 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste olemus. Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja ka

    Intellektuaalse omandi õiguskaitse
    Intellektuaalne omand ja andmekaitse-konspekt
    36
    pdf

    Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

    INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks

    Õigus
    Intellektuaalne omand-Eksam
    22
    pdf

    Intellektuaalne omand (Eksam)

    1 1. Intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses - Teadmusmajanduse mõiste tekkis Euroopa Liidus 2000. aastal, kui Lissaboni strateegia kuulutati Euroopa põhiliseks arengustrateegiaks. Sellele järgnevad uuringud selgitasid teadmusmajanduse tegelikku olukorda. Teadmusettevõtted tuginevad oma töötajate teadmistele ja ettevõtte teadmusvarale, mis on üldjuhul unikaalne ja kallis. Sellest võivad tuleneda küsimused seotud autoriõiguste kaitsmisega. Virtuaalse revolutsiooni tulemusel pürib ühiskonna teadvus vabaduse poole ja see on pöördumatu protsess. Kirjastusäri peab vastu viimse hingetõmbeni, aga nende kaitseliin on nõrgenenud. Juba arutatakse tõsiselt, kuidas harmoniseerida intellektuaalse omandi seadusi vaba teadmuse tulevikuga. Euroopas on juba kaks digiraamatukogu: Europeana ja Euroopa Raamatukogu portaal, rahvusraamatukogus avab

    Intellektuaalne omand ja andmekaitse
    Intellektuaalomand
    50
    doc

    Intellektuaalomand

    1. Intellektuaalomand  Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õigus

    Intellektuaalne omand ja andmekaitse


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun