Õigus infotehnoloogidele (0)

1. Mis on  intellektuaalne  omand? 
Intel ektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. 
Maailma  Kaubandusorganisatsioon  (WTO)   defineerib   intel ektuaalset   omandit   kui inimesele 
antud õigusi  tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” sel e eest, et keegi 
teine  ei  saaks  kasutada  tema  leiutisi,  disaine  või  muud  loomingut  ilma  loa   andmiseks  
õigustatud isiku  nõusolekuta . 
2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on p
  uutumust 
omavad   põhiõigused  ja  miks?  (Vaata  PS kommenteeritud väljaandest). (essee 
küsimus) 
Eesti  Vabari gis  põhineb  intel ektuaalse  omandi  kaitse  põhiseadusel.  Põhiseaduse  §  32 
kohaselt o
  n i gaühe o
  mand p
  uutumatu j a võrdselt k
  aitstud, omandit võib omaniku n
  õusolekuta 
võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õ
   iglase  j a kohese 
hüvitise  eest.  Põhiseaduse  §  39 kohaselt  on autoril  võõrandamatu  õigus  oma  loomingule. 
Ri k  kaitseb  autori õigusi.  Põhiseaduse §  25  kohaselt on  igaühel  õigus saada tal e ükskõik 
kel e poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist. 
3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? 
● Kirjandus­, kunsti­ ja teadusteosed; 
● Raadio­ ja televisioonisaated; 
●  Leiutised ; 
● Teaduslikud avastused; 
● Tööstusdisainilahendused; 
● Kaubamärgid, teenindusmärgid ja kaubanduslikud nimed ning tähistused; 
● Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, 
● ja kõiki teised õigused, mis tulenevad intel ektuaalsest tegevusest t ööstuse, teaduse, 
kirjanduse ja kunsti valdkondades. 
 
4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? 
●  Autoriõigus ( copyright )  on originaalteose autorile antud õiguste kogum. 
Tekib üldjuhul automaatselt (teose  loomisega ). 
Ka  arvutiprogramm  on kaitstud autoriõigustega 
●  Autoriõigusega  kaasnevad õigused on võrreldes autoriõigusega suhteliselt uued 
õigused, mil e j ärele t ekkis v
  ajadus e
  elmise s
  ajandi a
  lguses s
  eoses u
  ute t ehniliste 
meetodite  kasutuselevõtuga ja  tehnoloogia  a
  renguga. A
  utoriõigusega kaasnevad 
õigused on  tuletatud  õigused, kuna autoriõigusega kaasneva õiguse e
  se eeldab 
mingi varem eksisteerinud t  eose  olemasolu, m
  il eks o
  n autoriõigusega k
  aitstavad 
teosed.  Hoolimata  tihedast sidemest on fonogrammitootjatele kuuluvad õigused 
iseseisvad ning nende  teostamine  ei pi ra autoriõiguse teostamist. 
Loodud  resultaadile  ehk  autoriõigusega kaasnevate õiguste   objektile  on 
õigused: 
1. teose esitajal; 
2. fonogrammitootjal; 
3. raadio­ ja televisiooniorganisatsioonil; 
4. filmi esmasalvestuse tootjal; 
5. isikul,  kes  pärast  autoriõiguse  kehtivuse  tähtaja  lõppemist  esimesena 
õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose; 
6. isikul, 
kes 
annab 
välja  autoriõigusega 
mittekaitstava  teose 
kirjanduskri  tilise  või teadusliku väljaande. 
 
●  Tööstusomand : Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne  leiutis  ehk p
  atent (õiguslik 
dokument,  mil e  annab   leiutise   omanikule  tema  ri klik  sel ekohane  amet,  Eestis 
Patendiamet ),  Kasulikud  mudelid,  Tööstusdisainilahendus,  Geograafiline  tähis, 
Mikrolülituse   topoloogia ,  Kaitse  kõlvatu  konkurentsi  vastu,  Konfidentsiaalne  teave, 
Ärinimed , Uued taimesordid 
 
 
 
5. Mis on kaitstud autoriõigustega? 
Autoriõigus  on originaalteoste  autoritele  antud  õiguste  kogum.  Autoriõigus tekib kirjandus­, 
kunsti­ ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja  varalised  õigused.  
Ehk  si s  autoriõigustega  kaitstake  kõiki  loometegevuse  tulemusel  loodud  resultaate,  mis 
vastavad järgmistele tunnustele: 1. originaalne tulemus, 2. teos on loodud kirjanduse, k
  unsti 
või teaduse valdkonnas, 3. teos on väljendatud objekti ves vormis. 
 
6. Autoriõiguste ajaline kehtivus 
Autoriõigus  kehtib  autori  ​
kogu  eluaja  jooksul  ja  ​
70  aastat  pärast  tema  surma​
,  olenemata 
kuupäevast, mil al teos on õiguspäraselt avalikustatud​
. 
 
7. Autoriõguste jagunemine. 
Autori isiklikud õigused 
● On autori isikust lahutamatud 
● Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa 
● Saab  litsentsida  ehk  anda teisele  isikule  kasutamiseks loa  (peaks  alati  igas 
autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse) 
Autori varalised õigused 
● On üleantavad: 
● Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa 
● Autor  võib  jätta  varalised  õigused  endale  ja  anda  teistele  isikutele  litsentsi 
(kasutamise õiguse). 
● Autorile k
  uulub a
  inuõigus i gal moel ise o
  ma teost kasutada, l ubada j a keelata oma 
teose samavi silist kasutamist teiste isikute poolt ja s
  aada t ulu oma t eose s
  el isest 
kasutamisest. 
● Arvutiprogrammi  autorile  kuuluvad  lisaks   ainuõigus   arvutiprogrammi  füüsiliseks 
kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. 
 
8.  ​
Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). 
Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad 
autorile suure kontrol i oma teoste üle. Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega 
muul vi sil võõrandada. 
Autori isiklikud õigused on järgmised: 
­ õigus teose autorsusele 
­ õigus autorinimele 
­ õigus teose puutumatusele 
­ õigus teose lisadele 
­ õigus autori aule ja väärikusele 
­ õigus teose avalikustamiseks 
­ õigus teose täiendamisele 
­ õigus teos tagasi võtta 
 
Autori ​
varaline õigus​
 võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. 
Varaline õigus on äriobjekt​
 ehk  varalise  õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi 
andmisel on õigus saada autoritasu. 
Varalised õigused jagunevad: 
­ õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele 
­ õigus teose levitamisele 
­ õigus teost avalikult esitada 
­ õigus teost tõlkida 
­ õigus teha teosest kohandusi 
­ õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke 
­ õigus teost üldsusele näidata või  edastada  
­ õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks 
 
9. Kes võib olla teose  autoriks ? 
Teose autoriks võib ol a ainult füüsiline isik. 
● Autorlust  eeldatakse,  ehk  isik,  kel e  nimi  on   kantud    teosele   loetakse  sel e  teose 
autoriks. 
● Autorluse  vaidlustamisel  lasub  tõendamiskoormis  vaidlustajal  ehk  vaidlustaja  peab 
tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor. 
 
10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? 
Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. 
● Teos loetakse  looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objekti vses, tajumist ja 
reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. 
● Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ​
ei nõuta teose registreerimist, 
 
11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? 
Autoriõigus  tekib  ni   avalikustamata  kui  ka  avalikustatud  (avaldatud,  üldsusele  suunatud) 
teostele. 
AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: 
● teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud 
üldsusele  kasutamiseks  koguses,  mis  võimaldab  üldsusel  sel ega  tutvuda  või  seda 
omandada; 
● Teose  avaldamiseks  loetakse  muu  hulgas  teose  trükis  väljaandmist,  teose 
eksemplaride  panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul vi sil tasuta 
või tasu eest kasutada andmist; 
● See on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldususele avatud. 
Teose avaldamiseks ei loeta: 
● draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose  esitamist , 
● audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, 
● kirjandus­  ja   kunstiteose   edastamist  raadios  ja  televisioonis  või  teose  edastamist 
kaabel  evivõrgu kaudu,  
● kunstiteose eksponeerimist  
● arhitektuuriteose ehitamist. 
 
12. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? 
Üldsuseks loetakse määramata isikute r
  ingi v
  äljaspool p
  erekonda j a lähimat t utvusringkonda. 
Teos  loetakse  üldsusele  suunatuks,  kui  see  on  avalikult  esitatud,  üldsusele   näidatud , 
edastatud ,  üldsusele  kättesaadavaks  tehtud  või  muul  vi sil  üldsusele  suunatud  mis  tahes 
tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. 
13. Kuidas jagunevad teosed (algsed teosed vs tuletatud teosed ja ü
  ksikud teosed 
vs teoste kogumikud)? 
Algseteks teosteks ja tuletatud teosteks –  
● tuletatud  teoseks  on  nt  tõlge,  algse  teose  kohandus  ( adaptsioon ),  töötlus  jms 
töötlemine.  
● Tuletatud teose loomiseks on vaja algse autori nõusolekut ja algse teose nimi, teose 
pealkiri ja al ikas peavad olema töötlusel fikseeritud. 
Üksikteosteks ja teoste kogumikeks​
 – 
● Teoste  kogumikud  võivad  sisaldada  autoriõigustega  kaitstud  teosed  ja  ka 
autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul).  
● Kogumikud  on  ise  iseseisvad 
autoriõigustega  kaitstavad  teosed  ja   kogumiku  
koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sel isele. 
 
14. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. 
● Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku 
● Kaasautorsus  –  teos  koosneb  iseseisva  tähendusega  osadest  (võimalik  kasutada 
sõltumatult teistest teose osadest), mil e  loojad  on igaüks eraldi identifitseeritavad. 
 
15. Mis  on  orbteos?  Millisel  tingimusel  võib  orbteost  kasutada  (Selgita  hoolika 
otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) 
Orbteos  ­  on  teos  (raamatud,  ajalehed,  filmid jne),  mis  on  hõlmatud  autoriõigusega, kuid 
mil e omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida​
.  
Hoolika  otsingu  kohustus  ­  Tuleb  teha  kindlaks,  kas  teos,  mida  soovitakse  kasutada,  on 
orbteos,  iga õiguste  objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada 
või leida t eosele õ
  igusi omav isik. Otsingu t egemiseks k
  asutatakse kohaseid a
  l ikaid n
  ing see 
tehakse enne teose kasutamist. 
Teos  on  orbteos,  kui  hoolimata  sel est,  et  on  tehtud  ja  dokumenteeritud  autori  või 
autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  omaja  hoolikas  otsing,  ei ole  tuvastatud  ühtegi  teosele 
õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 
16. Mis  on  hülgvara  ja mis  võiksid olla alternatiivid  tarkvara „hülgamisele“.  Põhjenda , 
kas  pigem  „hülgaksid“   tarkvara   või  kasutaksid  alternatiivseid   variante   tarkvara 
hülgamisele,  et  tagada  tarkvara  kasutamise  õiguspärasus  kolmandate  isikute 
poolt? (essee küsimus) 
 
Hülgvara​
   ​
on ​
tarkvara​
,  mida  levitatakse  sel e  moraalse  vananemise  tõttu  vabalt,  kuigi  sel ise 
tegevuse  seaduslikkus  on sageli kaheldav. 
 
Hülgvara  on  üks  orbteose  konseptsioonist.  „ Hüljatud “  ja  tavaliselt  vana/ aegunud   tarkvara. 
Kaitstud  si ski  autoriõigustega  kuid  autorid  ei  pruugi  praktilistel   kaalutlustel   tähelepanu 
pöörata sel ise vara k
  asutamisele ja l evitamisele kolmandate isikute p
  oolt. S
  el ine t arkvara o
  n 
tavaliselt  kas  väikese  majandusliku  väärtusega  või  vananenud.  Alternati vid  tarkvara 
„hülgamisele“, et tagada tarkvara k
  asutamise õiguspärasus: lasta turule v
  abavarana v
  õi lasta 
turule avatud lähtekoodiga tarkvarana. 
 
 
 
17. Mis  on   copyleft   ja  milleks  seda  kasutakse? (vastus  artiklis  Tarkvara  õiguskaitse 
perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 1.1 ja kokkuvõte) (essee küsimus) 
Copyleft­  ​
üldine  meetod  arvutiprogrammi  või  muu teose  vabaks  andmiseks  tingimusel,  et 
kõik  sel e  muudetud  ja  täiendatud  versioonid  jäävad  samuti  vabaks.  Nimi  vi tab  sel ele,  et 
vaba  tarkvara  autorid kasutavad  neile  autoriõigusega  antud  ainuõigusi  sel eks, et välistada 
oma teose  või sel est tuletatud teoste  langemine  kel egi teise ainuõiguse  objektiks . Copyleft 
ei nõua k
  õigi vabade programmide e
  ga n
  ende l ähtetekstide üldiselt k
  ättesaadavaks t egemist. 
Copyleft­ litsents   maailmas  ei  pane  sel e  alusel  litsentsitavate  programmide  kasutajaile 
kohustust  ei  programmi  ennast  ega  sel est  tuletatud   programme    teistega   jagada.  Ni   võib 
igaüks,  kes  vaba  tarkvara  mingi  teenuse  osutamiseks  arvutivõrgu  vahendusel,  teha  oma 
kasutatavaid  vabades  programmides  täiendusi  ja  parandusi  ning  –  säilitamaks  oma 
konurentsi eelist t urul ­  neid t eiste s
  amalaadse t eenuse osutajatega m
  itte j agada. C
  opyleft e
  i 
välista copyrighti, vaid tugineb sel ele. I ga autor v
  õib i se otsustada, k
  as j a mil istel tingimustel 
ta  lubab  teistel  oma  teoseid  kasutada. Vaba  tarkvara  ei  tähenda  seda  arendavate   autorite  
lahtiütlemist  majanduslikest  sti mulitest,  vaid  otsese  rahalise  tasu  asendamist  teistsuguse 
kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul. 
18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse 
perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) 
Arvutiprogrammid  on  põhimõtteliselt   kirjutised   ning  tegemist  on  originaalse  intel ektuaalse 
loominguga.  Tarkvara  peamine  väärtus  seiseb  sel e  võimes  ni   kasutaja,  autori,  kui  ka 
kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja p
  oolt s
  oovitavaiks v
  õi kasutajale vajalikeks 
väljundanmeteks  teisendada.  Nimelt  koodi  on  võimalik  edasi  arendada  ­ 
iganenud 
programmi  lähtetekst  võib  sisaldada  komponente,  mida  on  võimalik  taaskasutada  uute  ja 
paremate  programmide  loomisel.  WIPO  põhjendusel  on  arvutiprogrammid  põhimõtteliselt 
kirjutised  ning vastavalt  Berni konventsioonis väljatoodule,  ei  ole  kirjutise  loomise eesmärk 
nende  kirjandusteosteks  kvalifitseerimise  seisukohalt  oluline,  kui  tegemist  on  originaalse 
intel ektuaalse loominguga. Ei loe ka see, e
  t a
  utoriõiguste k
  ehtivus on a
  rvutiprogrammi j aoks 
li ga pikk, sest naguni  ei kasutata enam programmi. 
19. Miks  on  tarkvara  elutsükkel  lühem  kui  tavalistel  kirjandusteostel?  (vastus 
artiklis  Tarkvara  õiguskaitse  perspektiivid  võrgustunud  ühiskonnas  p  2.1) 
(essee küsimus) 
Koodi  on võimalik alati edasi arendada. Programm aegub,  ajaga  tuleb juurde uusi  uuendusi  
jne.  Kood  võib  vajada  edasiarendamist,  aga  autor  ei  pruugi sel est  huvitatud ol a.  Seega 
tarkvaras  võivad  peale  sel e  avaldamist  ilmneda  kri tlilise  tähtsusea  turvaaugud  jm vead, 
mil e  parandamata  jätmise  korral  võib  programmi  jätkuv  kasutamine  tekitada  kasutajaile 
reaalselt kahju. 
Tarkvara elutsükkel on lühem kui tavalistel kirjandusteostel, sest tarkvara 
iganeb märksa ki remini. Tarkvara puhul toimub pidev koodi edasiarendus. 
Koodi parandatakse, et tagada parim kasutajakogemus. Tarkvara võib ol a ni  
vigane, et lõpuks loobutakse üldse sel e parandamisest. 
Tänapäeva ühiskonnas toimub pidev uute programmide loomine, sest tehnika 
areng nõuab seda. 
 
20. Mis  on  arvutiprogramm  autoriõiguste  tähenduses?  (vastus  artiklis: 
Intellektuaalse  omandi  õigused   infotehnoloogia   valdkonnas  Infotehnoloogilise 
loomingu olemus) (esseeküsimus) 
Autoriõigus  arvutiprogrammidele  tekib  samas  ulatuses  kui  näiteks  kirjandus­ ja kunstiteostele. 
Arvutiprogrammide autorile tekivad ni  isiklikud kui varalised õigused. 
Sel eks,  et  skript  vms  muu  arvutiprogramm  oleks  arvutiprogrammiks  autoriõiguste 
tähenduses,  peab  see  olema  loomingulise  tegevuse  tulemus.  Kui  programm   luuakse  
etteantud  reeglite  alusel  ni ,  et  teisel  ajal  ja  teises  olukorras  võib  tekkida  täpselt 
samasugunne programm, si s ei kuulu see autoriõiguse kaitse al a.  
21. Mille a
  lusel saab t
  arkvara j aotada e
  rinevateks t
  arkvara l iikideks, n
  imeta t
  arkvara 
liikidest vähemalt 5. 
 
Sõltuvalt  kasutuslitsentside  tüübist  ja  kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast 
võib  arvutitarkvara  jaotada järgmiselt:  
•  ärivara  (commercialware);  
 •  jaosvara  (shareware);  
 • proovivara (trialware);  
 •  vabavara  (freeware);  
 • vaba tarkvara (free software);  
 • avalik tarkvara (public  domain  software). 
 
 
22. Võrdle oma vahel viite vabalt valitud arvuti tarkvara liiki . ( essee küsimus  ) 
  ​
Ärivara  ​
on  peamine  arvutitarkvara  li k,  mida  levitatakse  tavaliselt  infotehnoloogiafirmade, 
arvutisalongide  ja  arvutikaupluste kaudu.  Kasutamine  on  lubatud  al es pärast  litsentsitasu 
maksmist. .  Muudatuste  tegemine  programmis  ei ole lubatud 
Jaosvara  ​
on  ärivara  erili k,  mida  võib  kindlaks  määratud perioodi  jooksul  tasuta  kasutada 
(reeglina 14­90 päeva).   
proovivara  ​
on  üks  jaosvara erili kidest, mis erineb vi masest üldjuhul sel e poolest, et sel el 
puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus.   
vabavara  ​
on  mõeldud  üldsusele  tasuta  kasutamiseks.  Vabavara  alusel  uue  programmi 
arendamine on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks 
Vaba  tarkvara  ​
kasutajal  on  võimalik  üldjuhul  omada  järgmisi  õigusi:  •  õigus  käivitada 
programmi  suvalisel  eesmärgil;  •  õigus  uurida  kuidas  programm  töötab  ja   kohandada  
programmi  vastavalt  oma  vajadustele;  •  õigus  programmi  koopiat  vabalt  levitada;  • õigus 
programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.  
Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti 
ja  mitte  tingimata  seda,  et  tarkvara  kasutusõigust  on  võimalik  omandada  ilma  sel e  eest 
maksmata .   
Avalik  tarkvara  ​
on  tarkvara,  mil e  puhul  programmi  autor  on  selgesõnaliselt  loobunud 
kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest.   
 
 
23. Mis on  kaubamärk  ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid)? 
Kaubamärk  on  tähis,  mil ega  on  võimalik  eristada  ühe  isiku  kaupa  või teenust teise isiku 
samali gilisest   kaubast   või  teenusest.  ​
Kaubamärk  peab  olema  graafiliselt  kujutatav 
eristusvõimeline tähis. 
Kui   toodetel   ei  ole  kaubamärke,  si s  tarbijad  ei  suudaks  samali gilisi  tooteid  üksteisest 
eristada. Tarbija ei suudaks ka hiljem oma ostu otsust  korrata .  
Kaubamärgi funktsioonid: 
● Eristusfunktsi oon: 
o et tarbija eristaks ühte toodet teisest. 
● Päritolufunktsioon  
o et tarbija saaks aru, kust on toode pärit. 
● Kvaliteedi tagamise funktsioon  
o tarbijad teavad et mingi tähisega toode on mingi kvaliteediga, mida m
  ainekam o
  n 
märk, seda paremini see kvaliteedi funktsiooni täidab  
● Reklaamifunktsioon   
o saab kasutada reklaami  otstarbel . Toodet saab reklaamida läbi kaubamärgi. 
● Kaitsefunktsioon  
o kaitseb tootjaid, tema investeeringuid 
 
24. Traditsioonilised kaubamärgid vs. mittetraditsioonilised kaubamärgid 
Traditsioonilised kaubamärgid: 
● Sõnalised kaubamärgid 
o mistahes  tähtede  või  numbrite  kombinatsioonid,  mil el  puuduvad  muud, 
näiteks kujunduslikud elemendid 
o VALGE DAAM (nr. 35637, omanik AS Liviko) 
o COKE (  Coca ­ Cola  Company) 
o KÕIK HIIRED ARMASTAVAD JUUSTU 
 
● Kujunduslikud kaubamärgid 
o Ainult kujund, tähti, numbreid ei ole 
 
●  Kombineeritud  kaubamärgid 
o Sõna + kujund 
o Kujund on ka omapärane kirjasti l 
Mittetraditsioonilised kaubamärgid: 
● Kolmemõõtmelised 
● Värvimärgid  
● värvid  üldiselt  ei  ole  kaubamärgina  registreeritavad  sh  üksikud  tähed  ja 
numbrid .  On  erandid,  kus  värvid  on  muutunud  läbi  kasutamise 
eristusvõimeliseks  ehk tarbijad eristavad  värvi  ja  seostavad värvi konkreetse 
toodetega 
● Hologrammid  
● küsimus, kuidas seda reprodutseerida ja kuidas seda graafiliselt esitada. Pildi 
muutumist võib esitada ka pildi jadana.  
● Li kumis­ ja multimeediamärgid  
●  nt filmid, li kumine on registreeritav. 
● Helilised kaubamärgid  
● tuleb  realiseerida  näidates  ära  noodid,  esimesed  mitte  visuaalselt   tajutavad 
märgid.  Euroopa  kohus  on   öelnud ,  et  ainult  nootide  kujutised  ilma 
noodivõtmeta  ja  noodijoonestikuta  ei  ole  pi savalt  täpne.  Euroopa  Li du 
andmebaasist saab kuulata neid helifaile näitena. Helifail ei anna õiguskaitset. 
● Lõhnamärgid  
● Lõhna  valem  reproduktsioonina  – keegi ei  saa aru,  mis kaitstud  on, mis  on 
konkreetne  lõhn.  Lõhna  näidiseid  ei  saa  ka  deponeerida,  sest  lõhnad 
muutuvad  ajas. Ei saa õiguskaitset, sest ei saa graafiliselt edastada.  
● Maitsemärgid  
● lagritsamaitseline  paber  on  kaitstud  Beneluxi  kaubamärkide  osas.  Sama 
probleem, mis lõhnade puhul. 
25. Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid? 
Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud üldtuntud ja registreeritud kaubamärgid 
Üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid: 
● tuntuse aste 
● kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik 
● registreerimine, kasutamine ja üldtuntus teistes ri kides 
● hinnanguline väärtus. 
Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamine: 
● Pi sab  kui  kaubamärki  tunneb  valdav  enamus  vähemalt  ühte  asjaomaste 
kaupade või teenuste: 
o tarbijate sektorisse 
o jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või 
o nende  kaupade  või  teenuste  tegelevasse  ärisektorisse  kuuluvatest 
isikutest. 
● Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju  hilisemates  vaidlustes 
 
26. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad  asjaolud , nimeta ja s
  elgita? 
(essee küsimus) 
Õiguskaitset ei saa tähis: 
 ​
1) mil el puudub eristusvõime 
 ​
2) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses. 
 ​
3) mis koosneb üksnes  kujust , mis tuleneb kauba olemusest. 
 ​
4) mis on  vastuolus  avaliku korra või heade tavadega; 
  ​
5)  mil e  registreerimist  taotlev  isik  on   esitanud   taotluse  pahauskselt  või  mida  on  hakatud 
kasutama pahauskselt; 
 
27. Kaubamärkide  suhtelised  õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide 
osas?(essee küsimus) 
1) Identsed tähised ja identsed  kaubad ? 
● õiguskaitset  ei  saa  kaubamärk,  mis  on  idente  varasema  kaubamärgiga,  mis  on 
saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks. 
2) Sarnased tähised ja sarnased kaubad? 
õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või s
  arnane v
  arasema kaubamärgiga, mis o
  n 
saanud  õiguskaitse  identsete  või samali giliste kaupade  või teenuste  tähistamiseks,  kui  on 
tõenäoline 
kaubamärkide 
äravahetamine 
tarbija 
poolt, 
sealhulgas  kaubamärgi 
assotsieerumine varasema kaubamärgiga. 
3) Sarnased märgid ja erili gilised kaubad: 
KaMS § 10 lg 1
  p
  3
   –  säte  on täiendava f unktsiooni k
  aitseks, e
  t keegi ei h
  akkaks kaubamärgi 
mainet ära kasutama või rikkuma. 
● Varasem  kaubamärk  on  mainekas  –  kui  seda  teab  märkimisväärne  osa  inimestest, 
kes teavad kaupade või teenuste valdkonda. 
 
28. Mis on leiutis? 
Leiutis  on  mis  tahes  tehnikavaldkonda  kuuluv  tehniline  lahendus,  mil e  objektiks  võib 
ol a seade, meetod või aine. 
Leiutise objekt ei ole: 
o arvutialgoritm ja ­programm, 
o teadusteooria, 
o majandus­ ja mõttetegevuse plaan, reegel,  eeskiri  ja meetod, 
o hoone ja maa­ala projekt jmt. 
 
29. 3  kriteeriumi  leiutisele   patendi   saamiseks?  Selgita   igat   kriteeriumit  paari 
lausega. (essee küsimus) 
Uudsus​
: Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks 
kogu  tehnikateabe  põhjal,  mis  on  ükskõik  mil ises  maailma  osas  avalikkusele  teatavaks 
saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul vi sil. 
Leiutustase​
: Leiutisel on leiutustase, kui see v
  astava ala a
  sjatundja j aoks e
  ndastmõistetavalt 
ei  tulene  tehnika  tasemest  (erineb  analoogsetest  seni  tuntud  lahendustest  ehk  tehnika 
tasemest). 
Tööstuslik  kasutatavus ​
: Leiutise tööstuslik kasutatavus tähendab, et seda saab toota või kasutada  
30. Võrdle patenti ja kasulikku mudelit? (essee küsimus) 
Kasuliku  mudelina  kaitstakse  samu  leiutisi,  mis  patendiga,  välja  arvatud  biotehnoloogia 
valdkonda  kuuluvad  leiutised.  Kasulik  mudel  peab  õiguskaitse  saamiseks  olema 
ülemaailmselt  uus,  nagu  patendiga  kaitstav  leiutiski,  kuid  vi masega  võrreldes  ei pea  see 
omama  ni   kõrget  leiutustaset.  Eestis  rakendatakse  kasuliku  mudeli  taotlemisel 
registreerimissüsteemi,  st  kasuliku  mudeli   taotleja   vastutab  ise  leiutise  uudsuse, 
leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse eest. Patenditaotluse korral k
  ontrol ib P
  atendiamet 
eksperti si  käigus  leiutise  vastavust  eelnimetatud  kriteeriumidele.   Patent   kehtib 
maksimaalselt  20  aastat.  Kasuliku  mudeli  registreeringu  maksimaalne  kehtivusaeg  on  10 
aastat. Kasuliku mudeli taotluse esitamise lõiv on patenditaotluse omast väiksem. 
 
 
31. Tarkvara  patentimise  kriteeriumid?  Kuidas  tõlgendada  Euroopa  Patendi 
konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus) 
Euroopa  patente  antakse  kõigile  leiutistele,  mis  on  uued,  omavad  leitustaset  ja  on 
tööstuslikult kasutatavad. 
Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige: 
a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi  meetodeid ; 
b) esteetilist loomingut; 
c) majandus­ ja mõttetegevuse ning mängude plaane, 
reegleid ja meetodeid, 
samuti arvutiprogramme; 
d) info lihtsat esitamist. 
Arvutil   põhinevad  leiutised  on  patenditavad,  kui  nad  kujutavad  endast  uut  ja  leiutustaset 
omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse.  
Arvutil  põhinevad  leiutised  ei ole  patenditavad,  kui  leiutis  ei  kujuta  tehnikaalast  panust  või 
see panus on endastmõistetav (ala  asjatundja  jaoks patenditaotluse esitamise ajal). 
32. Milliseid  patendiõigusi  on  võimalik  vaidlustada  (autorsuse   vaidlustamine   ja 
patendi vaidlustamine)? 
Autorsuse vaidlustamine: 
● Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus peale patenditaotluse avaldamist. 
● Füüsiline  isik,  kes  leiab,  et  on  leiutise  autor,  võib  oma  autorsuse  tunnistamiseks 
esitada kohtusse  hagi  p
  atenditaotleja v
  õi p
  ärast patendi v
  äljaandmist p
  atendiomaniku 
vastu. Autorsust võib vaidlustada ka sel e isiku pärija. 
Patendi vaidlustamine: 
Patendiomaniku  vaidlustamine:  isik,  kes  leiab,  et  õigus  patendile kuulub  käesoleva 
seaduse  alusel  temale,  võib  oma  õiguste  tunnistamiseks  pärast  patenditaotluse  sätestatu 
järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või –omaniku vastu.  
Hagi rahuldamisel on isikul õigus: 
● patenditaotluse korral  
o kas jätkata patendi taotlemist oma nimel,  
o patenditaotlus  tühistada  ja  esitada  sama  esitamise  kuupäevaga  sama  leiutise 
kohta uus patenditaotlus  
o või patenditaotlus tühistada.  
 
● Patendi korral on isikul õigus  
o kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele  
o või patent tühistada. 
 
33. Mis on  isikuandmed ? 
Mis  tahes  andmed  tuvastatud  või  tuvastatava  füüsilise  isiku  kohta,  sõltumata  sel est, 
mil isel kujul või mil ises vormis need andmed on. 
34. Millised  põhiõigused  omavad  puutumust   andmekaitse   valdkonnas  (eraelu  ja 
privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 
Põhiseadus   §  19.  Igaühel  on õigus vabale  eneseteostusele.  Põhiseadus   §  26. Igaühel  on 
õigus perekonna­ ja e
  raelu puutumatusele. P
  õhiseadus § 43. I gaühel o
  n õ
  igus tema p
  oolt või 
temale  posti,   telegraafi ,  telefoni  või  muul  üldkasutataval  teel  edastatavate  sõnumite 
saladusele. 
35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. 
 
● poli tilisi  vaateid,  usulisi  ja  maailmavaatelisi  veendumusi   kirjeldavad   andmed,  va. 
andmed  seadusega ettenähtud  korras registreeritud eraõiguslike jur. isikute li kmeks 
olemise kohta 
● etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed 
● andmed  terviseseisundi  või puude kohta 
● andmed pärilikkuse informatsiooni kohta 
● biomeetrilised  andmed  (eelkõige  sõrmejälje­, peopesajälje­  ja  silmai risekujutis  ning 
geeniandmed) 
● andmed seksuaalelu kohta 
● andmed ametiühingu li kmelisuse kohta 
 
36. Milliseid  isikuandmeid ei või üldjuhul automatiseeritult töödelda (isikuandmete 
automatiseeritud  töötlemisel isiku kaitse  konventsioon  art 6)? 
Rassilist  kuuluvust,  poli tilisi  vaateid  või  usulisi  või  muid  veendumusi  kirjeldavaid 
isikuandmeid ning  andmeid  tervisliku  seisundi või seksuaalelu kohta ei või automatiseeritult 
töödelda,  välja  arvatud  juhul,  kui  siseri kliku  õigusega  tagatakse  asjakohane  kaitse.  Sama 
nõue  kehtib  isikuandmete  kohta,  mis  kajastavad  süüdimõistmist  toimepandud 
kriminaalkuritegudes. 
37. Mis  peab  olema  andmesubjektile  võimaldatud  automatiseeritud  isikuandmete 
tööltlemisel 
(isikuandmete 
automatiseeritud 
töötlemisel 
isiku 
kaitse 
konventsioon art 8)? 
 
Isikule peab olema võimaldatud: 
a.  teha  kindlaks  automatiseeritud  isikuandmete  kogu  olemasolu,  sel e  peamine  eesmärk, 
samuti  sel e  andmekogu  vastutava  töötleja  isikuandmed  ja   alaline   elukoht  või  peamine 
töökoht; 
b. saada määratletud a
  javahemike j ärel n
  ing ilma li gse v
  i vituseta v
  õi k
  uluta t eavet, k
  as t ema 
isikuandmeid  säilitatakse  automatiseeritud  andmekogus  ja  saada  neid  andmeid  tal e 
mõistetavas vormis; 
c.  nõuda  nimetatud  andmete  parandamist  või  kustutamist,  kui  nende töötlemine  on olnud 
vastuolus  siseri kliku õigusega, mil ega kehtestatakse käesoleva konventsiooni artiklites 5 ja 
6 sätestatud põhimõtted; 
d.  kasutada  õiguskaitsevahendeid  juhul,  kui  vastavalt  käesoleva  artikli  punktidele  b  ja  c 
esitatud  taotlust   kinnituse ,  edastamise , parandamise või kustutamise kohta ei ole rahuldatud. 
38. Mis  on  isikuandmete  töötlemine,  nimeta  isikuandmete  töötlemise  põhimõtted 
(4) ja selgita nende sisu. (essee küsimus) 
 
Isikuandmete töötlemine​
 on iga isikuandmetega  tehtav  toiming, sõltumata toimingute 
teostamise vi sist ja  kasutatavatest  vahenditest. Näiteks: kogumine,  salvestamine , 
korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringu 
teostamine, kasutamine,  üleandmine , levitamine või muul moel avaldamine, ühendamine, 
sulgemine , kustutamine või hävitamine; 
Isikuandmete töötlemise põhimõtted: 
●  Seaduslikkuse  põhimõte – isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel. 
● Eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja 
õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda vi sil, mis 
ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas. 
● Minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik 
määratletud eesmärkide saavutamiseks. 
● Kasutuse pi ramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel üksnes 
andmesubjekti nõusolekul või sel eks pädeva organi loal. 
 
39. Kes on andmesubjekt,  vastutav   andmetöötleja  ja volitatud andmetöötleja? 
Andmesubjekt­​
 isik, kel e isikuandmeid töödeldakse. 
Vastutav  andmetöötleja­  annab  juhised  töötlemiseks;  vastutab,  et  volitatud  töötleja 
täidaks  töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul 
nõusolekul. 
Volitatud töötleja ­  füüsiline või juri diline i sik, r
  i giasutus, e
  sindused v
  õi m
  õni muu o
  rgan, 
kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.  
40. Nimeta  6  isikuandmete  töötlemise  põhimõtet  (kokku  7),  kirjelda  neid  lühidalt 
ning analüüsi, miks need vajalikud on ? ( essee küsimus ) 
Isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel 
järgima järgmisi põhimõtteid: 
 ​
1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel; 
 ​
2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja 
õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda vi sil, mis ei 
ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas; 
 ​
3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik 
määratletud eesmärkide saavutamiseks; 
 ​
4) kasutuse pi ramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada 
üksnes andmesubjekti nõusolekul või sel eks pädeva organi loal; 
 ​
5) andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning 
vajalikud antud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks; 
 ​
6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid nende 
tahtmatu  või volitamata muutmise, avalikuks  tuleku  või hävimise eest; 
 ​
7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta 
kogutavatest andmetest, tal e tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele 
andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 
 
 
41. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust) 
Isikuandmete töötlemine o
  n lubatus üksnes a
  ndmesubjekti nõusolekul. Nõusolek p
  eab olema 
1. vabatahtlik (peab põhinema vabal tahtel), 2. selge/konkreetne (nõusolekus peavad o
  lema 
selgesti  määratletud  andmed,  mil e  töötlemiseks  luba  antakse),  3.  informeeritud/teadlik, 
nõusolek võib ol a osaline ja  tingimuslik , vaikimist või tegevusetut nõusolekut ei loeta.  
42. Miks võib andmekaitse tagamine osutada keeruliseks (5)?  
­​
          ​
Sotsiaalne 
o​
   ​
inimfaktor  
o​
   ​
konfidentsiaalse info küsimine esinedes kel egi teisena 
o​
   ​
jne 
­​
          ​
Personal 
­​
          ​
Organisatsioonilised kitsaskohad 
o​
   ​
töökorraldus 
o​
   ​
ressursid  
o​
   ​
dokumenteerimine 
­​
          ​
Infrastruktuur  
o​
   ​
primiti vne või amortiseeritud infrastruktuur 
o​
   ​
kaitstava objekti ebasoodne asukoht 
­​
          ​
Infotehnoloogiline 
o​
   ​
pi ratud ressursid 
o​
   ​
arvutite või sideseadmete vale  paigutus  
o​
   ​
arvutiprogrammide vead 
o​
   ​
vahendite kasutamise tülikus 
 
 
 
 
 
43. Mis  eristab  pilvandmetöötlust   muust   (  nö   tavalisest   )  andmetöötlusest  (mis 
rollis on kasutaja, mis on eelised ja ohud) ? ( essee küsimus ) 
 
Andmetöötlus  toimub  kuskil  mujal,  mitte  kohalikus  arvutis,  võib  seada  ohtu 
pirvaatsuse, samas tihti on pilveandmetöötlus odavam ja  paindlikum  lahendus. 
 
Kasvav  pilvandmetöötluse  kasutuselevõtt  on   toonud   esile  privaatsuse  probleemi. 
Pilvandmetöötlust  pakkuvatele  firmadele  on  antud  ligipääs  paljude  inimeste  ja firmade 
andmetele. Sel e ligipääsuga kaasneb suur risk nende andmete j uhuslikule või t ahtlikule 
avalikustamisele. 
 
44. Mis on internetipiraatlus? 
 
K​
uriteoli k​
, 
mil e 
käigus 
omandatakse 
ja 
levitatakse ​
interneti​
 kaudu 
ebaseaduslikult ​
autoriõigusega​
 kaitstud ​
teoseid​
: ​
arvutitarkvara​
, ​
muusikat​
, ​
filme​
, ​
pilte​
, 
andmebaase jne. 
 
45. Nimeta  interneti  ­  teenuse  vahemise  liigid  (3)  ning  võrdle  neid  omavahel.  ( 
essee küsimus ) 
Pelk  edastamine : 
­​
          ​
teenuse osutaja edastab teenuse sidevõrgu kaudu saajale 
o​
   ​
vahendaja  tegevus  passi  vne 
o​
   ​
edastatakse vaid kolmandatele isikutele võrgu kaudu andmeid 
­​
          ​
teenuse osutaja pakub juurdepääsu interneti­teenusele 
o  ​
teabe  edastamise  eesmärk  on  teostada  vaid  teabe  edastamine  sidevõrgu  kaudu 
teenuse saajale 
o ​
tingimus, e
  t a
  ndmeid ei ole t al etatud p
  ikemaks ajavahemikuks, kui see o
  n mõistlik n
  ing 
vajalik teabe edastamiseks 
o​
   ​
teabe ladestamine on ajutine. 
Vahemällu salvestamine: 
­ 
​
eesmärgiks  ki rendada  suurema  nõudlusega  andmetele juurdepääsu  ja  samas 
vähendada  võrgule  suunatud  ülekoormust,  mis  tuleneb   samade   andmete 
al alaadimisest erinevate internetiteenuste kasutajate poolt. 
  
­ 
​
teenuse  osutaja  ei  muuda  teabe  sisu  vaid  lihtsalt  salvestab  sel e  vahemäl u 
informatsioonina ni , nagu see  saadetakse  kaugserverist. 
Teabe talletamine: 
­ 
​
on  tegemise teenusega,  kus  interneti­teenuse  vahendaja  pakub  üksikisikutele, 
ettevõtetele ja organisatsioonidele võimaluse rentida internetikeskkonnas r
  uumi, k
  uhu 
on  võimalik  üleslaadida  mistahes  erinevat  li ki andmeid.  Seal  juures  ei  ole  teenuse 
vahendaja  teadlik  tegelikult  üleslaetavatest  andmetest  ning  kas  andmed  on 
seaduslikud või ebaseaduslikult üleslaetud. 
o  ​
üleslaetavate  andmete  eesmärgiks  on  andmete  ladustamine  mitte  nende 
kasutamine interneti­teenuse toimimiseks vajaliku tegevusena. 
 
 
46. Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (essee küsimus) 
 
Tarkvara tuleks kaitsta intellektuaalomandi õigustega et: 
­​
          ​
teenida raha selle pealt 
­​
          ​
peatada teisi selle eest raha saamast 
­​
          ​
peatada teisi seda kasutamast 
 
 
 
 
47. Kuidas 
kaitsta 
tarkvara 
autoriõiguste, 
patendi, 
kaubamärgi 
ja 
litsentsilepinguga? Selgita i gat k
  aitsmisviisi l ähemalt ja a
  nalüüsi, m
  illiseid n
  eist 
võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise k
  asutamise 
või mitte ( osaline vastus ( essee küsimus )  
Kaubamärgiga­  ​
Registreeritud  kaubamärgi  omanikul  on  sel e  kasutamise  ainuõigus 
kaupade  ja/või  teenuste   loetelus   nimetatud  valdkonnas.  ​
Kaubamärk on tähis, mil ega on 
võimalik  eristada  ühe  isiku  kaupa  või  teenust  teise  isiku  identsest  või   samasse   valdkonda 
kuuluvast kaubast või teenusest. 
Autoriõigus ​
on ​
autorile​
 kuuluvate  isiklike  ja  varaliste  õiguste  kogum.  ​
 Arvutiprogrammi 
autoril  on  õigus  arvutiprogrammi  muutmiseks,  reprodutseerimiseks,  internetis 
levitamiseks 
Patent­​
 ​
on leiutise õiguskaitse mis tahes tehnikavaldkonna leiutisele (peab olema uudne). 
 
Ise kasutaks ​
litsentsilepingut​
, mil est saab ise tulu j a s
  aavad teised seda k
  asutades 
kasu.​
  (Annaksin oma intel ektuaalse omandi teisele isikule kasutamiseks) 
 
 
48.   Mis  on  tarkvara  patentide  eelised  ja  puudused?  Mida  ise  pead  tarkvara 
patentide ja tarkvara patentimise puudusteks ja eelisteks? ( essee küsimus)  
negatiivne​
: Tarkvarapatentide peamine kasutusala praktikas konkurentidele jala taha 
panemine, mitte  innovatsiooni  arendamine. Patendid on saanud relvaks suurfirmade vahel — 
kui konkurent ei meeldi, tuleb otsida oma patendipagasist hulga patente, mis kuidagigi 
võiksid konkurendi  tootega  seotud ol a, ning nende abil teisele ultimaatum esitada 
positiivne​
: Kuigi patendindus kipub  jääma  rohkem suurte firmade mängumaaks, on 
maailmas nähtud ka väikeseid  tegijaid , kes suudavad paari patenti  
omades  end litsentsimüügiga ära elatada. Sel istele firmadele on patent ainsaks 
enesekaitsevahendiks  
Patendi taotlemisel tuleb uudne meetod täielikult kirjeldada ja see tähendab leiutise 
avalikustamist. Ni  kindlustatakse innovatsiooni nfo dokumenteerimine ja levik.  
 
49.   Mis  on  tööstusdisainilahendus  ning  millistele  nõuetele  vastavat 
tööstusdisainilahendust on võimalik patendiametis registreerida ?  
Tööstusdisainilahendus on 
toote 
ruumiline 
või 
tasapinnaline 
väliskujundus . 
Tööstusdisainilahendusena  võib  registreerida toote väliskuju. Tööstusdisainilahendusena saab 
kaitsta üksnes sel iseid tooteid, mil e väliskujundus on tarbijale nähtav.  
 
50.  Mis on geograafiline tähis, milleks seda kasutatakse? 
Geograafiline tähis, mis võib saada õiguskaitse, o
  n geograafilise ala nimi või v
  ihje sel ele a
  lale, 
mis  näitab  kauba  või  teenuse  kindlat  geograafilist  päritolu,  kui  sel e  kauba  või  teenuse 
konkreetne omadus, maine v
  õi m
  uu t unnus o
  n o
  lulisel m
  ääral s
  eostatav g
  eograafilise a
  laga, k
  us 
kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või k
  us t eenust o
  sutatakse; m
  uu 
sõna,  sõnaühend  või sümbol,  mis  on pikaajalise ja pideva  kasutamise tulemusena muutunud 
olulisel määral seotuks goegraafilise a
  laga, k
  us k
  aupa t oodetakse, t öödeldakse v
  õi m
  üügiks e
  tte 
valmistatakse või kus teenust osutatakse. 
 
 
51.   Mis  on  mikrolülituse  topoloogia  ja  millistele  nõuetele  see  peab  vastama 
õiguskaitse saamiseks?  
Mikrolülituse  topoloogia  on  mikrolülituse  elementide  kolmemõõtmelise  kujutis  või 
kolmemõõtmelise  paigutuse  kujutis,  ​
mis  on  ette  nähtud  kasutamiseks  mikrolülituse 
valmistamisel.  ​
Kusjuures   vähemalt  üks  element  on  akti velement.  ​
Õiguskaitse  saab 
mikrolülituse topoloogia, mis on: 
­ 
​
originaalne  (Mikrolülituse  topoloogia on  originaalne, kui  see  on  tema  looja 
loomingulise  tegevuse  tulemus  ega  ole  loomise ajaks mikrolülituste topoloogiate 
loomise ja tootmisega tegelevate asjatundjate jaoks tavaline). 
­ 
​
Ei ole olnud maailma üheski osas ärieesmärgil kasutusel üle kahe aasta enne 
mikorlülituse  topoloogia  esitamist  registreerimiseks  mikrolülituse  topoloogiate 
registris. 
Õiguskaitse  ei   laiene   mikrolülituse  topoloogia  ega  mikrolülituse  valmistamise 
tehnoloogiale  ega  ka   neisse   salvestatud  informatsioonile.  Mikrolülituse  topoloogia 
õiguskaitse  antakse  kümneks  aastaks.  Vastavalt  mikrolülituse  topoloogia  kaitse 
seadusele  rakendatakse  mikrolülituse  topoloogiate  registreerimisel  avaldus­  ehk 
registreerimissüsteemi. 
 
 
52.  Mis asi on litsents , milleks seda kasutatakse ?  
Litsents  on  luba  leiutise  või muu tööstusomandi  objekti kasutamiseks. Juri diliselt 
vormistatakse  litsentside  ost­müük  litsentsilepinguga,  mil e  pooli  kutsutakse 
litsentsiaar(litsentsi 
andja­ müüja ) 
ja 
litsentsiaat(litsentsi 
saaja­ostja). 
Litsentsilepinguga  annab  üks  isik(litsentsiandja)  teisele  isikule  (litsentsisaaja) 
õiguse  teostada intel ektuaalsest  varast  tulenevaid õigusi  kokkulepitud  ulatuses ja 
kokkulepitud  territooriumil,  litsentsisaaja  aga  kohustub  maksma  sel e  eest 
tasu(litsentsitasu). 
 
 
53.  Mis vahe on lihtlitsentsilepingul ning ainu litsentsilepingul? 
Lihtlitsetsilepingu  puhul  võib  litsentsiandja(autor)  ka  ise  lepingu  esemeks  olevat  õigust 
kasutada  või  anda  kasutusõiguse  teistele  isikutele  peale  litsentsisaaja.  Ainulitsentsileping 
annab litsentsisaajale õiguse kasutada intel ektuaalsest v
  arast t ulenevaid õ
  igusi k
  okkulepitud 
ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse sel es ulatuses.