tähelepanu ja õppimisvõimet. 14.Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele TINGIMATUD JA TINGITUD Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- või näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks REFLEKSIKAAR tee, mida mööda erutus läheb. Autonoomsed, mõjutavad siseorganeid (nt seedimise ja vererõhu kontroll) Somaatilised, mis mõjutavad lihaseid 15.Kirjelda I.Pavlovi töid reflekside uurimisel. (pane kirja näide koerast) I.Pavlov avastas tingitud refleksid. Ta tegi katseid koerte peal vaadates nende reaktsiooni toidule. Ta avastas et toitu nähes hakkab koer sülge eritama
vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsimis, haaramis, ujumis ja pupillirefleks. närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises
11. VIHIKUS MÕISTED! 12. REFLEKSID Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele REFLEKSIKAAR tee, mida mööda erutus läheb. JOONIS! Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- vüi näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks 1. VAATA KORDAMIST VIHIKUST ( RAKKUDE EAD) 2. ORGAANILISED AINED Kolesterool lipiididest, veresoonte elastsuseks, sapi tootmiseks HCL maos, toidu seedimiseks 1. ELUNDITE ÕPPIMINE 1.1 TÜROKSIIN Reguleerib kasvu, ainevahetust, intensiivistab rakuainevahetust Kilpnäärmes toodetav hormoon. 1.2 SAPP Sapipõide kogunev seedenõre, eritub maksast. ÜLESANNE:
· Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal; mehed 20500 kcal energiat päevas. REFLEKS Jagatakse kaheks. TINGIMATUD TINGITUD Tahtele allumatud kaasasündinud Kogemuste ja õppimise varal kujunenud reaktsioonid. refleksid Näiteks: Neelamis-, haaramis-, Näiteks: Kaitse- ja käitumisrefleksid, imemisrefleks, põie ja pärasoole kirjutamine, kõndimine, auto juhtimine, tühejndamis refleks, oksendamine, aevastamine, põlverefleks Püsivad refleksid. Keskus asub seljaajus. Muutlikkud, ei ole püsivad. Keskuseks peaaju. REFLEKSIKAAR Impulsi teekond organismis. Retseptor ehk närvirakk
Andmetöötlus sotsiaalteadustes 5 meetodis määratakse soovitava valimi struktuur tausttunnuste järgi (näiteks asutuse tüüp), ekspertvalikus on objektide valik täiesti subjektiivne, selle teeb ekspert. Praktikas, ennekõike sotsiaalteadustes on levinud lihtsamad empiirilised valikuviisid mugavusvalim ja lumepalli meetod: · Mugavusvalimis, vahel nimetatakse ka haaramis- või võimalusvalim, kaasatakse objektid valimisse suvalisel ja mittesüstemaatilisel viisil (uurijale ,,mugavad", kättesaadavad objektid), tavaliselt moodustavad valimisse need isikud, kes ise tahavad/viitsivad vastata.. Kuigi seda metoodikat ei saa rangelt võttes statistiliseks valikumeetodiks lugeda, on see praktikas üks kõige enam levinud valimi kogumise viise.
saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 5. Mida vastsündinud oskavad (refleksid)? Peale rutiinselt toimuva hingamise, seedimise jmt on vastsündinutel kõndimis-, (hoiad püstises asendis, kindlal pinnal, kaob 2-3 kuu vanuselt). ehmatus-, (ajab käed ja sõrmed laiali, toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku, kaob 4 kuuselt) otsimis-(põse puudutusel pöörba põed puudutuse poole ja avab suu, kaob 4 kuuselt), haaramis-(peopesa puudutamisel haarab esemest, sõrmest kinni, kaob 5 kuuselt), ujumis-(kõhuli vette pandult teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt) ja pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine
9. Suuõõs, keel, süljenäärmed ja söögitoru Suuõõs- on seedekanali algusosa, mis on ühendatud välismaalilmaga suupilu ja neeluga kurgukitsuse kaudu.Ülalt piiravad teda kõva ja pehme suulagi, külgedelt püsed ja alt suupõhja lihased.Suuõõs jaguneb hambakaarte, mokkade ja põskede vahel asetsevaks suuesikuks ning hambakaartest seespool asetsevaks pärissuuõõneks.Suupilu piiravad mokad, mis suunurkades ühinevad isekeskis.Mokad, seoses nende mitmekülgse kasutamisega haaramis,-imemis- ja tundeorganina,erinevad kujult ja liikuvuslet loomaliigiti.Suuõõnt piirab ülalt suulagi, mis jaguneb kõvaks ja pehmeks suulaeks.Suulaekülgseinad-põsed-koosnevad nagu mokadki nahast,lihastest ühes side- ja rasvkoega ning näärmeid sisaldavast limaskestast. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere
Binet - I IQ-test 19. saj lõpp Pavlov - 20.saj algus, tingitud reaktsioonid ja õppimine Sünnieelne areng germinaalstaadium (teise nädalani) - munaraku jagunemine ja emakasse kinnitumine embrüonaalstaadium (2.-7. nädal) - rakkude diferentseerumine > jäsemete ja organite kujunemine, punetised ohtlikud > ajukahjustus ja pimedus lootestaadium (8. - 40.nädal-sünd) - närvisüsteemi areng, pidev liigutamine, mis aitab kaasa arengule, nt haaramis-, hingamis- ja imemisrefleks talidomiidi tragöödia 1970ndatel - talidomiiti kasutati iivelduse vastu, lastele mürgine, sündisid jäsemeteta lapsed looteline alkoholism - liigeste areng häiritud Vastsündinu (0.-10.elunädal) sündiv laps peaks kaaluma u 3,5 kg ja olema 0,5 m pikk hindamiseks Apgari (füüsiline pool) ja Brazeltoni (vaimne pool, maharahustamise kergus, imemisrefleks jms) skaala väga suur pea > raskusi motoorses tegevuses
9. Suuõõs, keel, süljenäärmed ja söögitoru Suuõõs- on seedekanali algusosa, mis on ühendatud välismaalilmaga suupilu ja neeluga kurgukitsuse kaudu.Ülalt piiravad teda kõva ja pehme suulagi, külgedelt püsed ja alt suupõhja lihased.Suuõõs jaguneb hambakaarte, mokkade ja põskede vahel asetsevaks suuesikuks ning hambakaartest seespool asetsevaks pärissuuõõneks.Suupilu piiravad mokad, mis suunurkades ühinevad isekeskis.Mokad, seoses nende mitmekülgse kasutamisega haaramis,-imemis- ja tundeorganina,erinevad kujult ja liikuvuslet loomaliigiti.Suuõõnt piirab ülalt suulagi, mis jaguneb kõvaks ja pehmeks suulaeks.Suulaekülgseinad-põsed-koosnevad nagu mokadki nahast,lihastest ühes side- ja rasvkoega ning näärmeid sisaldavast limaskestast. Keel- on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine
kivatele ja seivivatele Knicks-Marichjenitele ja kasutab kriipsindeksi tähis tamiseks sõna kursor. Kursori harude suurust juhitakse põhimuutujaga CURSORSIZE, mis näitab mitu protsenti kuvari kõrgusest on kursori püsthaara pikkus. Täppistööde jaoks võetakse ~ 5%, Juhendi näidetes on kasutusel 100%. Kursori ristile tuleva haaramis-ruudukese kuvamist juhib põhimuutuja APBOX : 0 – kursori ristil ei kuvata visiiri ruudukest („vaikimisi”); 1 – lülitab sisse AutoSnap-ruudukese (kasutatav vaid siis, kui on valitud kas Marker, Magnet või SnapTip). Käsundusaken – tavaliselt kerimisriba(de)ga varustatud aken, mille abil saab muuta mingit joonestamise omadust, näiteks kihile omistatud jooneliiki või –värvust jne
Tingimatu refleks: *NSi juhitav kiire kohanemisreaktsioon vastuseks väliskeskkonnas või organismis eneses aset leidnud ajutist laadi järskudele muutustele *alati ühesugusena ilmnev reaktsioon ühele ja samale ärritajale *nende närvimehhanismid on pärilikud Lihasrefleksid: *venitusrefleksid käivituvad vastuseks lihase venitusele(sirutusrefleksid) *naharefleksid käivituvad vastuseks naha retseptorite ärritusele(painutus ja eemaletõmbumisrefleks) Imikurefleksid: astumis, haaramis, imemis, tallarefleks Asendi ja astumisrefleksid: *asendirefleksid säilitavad keha tasakaalu ja asendit *astumisrefleksid säilitavad keha tasakaalu kõnnil ja jooksmisel Tingitud refleks: *kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne akt, tegutsemis-või käitumisviis *iga ärritaja võib esile kutsuda mistahes vastureaktsiooni *selle närvimehhanismid ei ole pärilikud vaid kujunevad välja organismi eluaja jooksul Väljakujunemise tingimused:
moodustavad osa organiseeritud võrgustikust. 1. Sensomotoorne aste – Sünnist kuni u. 2. eluaasta lõpuni. selles astmes õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Objektide jäävuse mõiste. Kaasasündinud refleksid hõlbustavad kohanemist. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-6 kuu vanuses, osa püsib kogu elu. (kõndimis-, ehmatus-, otsimis-, haaramis-, ujumis ja pupillirefleks – kestab eluaeg) 2. Operatsioonide-eelne aste – 2.-7. eluaastani. Järjest rohkem hakatakse objekte ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). Toimub kõne areng. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Lastel on raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemisega - taju domineerib mõtlemise üle. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism – ta usub, et
annaabi.ee 
