Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Intellektuaalomand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patendi, autoriõigus, leiutis, intellektuaalomand, taotlus, tööstusomand, konventsioon, kaubamärk, intellektuaalomandi, patent, disain, kunst, leiutiseet, tööstusdisain, autoriõigusega, topoloogia, väljend, esitaja, ainuõigus, organisatsioon, autorsus, litsents, omaja, patenditaotlus, varalised, ekspertiis, anta, kinnis, valdusSotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused..........................................................
seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse
väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või
4. filmi esmasalvestuse tootjal; 5. isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose; 6. isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. ● Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
1. SISSEJUHATUS Intellektuaalne omand koosneb kolmest valdkonnast: autoriõigustest, naaberõigustest ja tööstusomandist. Tööstusomand on üldine mõiste, mis hõlmab endas õigusi kaubamärgile, leiutisele, tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ning mikrolülituse topoloogiale. Et Eestis tööstusomandile õigused saada, tuleb läbida registreerimisprotseduur Eesti Vabariigi Patendiametis. Tööstusomandi õiguskaitset üldiselt Eestis reguleerib tööstusomandi õiguskorralduse seadus, kaubamärgi, leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafilisete
vastu ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Intellektuaalomandil on palju materiaalse omandi tunnuseid. Näiteks kujutab ta endast vara, mida võib üürida, rentida; ta võib olla ostu-müügi lepingu objektiks, tasuta üleandmiseks, samuti on ta pärandatav etc. Kõige tähtsam erinevus materiaalsest omandist seisneb selles, et intellektuaalomandit ei saa määratleda füüsikaliste parameetrite alusel. Intellektuaalomandi peamised erinevused on õiguste tähtajalisus ning territoriaalne iseloom. Käesolevas referaadis annab autor ülevaate intellektuaalomandi õiguskaitsest Eestis ja seda reguleerivast seadusandlusest. Lähtudes referaadi mahust keskendub autor põhjalikumalt vaid Autoriõiguse seadusele ja Patendiseadusele ning toob välja Pariisi konventsioonis sätestatud tööstusomandi õiguskaitse normid. 1. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE
Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
Kordamisküsimused 1. Mis on intellektuaalne omand? + Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused,
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest
kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3
- teaduslike avastisega - tööstusdisainilahendustega - kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega - kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu Intellektuaalne omand Ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 29 5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30
Jõhvi Gümnaasium AUTORIÕIGUSED Referaat Meeter Peeter 9a klass Intellektuaalne omand Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04
Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud *3 ja seejärel käibesse lasknud. Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis 9
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
Referaat infotehnoloogias Juhendaja: Riina Orumaa Tallinn 2013 1.1 INTELLEKTUAALNE OMAND Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks (Õunapuu 2008). Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights) (Pisuke 2004). Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) (Definitsioonid).(Pisuke 2004) WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
Järelikult tuleb neid igal üksikul juhul ise tõlgendada. Eestis puudub veel vastav kohtupraktika ja kogemus nende tunnuste kohaldamiseks, seega tuleb silmas pidada, et autor või isik, kes kasutab autori õigusi seaduse või lepingu alusel, võib alati vaidlustada teose vaba kasutamise juhul, kui ta väidab, et eespool toodud tingimusteest on vähemalt ühte rikutud.8 5 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57-58 6 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79. 7 Kultuuriministeeriumi koduleht. http://www.kul.ee/index.php?path=0x714. 8 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79-80. 5 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks
• on pannud toime varguse Majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 35. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. 37. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse)
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Sisukord Sisukord.....................................................................................................................1 Sissejuhatuseks.........................................................................................................4 1. Varastest intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevatest lepingutest Maailma Kaubandusorganisatsioonini......................................................................................6 1.1 Lühiülevaade intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud rahvusvaheliste lepingute ajaloost................................................................................................6 1.2 Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhiolemus......................................7 1
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab.
1. Patendi õiguskaitse kehtib... c. maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle
Autoriõigused 1 Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale,
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1. Autoriõigused Autoriõigus on üks intellektuaalse omani liike, mis oma normistikuga tagab loojatele nende õigused. Intellektuaalse omandi mõiste tähistab õigusi, mis tekivad loometöös, sh tehnoloogilise loometöö tulemuste suhtes ja sellisel varal on alati omanik. (Õunapuu 2014: 1) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi
Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive. EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes. Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive Liidu institutsioonide või organite ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna, mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist on iseseisva juriidilise isikuga (Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond). Autoriõiguse kaitsest on kinni peetud, kui kõigil trükise eksemplaridel on vastav märge, nn autoriõiguse märge, mille eesmärk on teavitada avalikkust, et kõnealuse teose autoriõigused on kaitstud. © Euroopa Liit, [aasta] Enne Lissaboni lepingu jõustumist, kuni 30.11
Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autorile kuulub ainuõigus igal moel
Võltsitud kaup on aga tööstusomandi kategooria. See on vaadeldav kui iseseisev intellektuaalse omandi rikkumine.4 Piraatlust saab liigitada ka valdkondade järgi, kus see toimub. Piraatluse liigid on audiopiraatlus, videopiraatlus, tarkvarapiraatlus (ehk arvutiprogrammide piraatlik reprodutseerimine) jms. 5 Kuna Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse § 3 lõike 3 punkti 3 järgi on arvutiprogrammid teosed, siis ka neile tekib autoriõigus, mida kaitstakse samuti nagu 6 kirjandusteoseid. 1 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 2 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 3 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 4 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 5 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004
teostele ning nede õigustele. · õigused teoste esitajatele, fonogrammtootkale ning raadio- ja TVorganistatsioonidele. · teatud piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides. · õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Autoriõigus kuuluvad algselt teose autorile, kui ei ole õiguste osas ette nähtud teisiti. Teose autoriks on füüsiline isik või isikud, kes on selle teose loonud. Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel.Riigile kuulub autoriõigus vaid mõnedel juhutudel. Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud. Kui autoriõigusi rikutakse on selle nimi piraatlus ning selle eest võib saada karitada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui selle teo on teinud juriidiline isik, karitatakse teda rahatrahviga milleks võib olla 3195 .
annaabi.ee 
