Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
teiste riikide ametivõimudega Abielu jooksul abikaasade poolt omandatud vara loetakse ühisvaraks, juhul kui abielupooled pole abieluvaraleppes seda teistmoodi soovinud Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad Kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas 8. Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja
6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,
LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused...........................................
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
ning tekib vastastikune mõistmine. o Esteetiline lähedus – ühine kaasaelamine muusikale, kunstile. o Füüsiline lähedus – avatus, ehe seksuaalne lähedus, pilkude ja puudutuste lähedus. o Vaimne lähedus – elu eesmärkide, elu mõtte, usu ja väärtuste kokkusobivus. Vanemlus (õ. lk. 127-133) Vanemluse liigid: 1. Bioloogiline vanemlus Kõige vaieldamatum vanemluse liik. Laps on oma vanemate otsene järglane. Lapse sünnitanud ema on lapse bioloogiline vanem ja samuti ka isa (kahtluse korral on isa võimalik tuvastada). 2. Juriidiline vanemlus Ametlikult lapse ema ja isana kirja pandud inimesed. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse juriidilised vanemad.
◦ nt lastakse joonistada ennast ja siis joonistatud tegelasest rääkida tema-vormis, laps annab rohkem infot kui enda kohta ◦ lisaks tulemusele on oluline ka, kuidas joonistus valmis laste uurimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek hindaja peab teadma enda hoiakuid ja väärtusi ja neid teadlikult hindamisprotsessist eemal hoidma 6.10 Katrin Mägi - Saavutusmotivatsiooni areng tavakäsitluses nähakse püsiva iseloomuomadusena motivatsioon põhineb inimese uskumustel oma võimekuse kohta – kas antud ülessannet saadab edu või ebaedu? > kui usk, et edu, siis on suurem tõenäosus, et saadabki edu ◦ Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria ▪ usk mõjutab ül lahendamisega seotud otsuseid, pingutust, püsivust, tundeid ▪ kõrgema usuga valivad keerulisemaid ülesandeid ja eesmärke; keskenduvad paremini ▪ vähene usk toob kaasa ärevust
mõtlemisviisiga. Seega sisendinfo tõlgendatakse nii, et see sobib olemasoleva mõtlemisviisiga. Väikesed lapsed teevad seoses assimilatsiooniga naljakaid vigu, nt jalutuskäik lapsega. Funktsionaalne assimilatsioon korduv tegevus, mida laps teeb, kuna talle endale meeldib kogeda midagi, millega ta saab hakkama laps tegutsemisrõõmust kordab ühte mingit tegevust, see ei muuda olemasolevat mõtlemisviisi JA MOTIVATSIOON. Akommodatisoon oma mõtlemist kujundatakse ümber vastavalt kogemustele, vastavalt uutele teadmistele. Korrigeeritakse oma arusaami. Nt haarde kohandamine (muudab oma käitumist, vastavalt infole, mis maailmas antakse), kui nähakse tegevust, mille sisu ei mõisteta, siis hakatakse nt JÄLJENDAMA, omandatakse mingit uut käitumist, muudab seda, kuidas tema maailmast aru saab. Tasakaal - läheb eelnevate mõjul vahel paigast ära. Laste eesmärgiks nagu ka täiskasvanutel
IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. Vanemlus Vanemluse liigid Oma elu jooksul inimene teeb 4 olulist ja isiklikku pereloomelist otsust. Esimene on otsus lahkuda vanemate kodust, teine on otsus alustada kellegagi kooselu, kolmas on otsus oma kooselu seadustada ja neljas on otsus saada laps.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval
realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist, huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees ning peas. Kui on tekkinud teatud mudelid ja skeemid, siis kasutades neid skeeme,hangib inimene maailmast valikuliselt infot ning tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse õppimise kaudu. Teadmiste omandamine õppimise teel;nende korrastamine;teadmise organiseeritus inimese mälus;kuidas toimub info töötlemine
Saavutusmotivatsiooni areng Bandura - tajutud võimekuse teooria - tugevad käitumise ennutajad: mõjutavad otsuseid, jõupingutusi ja püsivust, tundeid, tunnetusprotsesside kvaliteeti. Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal- tegelikud ja kaudsed kogemused, julgustamine , psühholoogiline seisund. Deci & Ryan'i enese-määratluse teooria (self-determination theory) sisemine vs väline motivatsioon, inimestel on vaja tunda end kompetentsena, autonoomsena, seotuna. Akadeemiline enesetaju vs eduootused konkreetse ülesande suhtes. Nii algklassides kui teismeeas väga tihedalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib olla see, et lapsed ei erista esimestel kooliaastatel veel hästi pingutust ja võimekust
Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
Lahutatud inimesed peavad ka aktsepteerima, et ka nemad ei ole süütud selles, et abielu purunes. Lahutatud partnerid võiksid omavahel leppida ja olla sõbralikud lõpuks. Uuringud on näidanud, et lapsed kelle vanemad on lahutanud lahutavad suurema tõenäosusega ise ka kui teised, kelle vanemad pole lahutatud. Probleemid, mis lapsel on peale lahutust: *depressioon/ängistus *viha *nõudlikkus ja sõnakuulmatus *langus akadeemilses edukuses *alanenud motivatsioon *alanenud eneseregulatsioon (need võivad kesta kaua ja kui algul ei ole, siis võivad hiljem elus avalduda). Mõndadel lastel aga läheb peale lahutust elu paremaks, probleeme on vähem (nt vägivaldne vanem, alkoholism jne). Mida peaksid lapsed tegema, et nad saaksid kiiremin lahutusest üle: *aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja
Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria
Põhjendage. 7. Jah, kui on rasked ajad, siis vabaabielus olevad inimestel on võimalus iga kell suhe lõpetada. Kui on inimesed omavahel abielus, siis on see keerukam protsess ja tavaliselt jäädakse ikkagi kokku peale neid raskeid aegasid. Lapseootus ja sünd (8) lk 125 küsimused: 1. Millised on teie arvates peamised lapse saamise otsust mõjutavad tegurid noorte jaoks? 1. Isiklikud ja usulised tõekspidamised. Mälestused enda lapsepõlvekodust. Majanduslik olukord. Haridus ja karjäär. Maailma avastamine. 2. Millal algab isaks kasvamine? 2. Enne oodatava lapse sündi. 3. Kas kunstlik viljastamine võib muuta vanemarolli omaksvõtmist? 3. Ei, sest last kantakse ikkagi kõhus ja laps on alates enda sünnist vanematega. 4. Mil määral on sünnitusvalu seotud emarolli omaksvõtmisega? 4. Emotsionaalne ja füüsiline side on tugevam. 5. Mis põhjusel valivad tänapäeva paljud mehed peresünnituse kasuks? 5. Et luua oma lapsega kontakt koheselt ja et olla enda naisele toeks. 6
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia,
S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu S.J.Gould A.Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks, mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele J.Piaget 1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud
vahetult pärast lapse sündi või külastades naist sünnitusjärgselt. LASTETUS JA LAPSENDAMINE Lastetusvõib olla seotud nii naise,mehe kui ka mõlema haiguste või häiretega.Tegemist võib olla infertiilsuse e viljatusega. Lapsendamineehk adopteerimine.Osa perede jaoks või olla see ainus võimalus saada lapsevanemaks. VANEMLUS JA SELLE LIIGID Vanemlus lapsevanem olemine. *bioloogiline vanemlus *juriidiline vanemlus *sostsiaalne vanemlus *psühholoogiline vanemlus,mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks,päritolu- ja vastutusvanemluseks. LAPSE ARENG JA ARENGUPERIOODID Arenguperioodid sünnist noorukieani: *Imikuiga (0-1 aastat) *Maimikuiga(1-3 aastat) *Koolieelikuiga(3-6/7 aastat) *Kainikuiga(6/7-11/12 aastat) *Murdeiga(11/12-15/16 aastat) *Noorukiiga(15/16-20/22 aastat) VANEMATE KASVATUSLIKUD ÜL. 1.Lapsevanemate esmane ülesanne on turvalisuse tagamine.Laps peab tundma,et ta on hoitud,kaitstud ja armastatud,siis saab ta vabalt areneda. 2
kasvatamiseks ja harimiseks, ning, mille eesmärk on tagada lapse kasvamine ning arenemine, sealhulgas ka tervis. Vanemluse mõiste on laiem kui kasvatus, sest sisaldab ka harimist ja tervist. Vanemlust mõjutavad: *lapsevanema isiklikud psühholoogilised ressurssid (vanemlik kompetentsus, vanemlikud oskused) *lapse eripära (lapse arenguvajadused) *stressi- ja toetuse allikad (pere- ja keskkondlikud tegurid) Positiivne vanemlus (positive parenting)- vanemlik käitumine, mis on hoolitsev ja enesekindlust andev, vägivallavaba, tunnustav ja suunav, piire seadev ning arvestab igati lapse huvidega; selle eesmärk on soodustada lapse täielikku arengut; see on vanema soe, stimuleeriv ja järjepidev hoolitsus, mis tekitab lapses empaatiat, usaldust ning heaolu; positiivne vanemlus eeldab, et lapsevanemal on piisavalt teadmisi ning oskusi, et lapse heaolu tagamisega toime tulla; positiivne vanemlus on
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
