Inimeseõpetuse eksami mõisted (0)

Psühholoogia
1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid . Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad , suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c) Humanistlik - see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d) Kognitiivne - uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e) Biloogiline - Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja biloogiliste protsesside tulemust. 3. Uurimismeetodid ( kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus , küsitlused, testid; eksperiment ­ lühikirjeldused). JUHTUMI ANALÜÜS on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. Nt on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioonide kohta. Ühe inimese põhjalik uurimine annab palju enam, kui tuhande inimese uurimine. Sisevaatlus.VAATLUS tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja naid üldistada. Välusvaatlus. Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirdub kirjelduse ja üldistmaisega.KÜSITLUSED on väga tähtsad inimese arusaamade selgitamisel . Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. TESTID on psühholoogilises uurimistööd samuti olulisel kohal. Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimsete intelligentsi või isiksuseomadusi. EKPERIMENT ehk katse. Ekperimendi käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Tavaliselt konstrueeritakse ekperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Kuna tegemist on enamasti labiorikatsetega, siis saab kontrollida ka igasuguseid võimalikke kõrvalmõjusid. 4. Arengu mõiste, kasvamine, küpsemine. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates minaraku viljastamisese hetkest kuni inimese surmani. Kasvamise all mõeldakse üldiselt füüsilist arengut (N: pikkus, kaal jmt). Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 5. Mida vastsündinud oskavad (refleksid)? Peale rutiinselt toimuva hingamise, seedimise jmt on vastsündinutel kõndimis-, (hoiad püstises asendis, kindlal pinnal, kaob 2-3 kuu vanuselt). ehmatus-, (ajab käed ja sõrmed laiali, toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku, kaob 4 kuuselt) otsimis-(põse puudutusel pöörba põed puudutuse poole ja avab suu, kaob 4 kuuselt), haaramis -(peopesa puudutamisel haarab esemest, sõrmest kinni, kaob 5 kuuselt), ujumis-(kõhuli vette pandult teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt) ja pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine. Sensomotoorne staadium: Sünnist kuni 2 eluaastani õpitakse kekskonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Operatsioonieelne staadium: 3. kuni 7. eluaastani, objekte ja nähtuseid tähistatakse sõnadega, arvatakse et kõik mõtlevad ühtemoodi, raskusi järelduste tegemisega. Konkreetste operatsioonide staadium: 7. kuni 12. eluaastani, mõtlemisvõime täiustub, mõistetakse et on rohkem tundeid ja mõtteid, suudetakse teha järeldusi. Formaalsete operatsioonide staadium: pärast 12. eluaastat . Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, suudetakse asju läbi mängida ka mõttes. 7. Lev Võgotski panus arengupsühholoogiasse (mõtlemine ja keel - seletada). Tema järgi arenevad väikelapse mõtlemine ja keel paralleelselt, nendevaheline seotus tekib alles hiljem. Enesekeskne kõne on aga alguses sotsiaalset laadi ja muutub hiljem sisekõneks. 8. Mis on teadvus? Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskonnast . 9. Mis on uni, miks me vajame und? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat. Und on vaja seesmiste jõuvarude taastamiseks. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. 10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine , silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti). Südame löögisagedus on korrapäratud, võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. 80% sellest ajast nähtakse unenägusid. [Aeglane ja kiire uni vahelduvad, 90-100minutilised tsüklid, 4-5 tsüklit). 11. Unehäired Unetus ehk insomina. Raskusi magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ega suudeta magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara. Magatakse mõni tund, kuid inimene ise ei tunne. See esineb naistel ja vanematel inimestel. Põhjuseks võib olla ka stress . Võivad tekkida ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine. Narkolepsia e kontrollimatu lühiajaline unevajadus. Tekivad 10-15 minutilised teadvusekaotused. Inimest haarab sügav uni. Neil algab kohe REM-i uni, pärilik haigus. Uneapnoe . Une ajal tekib hingamiskatkestus. Esineb 8 korda tunnis või sagedamini. Hommikuks väga kurnatud . Tekivad masendus , seksuaalhäired, keskendumisraskused ja peavalud . Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel. Unesränne, võimeline unes kõndima, rääkima, kuid ise ei mäleta sellets midagi. Seda esineb sagedamini lastel, kuid vanemaks saades see kaob. 12. Uimastid ja nende toime inimorganismile (depressandid, stimulandid , hallutsinogeenid ­ kirjelda, mis mõju avaldavad) Depressandid tekitavad (väikestes kogustes tarvitatuna) eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja tundlikkust. N: alkohol , rahustid ja opiaadid : oopium ja selelst või selle alusel saadud ained morfiin, kodeiin ja heroiin. Stimulandid stimuleerivad kesknärvisüsteemi ning tõstavad seekaudu südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel pataneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Siia alla kuuluvad kofeiin , nikotiin, kokaiin ja anfetamiinid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. N: marihuaana , meskaliin ja LSD. 13. Tunnetusprotsessid (mõiste) Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad . 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine . (näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused. Püsivus ehk konstantsus (N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte). Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. ( tajub paremini neid objekte, mille silmis inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju . Liikumistaju. Ajataju . 19. Tähelepanu ja selle omadused. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. (N: kui me loeme, tajume me helisid ja riideid enda seljas , kuid meie tähelepanu on pööratud lugemisele). Taju omadused: maht, jaotuvus , koondamine, püsivusa ja ümberlülitatavus. 20. Õppimine. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. 21. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad klassikaline tingimine ja operantne tingimine? Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Klassikaline= passiivne, kuid operantne=aktiivne. 22. Mis on mälu? Mälu on organismi võime omandada , säilitada ja väljastada informatsiooni. 23. Mälu protsessid ja lühikirjeldused. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine . Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne(ümbersõnastamine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Meeldetuletamine tähendba talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenutamise võio meenumise kaudu. 24. Milliseid mäluhäireid esineb? Amneesia ehk mälulünk ( edasihaarav , mäletatakse sündmusi enne ajukahjustusi, kuid ei õpita juurde midagi uut ja tagasihaarav amneesia, mille korral ei suudeta meenutada enne ajukahjustust olnud sündmusi). Liigmälu ehk hüpermneesia. Vaegmälu e. Hüpomneesia. Joobe-mälulünk. Hüsteeriline amneesia. Afektiivne mälulünk. 25. Mis on intelligentsus ? Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 26. Mis on motivatsioon ? Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 27. Maslow ' püramiid (astmed ja lühiseletus) 1.Füsioloogilised vajadused: seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2.Kaitsevajadus: inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust . 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus: inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi . Tunnustusvajadus : igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Eneseteostusvajadus: inimene esitab endale küsimusi, mida ta elus tahab. Leitakse eneseteostusvajadust spordis , kunstis ja ametialal. 28. Emotsiooni mõiste Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsiloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. 29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid . Meeleolu, afekt , kirg, frustratsioon , ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus ­ introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust ­ neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Ekstraverdid lõputsevad, käivad väljas jne, aga introverdid lähevad koju ja loevad raamatut.INTROVERDID: on tagasihoidlikud ja kinnised, oma sisemaailma poole pööratud. Ta avab ennast ainult headele sõpradele. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Iseloomustab ettevaatlikkus, mõtleb tegevuse eenlevalt läbi, hindab elus korrapära. Usaldusväärne.EKSTRAVERDID: on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu on tal ka rohkesti sõpru, kellele räägib meelelde oms mõtetest ja tulemustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada .Teine paar isiksuse põhimõtteid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus.EMOTSIONAALSELT STEBIILNE:inimese tunded on püsivad. Nad vahelduvad vaid pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. NEUROOTILISED : tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Neurootilisuse ja ekstravertsuse koosmõju võib põhjustada inimesele suuri tujumuutusi. 33. Mis on enesehinnang ? Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid ja negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Perekonnaõpetus
1. perekonna ülesanded ja funktsioonid, alates lk 15 Soojätkamisfunktsioon. Seksuaalfunktsioon tagab abielupaari seksuaalsuse õigupärase väljendamise. Majanduslik funktsioon. Sotsialisserimis funktsioon- eelkõige mõeldud laste õpetamiseks. Hoolitsus - olla hoolitseja ja tunda hoolitsust. Hariv/kultuuruline funktsioon- mõeldud laste edasiarendamiseks. Turvalisuse pakkumine- varjata inimest välismaailma mõjude eest. 2. armastuse kolmnurkne mudel lk 43 Armastus sisaldab intiimusts ehk lähedust(emotsionaalne; avatus , usaldus ja julgus olla aus oma partneri vastu.), pühendumist(soov ja kohustus suhet jätkata) ja kirge(paneb energia liikuma, väljendub seksuaalsuses). Suhted erinevad selle poolest, mida suhtes olles kõige rohkem tajutakse. 3. pühendumine lk 48 Pühendumine väljendub partnerite otsuse jääda kokku nii heas kui halvas , kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhteporbleemidega. Pühendumist toetavad rituaalid : kihlus, abielu, ühised sünnipäevapeod. Pühendumine on vaid siis ressurss, kui sellega kaasneb pingutamine parema suhte poole. 4. 3 kiindumusstiili lk 50 Turvaline kiindumisstiil(kujuneb juba lapsena, kui ärevas olukorras on ema kaitsjaks , palju lähedust, pole hirmu). Vältiv kiindumisstiil(suhtes on intiimsust vähe). Vastuoluline seotus(tahab intiimsust, kuid tunneb ennast ebamugavalt). 5. 3 lähtekohta seksuaalkäitumises lk 56 Absolutistlik(seksuaalelu edasilükkamine kuni abieluni, abieluvälised suhted mõistetakse hukka, N:kristulus, isalm ). Relativism(seksuaalvahekorda astutakse kui on olemas meeldivus, kiindumus ja turvalisus, pole tähtis kaua üksteist tuntakse). Hedonistlik(inimese paneb tegutsema soov kogeda naudingut ja vältida valu. Seksuaalse iha rahuldamine on sama loomulik kui nälja kustutamine, N: üheöösuhted). 6. kuidas toimivad rasestumisvastased tabletid ehk pillid lk 75 Sisaldavad östrogeeni ja kollaskehaharmooni. Hoiavad ära ovulatsiooni ehk munaraku irdumise munasarjast ja muudavad seemneraku liikumise emakas raskemaks. 7. kuidas kasutatakse pille, plaastreid, tuperõngast (kus, millise sagedusega jm) lk 75 Pillid: hakatakse kasutama mensturatsiooni esimesest päevast, 1 tablett iga päev, 21 päeva võetakse ja 7 päeva jäetakse vahele ning siis uuesti võetakse). Plaastrid : Plaaster pannakse kolmel korral järjest üheks nädalaks kõhule, tuharale, seljale või õlavarre välisküljele). Tuperõngas: see pannakse kolmeks nädalaks tuppe, nädal pausi ja siis tuleb paigaldada uus rõngas). 8. paarisuhte 3 perioodi, ptk 7.2-7.4 (et oskaks ka kirjeldada, mis mingis perioodis toimub) Paarissuhte algeperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulamine. Aeg enne kokkukolimist. Suhe peaks enne läbima viis astet kui astutakse abiellu. Soovide formuleerimine: hakatakse tajuma, mis on tähtis ja milliseid omadusi kaaslaselt oodatakse . Alguses vaid põgus ülevaade kaaslasest. Edasi areneb sõprus, saadakse rohkem teada. Hakkavad toimuma lühiajalised kokkusaamised. Edasi järgneb juba inimese lähem tundmaõppimine, avatum ja sügavam, kaaslasest tahetakse kõike teada saada. Hakatakse koguma teavet kaaslase sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri kohta. Paarissuhte teine periood: eraldumine. Kaks maailmvaadet liidetakse. See on suhte juures normaalne, et tekib vajadus eralduda ja kujundada välja oma individuaalsus . Toimuvad muutused töös, koolis, mõtlemises ning ka armastuses. Tähtis on enne abielu kaaslast tundma õppida. Tuleb kõigest rääkida, vihast . Ärritusest, kurbusest jne. Kõrvalist abi võib kasutada ainult koos, aga mitte eraldi. Paarissuhte kolmas periood:kaaslus. Sügav kiindumus, kus abikaasa õnn on sama tähtis kui enda oma. Kõik halb abikaasa kohta käiks nagu enda kohta. Kõik muutub nii tuttavaks ja omaks. Tunnustatakse teineteise maitset filmide, muusika , toidu jmt kohta. Suureneb emotsionaalne ja vaimne lähedus. 9. rasedustunnused lk 113 Mensturatsiooni ärajäämine, pinge alakõhus, pitsitus rindades, iiveldus , oksendamine, iseäralik maitse- ja haistmismeel , väsimus, äraarvamatud meeleolud. 10. kuidas loetakse ja arvestatakse rasedusnädalaid? lk 114 Rasestusnädalaid loetakse alates viimase mensturatsiooni alguspäevast ja sel moel on raseduse kogupikkus 40nädalat ehk 10 kuud. Kui aega hakatakse arvestamam viljastumisest, kestab rasedus 9 kuud ehk 38 nädalat. 11. kuidas arvutatakse lapse oletatavat sünnikuupäeva? lk 114 Viimase mensturatsiooni alguspäev+9kuud+7päeva (juhul kui mens .tsükkel 28 päeva). Loote äratuntavad liigutused emaüsas+4,5kuud. 12. rasedus ja ohud lk 118 Et ohte vältida, peab rase käima korrapäraselt arsti juures ja olema võimalikult ettevaatlik. Alati pole tüsistuste põhjus teada(võib olla geneetiline haigus). Kõige kriitilisemad 3esimest kuud(elundite väljakujunemine) ja viimastel kuudel tuleb ka tavapärasest ettevaatlikum olla(enneaegse sünnituse oht). Raseduse ajal ei tohi suitsetada(põhjustab enneaegset sündi või alakaalulisust). Alkohol põhjustab loote arenguhäireid, vaimset ja füüsilist mahajäämist. Narkootikumide tarvitamine põhjustab pärast lapse sündi lapsele võõrutusnähtusi.Ka ravimitega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad põhjustada loote arenguhäireid. Raseudse ajal on ohuks ka nakatumine sugulisel teel levivatesse haigustesse. 13. sünnitegevuse alguse tundemärgid lk 120 Sünnitustegevuse algusets annavad märku veresugune voolus(limakorgi eemaldumine emakakaelast), lootevete puhkemine (lootekott puruneb lapse pea survel ), korrapärased valud alakõhus ja ristluupiirkonnas(emaka kokkutõmbed). 14. sünnituseperioodid - nimetused, mis seal toimub, kaua kestavad lk 121 Esimese lapse puhul kestab 10-20 tundi, korduval sünnitusel 6-12 tundi. Avanemisperiood: emakakaela avanemine , et teha ruumi lapse sünnile. See ekstab kõige kauem 7-20 tundi. Alguses tuhud on ebaõhtlased, aga hiljem muutuvad korrapäraseks. Sellel ajal võib naine lugeda, kuulata muusikat jmt. Valud muutuvad tugevamaks ning nende vahe väheneb. Seda saab summutada naerugaasiga, sügava hingamise, massaazi jmt. Perioodi lõpus saab naine valida asendi, kus valu väiksem on. Väljastusperiood: algab hetkest, kui lapse esmalt sündiv kehaosa on vaagna põhjal ja emakakael on täielikult avanenud(-10cm). Lõppeb sellega kui laps on sündinud. Kestab 20minutit kuni paar tundi. Emakakaela kokkutõmbed on tugevad ja 1-3 minutiliste vahedega. Naine tunneb vajadust pressida ja survet pärasoolel. Tähtis on hingamine, lähedane isik annab turvatunnet. Kui laps on väljunud, kontrollitakse tema hingamist ja asetatakse seejärel ema rinnale . Nabanöör lõigatakse läbi, kui see enam ei tuksel. Päramisperiood: viimane etapp on platsenta sünnitamine. Paari minuti kuni tunni aja jooksul eemaldub platsenta, naine peab selleks pressima. 15. biol, sots, juriidiline ja psühholoogiline (psühh vanemluse 4 osa) vanemlus lk 127. osata kirjeldada, mida tähendavad. Biloogiline vanemlus:ühise lapse ilmaletoomine, vanemate otsene järglane. Juriidiline vanemlus: kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus: lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus( hooldus , hoolitsus, vastutus). 16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga : 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa= suhtlemine . Teisel kuul hakkab laps häälitsema. Kolmekuune naerab . 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid. Hakkab võõrastama. Vanemate abil kogeb, et maailm on sõbralik ja meeldiv paik. Usalduse tekkimine vanemate suhtes. Maimikuiga : 1- 3aastat. Jookseb , hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega (sööb jmt). Perioodi lõpuks on omandanud märkimisväärse sõnavara. On võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma mina leidmine ja oma tahte proovilepank. Koolieelikuiga: 3-6/7 aastat. Omandab võime kuulda, näha ja kogeda. Ellu ilmub tähtsaid isikuid juurde(igas vanuses). Laps, kellele loetakse palju ette, on nüüd ka ise avastanud raamatumaailma. Kujuneb võime, kus suudetakse teha midagi, et olla õnnelik. Fantaasia areneb, mängitakse rollimänge. Kasvab uudishimu, liikuvus ja ettevõtlikkus. Areneb välja algatusvõime. Kainikuiga : 6/7-11/12 aastat. Iseseisvuse oluline suurenemine. Kujuneb töörõõm, töökus, kohuse - ja vastutustunne. Idaalis leiab laps, et maailm on üks tore ja põnev paik.. Suurim kohustus oma õpuiülesanded ära teha. Murdeiga : 11/12-15/16 aastat. Tähistab lapseea lõppu. Laps mõistab, et vanemad pole täiuslikud ja maailm on täis lahendamata küsimusi. Leitakse oma identiteeti. Siia alla kuulub ka seksuaalse mina otsimine. Kõigutakse lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vahepeal . Noorukiiga: 15/16-20/22 aastat. Langetatakse kindlaid otsuseid oma tuleviku suhtes, selle plaani teostamiseks hakatakse ka samme astuma . Tõusbe huvi maailmas toimuva jmt vastu. Peamiselt arendatakse inimsuhteid. 17. vanemate 4 kasvatuslikku ülesannet lk 152 Turvalisuse tagamine, olla eeskujuks ja pakkuda malle, normide ja väärtuste esindamine , seaduste ja korra sisendamine, lapsevanema ja lapse suhte kujundamine. 18. 4 kasvatusstiili lk 154 Minnalaskev (vanemad peavad oma tarbeid tähtsamaks kui lapse tarbeid, lapse enesehinnang jääb madalamaks, tegudesse armastus ei ulatu), hellitav(ei esitata lapsele mingeid nõudmisi ega soove, laps pannakse liiga vara enda eest otsustama, lapsevanem pole piisavalt käskiv), autoritaarne(piirid on, aga armastust mitte, tehakse tervaid märkusi kui laps saab viie asemel kolme jmt) ja suunav kasvatus(last võetakse sellisena nagu ta on, mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes). 19. õnnapositsioon ja selle mõju lapsele lk 158 Lapse õnnapositsioonist sõltuvad nii õigused kui ka kohustused. Esimesena sündinud laps on tavaliselt vanemate tähelepanu keskpunktis. Samas on vanemad ebakindlad ja alles õpitakse olema hea lapsevanem. Kui sünnib järgmine laps, hakatakse rõhutama, et nüüd on esimene laps suureks saanud ja temale langeb vastutustunne. Teist last hakatakse kergetsi võrdlema esimese lapsega. See põhjustab lapsele survet ja sundi võistelda. Üritab saavutada parimaid tulemusi. Keskmine laps perekonnas saab vanematelt vähem tähelepanu. Eriti oluline on vanusevahe, kas saab konkureerida ja koos mängida. Nad omandavad oskuse meeldida. Noorim laps perekonnas saab rohkem tähelepanu ja armastust, ta on pesamuna. Nüüd on vanemad juba rohkem kogenud ja teevad vähem vigu. Võimalik, et vanemad on väsinud ja lubavad lapsele rohkem kui eelnevatele. Üksik laps perekonnas saab kogu hoole ja tähelepanu endale, ta omandab kõrge enesehinnangu ning ta ei pea kellegagi konkureerima. Negatiivseks küljeks on vähene koostöökogemus omaealiste ja vanematega. 20. sotsiaalse vahetuse teooria lk 170 Kaks keskset mõistet, hüved ja tulud. Hüved=kõik, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kulu=negatiivne, mis kaasneb suhtega. Rahulolu sõltub sellest, millised on suhted. Kriitiline olukord tekib kui inimene võrdleb hetkelist suhet eelmisega ja leiab, et eelmine oli parem. Abikaasad peavad omavahel rääkima. Ootustest rääkimine ja nende selgitamine annab võimaluse lahendada tärganud lahkhelisid. 21. konflikt ptk 11.4 ja 11.5 miks tekivad konfliktid? kuidas konflikte lahendada? mida mitte teha? PÕHJUSED: *Erinevad arvamused: nt vanemad kaitsevad oma noorukit, see viib vihkamiseni vanemate vastu ning tekivad emotsionaalsed konfliktid. *Erinevused eesmärkides: nt naine tahan ämmale-äiale külla minna, mees tahab kodus remonti teha. *Rolliüleasannete täitmata jätmine.*Kokkupõrked võimujaotuses: tüli tuleb sellest, kui ei olene võimul oligaja nõus. *Võimu kuritarvitamine: kui üks abikaasa kohtleb teist mittevõrdselt, andes korraldusi, huvitumata, mida teine tegelikult vajab. * Armukadedus selle põhjuseks on suhte kvaliteet. * Truudusetus , reetmine . Lahendamine: ärge oletage , mida teine öelda tahab, vaid kuulake ja täpsustage, kas saite õigesti aru. Ärge katkestage kui teine räägib ja ärge laske ka ennast katkestada kui te pole ise lõpetanud. Ärge sildistage ega tehke ennatlikke järeldusi. Valige sõnu küsimuste esitamisel ja neile vastamisel. Hoiduge teema vahetamisest, tuleb rääkida ühets probleemist korraga. Jälgige ka teisi märke, mis annavad lisateavet. Vestelge õigel ajal ja õiges kohas. Võtke aeg maha kui pinge ja ärevus hakkavad kasvama. Andke mõista, et kõigele vaatamata te hoolite temast. 22. lahutuse põhjused lk 184 tabel Ühiskondlikud: naine pühendunud karjäärile, kõiges iseseisev ja võimalus kohata uusi meespartenerid, mees tunneb ennast kõrvalejäetuna. Perekonnale jääb vähe ülesandeid ja see ei taga piisavalt pere koospüsimist. Seaduse silmis on lahutamine lihtne protseduur . Ühiskonna vähene religioossus . Ühiskonna vähene huvi ja toetus, et kooselu säiliks. Indiviidile on tähtis enda õnn ja rahulolu. Lahutus on mudelina ees. Individuaalsed: lühiajaline kooselu, mille jooksul ei õpitud üksteist tundma. Tesimeeas ebaküpselt loodud kooselu, pole ühiseid ootusi abielu suhtes. Erinevused partneri rassis, väärtushinnangutes, usus jmt. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus. Puudulikud konfliktilahendamis oskused. Partner kriitiline, ägestub, üliarmukade. Veedetakse vähe aega koos perega. Truudusetus, abielu välised suhted. Partnerite lahkukvasmine, tüdimus. Eelnev vabaabielu või lahutuse kogemus. Veendumus, et üksi on kergem toime tulla. 23. kuidas lahkuminek üle elada lk 188 Pärast abielu tuleb teha koostööd eksabikaasaga, see nõuab tõsist tööd tunnetega. Seda tuleb teha lapse huvides. Tuleb leida endas uut elujõudu. Peab leidma üles oma positiivsed küljed. Võimalus tegeleda joogaga, mediteerida, lemmikraamatute lugemine jmt. Lahutus üle elatud, peaks seda analüüsima ja püüdma sellest õppida. Toetust on võimalik leida professionaalidelt ja lähedastelt. Karjääriõpetus
1. Mis on karjäär? Karjäär on tee, mis algab juba lapseeas . Karjäär hõlmab nii elukutsevalikut, koolitust, astumist tööellu ja eneseteostust, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski. 2. Miks inimesed töötavad ja vahetavad töökohti? Tänasel päeval eeldab konkurentsivõimelisena püsimine töötajalt valmisolekut pidevalt õppida ja areneda. Karjääritee valikul tuleb sul uurida võimalusi, kuidas oma plaanid ellu viia teades, et muutused töömaailmas on pidevad . Tihti on põhjuseks ka parem palk või soov õppida midagi uut. 3. Millised on meid kõiki mõjutavad tegurid (karjääri mõjutavad tegurid)? (Vähemalt 6) Elu tervikuna . Otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriteenused 4. Milline on introvertne inimene/töötaja/õppija? Nad on tagasihoidlikud ja kinnisevõitu. Neile meeldib tegutseda omaette . Nad räägivad oma mõtetest ja tunnetest vaid väga lähedastele sõpradele. Sõpru ei ole neil palju, kuid nende sõprus on kindel ja tugev. Oma tegevuse mõtlevad nad eelnevalt läbi. On usaldusväärsed ja põhjalikud. 5. Millised ametid sobivad introverdile? Põhjendus. Advokaat, helilooja , hambaarst, sekretär, florist. 6. Milline on ekstravertne inimene/töötaja/õppija? On selliseid inimesed, kes armastavad suhelda paljude inimestega. Neil on palju tuttavaid ja sõpru, kellele nad hea meelega räägivad oma mõtetest ja tunnetest. Käivad meelsasti sõpradega pidudel ja igasugustel üritustel. Vahel võib juhtuda, et lobisevad liiga palju ega ole seetõttu usaldusväärsed. 7. Millised ametid sobivad ekstraverdile? Põhjendus. Giid, juuksur , kosmeetik, teletoimetaja, lapsehoidja , lasteaiaõpetaja, hotelli administraator. 8. Mis on kultuuridevaheline õppimine? Kultuuridevaheline õppimine tähendab seda, et mõistmaks teisi, peab inimene tundmaiseennast ja paika, kust ta pärit on. See on õppimine sellises olukorras, kus kohaliku riigi kultuur põrkub mõne teise riigi kultuuriga . 9. Olles otsustanud minna õppima/töötama välisriiki, miks peab tundma sealse riigi haridussüssteemi? Maksusüsteemi? Välisriigis elades ja töötades võid põrkuda teatavatele raskustele, näiteks kohanemine uue kultuuriga, töötamine võõras keelekeskkonnas, maksu- ja sotsiaaltagatiste süsteemi mõistmine. Et end paremini ette valmistada, tuleks valitud riigiga lähemalt tutvust teha (maksusüsteem, ametiühingud, ettevõtluse alustamine, vajalikud load jm). Pikemaks perioodiks välismaale tööle minnes on oluline ka sisserändajatega tegelemise teema (kas neile makstakse toetusi, korraldatakse keelekursusi jm). 10. Kus ja milliseid keeleeksameid saab sooritada, mis on aktsepteeritavad välisriikide kõrgkoolides? IELTS (International English Language Testing System ) on test, mida arvestatakse kõikide Euroopa riikide ja Ameerika kõrgkoolides. Eestis saab IELTS teste sooritada üks kord kuus Briti Nõukogu juures;TOEFL (Test of English as a Foreign Language ), mida tunnustatakse laialdaselt kogu maailmas. Eestis korraldab TOEFL testide läbiviimist Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus Tallinna Tehnikaülikoolis; TOEIC (Test of English for International Communication ) on maailmas enim kasutatud inglise keele test. Testi kasutatakse nii ärimaailmas, keeltekoolides kui ka kutse- ja ülikoolides. TOEIC teste viib Eestis läbi Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus. 11. Mida nimetatakse väärtusteks? Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. 12. Mis iseloomustab väärtusi?
13. Millised on meie põhiväärtused? Toit, riided, eluruum, turvaline vanaduspõlv. 14. Mida tähendab mõiste lõppväärtus? Tugiväärtus? Lõppväärtused ehk soovitatavad seisundid- sageli väljendatavad inimese eesmärkidena. Tugiväärtused ehk abistavad väärtused- vahendid eesmärkide saavutamiseks. 15. Millised on väärtuste funktsioonid? Annavad käitumisideaalid, on standardiks, on motivatsiooni allikaks, aitavad säilitada enesehinnangut, on aluseks otsustamisel . 16. Millised on bioloogilised väärtused? Bunge järgi tulenevad bioloogilised väärtused inimeste bioloogilistest vajadustest . Inimese organismi esmane bioloogiline vajadust on püsida elusa ja tervena. Seega kõik, mis aitab organismil seda vajadust saavutada on hea ja väärtuslik. 17. Millised on kultuurilised väärtused? Jagunevad materiaalseteks ja vaimseteks. Materiaalne on näiteks mõni väga vana kirik või lossihoone. 18. Maslow vajaduste püramiid
19. Mis on motivatsioon? Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 20. Kirjeldage sisemist ja välimist motivatsiooni. Sisemine motivatsioon on see, mida tehakse meeldivuse pärast ja välimine motivaator võib olla näiteks tasu. Sisemine motivatsioon võib olla mingi eesmärk, näiteks kui ma teen uue isikliku rekordi 100meetri jooksus, muudab see mind kindlamaks. Või näiteks, kui ma korralikult ära õpin, saan selle eest hea hinde. 21. Mis on intelligentsus? Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 22. Eristatakse 6 (7) intelligentsust ­ milliseid. Kirjeldage. Keeleline : väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid , vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. Naturalistlik: (Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.). Loogilis- matemaatiline: väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Muusikaline: väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Ruumiline: ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis -kineetiline: seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamis: väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida . Suhtlemis: seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. 23. Mõisted: sotsiaalne, materiaalne, vaimne huvi.
24. Mida mõistetakse ülikoolides riikliku tellimuse kohtade all? Nendel kohtadel on võimalik tasuta õppida st. et riik maksab õppekulud kinni, kuna just sellise ala spetsialiste on vaja. Riigi poolt ette antud kohad. 25. Mis on prognoos? Prognoosiks nimetatakse ennustust, mis on saadud enam-vähem usaldatavaks peetaval meetodil. 26. Kes on lihttööline, oskustööline, spetsialist? Spetsialist on eriteadllane, asjatundja. Oskustööline on oma ala väljaõppega tööline. Lihttööline on isik, kes saab tööd teha ilma erialaste teadmisteta. Näiteks kive korjata. 27. Millistel erialadel/millistes valdkondades ei peaks töötama inimesed, kellel on: 1. Käte ja jalgade verevarustuse häired; 2. Kuulmiskahjustus - telefonioperaator 3. Liigesehaigused, selgroolüli diski trauma ­ sportlasena, tulejõrjuja, politsei. 4. Ebastabiilne närvisüsteem- ei sobi õpetajaks, lasteiakasvatajaks. Sobib pigem rahulik töö. 5. Sageli külmetushaigusi põdev- ei sobi töökohad, kus sõltutakse isikust. Näiteks õpetaja, hooldaja , sekretär. 6. Kaasasündinud või omandatud südamekahjustus 7. Krooniline keskkõrvapõletik 8. Epilepsia 28. Millised on tööandja kohustused töövõtja ees? (Nimetada 4-5) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ; tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ; tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 29. Millised on töötaja kohustused? (Vastuseks ei sobi ­ "tööd teha"!) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega 30. Millised on tööandja õigused? Kui tööandja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus maks ja makse tasuda, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu ja makse hüvitamist. Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. 31. Millised on töövõtja õigused? Töötajal on alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinspektsiooni poole. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega ja nõuda tegelikkusele mittevastavate andmete kõrvaldamist või parandamist. 32. Millistes olukordades ei tohi töötada alaealised? (4-5) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; ohustab alaealise kõlblust; sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 33. Mis on curriculum vitae? Mõiste lahti selgitada. Curriculum Vitae ehk elulookirjeldus on hariduskäigu, töökogemuse ja oskuste dokumentaalne loetelu. 34. Praktiline ülesanne ­ korrektse CV koostamine, vigade parandamine etteantud CV-s Vaata üle! 35. Millest peab CV koostamisel hoiduma? Kogemused on näidanud, et tööotsijad kalduvad CV koostamisel kahte äärmusse. Nad kas kirjeldavad oma saavutusi mitmel lehel ja liigsete ilustustega või jäävad liiga napisõnaliseks. 36. Millised on " rusikareeglid " tööintervjuul? (4-5) Tööintervjuud tasuks võtta kui partnerite vahelist läbirääkimist. Ettevõte ei ole töövestlusel kuidagi eelistatumas seisus kui töövõtja. Vahetu olek, ausus ja hea energia on märksõnad ka tööintervjuul käitumisel. Kui tööandja väärtushinnangud tunduvad vastuvõtmatud juba intervjuul , siis tasub küll lõpuni viisakaks jääda, kuid esimesel võimalusel teada anda, et loobud kandideerimast. Endiselt vastavad tõele ka soovitused, et enesekindluse tõstmiseks tasuks selga panna midagi rõõmsavärvilist. 37. Mis on enamasti tööintervjuu sisuks ? Mida küsitakse? Küsitakse: rääkige mulle endast; millised on teie tugevad küljed; millised on teie nõrgemad küljed; miks me peaksime teid tööle võtma; kas te tulete pingelise tööga hästi toime; kas te olete meeskonnatöötaja. 38. Mida võiksid Sina küsida tööintervjuul võimaliku tööandja käest? "Millised on peamised ootused uuele inimesele?" "Kas Te võiksite kirjeldada antud ametikohal ettenähtud tavapärast tööpäeva?" "Kas ja millised koolitused on ette nähtud antud ametikohal?" "Millised on sellele ametikohale püstitatud eesmärgid?" "Kuidas mõõdetakse eesmärkide täitmist antud ametikohal?" "Kuidas Te kirjeldaksite organisatsiooni kultuuri?" "Millised on Teie organisatsiooni väärtused?" 39. Miks peab end enne intervjuule minekut selle firma käekäiguga kurssi viima? Sest intervjuul võidakse küsida firma kohta infot ja see jätab halva mulje kui mitte midagi antud firmast ei tea. Pealegi peab tulevane töötaja olema kursis, millisesse firmasse ta kandideerib. 40. Miks peaks vältima isiklike piltide, eriti nö peopiltide, avalikustamist interneti avalikus ruumis? Sest keegi võib neid kuritarvitada enda otstarbel. Kasutada neid pilte kui enda omasid või mõni võib pildi abil laimata. 41. Mida tähendab emotsionaalne intelligentsus? Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. 42. Kas Sina oled emotsionaalselt intelligentne? Põhjenda oma vastust. Usun, et igapäevastes olukordades olen ma emotsionaalselt intelligentne, sest ma suudan end seada teiste olukorda ja selle abil neid paremini mõista. Ma suudan ette kujutada, mida teised on läbi elanud või tundnud . 43. Milliseid infoallikaid saad kasutada, et uurida infot Sind huvitavate edasiõppimisvõimaluste kohta? (3-4 allikat) www. rajaleidja .ee www.kool.ee www. neti .ee ( haridus ) www.kool24.ee