Intellektuaalne omand (Eksam) (0)

1
1. Intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses  - Teadmusmajanduse mõiste tekkis Euroopa 
Liidus  2000.  aastal,  kui  Lissaboni  strateegia  kuulutati  Euroopa  põhiliseks  arengustrateegiaks. 
Sellele järgnevad uuringud selgitasid teadmusmajanduse  tegelikku  olukorda. Teadmusettevõtted 
tuginevad  oma  töötajate   teadmistele   ja  ettevõtte  teadmusvarale,  mis  on  üldjuhul  unikaalne  ja 
kallis.  Sellest  võivad  tuleneda  küsimused  seotud  autoriõiguste  kaitsmisega.  Virtuaalse 
revolutsiooni tulemusel pürib ühiskonna teadvus vabaduse poole ja see on pöördumatu protsess. 
Kirjastusäri  peab  vastu   viimse   hingetõmbeni,  aga  nende   kaitseliin   on  nõrgenenud.  Juba 
arutatakse  tõsiselt,  kuidas  harmoniseerida  intellektuaalse  omandi  seadusi  vaba   teadmuse  
tulevikuga.  Euroopas  on  juba  kaks  digiraamatukogu:  Europeana  ja  Euroopa  Raamatukogu 
portaal,  rahvusraamatukogus  avab  eesti  teadmust  Digira.  See  kõik  tähendab,  et  IO  küsimused 
hakkavad olema rohkem  aktuaalsed iga päev.  
2.  Autoriõigusega   kaitstava  teose  eeldused  -  Teose  õiguslik  määratlus  on  antud AutÕS  §-s  4  lg  2. 
Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1)  originaalsus  (teos peab 
olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, 
seega tehnika  valdkond  on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. 
See vorm ( käsikiri ,  audio - või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem 
sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja  reprodutseerida  kas 
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 
3. Mis on õiguste  ammendumine  -  Intellektuaalomandi  immateriaalsest iseloomust tulenevalt on 
selle tunnustamine vältimatult seotud  seadusliku  alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et 
sisult   üks  ja  sama  õigus  kuulub  eri  riikides  eri  isikutele.  Teoreetiliselt  võimalik  on  ka  see,  et 
teiste  riikide  kodanike  õigusi  mingis  riigis  ei  tunnustata.  Õiguste  kasutamist  piirab  õiguste 
ammendumise    doktriin   (Exhaustion  of   rights ),  mille  kohaselt  muus  riigis  legaalselt  käibesse 
läinud  kauba  edasist  käivet  ei  saa  keelata  (Euroopa  Majanduspiirkonnas  regionaalne 
ammendumine).  
Tööstusomandi eseme ( patendi -, kasuliku mudeli, kaubamärgi-, tööstusdisainilahenduse) omanik ei 
saa  takistada  tema  enda  või  tema  nõusolekul  valmistatud  ja  seejärel  käibesse   lastud  
tööstusomandina  kaitstud  toodangu  edaspidist  äris  kasutamist  tööstusomandi  kehtivusriigis. 
Toodangu  müügiga  on  omanik  oma  tulu  saanud  ja  realiseeritud  toodangu  edasist  ärikäibes 
kasutamist ei tohi omanik enam piirata. 
4. IO  tekkimine  töösuhtes  -  Kuid  millised  on   loometöö   tulemused,  mida  saab  kaitsta?  Kellele 
kuulub  töösuhtes  loodud   intellektuaalne   omand?  Mis  on  nende  õiguste  sisu  ja  kuidas  õiguste 
kuuluvust muuta?  
Eestis  on  autoriõiguse   nurgakivi   põhiseaduse  §  39,  mis  sätestab  autori  võõrandamatu  õiguse  oma 
loomingule. Olulisim autoriõiguse  küsimusi  reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse 
seadus  määrab  autoriõiguste   kuuluvuse   töösuhetes,  kui  autoriõiguste  kuuluvus  ei  ole  eraldi 
reguleeritud töölepingus või  töötaja  ja  tööandja  kokkuleppes.  
Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud 
teose autoril  teosele   autoriõigus , kuid autori  varalised  õigused teose kasutamiseks tööülesannetega 
ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS 
§ 32 lg 1).   
Kui  teos  ei  ole  loodud   töötaja   otseste  tööülesannete  täitmise  korras,  siis  töötaja  varalised  õigused 
tööandjale üle ei lähe.  
Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose  autoriga  lahutamatult seotud (AutÕS § 11 
lg 2), mistõttu erinevalt varalistest õigustest ei saa need tööandjale üle minna ei seaduse ega poolte 
kokkuleppe  alusel.  Seega  on  tähtis  arvestada,  et  varaliste  õiguste  ü  leminek  t  ööandjale  i  lma  v 
õimaluseta  k  asutada  t  öötaja  i  siklikke  õ  igusi  ei  anna  tööandjale  kõiki  õigusi  teose  üle.  Kuna 
isiklikke õigusi üle anda ei saa, on ometi võimalik anda neid teisele isikule kasutada litsentsi alusel. 
2
Litsents   on  luba  teost  teatud  tingimustel  kasutada  ja  litsentsi  praktiline  tähendus  sõltub 
litsentsitingimustest.  
1. IO  tähtsus  majanduses  ja  õiguses  -  Intellektuaalse  omandi  õigused  on  äriühingu  jaoks  väga 
oluline  vara.  Eduka  äri  tegemiseks  on  vajalik  määratleda,  kellele  kuuluvad  intellektuaalsest 
omandist tulenevad õigused töö- või töövõtusuhetes ja muudes koostöövormides. Intellektuaalse 
omandi õiguste väärtus omab tähtsust äriühingute omandamise ja müügi puhul, samuti omavad 
need tähtsust maksuaspektist. 
Intellektuaalomandi  toel  loodud  ettevõtte  monopolistlikku   seisundit   aitab  vähendada  toimiv 
kartelliõigus,  mille  normide  kohaselt  peab  ka  monopolistlik  õigus  olema  tasakaalustatud  ja 
eesmärgipärane.  
Turusuhete  globaliseerumine   ühelt ,  tehnoloogiline  areng   teiselt   poolt  muudavad  arengu 
intellektuaalomandi  valdkonnas  möödapääsmatuks.  Tuleb  märkida,  et  areneb  ka 
intellektuaalomandi mitteõiguspäraste kasutajate (piraatide jne)  tehnoloogia , mistõttu õiguse loojad 
ja  jõustajad  peavad  operatiivselt  sekkuma  määratlemaks,  milline  käitumine  on  veel  õiguslik  ja 
milline enam mitte. 
Tähtsus õiguses - õigusjärgselt reguleerida IO-ga seotud küsimused ja vaidlused, pidevalt parandada 
õigused vastavalt maailma arenguga ja nõuetega.  
2. Autoriõiguse  tekkimine  -  Autoriõigus  tekib  kirjandus-,  kunsti-  ja   teadusteostele .  Teose 
õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava 
teose tunnused järgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu 
tulemus);  2)  teos  on  kirjanduse,  kunsti  ja  teaduse  valdkonnas,  seega  tehnika  valdkond  on 
välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, 
audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises 
objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas 
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Autoriõiguse seadust ei kohaldata ideedele, teooriatele, 
avastistele ja mõningatele teistele intellektuaalse tegevuse tulemustele. Teose autoril tekib teose 
loomise hetkest autoriõigus sellele teosele. 
Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude 
formaalsuste  täitmist.  Isiku,  kes  avaldab  teose  oma  nime  all,  autorsust  presumpeeritakse 
(eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. 
3. Patentsuse  kriteeriumid  -   Leiutis   on  patentne,  kui  see  on  uus  (erinev  tehnika  tasemest  või 
olemasoleva   leiutise   edasiarendus),  omab  leiutustaset  (endastmõistvalt  ei  tulene  tehnika 
tasemest) ja on tööstuslikult kasutatav (seda peab saama toota või kasutada majanduses). Leiutis 
on uus, kui see erineb tehnika tasemest ( PatS , § 8 lg 2) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava 
ala  asjatundja  jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS, § 8 lg 4) 
Kasulik  mudel  on  leiutis,  mis  on  uudne,  millel  on  leiutustase  ja  mis  on  tööstuslikult  kasutatav 
(KasMS, § 5 lg 1)• Kasuliku mudeli leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest (KasMS § 7 lg 
1)• Kasuliku mudeli leiutisel on leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest 
(KasMS § 7 lg 3). Leiutis ei tohi olla  vastuolus  avaliku korra ja moraalidega, tegemiste i tohi olla 
diagnoosimeetodiga, mida kasutatakse looma haiguste raviks (ka inimeste raviks). 
4. Midagi  leiutise  tehnilise   väliskuju   poole  kohta  seoses  disaini  ja  kaubamärgiga  - 
Ühenduse kaubamärgimääruse kohaselt annab ühenduse  kaubamärk  omanikule selle kasutamise 
ainuõiguse.  Omanikul  on  õigus  takistada  kõikidel  kolmandatel  isikutel  kasutada 
kaubandustegevuse  käigus  ilma  tema  loata  kõiki  tähiseid,  kui  identsuse  võisarnasuse  tõttu 
ühenduse  kaubamärgiga  ning  identsuse  või  sarnasuse  tõttu  ühenduse  kaubamärgi  ja  tähisega 
kaitstud  kaupade  või  teenustega  on  tõenäoline,  et   avalikkus   võib  need  omavahel  segi  ajada; 
3
segiajamise  tõenäosus  hõlmab  ka  tõenäosust,  et  tähist  seostatakse  kaubamärgiga.  Esitatud 
põhimõttel  ei  oleks  tähtsust,  kui  kaitstud  kaubamärki  oleks  võimalik  registreerida  ja  kasutada 
disainilahendusena.  Seetõttu  näeb  kaubamärgi  omaniku  õiguste  kaitsemehhanismi  ette  ka 
ühenduse  disainimäärus.  Selle  kohaselt  võib  ühenduse  disainilahenduse  kehtetuks  tunnistada, 
kui hilisemas disainilahenduses on kasutatud eraldusmärki ning seda märki hõlmavate ühenduse 
õigusaktide  või  liikmesriigi  õigusaktidega  on  märgi  õiguste  omanikul  õigus  selline  kasutus 
keelata. 
1. Intellektuaalse  omandi  liigitussüsteem  -  Vastavalt  WIPO  asutamiskonventsioonile, 
ajaloolisele  praktikale  ja  õigusteooriale  on  intellektuaalsel  omandil  kolm  järgmist  liiki:  1) 
autoriõigus  (copyright)  kirjandus-,  kunsti-  ja  teadusteostele;  2)  autoriõigusega  kaasnevad 
õigused  ehk  naaberõigused  (related  rights  või  neighbouring  rights).  Need  on  teose  esitaja, 
helisalvestise  ehk  fonogrammi  tootja  ja  ringhäälinguorganisatsiooni  õigused  ja  nn  uued  EL 
direktiividest  tulenevad  õigused  (näiteks  andmebaasi  tegija  õigused);  3)  tööstusomand 
( industrial   property)  -  kaubamärk,  teenindusmärk,  patentne  leiutis,  kasulik  mudel, 
tööstusdisainilahendus, ärinimi, jm. 
2. Autoriõiguslikult  kaitstava  teose  kasutamine  -  Teose  kasutamine  võib  seisneda  teose 
reprodutseerimises (kopeerimises), levitamises, avalikus esitamises, üldsusele edastamises jne. 
Selline  kasutamine  on  otseselt  seotud  autori  õigustega.  Autoriõiguslikult  kaitstava  teose 
kasutamine näeb ette 2 võimalust: seaduse alusel (teose vaba kasutamine) või autori nõusolekul 
( loovutamine   -  autor  annab  üle  ehk  loovutab  oma  varalised  õigused,  millisel  juhul  autorile 
endale  varalisi  õigusi  ei  jää;  uus  õiguste   omaja   muutub  varaliste  õiguste  ainusubjektiks;  ja 
litsents  -    autor  annab  litsentsi,  mis  intellektuaalse  omandi  valdkonnas  tähendab  luba  teost 
kasutada). Sellest tuleneb niisugune mõiste nagu  autorileping  (2 võimalust) - varaliste õiguste 
üleandmine  või õiguste litsentseerimine (ainulitsentsileping - teost võib kasutada ainult see isik, 
kellele niisugune luba on antud, lihtlitsensileping - autorile või ülikoolile jäävad samad õigused 
ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele, all-litsents - on litsentsisaaja õigus anda omakorda 
litsents uuele teose kasutajale, see vajab autori eelneva nõusolekut).  
3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse  presumptsioon  - Eesti seadus 
kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose 
autoriks .  Seda  nimetatakse  autorsuse  eeldamiseks  või  presumptsiooniks.  AutÕS  §  4  lg  2 
autoriõiguslikult  kaitstava  teose  tunnused:  originaalsus  (autori  enda  individuaalne   lähenemine   ja 
loominguline   panus  peavad  olema  ühiskonnale  selgetlt   tajutavad );  teos  on  kirjanduse,  kunsti  ja 
teaduse  valdkonnas;  teos  peab  olema  väljendatud  objektiivses  vormis  ja  teos  peab  olema  sellises 
objektiivses  vormis,  mis  annab  võimaluse  teost  selle  vormi  kaudu  tajuda  ja  reprodutseerida  kas 
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 
4. Intellektuaalse omandi roll  innovatsiooni   edendamisel  - Intellektuaalomandi õigused aitavad 
olulisel  määral  edendada  innovatsiooni,  loovust  ja  kaubandust  ning  nende  õiguste  rikkumised 
tekitavad  majanduskahju.  Seepärast  on  kõigil  oluline  tugevdada  meetmeid  intellektuaalse 
omandi rikkumiste vastases võitluses, kaitstes sellega nii ettevõtete huve kui ka inimeste elu ja 
tervist. Innovatsiooni edendamisel mängivad olulist rolli intellektuaalomandi õigused. 
Intellektuaalomandi õiguste kaitse on tähtis kõikides majanduselu sektorites ning  äärmiselt oluline 
Euroopa  konkurentsivõimelisuse   seisukohast .  Farmaatsiasektoris  on  intellektuaalomandi  õiguste 
kaitse  eriti  tähtis  sellepärast,  et  kõnealuses  sektoris  on  vajadus  tegeleda  praeguste  ja  tulevaste 
terviseprobleemidega  ning  selle   toodetel   on  pikk   elutsükkel   (sealhulgas  pikk  toote  arendamisele 
kuluv  aeg).  Seda  iseloomustab  intellektuaalomandi  õiguste  tugev  kaitse,  mille  eesmärk  on  kaitsta 
omakorda  innovatsiooni.  Patendiõigusega  tagatud  ainuõigusliku  turustamise  periood  ja  muud 
4
mehhanismid   (täiendava  kaitse  tunnistused,  andmete  kaitse)  innustavad  originaalravimite  tootjaid 
innovatsiooniga tegelemist jätkama. 
1. Suletud  ja  avatud   innovatsioon   -   Terminit   “avatud  innovatsioon”  kasutati  esimest  korda  2003. 
aasta  kevadel  seoses   Henry   Chesbrough’  raamatu  “Open  Innovation.  Selles  rakendatakse 
nimetatud   kontseptsiooni   juhtimisele  ning  vastandutakse  nn  suletud  innovatsiooni  mudelile. 
Viimane  mudel  on   praeguseks    aegunud ,  kuid  peaaegu  kogu  20.  sajandil  peeti  seda  enamiku 
ettevõtete  puhul  edukaks  juhtimisvormiks.  Suletud  innovatsiooni  mudeli  järgi  põhineb 
ettevõtete  innovatsioon  ja  konkurentsivõime  säilitamine/saavutamine  ennekõike  nende 
sisemistel  uuendustel  –  ettevõttesisestel  uute  ideede  genereerimisel  ja  edasiarendamisel. 
Teisisõnu   on  suletud  innovatsiooni  mudeli  aegumise  põhjus  olnud  kõrgelt  haritud  ja 
kogemustega  inimeste  kasvav  mobiilsus,  pidevalt  suurenev  erariskikapitali  osakaal,   ülikiiresti  
kahanev  uute  toodete  ja  teenuste  turule   toomise   aeg,  jätkuva  üleilmastumise  tingimustes 
suurenev  ettevõtetevaheline   konkurents   ning  üha  laiahaardelisem  eri  teadmiste  allikatele 
tuginemine  (Chesbrough  2003).  Avatud  innovatsioon  on  seega  “ühelt  poolt  eesmärgipärane 
sisemiste  ja  väliste  teadmiste   voogude   ärakasutamine  ettevõttesisese  innovatsiooni 
kiirendamiseks  ning   teisalt   innovatsiooni  teiste  osaliste  kasutamise  (innovatsiooni  levimise) 
soodustamine  laiema  turuosaluse  kaudu”.  Lisaks  sellele,  et  avatud  innovatsiooni  mudeli  järgi 
ettevõtted  võivad  ja  peavadki  oma  innovatsiooniprotsesside  edendamiseks  arvesse  võtma  nii 
ettevõttesiseseid kui ka -väliseid ideid ja teadmisi. 
4.  Ärisaladuse  mõiste  ja  kaitse  -  Oskusteabe  ja  ärisaladuste  (avalikustamata  äriteave)  kaitse  on 
esmatähtis  ettevõtjate  innovatsioonisuutlikkuse  ja  konkurentsivõime  edendamiseks.  Ärisaladuste 
mõiste  puudutab  tegelikult  igasugust  majandusliku  väärtusega  teavet  (tehnoloogia,  retseptid, 
turundusteave  jne),  mille  konfidentsiaalsust  tuleks  kaitsta.  Tegemist  ei  ole  intellektuaalomandi 
ainuõigusega,  kuid  tihtipeale  on  see  nende  aluseks.  Teisisõnu  on  patendi  aluseks  tihtipeale 
oskusteave  või  ärisaladus,  mis  on  suuri  rahalisi  ja  inimestega  seotud  investeeringuid  nõudnud 
teadus-  ja  arendustegevuse  tulemus. Ainsa  ühtlustatud  ärisaladuse  määratluse  võib  leida  Maailma 
Kaubandusorganisatsiooni  intellektuaalomandiõiguste  kaubandusaspektide  lepingust  ja  see   toetub  
kolmele kumulatiivsele tingimusele. 
− Salajasus. Saladuse all mõeldakse siinkohal seda, et see ei ole huvitatud ringkondadele 
üldteada või on raskesti kättesaadav. 
− Kaubanduslik väärtus. Tegelikult tuleneb kaubanduslik väärtus konfidentsiaalsusest. 
− Lõpuks  peab  ärisaladuse  seaduslik  omaja  olema   võtnud   vajalikke  meetmeid,  et  tagada 
selle konfidentsiaalsus. 
Ärisaladuse  kaitse  -  ärisaladuse  kaitseks  kohaldatakse  nii  eraõiguslikke  kui  ka  karistusõiguslikke 
norme. Eraõiguslike sätete eesmärk on reeglina kahjustatud isiku (st ärisaladuse omaja) asetamine 
olukorda,  milles  ta  oleks  olnud,  kui  tema  ärisaladust  poleks  kuritarvitatud.  See  eesmärk 
saavutatakse  kahjustatud  isikule  asjakohase  kompensatsiooni  väljamõistmise  kaudu. 
Karistusõiguslike  normide  eesmärk  on  õigusvastase  käitumise  sanktsioneerimine  ning  sellega 
kaasneb  suurem  preventiivne  toime.  Õiguskaitsevahendeid,  mille  eesmärk  on  ärisaladuse 
rikkumisega  kaasnevate  tagajärgede  kõrvaldamine,  saab   kohaldada   lisaks  karistusõiguslikele 
normidele.  
1.  Radikaalne   ja   lisanduv   innovatsioon  -  radikaalne  innovatsioon  (disruptive/breakthrough/
radical innovation) ja lisanduv innovatsioon (incrimental innovation). Uuendusprotsessi ulatuse 
5
alusel  eristatakse  inkrementaalset  (lisanduv  innovatsioon)ja  radikaalset  innovatsiooni. 
Inkrementaalne  innovatsioon  kujutab  endast  järkjärgulist  olemasolevate  toodete  ja  protsesside 
edasiarendamist–  see  ilmneb  tavaliselt  praktilises  tegevuses.  Radikaalne  innovatsioon  on  see-
eest  kaugeleulatuvam  uuendus,  mis  avab  ettevõttele  täiesti  uued   turud   ja  võimalikud  uued 
tegevusalad. Võimalus radikaalseks innovatsiooniks tekib tavaliselt teadus- ja arendustegevuse 
(edaspidi  T&A)  tulemusena,  sest  nende  tegevuste  eesmärk  ongi  uue  teadmuse  loomine. 
Seejuures  tuleb  arvestada  radikaalse  innovatsiooni  kahesuunalist  mõju  ettevõtte 
konkurentsivõimele:  ühelt  poolt  vajatakse  põhjapanevate  uuenduste  ettevalmistamiseks  suuri 
kulutusi,  mis  tähendavad  ka  suuri  riske  ja  ebaõnnestumise  korral  olulisi  kaotusi;  teisalt  võib 
õnnestunud  radikaalne  innovatsioon  tagada  ettevõttele  pikaajalise  konkurentsieelise.  Lisanduv 
innovatsioon  on  väikesed  muudatused  limiteeritud  mõjuga.  Radikaalne  innovatsioon  põhineb 
teaduse ja tehnoloogia läbimurdel ning muudab töö iseloomu.  
3.  Autoriõigused  töökohustuste täitmise korras loodud teosele - Töölepingu alusel või avalikus 
teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele 
teosele,  kuid  autori  varalised  õigused  teose  kasutamiseks  tööülesannetega  ettenähtud  eesmärgil  ja 
piirides  lähevad  üle  tööandjale,  kui  lepingus  ei  ole  ette  nähtud  teisiti  (AutÕS  §  32  lg  1). 
Samasugune  säte  kehtib ka avalikus teenistuses loodud teoste kohta, kus varalised õigused lähevad 
üle  riigile.  Riigi  nimel   teostab   selliseid  üleläinud  varalisi  autoriõigusi  see  riigiasutus,  kelle 
ülesandel, tellimusel või juhendamisel teos loodi. 
Autori  isiklike  õiguste  osas  tuleb  kokku  leppida  eraldi.  Kui  tööandja  ja  töötaja  vahel  mingit 
kokkulepet  ei  ole,  siis  eeldatakse,  et  kõik  isiklikud  õigused  kuuluvad  autorile.  Tööandjal  on 
võimalus sõlmida töötajaga eraldi kokkulepe, millega töötaja anna tööandjale kas kõigi või osade 
isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi.
4.  Originaalsus  kui  autoriõiguse  põhimõiste  -  vastavalt  autoriõiguse  seadusele  saavad  kaitse 
teosed, mis vastavad teatud kriteeriumile, millestest üks  nendest  on originaalsus. Teos peab olema 
originaalne, st see peab olema autori enda iseseisva intellektuaalse loomingu tulemus. Autori enda 
individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgelt tajutavad.  Piisab  
minimaalsest  loomingulisest  lähenemisest,  mis  võimaldab  võita,  et  see  tulemus  peegeldab  autori 
isiku individuaalsust. 
1. Kaubamärk  -  on  selline  toote  või  teenuse  tunnus,  millele  selle  omanik  on  registreerimise  või 
tuntuks   tegemise  teel  saanud  ainuõiguse.  Kaubamärgi  ülesandeks  on  eristada 
majandustegevuses  käibele  lastud  kaupa  või  teenust  teistest  kaupadest  või  teenustest. 
Kaubamärk võib olla mistahes märk, mida on võimalik graafiliselt esitada: sõna; täht; number; 
tähe  ja  numbri  kombinatsioon;  kauba  või  selle  pakendi  eriline  vorm;  helimärk,  näiteks 
tunnusmeloodia; kujundmärk; liitmärk (kujund ja sõna); hüüdlause.  
Kaubamärgi  põhiülesandeks  on  toote  või  teenuse  individualiseerimine,  selle  eristamine  teistest 
pakutavatest kaupadest. Kaubamärgi uued ülesanded: kvaliteediülesanne (mõeldakse seda, et sama 
märgiga  varustatud  kaup  on  alati  ühesuguse  kvaliteediga),  konkurentsiülesanne  (kaubamärk  on 
konkurentsil  põhinevas  süsteemis  kesksel  kohal),  reklaamiülesanne  (reklaam  aitab  ettevõtteil 
turustada väljakujunenud firmatoodangut ja ka uusi tooteid kiiremini turule tuua) ja maineväärtuse 
funktsioon (Goodwill) (kui kaubamärk on olnud kaua aega turul või kui see on muul viisil saanud 
oma sihtrühmas tuntuks, tekib sellele iseseisev väärtus). 
Kaubamärk on nn kohustuslik tööstusomandi õiguskaitse objekt, sest igal tootel või teenusel peab 
olema nimi, mille järgi seda turul eristatakse.  
2. Intellektuaalse  omandi  kaitse  printsiip  -  I  Intellektuaalne  omand  on  alati  seotud 
territooriumiga, st kehtib vaid riikides, kus vastavad õigused on kaitstud. Üldpõhimõte: iga riik 
6
on  vaba  otsustama,  kuidas  IOd  tunnustab.  Väljapoole  koduriiki  laienevad  õigused 
rahvusvaheliste lepingute alusel.  
Tähtsamad rahvusvahelised lepingud : 
Tööstusomandi  kaitse  Pariisi  konventsiooni  (1967,  1979),  Ajalooliselt  esimene  ja  kõige  tähtsam 
tööstusomandit  reguleeriv   konventsioon .  Sõlmiti  1883,  hiljem  korduvalt  parandatud.  Eesti  liitus 
1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises 
Tööstusomandi Kaitse Liidus. 
Berni   kirjandus-  ja  kunstiteoste  kaitse  konventsioon  ( 1886 ),  millega  Eesti  ühines  1927.  aastal  ja 
taasühines 26. oktoobril 1994. 
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste 
kaubandusaspektide  leping  (Agreement  on Trade  Related Aspects  of  Intellectual  Property  Rights) 
ehk TRIPS-leping. Eesti ühines WTO-ga 1999. aastal. 
WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millega Eesti ühines 16.07.2006. 
Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon (Universal Copyright  Convention , 1952). NSV Liit ühines 
sellega 1973. aastal, Eesti pole ühinenud. 
Patendikoostööleping ( Patent   Cooperation   Treaty , PCT 1970, 1979, 1984), Eesti liitus 1994 
II Samuti on IO alati tähtajaline ehk õigused kehtivad kindla aja jooksul. Pärast teatud perioodi 
möödumist  ei  ole  õiguste  omajal  enam  oma  loometööle  ainuõigust  ning  mõnede  eranditega  (nt 
autori üksikud isiklikud õigused) võivad seda ühtsetel alustel kasutada kõik. 
Intellektuaalse omandi puhul on alati olulise tähtsusega õiguste tekkimise, aga ka avaldamise hetk, 
kusjuures  sageli pole vahet, millises vormis seda tehakse.
3. IO  kui  juriidiline  õigus  -  Intellektuaalne  omand  ehk   intellektuaalomand   tähendab  õigusi 
inimese  vaimse  ja  intellektuaalse  tegevuse  tulemustele.  Intellektuaalse  omandi  õiguslik 
määratlus  tähistab  õigusi  loometegevuse  tulemustele.  Järelikult  intellektuaalne  omand  = 
õigused. Näiteks WIPO käsiraamatus on  öeldud : “Intellektuaalne omand, väga laialt, tähendab 
õigusi,  mis  tulenevad  intellektuaalsest  tegevusest  tööstuse,  teaduse,  kirjanduse  ja  kunsti 
valdkonnas”. Loometegevuse resultaatid - teosed, leiutised, kaubamärk jne).   
4. Leiutise kaitse võimalused ning tööstusdisaini kaitse -
Leiutise kaitse võimalused: leiutise kaitsmine võib toimuda patendiga ( patendiseadus ) või kasuliku 
mudelina  (kasuliku  mudeli  seadus).  Otsustamisel  ühe  või  teise  kaitseviisi  kasuks  põhirõhk  on 
kaitsevormi  kestvusel  ja  maksumusel  ning  õiguskaitse  taotlemise  keerukusel,  sealhulgas 
menetlustähtaegadel.   Esmalt   tuleks  otsustada,  kui  pikaks  ajaks  soovitakse  õiguskaitset  saada  ning 
kui  suuri  summasid  ollakse  valmis  kulutama  õiguskaitse  taotlemisele  ja  jõushoidmisele.  Teiseks, 
valiku tegemisel tuleb arvesse võtta menetluslikke küsimusi.  
Juhul  kui  tegemist  on  siseriiklikule  turule  suunatud   tootega   ja  selle  autoril  puuduvad  toote 
välisturgudele pakkumise ambitsioonid ning tegemist on tootega, mille  nõudlus  jääb väikeseks, siis 
võiks  kaaluda  leiutise  kasuliku  mudelina  registreerimist.  Kui  aga  tegemist  on  leiutisega,  mis  on 
välja  töötatud  teadusasutuste  ühisprojektina,  mille  arendustöösse  on  kaasatud  hulgaliselt 
investeeringuid ning mille puhul on oluline tugevama, välisriikides kehtiva ja pikemaajalise kaitse 
saamine, siis oleks otstarbekas leiutis patentida.  
Tööstusdisaini  kaitse:  Tööstusdisaini  kaitse  seadus  (lühend  TDKS).  Tööstusdisainilahenduse 
mõistest  tulenevalt  kaitstakse  tööstusdisainilahendusena  vaid  toote  väliskujundust,  st  toote  disaini 
seda  osa,  mis  on  väliselt  vaadeldav.  Toote  sisemise  detaili  kujundust  kaitsta  ei  ole  võimalik. 
Tööstusdisainilahendus  peab  olema  visuaalselt  tajutav.  Õiguskaitse  saab  vaid  selline 
tööstusdisainilahendus,  mis  on  uudne  ja   eristatav   ning  mille  järgi  on  võimalik  tööstuslikult  või 
käsitöönduslikult  valmistada  tooteid.  Tööstusdisainilahendus  on  eristatav,  kui  sellest  vastava  ala 
asjatundjale  jääv  üldmulje  erineb  üldmuljest,  mille  asjatundjale  on  jätnud  enne 
registreerimistaotluse esitamise päeva mis tahes riigis avalikustatud tööstusdisainilahendus.  
7
1. IO õiguslik perspektiiv - Tsiviilõiguslik vastutus IO rikkumise eest, Kahju  hüvitamine , 
TDL (toote vormile) kaitse kriteerium -  
tsiviilõiguslik  vastutus  IO  rikkumise  eest  -  autoriõiguse  seadusest  tulenevalt  võib  autor  teose 
õigusvastase  kasutamise  korral  nõuda  muu  hulgas  teose  õigusvastase  kasutamisega  tekitatud 
varalise   ja  mittevaralise  kahju   hüvitamist ,  teose  õigusvastase  kasutamise  lõpetamist  ja  edasisest 
rikkumisest  hoidumist, samuti teose õigusvastase kasutamise teel  saadu  väljaandmist. Juhtudel, kui 
teos  on  autoriõiguse  norme  rikkudes  näiteks  avalikustatud,  reprodutseeritud,  levitatud  või 
muudetud,  võib  õigustatud  isik  nõuda  teose  taastamist  esialgsel  kujul,  teose  koopia   muutmist  
spetsiifiliste   vahenditega  või  piraatkoopia  hävitamist.  Tööstusomandi  objekti  autorile  on 
tööstusomandi  õiguskaitset  reguleerivate  seadustega  (patendiseadus,  kasuliku  mudeli  seadus, 
tööstusdisaini  kaitse  seadus)  tagatud  õigus  muu  hulgas  nõuda  autorsuse  tunnistamist,  oma  nime 
autorina avalikustamist ning rikkumisega tekitatud  kahjude  hüvitamist. Samal ajal võib kohaldada 
ka mitut eelnimetatud õiguskaitsevahendit, kuid eeldusel , et need ei ole üksteist välistavad.  
Kahju  hüvitamise  nõue  -  autoril  või  tööstusomandi  omanikul  on  võimalik  nõuda  lisaks  teose  ja 
tööstusomandi  objekti  õigusvastase  kasutamise  lõpetamisele  ja  edasisest  rikkumisest  hoidumisele 
ka õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise (otsene varaline kahjus ja saamata jäänud tulu) ja 
mittevaralise  kahju  hüvitamist  (kahjustatud  isiku  füüsiline  ja   hingeline   valu  ning  kannatusi  - 
moraalne  kahju). 
karistusõiguslik vastutus - vastutus kuriteo või  väärteo toimepanemise eest.  
TDL  vormi  kaitse  -  toote  väliskujundus  on  üldjuhul  algselt  autoriõigusega  kaitstav  teos  ja  alates 
selle  loomise  hetkest  seega  kaitstud  autoriõigusega.  Kaitseb  tööstusdisainilahendus  toote/teose 
väliskuju  ehk  vormi,  mitte  aga  toodet  ennast  ega  selles  sisalduvat  ideed. Autoriõigus   tekis   teose 
loomisega  automaatselt, mistõttu ei ole erinevalt tööstusdisainilahendusest vaja teha registreerimise 
ning  registreeringu  jõushoidmisega  seotud  kulutusi.  Tööstusdisainilahenduse  puhul  näitab  riiklik 
registreering,  kes  on  tööstusdisainilahenduse  omanik  ja  kellele  ainuõigused  kuuluvad,  mistõttu 
vaidlust õiguste kuuluvuses ei tohiks üldjuhul tõstatuda.   
2. Autoriõiguslikult  kaitstava  teose  kasutamine  -  Teose  kasutamine  võib  seisneda  teose 
reprodutseerimises (kopeerimises), levitamises, avalikus esitamises, üldsusele edastamises jne. 
Selline  kasutamine  on  otseselt  seotud  autori  õigustega.  Autoriõiguslikult  kaitstava  teose 
kasutamine näeb ette 2 võimalust: seaduse alusel (teose vaba kasutamine) või autori nõusolekul 
(loovutamine  -  autor  annab  üle  ehk  loovutab  oma  varalised  õigused,  millisel  juhul  autorile 
endale  varalisi  õigusi  ei  jää;  uus  õiguste  omaja  muutub  varaliste  õiguste  ainusubjektiks;  ja 
litsents  -    autor  annab  litsentsi,  mis  intellektuaalse  omandi  valdkonnas  tähendab  luba  teost 
kasutada). Sellest tuleneb niisugune mõiste nagu autorileping (2 võimalust) - varaliste õiguste 
üleandmine või õiguste litsentseerimine (ainulitsentsileping - teost võib kasutada ainult see isik, 
kellele niisugune luba on antud, lihtlitsensileping - autorile või ülikoolile jäävad samad õigused 
ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele, all-litsents - on litsentsisaaja õigus anda omakorda 
litsents uuele teose kasutajale, see vajab autori eelneva nõusolekut). 
3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon  - Eesti seadus 
kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose 
autoriks.  Seda  nimetatakse  autorsuse  eeldamiseks  või  presumptsiooniks.  AutÕS  §  4  lg  2 
autoriõiguslikult  kaitstava  teose  tunnused:  originaalsus  (autori  enda  individuaalne  lähenemine  ja 
loominguline  panus  peavad  olema  ühiskonnale  selgetlt  tajutavad);  teos  on  kirjanduse,  kunsti  ja 
teaduse  valdkonnas;  teos  peab  olema  väljendatud  objektiivses  vormis  ja  teos  peab  olema  sellises 
objektiivses  vormis,  mis  annab  võimaluse  teost  selle  vormi  kaudu  tajuda  ja  reprodutseerida  kas 
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 
8
1. Patentsuse kriteeriumid - Patendiseadus (lühend PatS) § 8.  Patentsuse kriteeriumid 
 (1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. 
  (2)  Leiutis  on  uus,  kui  see  erineb  tehnika  tasemest.  Tehnika  tase  määratakse  kindlaks  kogu 
tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne 
prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või 
suulise  kirjeldamise  kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel 
võetakse  arvesse  ka  Patendiametile  varem  esitatud  patenditaotluste  ja  kasuliku  mudeli  seaduse 
kohaselt  esitatud  kasuliku  mudeli  registreerimise  taotluste  sisu  vastavalt  nende  esitamise 
kuupäevale  või  prioriteedinõude  puhul  prioriteedikuupäevale  tingimusel,  et  patenditaotlused  on 
avaldatud või avaldatuks loetud. 
  (3)  Tehnika  taseme  kindlaksmääramisel  ei  võeta  sellekohase  nõude  esitamisel  arvesse  leiutise 
olemust avavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase 
leiutist  sisaldava  patenditaotluse  või  kasuliku  mudeli  registreerimise  taotluse  esitamise  kuupäeva 
avalikustanud isik, kellel on õigus taotleda patenti, või nimetatud isiku teadmisel teine isik. Nõude 
peab  esitama  patenditaotluses  või   hiljemalt   kaks  kuud  enne  patenditaotluse  avaldamist.  Kui  teine 
isik  omandas  teabe  õigusvastaselt  või  teave  avaldati  õigusvastaselt  või  patendi  taotlemise  õigust 
omava  isiku  teadmata,  võib  nõuet  esitada  ka  patenditaotluse  ekspertiisi  käigus  või  patendi 
vaidlustamise korral. Nõudele peab lisama  seda põhjendavad tõendid. 
 (4) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika 
tasemest. 
 (5) Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. 
2. Leiutise kaitse võimalused -  Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud kolme erinevat võimalust: 
a) rahvuslik patent/kasulik mudel konkreetses riigis – nn rahvuslik tee; 
b) rahvusvaheline patent PCT-raames – nn rahvusvaheline tee; 
c) Euroopa patent – nn Euroopa tee. 
a.  Rahvuslik  patent/kasulik  mudel  konkreetses  riigis  –  nn  rahvuslik  tee.  Kui  tegevus  on 
suunatud  ainult  Eestile  või  mõne  üksikule  välisriigile,  on  soovitatav  valida  rahvuslik  tee.  Näiteks 
esitades  leiutise  õiguskaitsetaotluse  Eesti  Patendiametile,  saab  see  registreerimisel  ka  õiguskaitse 
ainult  Eestis.  Välisriikides  õiguskaitse  saamiseks  tuleb  esitada  eraldi  õiguskaitsetaotlused 
välisriikide  Patendiametitele,  kusjuures  see  tuleb  teha  12  kuu  jooksul  esmase  (nt  Eesti)  taotluse 
esitamise kuupäevast arvates.  
b. Rahvusvaheline patent PCT-raames – nn rahvusvaheline tee. Esmalt tuleb teadvustada, et ei 
eksisteeri  ühtset  rahvusvahelist  või  ka  maailmapatenti.  (Patent  Cooperation Treaty)  PCT-süsteemi 
eesmärk on, et ühe rahvusvahelise patenditaotluse esitamisega täidetakse samad tingimused kui see 
patenditaotlus   oleks  esitatud  otse  mõne  riigi  rahvuslikule  Patendiametile.  PCT-süsteem  ei  anna 
patendile  automaatselt  õiguskaitset  rahvusvahelises  taotluses  märgitud  riikides,  vaid  ainult 
lihtsustab patenditaotluse  esitamist  paljudes välisriikides korraga ja annab patenditaotlejale lisaaega 
patenditaotluse lõplikuks  esitamiseks  teda huvitavates välisriikides.   
c.  Euroopa  patent  –  nn  Euroopa  tee.  Ka  siin  tuleb  esmalt  teadvustada,  et  ei  eksisteeri  ühtset 
Euroopa  patenti.  Lihtustamaks  aga  patenditaotluste  esitamist  Euroopa  geograafilises  ruumis  on 
välja  töötatud  Euroopa  Patendikonventsioonil  põhinev  Euroopa  patendisüsteem  (European  Patent 
Convention,  European  Patent).  Ka  Euroopa  patendisüsteemi  eesmärk  on,  et  ühe  patenditaotluse 
esitamisega täidetakse samad tingimused kui see patenditaotlus oleks esitatud otse mõne Euroopa 
Patendikonventsiooni  liikmesriigi  rahvuslikule  Patendiametile.  Erinevus  PCT- süsteemist   seisneb 
selles,  et  Euroopa   Patendiamet   teeb  Euroopa  patenditaotlusele  lisaks  otsingule  ka  ise  ekspertiisi. 
Kui  ekspertiisi  tulemusena  antakse  Euroopa  patent  välja,  siis  patenditaotlejal  on  etteantud  tähtaja 
jooksul võimalik see patent jõustada Euroopa Patendikonventsiooniga liitunud riikides.  
9
3. Tööstusdisaini kaitse - 
TÖÖSTUSDISAINLAHENDUS 
Disain võib olla kaitstav kahel viisil: 
- tööstusdisaini kaitse, 
- autoriõiguslik kaitse. 
Kui disaini objekt vastab leiutise nõuetele, võib disainlahendus olla kaitstav ka leiutisena (vt nõuded 
leiutisele). 
Tööstusdisainilahendus  on  toote  tasapinnaline  või  ruumiline  kujundus,  mis  on  toodet  vaadates 
väliselt  nähtav.  Kaitstava  objekti  moodustavad  toote  kuju,  ornament,   värvilahendus ,  faktuur, 
materjal jms. Registreerimisel ei ole oluline toote tehniline otstarve. 
Toote väliskujundus peab olema: 
- uus 
- eristatav 
- võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid. 
Tööstusdisainilahenduste  komplekt  saab  õiguskaitse   tervikuna ,  tööstusdisainilahenduse  variandid 
saavad igaüks iseseisva õiguskaitse. 
Õiguskaitset ei  anta  lahendusele: 
- kui toote disain tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest; 
- on ebapüsiv; 
- on tagavaraosa või toote osa, mis tootesse paigutatuna ei jää väliselt vaadeldavaks. 
Õigus registreerimist taotleda on tööstusdisainlahenduse füüsiliselt isikust autoril, kuid ka litsentsi 
saanud õiguste omanikul. 
4. Kaubamärgi  kaitse  tingimused/eeldused  -  Kaubamärgiseaduse  §§  4-6  kohaselt.  Kaubamärgi 
õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku (edaspidi kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamine 
ja  kaitse  õiguslike  vahenditega.  Registreeritud  kaubamärgi  suhtes  võib  ainuõigust  teostada  ainult 
kaubamärgiomanikuna  kauba-  ja  teenindusmärkide   registrisse   (edaspidi   register )   kantud   isik,  kui 
käesolev  seadus ei sätesta teisiti. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav.     Õiguskaitse 
saab: 
 1) kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 
19) artikli 6bis tähenduses (edaspidi üldtuntud kaubamärk); 
 2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk); 
  3)  kaubamärk,  mille  kohta  on  tehtud  Eestis  kehtiv  registreering  Büroo  rahvusvahelises  registris 
Madridi  protokolli alusel.  
5. Õiguste ammendumise olemus -Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt 
on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik 
on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, 
et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste 
ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse 
läinud kauba edasist käivet ei saa keelata (Euroopa Majanduspiirkonnas regionaalne 
ammendumine). 
Tööstusomandi eseme (patendi-, kasuliku mudeli, kaubamärgi-, tööstusdisainilahenduse) omanik ei 
saa  takistada  tema  enda  või  tema  nõusolekul  valmistatud  ja  seejärel  käibesse  lastud 
tööstusomandina  kaitstud  toodangu  edaspidist  äris  kasutamist  tööstusomandi  kehtivusriigis. 
Toodangu  müügiga  on  omanik  oma  tulu  saanud  ja  realiseeritud  toodangu  edasist  ärikäibes 
kasutamist ei tohi omanik enam piirata. 
6. IO ja asjaõiguse erinevused (IO tunnused) -Intellektuaalomand on õigus. 
Intellektuaalomandil on palju materiaalse omandi tunnuseid. Näiteks kujutab ta endast vara, mida 
võib  üürida,  rentida;  mis  võib  olla  ostu-müügi  lepingu   objektiks ,  tasuta  üleandmiseks  etc.  Kõige 
tähtsam erinevus seisneb selles, et intellektuaalomandit ei saa määratleda füüsikaliste parameetrite 
10
alusel.  Selleks,  et  üht   omandit   kaitsta,  peab  saama  teda  eristada.  Intellektuaalomandi  peamised 
erinevused on: 
    • 
Õ
        iguste  tähtajalisus.  
     Omandiõigus   kinnisasjale  võib  isikule   kuuluda   tähtajatult.  Tänu  sellele  sai  võimalikuks 
õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. Intellektuaalomandi õigused on tähtajalised st. 
seadusandluses  fikseeritud  tähtaja  jooksul  on  õiguste  omanikul  võimalus  saada 
loomeresultaadi kasutamisest tulu. Selle tähtaja möödumisel muutub  resultaat  kõigile vabalt 
kasutatavaks.  Ühest  küljest  tagab  see  autorile  võimaluse  saada  oma  loomingu  eest  õiglast 
tulu, teisest küljest on kogu ühiskonnal võimalus kasutada loomingut. 
    • 
Int
      
ellektuaalomandi õigused on territoriaalse  iseloomuga .  
    Seega  kaitstakse   loome   tulemusi  ja  neist  tulenevaid  õigusi  ainult  riigi  territooriumil  selle  riigi 
alaliste  elanike  suhtes,  omandiõiguse  puhul  tunnistatakse  mingi  asja  omanikuks  olemist 
kõikides  riikides  ja  seda  kaitstakse  vastava  riigi  õigusega.  Territooriumi  ületamisel  on 
ainsaks   vahendiks   rahvusvahelised  kokkulepped  ( konventsioonid )  ja  riikidevahelised 
kahepoolsed kokkulepped. 
  Intellektuaalomandi  õigused  on  terminoloogiliselt  ja   struktuurilt   seotud  asjaõigusega;  ka  on 
intellektuaalomandi objektid käsitatavad varana, mida saab pantida (see puudutab registrisse 
kantud  ainuõigusi).   Omaette   suhe  on  asja  ja  selles  inkorporeeritud  intellektuaalomandi 
õiguste  vahel  -  asja  suhtes  kohaldub  asjaõigus  intellektuaalomandi  õigusest  tulenevate 
piirangutega (nt maja arhitektuurilise projekti muutmine või maali müük). Samuti on need 
õigused  seotud  isiklike  õigustega  (nt  autori  mittevaralised  õigused)  tsiviilõiguse  üldosas 
ning ärinimeõigusega. 
Asjaõigustel  on  teatud  tunnused  -  esiteks  on  asjaõigused  absoluutsed  õigused  ehk  nad  kehtivad 
kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida, teiseks peab olema asjaõiguste olemasolust ka teistel 
isikutel  võimalik  teada  saada  (asjaõiguste  avalikkuse  põhimõte).  Viimati  nimetatu  on  võimalik 
kinnisasjade puhul  kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul valduse kaudu. 
7. Asjaõigusliku omandi ja IO omandi erinevused - Tegelikult tähendab intellektuaalne omand 
õigusi  inimese  vaimse  ja  intellektuaalse  tegevuse  tulemustele.  Oluline  on  osata  eristada 
asjaõiguslikku  omandit  intellektuaalsest  omandist.  Erinevus  seisneb  selles,  et  asjaõigusliku 
omandi  puhul  on  kaitstav  objekt  füüsiline  asi-ese,  intellektuaalse  omandi  puhul  aga  loometöö 
tulemus.  
Sageli  aetakse   segamini   asjaõiguslik  omand  ja  intellektuaalne  omand.  Nende  kahe  peamine  vahe 
seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, 
teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust.
Omand  viitab  asjaõigusele, millega intellektuaalomandi õigus terminoloogiliselt tihedalt seotud on. 
Omanikul  on  õigus  asja   vallata ,  kasutada  ja  käsutada  ning  nõuda  kõigilt  teistelt  isikutelt  nende 
õiguste  rikkumise  vältimist  ja  rikkumise  tagajärgede  kõrvaldamist.  Omaniku  õigused  võivad  olla 
kitsendatud  ainult  seaduse  või  teiste  isikute  õigustega.  Omand  tekib  ainult  seaduses  sätestatud 
juhtudel.  Nagu  asjaõiguses  on  omand  ühe  subjekti  -  omaniku  -  absoluutne  võim  asja  üle,  millele 
korrespondeerub  ülejäänud  subjektide  kohustus  seda  õigust  aktsepteerida  ja  austada,  on  ka 
intellektuaalne  omand  seotud  ühe  isiku  monopoolse  ehk  ainuõigusega  (NB,  paradoksaalselt  on 
intellektuaalomandi  liike,  kus   ainuõigus   puudub),  millele  korrespondeerub  teiste  isikute  kohustus 
seda õigust respekteerida. 
8.  Tuletatud  teosed  -  teosed, millele tekib autoriõigus. Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) § 4 
lg  3  p  21)  tuletatud  teosed,  see  on  teose  tõlge,  algse  teose  kohandus  (adaptsioon),  töötlus 
(arranžeering)  ja  teose  muu  töötlus;  Algupärase  teose  ükskõik  millises  vormis  muutmise 
tulemusel  saadud  uut  teost  nimetatakse  tuletatud  teoseks.  Tuletatud  teosed  on  samuti  kaitstud 
autoriõigusega, isegi siis, kui algupärased teosed, millest need tuletati, olid avalikud. 
11
Seega tuleb ka autoriõigusega kaitstud tuletatud teose kasutamiseks hankida teose autori luba. 
9. Koreograafiateosed - teosed, millele tekib autoriõigus. Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) § 
4 lg 3 p 8: koreograafiateosed ja pantomiimid.