Haldusõiguse kaasused (5)

Q: Miks erahuve silmas ei peetud?

Vastus leiad õppematerjalist: Haldusõiguse kaasused

Q: Millist liiki nõudega on tegemist ning kas nõude esitamise tähtaeg on möödunud?

Vastus leiad õppematerjalist: Haldusõiguse kaasused

Õigus - Haldusõigus

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks erahuve silmas ei peetud?
Millist liiki nõudega on tegemist ning kas nõude esitamise tähtaeg on möödunud?

Haldusõigus (OIAO.05.039)

2011 kevadsemester, AÜ

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused

I teema. Haldustegevuse liigid

KOHTUPRAKTIKA : OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk , 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10
KAASUSED
Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada.

Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale.
?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt ?
määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg .
üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba.
2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta , sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras.
linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon , liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus : HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon : keeldumine on ühepoolne tahteavaldus , üksikregulatsioon, haldusakt
3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks
tegemist haldusorganiga: linnavalitsus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria : ainult linnavalitsus saab anda ehitusluba, teostab võimu; tegemist on linnavalitsuse enda osakonnaga, aga omab ka välismõju seoses kolmandate isikutega, ehitusluba avaldab nendele reaalset mõju. regulatiivsus on olemas, ühepoolne regulatsioon, ühepoolne tahteavaldus, tegemist on üksikregulatsiooniga, adressaat olemas, tegemist haldusaktiga.
4. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja annab osakonna peaspetsialistile korralduse valmistada ette korralduse eelnõu ehitusloa andmiseks AS-le Kodumaja elamu ehitamiseks.
tegemist haldusorganiga, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, igaüks ei saa anda spetsialistile korraldust, välismõju: suhte poolteks avalik-õiguslikud pooled, avaliku teenistuse suhtepooled, välismõju puudub, halduse siseakt
5. Linnapea vabastas teenistusest arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialisti, sest viimane ei täitnud osakonna juhataja korraldust.
linnapea haldusorgani volitatud isik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, iga vend ei saa peaspetsialisti teenistusest vabastada, välismõju: kas akt puudutab isikut kui ametnikku , teenistusest vabastamine, isikul on teatud subjektiivsed õigused, tegemist põhiõigusega (EV PS), põhiõiguslik riive, halduskohtus ei saa vaidlustada siseakte, vaid ainult mis riivavad isiku subjektiivseid õiguseid, seega välismõju olemas, antud mõju puudutab isikut mitte kui ametnikku vaid isikut kui talle kuuluvaid subjektiivseid õigusi, regulatiivsus: teenistussuhte lõpetamine käskkirjaga, tegemist haldusaktiga mis omab regulatiivsust, ühepoolne tahteavaldus, kindel adressaat, haldusakt
6. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt taotletud ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna see oleks vastuolus detailplaneeringuga.
linnavalitsus keeldub haldusakti andmast, keeldumine on haldusakt, § 43 lg 2
7. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt taotletud ehitusluba ei ole võimalik välja anda enne, kui AS Kodumaja tasub taotluse eest riigilõivu.
8. Linnavalitsus otsustab AS Kodumaja ehitusloa taotluse lahendamiseks tellida ekspertiisi projekti nõuetekohasuse hindamiseks. Ekspert koostab ekspertiisiakti, milles leiab, et ehitusprojekt ei ole kooskõlas elamutele esitatavate nõuetega.
tellija haldusorgan , avalik-õiguslik presumptsioon, modifitseeritud subjektiteooria ei kehti – ekspertiisi võib tellida ka eraisik, ei pea teostama võimu sellep , välismõju otsest ei oma, regulatiivsust ekspertiisakt ei oma, tegemist on menetlustoiminguga, ekspertiisakt on tõend menetlustoimingule (ei ole eelhaldusakt, teeb lõplikult kindlaks asjaolu, ekspertiisakt ei tee midagi lõplikult kindlaks, akt ei määra midagi)
9. Seadus nõuab, et ehitusloa võib anda vaid ehitisele, mille projekti on Tuletõrjeinspektsioon kooskõlastanud. Tuletõrjeinspektsioon keeldub AS Kodumaja ehitusprojekti kooskõlastamast.
haldusorgniks tuletõrjeinspektsioon, subjektiteooria, välismõju olemas, tegemist on õiguslikult siduva otsustusega, menetlustoiming , kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada.
10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus . Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast.
haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, välimõju: olemas, regulatiivsus: menetlustoiming, menetluse käigus tehtud keeldumine, ei ole lõplik, sest pole veel otsustatud, kas distsiplinaarkaristus määratakse või mitte.
11. OÜ Toasoojus pöördus Konkurentsiameti poole taotlusega kooskõlastada soojusenergia müügi piirhind vastavalt kaugkütteseadusele. Konkurentsiamet andis korralduse, millega kooskõlastati soojusenergia piirhind.
konkurentsiamet haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, teostab võimu, regulatiivsus: käsk – ei tohi müüa üle piirihinna, korraldus – tohib müüa piirhinnaga, ühepoolne tahteavaldus, konkreetsele adressaadile, kas ta reguleerib üksikjuhtumit või mitte? tegemist üksikjuhtumiga, tegemist ei ole üldkorraldusega, haldusakt. regulatsioon mõjutab eraõiguslikke suhteid.
12. P elukohas läbiviidud kontrollimise tulemusena leidis AS Energiamüügi jaoskonna töötaja, et P oli elektrienergiat tarbinud omavoliliselt. Talle saadeti teatis, milles märgiti, et ta on kohustatud tasuma omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest ning elektrienergia andmine talle katkestatakse. Vastavalt majandusministri määrusele on elektrimüüjal õigus lülitada tarbija elektrivõrgust välja ning teha elektrikulu ümberarvestus, kui tarbija on omavoliliselt ühendanud elektriseadmed elektrivõrku.
AS eraõiguslik juriidiline isik, haldusorgan puudub.
13. Tartu Linnavalitsus otsustab teha Tartu Ülikoolile ettepaneku Näituse tn 20 õppehoone ostmiseks .
haldusorganiks TL, halduse eraõiguslik suhe, avalik-õiguslik iseloom puudub.
14. Tartu Linnavalitsus teatab, et alates 1. septembrist 2011 antakse kümneks aastaks rendile Tartu raekoda ja et huvitatud isikutel tuleb teha oma pakkumised 1. maiks 2011. AS Kodumaja teatab, et on nõus raekoja rendile võtma 5000 kr eest kuus. OÜ Tartu Kodu teatab, et on nõus raekoja rendile võtma 50 000 kr eest kuus. Linnavalitsus otsustab raekoja anda rendile AS-le Kodumaja.
TL haldusorgan, tahteavaldus – LV otsust anda rendile AS Kodumajale, õiguslikult siduv tahteavaldus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: otsust saab anda ainult LV, munitsipaalvara saab käsutada ainult LV, välismõju: olemas, mõjutab AS Kodumaja. regulatiivsus: olemas, luba, ühepoolne tahteavaldus. üksikregulatsioon, individualiseeritud adressaat, konkreetne juhtum. haldusakt
15. A. on Tartu linnale kuuluva eluruumi üürnik. Tartu Linnavalitsus võttis vastu korralduse, millega otsustati anda linnale kuuluv eluruum A-le veel üheks aastaks üürile. A hinnangul on temaga varasemalt sõlmitud üürileping muutunud tähtajatuks.
TLV haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: olemas, välismõju: olemas, mõjutab A-d, ühepoolne regulatsioon, ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon: juhtum konkreetne, adressaat individualiseeritud. üürileping on eraõiguslik leping.
16. Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool ja AS Kodumaja sõlmisid kolmepoolse lepingu, mille kohaselt Tartu Ülikool nõustub elamu rajamisega kõrvalkinnistule vaatamata valguse varjamisele, Tartu Linnavalitsus kohustub välja andma kõik vajalikud ehitusload, kui seadus seda võimaldab, ning AS Kodumaja kohustub andma kolm korterit soodushinnaga üürile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõududele.
TLV haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ehitusloa väljaandmine LV kohustus, olemas, teostab võimu. välismõju olemas, mitmepoolne regulatsioon: haldusleping . üksikregulatsioon: haldusleping sellep et avalik-õiguslik suhe, kohustuti välja andma ehitusload.
17. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud käsib auditooriumist lahkuda üliõpilasel, kellel on seminariks valmistumata.
18. Kinnipeetav A sõimles ja lärmas kambris , mille peale ruttas kohale vanglaametnik B ning nõudis korrarikkumise kohest lõpetamist.
vanglaametnik haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju olemas kinnipeetava suhtes, regulatiivsus: keeld, ühepoolne regulatiivsus, juhtum konkreetne, individualiseeritud adressaat, §51 lg 1, §55 lg 2 – suuline haldusakt.
19. A on esitanud maa erastamise taotluse. Vallavolikogu otsusega kinnitati A-le kuuluva ehitise ülevaatuse ja tehnilise seisukorra hindamise akt, millega tunnistati A-le kuuluv ehitis lagunenuks ja kasutusest väljalangenuks. Vastavalt Maareformi seadusele ei käsitleta maa tagastamise ja erastamise menetluses ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi . Seega puudub A-l õigus taotleda maa erastamist nimetatud ehitise juurde.
vallavolikogu haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju olemas A-le, regulatiivsus: fakti õiguslikult siduv tuvastamine, siduvus tuleneb sellest, et ei saa maad erastatud. ühepoolne regulatsioon, üksikregulatsioon. eelhaldusakt. §52 lg 2. eelhaldusakti õiguspärasust ei saa vaidlustada.
20. Siseministeeriumi kantsleri käskkirja alusel viidi läbi teenistuslik juurdlus politseipeadirektori asetäitja tegevuse suhtes. Juurdluse tulemusena selgus, et politseipeadirektori asetäitja ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu.
21. Kolga -Jaani Vallavolikogu määrusega kinnitati valla munitsipaalasutusena tegutseva lasteaia „Sipelgapesa” struktuuri muudatused. Kuna töökohtade arv struktuuri muudatuste tõttu vähenes, lõpetas lasteaia juhataja lasteaiaõpetaja Anne töölepingu koondamise tõttu.
haldusorgan vallavolikogu, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju ei ole, halduse siseakt. töölepingu lõpetamine on eraõiguslik suhe.
22. Tartu vangla direktori käskkirjaga kinnitati Tartu Vangla kodukord, milles on sätestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused Tartu Vangla territooriumil. Kodukord on kohustuslik täitmiseks Tartu Vangla kinnipeetavatele ja teenistujatele ning vanglat külastavatele isikutele.
direktor haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostatakse võimu, välismõju olemas, regulatiivsus: käsk/keeld, ühepoolne tahteavaldus, üldkorraldus § 51 lg 2, üldkorraldus on üks haldusakti liike, kas reguleeritakse üksikjuhtumit, siis üldkorraldus. riigikohus ütles, et kindlaks määratavatele isikutele, ehk neid saab edaspidi kindlaks määrata ja juurde lisada. adressaadid on ka hiljem kindlaks määratavad. üldkorraldus. asja kasutamise avalik-õiguslik reguleerimine. adressaadid pole olulised, kas määratletavad või määratletud, oluline juhtumi konkreetsus, juhtum konkreetne, tegemist tartu vanglaga.
23. OÜ Haigemaja sõlmis Eesti Haigekassaga üheks aastaks lepingu, mille kohaselt haigekassa kohustus rahastama ravi vastavalt õigusaktidele.
24. Kinnisvaraarendaja AS Oma Kodu ja Saku Vallavalitsus sõlmisid enne detailplaneeringu algatamist lepingu, mille kohaselt kohustus AS Oma Kodu välja ehitama detailplaneeringule vastava avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni. Nimetatud ülesande täitmise peab EhS § 13 kohaselt tagama kohalik omavalitsus , kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
vallavalitsus haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju olemas, mitmepoolne haldusleping, üksikregulatsioon. avalik-õiguslik ülesanne on detailplaneeringu täitmine või vastava tööde teostajaga lepingu sõlmimine, avalik-õiguslik leping, halduskohustuse seadus § 3 lg 4.
25. Viiratsi Vallavalitsus ja Suure-Jaani Linnavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille kohaselt Viiratsi Vallavalitsus lubas vallas asuvasse hoolduspansionisse hooldusele võtta Suure-Jaani linnas elava vanuri O, Suure-Jaani Linnavalitsus omalt poolt kohustus tasuma vanuri hooldamise kulud.
VV ja LV haldusorganid, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: olemas, teostavad võimu, välismõju olemas, O-le avaldab mõju, regulatiivsus: mitmepoolne regulatsioon, haldusleping. avalik-õiguslik pool seotud vanurite hooldamisega, tuleneb PS, et tegemist avalik-õigusliku ülesandega, tagamine sotsiaalhooldus teatud isikute suhtes.
26. Eesti Filmi Sihtasutus on Eesti riigi poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Kultuuriministri käskkirjaga kutsuti L. sihtasutuse nõukogu liikme kohalt tagasi.
27. Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmiti leping liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. AS Veduk sõlmis hiljem koostöölepingu OÜ Sõidukiga ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks tulenevalt Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmitud lepingust.
haldusorgan prefektuur , avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, puudub välismõju.
28. Veterinaar- ja Toiduinspektsioon avaldas üleriigilises ajalehes teate, et firma X poolt toodetud piimalisandiga lastetoit on tervisele ohtlik, kuna võib põhjustada allergiat.
29. Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse “Jahieeskiri”, millega sätestati jahipidamise viisid, ulukijahiajad ja jahiulukivarude arvestuse kord.
II teema. Haldustegevuse õiguspärasus
KOHTUPRAKTIKA: Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Jämejala park, RKHKo 3-3-1-54-03; Pajo, RKHKo 3-3-1-66-03; Lilleorg, RKHKo, 3-3-1-58-09; Julin, RKHKo, 3-3-1-63-09
KAASUSED
materiaalse õiguspärasuse rikkumise korral vajalik kehtetuks tunnistamine, formaalsete reeglite rikkumine ei too automaatselt kaasa kehtetuks tunnistamise nõuet.
1. OÜ-le Dom kuulub Haapsalus Turu tn 22 hoonestatud kinnistu . Pärast seda, kui OÜ Dom teavitas Haapsalu Linnavalitsust soovist see ehitis väga halva seisukorra tõttu lammutada, tegi linnavalitsus Muinsuskaitseametile (MKA) ettepaneku võtta hoone muinsuskaitseseaduse ( MuKS ) alusel ajutise kaitse alla. MKA peadirektor võttis oma 15.05.2010. a käskkirjaga OÜ-le Dom kuuluva kinnistu MuKS § 11 lg 1 alusel kuueks kuuks ajutise kaitse alla, et teha kindlaks hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamise vajadus. MKA peadirektori käskkiri tehti OÜ-le Dom teatavaks ning OÜ Dom seda käskkirja ei vaidlustanud.
Pärast kinnistu ajutise kaitse alla võtmist teostas MKA ekspertiisi, mille raames toimunud hoone ülevaatusel osales ka OÜ Dom juhatuse liige. Ekspertiisi tulemusel valminud eksperdihinnangu kohaselt on Turu tn 22 hoone ainus Haapsalus autentsel kujul säilinud 19. sajandi kuurordiarhitektuuri näiteid, millel on säilinud rohkesti originaalset puitpitsdekoori. OÜ Dom seisukohti eksperdihinnang ei kajasta ning talle eksperdihinnangut ei esitatud.
17.09.2010. a kirjaga teavitas MKA OÜ-d Dom sellest, et Muinsuskaitse Nõukogu on teinud kultuuriministrile ettepaneku OÜ-le Dom kuuluva hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla võtmiseks. OÜ Dom võttis selle info teadmiseks.
Kultuuriministri 10.10.2010. a käskkirjaga tunnistati OÜ-le Dom kuuluv Turu tn 22 hoone arhitektuurimälestiseks. Käskkiri ei sisaldanud põhjendusi, kuid selles oli märgitud, et käskkirja aluseks olevate MKA eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda MKA-s. Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku protokollist võib lugeda, et nõukogu pidas Turu tn 22 hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamist vajalikuks avaliku huvi tõttu.
OÜ Dom esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb kultuuriministri käskkirja tühistamist. Kaebaja hinnangul on käskkiri õigusvastane, sest OÜ Dom jäeti haldusmenetlusse kaasamata ning tema suhtes on rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust.
Analüüsige, kas kultuuriministri 10.02.2010. a käskkiri on kaebaja poolt osundatud ulatuses õigusvastane.
-jäänud haldusmenetlusse kaasamata, rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. oluline on selgitada välja, millal menetlus algas. menetlus algas sellega, et LV kinnitas ettepaneku võtta hoone ajutise kaitse alla – eelhaldusakt, sest tegemist juhtumiga, kus tuleb kindlaks teha mälestiseks tunnistamise vajadus.
- menetlusosalised on adressaat OÜ Dom, taotleja LV, § 11 menetlusosalised. haldusorgan, mis menetlus läbi viib, ei ole menetlusosaline . oleks pidanud kaasama menetlusse juba enne käskkirja andmist - § 35 lg 2.
- ärakuulamine: § 40 lg 1, enne tuleb küsida isiku käest arvamus, siis alles koostada ekspertiis. võttis teadmiseks võimaluse esitada seisukohti, kuid ei teinud seda.
- vorminõuded: koormav haldusakt, § 56, tegemist kaalutlusotsusega, otsuses märkida kaalutlus , millest otsuse tegemisel lähtuti.
teatud osas on rikutud ärakuulamisõigust, kuid see pole kaalukas, § 58
põhjendamiskohustusega võib minna vaidlema , ei selgu mis oli kaalumise aluseks, milles seisnes avalik huvi, miks erahuve silmas ei peetud?
Muinsuskaitseseadus (MuKS)
§ 2. Mälestise mõiste
Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline , etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.
§ 11. Ajutine kaitse
(1) Muinsuskaitseamet võtab kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus. […]
§ 12. Mälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine ning mälestise andmete muutmine
(1) Asi tunnistatakse mälestiseks kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel.
(6) Mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise ning mälestise andmete muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrus nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ (kehtestatud MuKS § 12 lg 6 alusel)

§ 1. Kultuurimälestiseks tunnistamise algatamine

(1) Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või asjade kogumi või tervikliku ehitiste rühma (edaspidi asi) tunnistamiseks kultuurimälestiseks (edaspidi mälestis) võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eelkõige kohaliku omavalitsuse organid , Muinsuskaitseameti ametnikud, Eesti Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud või valdajad.
(2) Asja tunnistamisele mälestiseks võib eelneda selle ajutise kaitse alla võtmine «Muinsuskaitseseaduse» § 11 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

§ 2. Ettepaneku tegemine

(1) Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse, aadressi ja võimaluse korral foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet hindab [kultuurimälestiseks tunnistamise] ettepaneku põhjendatust ja menetlusse võtmise korral edastab selle arvamuse saamiseks asja asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ning asja omanikule või valdajale. Arvamuse esitamiseks annab Muinsuskaitseamet tähtaja. Arvamus on Muinsuskaitseametile soovituslik.
(2) Pärast lõikes 1 nimetatud arvamuste saamist või tähtaja möödumist koostab Muinsuskaitseamet asja mälestise tunnustele vastavuse kohta eksperdihinnangu. Kui eksperdihinnanguga tuvastatakse asja mälestiseks tunnistamise vajadus, küsib Muinsuskaitseamet Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut asja mälestiseks tunnistamise kohta.
(3) Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel valmistab Muinsuskaitseamet ette kultuuriministrile esitamiseks asja mälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu.
2. A elab Tartu linnas 5-korruselise kortermaja 1. korrusel. 2010. a jaanuaris võttis maja korteriühistu üldkoosolekul vastu otsuse loobuda linna keskkütte tarbimisest ning ehitada maja külge oma katlamaja . Katlamajale anti 2010. a märtsis ehitusluba ning see valmis 2010. a augustis. Septembris anti katlamajale Tartu Linnavalitsuse (LV) poolt kasutusluba ning see alustas tööd. Katlamaja tööleasumisel avastas A, et selle töömüra levib tema korterisse. A kirjutas 15.09.2010 Tartu LV-le, milles kurtis oma muret korterisse kostva töömüra pärast ja palus selles küsimuses midagi ette võtta. Tartu LV 30.09.2010. a kirjaga vastati A-le, et selliste probleemide lahendamine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Vastuses märgiti, et A ja ülejäänud korteriomanike vaheline vaidlus on eraõiguslik vaidlus. 1.10.2010 kirjutas A uue kirja LV-le, mis oli oma sisult eelmisega samasugune . Sellele kirjale vastas LV 20.10.2010. a kirjaga, et müra piirtasemed on kehtestatud välisõhu kaitse seaduse alusel sotsiaalministri määrusega ja järelevalvet liigse müra üle teostab Terviseamet . Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus selliseid probleeme lahendada.
A ei jätnud jonni ja kirjutas 2.11.2010 LV-le uue kirja, milles palus katlamaja tegevus lõpetada, kuna selle tegevus on juba tema tervist kahjustanud. Kirjale lisas A arsti väljastatud tõendi, milles oli kirjas, et 30.10.2010 toimunud kuulmiskontrolli käigus tuvastati A-l kuulmise vähenemine. 18.11.2010 tunnistas LV katlamaja ehitusloa ehitusseaduse § 28 lg 1 alusel kehtetuks. Otsuses märgiti, et katlamajast lähtuv müra on ohtlik isikute tervisele.
Hinnake linnavalitsuse tegevuse (30.09.2010 ja 20.10.2010 kirjad ning 18.11.2010 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsus) õiguspärasust.
-kirjad on toimingud , ehitusloa kehtetuks tunnistamine on haldusakt.
- pädevus: kirjade vastamise pädevus ei ole küsimus, kellele kirjutatakse , see peab vastama. ehitusloa kehtetuks tunnistamine: ehitusseadusest tulenev
- menetlusnõuded: ärakuulamine § 40 lg 1, oleks tulnud kõik ära kuulata.
- materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: volitusnormi kehtivus kas on vastuolus põhiseadusega? vaidlustada tuleb kasutusluba, kuna kasutusluba on väljastatud, ei saa seda tühistada.
- 1 väärtus millest lähtuda on A normaalne eksistents - kas meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks?
2 kas on vajalik? – ju on, arstitõend tõendab, peame vaatama, kas on ka teisi meetmeid? millised on pehmemad vahendid? müraisolatsioon, teha ettekirjutus selle vajalikkusest.
Välisõhu kaitse seadus
§ 135. Järelevalve teostaja kohustused
(1) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Terviseamet.
§ 136. Järelevalveametniku õigused
(2) Terviseamet võib teha ettekirjutusi:
1) välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks;
Ehitusseadus
§ 23. Ehitusloa väljastamine
(1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.
§ 28. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Ehitusloa väljastajal on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui:
1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;
§ 59. Ehitusjärelevalve
(1) Ehitusjärelevalve käesoleva seaduse tähenduses on:
4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;
5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele.
(2) Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.
§ 61. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
(1) Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui:
9) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuses ehitusjärelevalvet teostav ametiisik:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;
3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid .
3. Kodanik A esitas vallavolikogule taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Järveääre maaüksusel. A taotleb kinnistu jagamist metsamaaks, transpordimaaks ja elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks. Kinnistu pindala on 22 ha, millest 21 ha moodustab metsamaa , mis üldplaneeringu kohaselt paikneb tervikuna rohekoridoris. Taotluses tehti ka ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.
Vallavolikogu keeldus 20.11.2010. a otsusega Järveääre maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest. Oma otsust põhjendas vallavolikogu sellega, et valla üldplaneering ei näe sellele kinnistule ette kinnisvaraarendust, vaid seab tingimusi, mis tagavad metsaala säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise. Seega peab kavandatav detailplaneering vastama üldplaneeringu tingimustele. Taotletava detailplaneeringu elluviimine eeldaks üldplaneeringu muutmist . Seda aga ei pea volikogu põhjendatuks, kuna see oleks vastuolus valla ruumilise arengu põhimõtetega, sest metsa säilitamine on oluline täisväärtusliku elukeskkonna kujundamisel.
A leiab, et õigusvastaselt on piiratud tema põhiseadusest tulenevat ettevõtlusvabadust, samuti on sellega rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna ta omandas kinnistu eesmärgiga rajada sinna elamurajoon.
1) Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on detailplaneeringu algatamisest keeldumise puhul tegemist?
haldusorgani tegevus olemas, avalik.õiguslik presumptsioon, subjektiteooria on, välismõju on olemas, ühepoolne tahteavaldus, haldusaktist keeldumine on haldusakt, üksikakt, § 51 lg 1 tähenduses.
detailplaneeringu algatamine tehakse korraldusega, see loetakse kohtupraktikas menetlustoiminguks. selle toiminguga algab detailplaneerimise menetlus. detailplaneeringu kehtestamisel saab vaidlustada volikogu otsust selle vastuvõtmisel, mitte planeeringut ennast.
2) Kas keeldumine on õiguspärane?
pädevus keeldumiseks haldusorganil olemas, § 10 lg 1 ja 5. territoriaalne pädevus olemas, sisepädevus olemas.
kas keeldumine on õiguspärane? vallavolikogu ei pea vajalikuks planeeringu muutmist, argumendid on olemas.
Planeerimisseadus
§ 8. Üldplaneering
(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
§ 9. Detailplaneering
(7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
§ 10. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine
(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda.
(4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus.
(5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus.
4. Vallavalitsus võttis 11.01.2010 vastu määruse, milles sätestati, et vald toetab valla territooriumil asuvaid lasteaedu sihtotstarbeliselt igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. 20.02.2010 sõlmisid vallavalitsus ja Mõmmiku Lasteaed OÜ lepingu. Lepingu kohaselt pidi vallavalitsus toetama lasteaeda sihtotstarbeliselt personalikulude ning õppevahendite kulude katmisega igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. Aasta keskel näitas prognoos, et valla tulubaas (laekumised eelarvesse) hakkab vähenema. Reaalsesse ohtu võis sattuda vallavalitsuse hoone käimasolev renoveerimine. Sellega seoses tühistas vallavalitsus oma 11.01.2010. a määruse ja võttis 8.06.2010 vastu uue määruse, kus toetussummaks nähti ette 2000 krooni lapse kohta.
Pärast määruse avalikustamist vallavalitsuse kantseleis saatis vallavalitsus Mõmmiku Lasteaed OÜ-le kirja, milles teatas, et tulenevalt valla eelarve vähenemisega ning vastavalt vallavalitsuse 8.06.2010. a määrusele on toetuse suuruseks ühe lapse kohta senise 3 300 krooni asemel 2000 krooni kuus. Vallavalitsuse hinnangul on lepingu õigusliku aluse muutumine toonud kaasa lepingu tühisuse HMS § 103 alusel või lepingu automaatselt muutumise. Samuti märgiti, et erakooliseadusest tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust toetada eralasteaeda, vaid see on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus.
Mõmmiku Lasteaed OÜ leiab, et lepingu ühepoolne muutmine ei ole õiguspärane. Tema hinnangul ei saa 8.06.2010. a vallavalitsuse määrust kohaldada juba sõlmitud lepingute suhtes, sest tal ei ole tagasiulatuvat jõudu.

Kas tegemist on haldus- või eraõigusliku lepinguga?
avalik-õiguslik suhe, siinse halduslepingu esemeks on hariduse probleemid, lepingu ese on avalik-õiguslik.

Juhul kui tegemist on halduslepinguga, siis kas selle ühepoolne muutmine oli õiguspärane? Analüüsige vallavalitsuse argumente.
lepingu õigusliku aluse muutmine § 103, § 102 lg 4 ei ole argument, et nemad oma määrust muutsid, et siis saaksid kohe ka lepingut muuta. seega ei tohi ühepoolselt lepingut muuta, avaliku õiguse kahjustamine on lastele vähem raha määramine, mitte vallavalitsuse raha nappus.
§ 67 õiguskindlus. ei ole õiguspärane muutmine.
Erakooliseadus
§ 2. Erakooli mõiste ja liigid
(2) Erakooli liigid on:
1) koolieelne lasteasutus
§ 22. Finantseerimine
(1¹) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
Koolieelse lasteasutuse seadus
§ 27. Rahastamine
(1) Lasteasutuse rahastamine toimub:
1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest
(7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igas eelarveaastaks lasteasutuse majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta.
5. Meessoost kinnipeetav K toimetati Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Koos temaga saadeti samas sõidukis Tartu Vanglasse ka teisi nii nais - kui meessoost kinnipeetavaid ja vahistatuid. Et sõidukis puudusid tehnilised võimalused vangistatute eraldi hoidmiseks, paigaldas saatemeeskonna ülem K-le sõidu ajaks käerauad, nii et neli ja pool tundi kestnud sõidu ajal olid K käed pidevalt selja taga. K ei käitunud enne sõitu ega sõidu ajal agressiivselt. Samuti puudusid vanglal andmed selle kohta, et K oleks põgenemiskalduvustega, ohtlik teistele või iseendale või kavatseks toime panna õigusrikkumise.
K on seisukohal, et tema suhtes kohaldati ohjeldusmeedet ebaseaduslikult. Käerauade paigaldamiseks puudusid vangistusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud alused, samuti ka vajadus, sest julgeolek oli tagatud relvastatud valve ja saatemeeskonna abil. Lisaks rikkus vangla tema hinnangul PS § 18 lg 1, milles on sätestatud piinamise keeld. Tal oli autos käte asendi tõttu väga ebamugav istuda, käerauad tekitasid talle valu ning reisi lõpuks olid ta käed halva verevarustuse tõttu tursunud.
Analüüsige, kas vangla tegevus oli sisuliselt õiguspärane.
Vangistusseadus

§ 41. Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine

(1) Kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

(2) Kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel . Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

§ 12. Eraldihoidmise printsiip

(1) Vanglas hoitakse eraldi:
1) mehi ja naisi;
2) alaealisi ja täiskasvanuid;
3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; […]
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid , kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega .

§ 69. Täiendavad julgeolekuabinõud

(1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
(2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud:
1) kinnipeetava vanglasisese liikumis - ja suhtlemisvabaduse piiramine;
2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine ;
3) kehakultuuriga tegelemise keelamine;
4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine;
5) ohjeldusmeetmete kasutamine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.
(4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik .
§ 70. Ohjeldusmeetmete kasutamine
(1) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel.
(2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni.
III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus
KOHTUPRAKTIKA: Nõmm, RKHKm 3-3-1-21-03; Kohtla-Järve Soojus , RKHKo 3-3-1-3-04; R. L., RKHKo 3-3-1-71-05; Lohtaja, RKHKm 3-3-1-75-07; TrioCorp, RKHKm 3-3-1-65-09; Grove Invest , RKHKo, 3-3-1-63-10
KAASUSED
1. Linnavalitsuse ametnik A ilmus 20.11.2010 tööle alkoholijoobes. A ülemus B määras A-le distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi 10 päevapalga ulatuses. Distsiplinaarkaristuse määramise otsuses oli märgitud järgmist: „Ametnik A, ilmudes 20.11.2010 töökohale, oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega, mida ta ka ise ei eitanud. Karistuseks määran ATS § 84 p 1 ja § 85 lg 1 p 2 alusel rahatrahvi 10 päevapalga ulatuses. Rahatrahv peetakse kinni A-le järgmise kuu eest väljamakstavast palgast.” Otsus oli trükitud linnavalitsuse blanketile, sellel oli märgitud veel kuupäev (22.11.2010) ning B ametinimetus ja nimi. B jõudis otsusega valmis mõned minutid pärast tööpäeva lõppu ning kuna A oli juba töölt lahkunud, jättis ta otsuse B töölauale, et viimane selle sealt järgmisel päeval tööle tulles leiaks.
Kas otsus kehtib?
§ 63, haldusakt tühine, kui puudub allkiri (kohtupraktika, et karistusotsustused on allkirjata tühised). kui tegemist on väga olulise õigusrikkumisega.
2. Linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakond tegi 15.07.2010 AS-le A ettekirjutuse A-le kuuluva, kuid õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamiseks hiljemalt 30.09.2010. Ettekirjutus saadeti tegemise päeval tähitud kirjaga AS-le A. Postiljonil ei õnnestunud neljal korral AS A esindajale korraldust üle anda, kuid iga kord jäeti postkasti tähitud kirja saabumise kohta teade (16., 23., 30. juulil 2010 ja 7.08.2010). 10.08.2010 tagastas postiasutus ettekirjutuse linnavalitsusele. 5.10.2010 asus linnavalitsuse poolt tellitud ehitusettevõtja AS-le A kuuluvat ehitist lammutama .
Kas AS A saab vaidlustada ettekirjutuse täitmist põhjendusega, et lammutamisettekirjutus on õigusvastane?
§26, toimetatakse kätte tähtkirjaga. kättetoimetamatu. hakkab jooksma tähtaeg akti vaidlustamiseks, kui läbi, akt õiguspärane ja toimingud teostatavad.
3. Kodanik A esitas linnavalitsusele taotluse ehitusloa saamiseks. Menetlusse kaasati ka A naaber B. Viimane sai mõne aja pärast linnavalitsuse ehitusosakonna spetsialisti kohusetäitjalt järgmise sisuga e- maili : „Edastan Teile A taotlusel väljastatud ehitusloa”. E-mailile oli manusena lisatud allkirjastatud ehitusluba, mis oli vormistatud linnavalitsuse blanketile. Digitaalallkirja dokumendil ei olnud. B-le ei meeldi A-le antud ehitusluba, sest tema arvates varjab uusehitis tema krundil valguse. Ta leiab, et ta ei pea siiski ehitusluba vaidlustama ega linnavalitsuse tegevusele muul moel reageerima , sest ehitusluba ei ole talle nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
Kas B seisukohad on õiged?
teatavakstegemine - § 62 lg 1, § 27 lg 1 peab olema digiallkiri, vigaselt kätte toimetatud. tegemist oli kolmanda isikuga, ei olnud adressaat. kaebetähtaeg algab elektroonsel kujul kättetoimetamisest ja kui ei täideta antud aja jooksul, ehitusluba on õiguspärane.
4. Päästeamet tegi korteriühistule KÜ Näituse 22 ettekirjutuse, millega keelati autode parkimine siseõues majale lähemal kui 3 meetrit. KÜ Näituse 22 leidis, et korteriühistu ei ole volitatud otsustama maatüki valdamise ega kasutamise küsimusi ja seetõttu ei ole korteriühistul objektiivselt võimalik päästeteenistuse ettekirjutust täita ning järelikult on päästeteenistuse ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine.
Kas korteriühistu seisukoht on õige?
kü peab täitma päästeameti ettekirjutust, riigikohus seisukohal et kü saab olema ettekirjutuse adressaat.
Päästeseadus
§ 285. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutus
(1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik võib teha isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu või kelle omandist tuleoht lähtub, ettekirjutuse:
1) tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks;
2) tuleohu vältimiseks või kõrvaldamiseks;
Korteriühistuseadus
§ 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine .
5. K. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eestis elamiseks õiguslik alus ja kellele pole võimalik ka seadustamisettekirjutust teha. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi K-le 17.12.2009 lahkumisettekirjutuse, millega kohustati K-d hiljemalt 18.02.2010 Eestist lahkuma . K vaidlustas lahkumisettekirjutuse halduskohtus, kuid ei lahkunud Eestist ka pärast seda, kui kohus oli ta kaebuse rahuldamata jätnud.
PPA väljastas 17.09.2010 teatise, milles hoiatati, et kui K hiljemalt 19.11.2010 Eestist ei lahku, rakendatakse tema suhtes 17.12.2009.a lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks VSS § 10 lõigete 1, 4 ja 5 alusel ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha 5 000 krooni. K ei lahkunud ka teatises märgitud tähtajaks Eestist.
Kas PPA 17.09.2010. a teatis on õiguspärane ning kuulub sundtäitmisele?
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus
§ 4. Ettekirjutus
(1) Ettekirjutus on haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama.
§ 7. Lahkumisettekirjutus
(1) Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus ).

§ 9. Seadustamisettekirjutus

(2) Seadustamisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta. Hoiatuses märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 10. Ettekirjutuse täitmise tagamine
(1) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet ettekirjutuses või otsusega välismaalast kohustada järgima järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha.
(4) Sunniraha rakendatakse alates 90. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
(5) Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sunniraha võib korduvalt rakendada alates 90. päevast pärast eelmise sunniraha rakendamiseks antud täitekorralduse tegemise päeva.
IV teema. Õiguskaitsevahendite kohaldamine (riigivastutus)
KOHTUPRAKTIKA: Tallinna linn, RKHKm 3-3-1-29-08; Mugra, RKHKo 3-3-1-47-08; Pajker, RKHKo 3-3-1-57-09; Semjonova, RKÜKm 3-2-4-1-10; Lillemets, RKHKo 3-3-1-41-10
KAASUSED
1. P-le kuulub Audru vallas Pärnu lahe kaldal asuv kinnistu. Vabariigi Valitsus kehtestas määruse, millega võeti Audru poldri hoiuala rändlindude elupaikade säilitamise eesmärgil kaitse alla. Samal alal paikneb ka P kinnistu. P esitas halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse määruse tühistamiseks ulatuses, milles Audru poldri hoiuala hulka on arvatud ka talle kuuluv kinnistu. P leiab, et Vabariigi Valitsuse õigusakt on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane.
Halduskohus asus kohtuasja lahendades järgmistele seisukohtadele: 1) Vabariigi Valitsuse määrus on üldkorraldus; 2) haldusakti andmisel oli haldusakti põhjendamise kohustust küll rikutud, kuid haldusakti põhjendused olid kontrollitavad ; 3) Vabariigi Valitsus oli jätnud looduskaitseseaduse § 8 lg-s 3 ettenähtud ekspertiisi korraldamata; 4) Vabariigi Valitsuse kaalutlusõigus ei olnud Audru poldriala hoiuala määramisel sedavõrd redutseeritud, et ta pidanuks P kinnistu igal juhul hoiuala hulka arvama.
Analüüsige kohtu seisukohtadele tuginedes, kas Vabariigi Valitsuse määrus kuulub tühistamisele?
§ 3 lg 1 – oma õiguste rikkumise ulatuses. ekspertiis sooritamata – menetlusviga. piiride paika panemisel oleks ekspertarvamus olnud oluline, seega ikkagi oluline viga ja määrus tühine.
Looduskaitseseadus

§ 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek

(1) Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
(3) Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert).
(4) Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil puuduvad käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, keeldub kaitse alla võtmise algataja edasisest menetlusest, edastades ettepaneku tegijale eksperdi arvamuse koos kaitse alla võtmise algatamisest keeldumise otsusega.
(5) Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil on käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas käesoleva seaduse §-s 9 sätestatuga.
2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 2002. aastal maksukorralduse seaduse sätte põhiseadusevastaseks osas, mille kohaselt võis intressimäärad kehtestada rahandusminister. Maksuamet oli teinud 2000. aastal AS-le A ettekirjutuse tasuda tulumaks 500 000 krooni ja sellelt arvestatud intressid 200 000 krooni. AS A seda ettekirjutust ei vaidlustanud. Soojusenergiat tootev AS A varustab soojusenergiaga kahte valda, milles on kokku 30 000 tarbijat. A esitas 2003. aastal halduskohtule kaebuse, milles taotles tema suhtes tehtud ettekirjutuse sundtäitmise keelamist. Maksuamet vaidles A nõudele vastu, väites, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele ning soovi korral on A-l võimalik ettekirjutuse sundtäitmise õiguspärasust hiljem vaidlustada.
Kas A poolt esitatud nõude eeldused on täidetud ning kas nõue on esitatud tähtaegselt?
õiguskaitsevahend: RVS § 5 toimingust hoidumise nõude eeldused: toiming sooritamata, toimingu õigusvastasus – intresside osa on PS vastane. ettekirjutus sundtäitmise intresside osas on õigusvastane. subjektiivsete õiguste rikkumise oht – omandiõiguse rikkumine intressinõudega.
§ 5 lg 1 – hoidumisnõude esitamine põhjendatud seoses suure intressi summaga, võib tekitada rahalisi raskusi majandustegevuses.
3. Tartu linn esitas 10.10.2010 halduskohtule kaebuse, milles taotleb Puhja Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist, et Puhja vald tasuks Puhja valla haldusterritooriumil elanud, kuid Tartu lasteasutustes käinud laste eest Tartu linna poolt 2005. aastal kantud tegevuskulude katteks 100 000 krooni. Tartu linn oli esitanud 2005. aastal Puhja vallale tegevuskulude tasumiseks arved , kuid vald neid ei tasunud. Puhja vald teatas 15.09.2010 vastuseks Tartu linna poolt esitatud nõudele, et keeldub tegevuskulude tasumisest, sest nõude esitamise tähtaeg on möödunud.
Millist liiki nõudega on tegemist ning kas nõude esitamise tähtaeg on möödunud?
riigivastutuse seaduse alusel. § 6 lg 1, nõutakse võla tasumist. nõude esitamise tähtaeg: 30 päeva tähtaeg, hakkab lugema alates 15.09., seega tähtaeg ei ole möödunud – tähtaeg hakkab lugema hetkest, mil vald keeldus tasumast. § 75 HMS
Koolieelse lasteasutuse seadus
§ 27. Rahastamine
(6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.
4. Politseinik A oli parasjagu haiglas kriminaalasjas kahtlustatavaks tunnistatud isikut üle kuulamas, kui ta märkas, et on hilinemas politseiprefektuuri iganädalasele nõupidamisele. Ametiautoga prefektuuri tagasi sõites ületas A lubatud sõidukiirust, mille tulemusel kaotas tema auto talvise libeduse tõttu juhitavuse ning A sõitis otsa B sõiduautole, mis oli pargitud selleks mitteettenähtud kohas. B esitas Politsei- ja Piirivalveametile taotluse hüvitada talle liiklusavarii tagajärjel tekitatud 50 000 kr suurune kahju.
Kas riigivastutuse seadus kuulub kohaldamisele?
sisse ei olnud lülitatud sinine vilkur. RVS § 1 lg 2, eraisikulises suhtes ei kohaldata RVS. tegemist eraõigusliku suhtega, RVS § 1 lg 3 p 3, tekitatud kahju ei kuulub eraõiguslikku suhtesse . RVS ei kuulu kohaldamisele.
Liiklusseadus
§ 71. Eritalituse sõiduk
(1) Eritalituse sõiduk on:
1) kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk);
[…]
(2) Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib ametiülesannete täitmisel eirata käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1–4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust.
(5) Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse.
(6) Teised liiklejad peavad eritalituse sõidukile, millel on sisse lülitatud vilkur koos erisignaaliga või erisignaalita, ja sellise sõiduki poolt saadetavale sõidukile andma teed või vajaduse korral peatuma .
(7) Eritalituse sõidukite loetelu , nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord (Vabariigi Valitsuse määrus)

§ 1. Alarmsõidukid

(1) Alarmsõidukid on:
3) politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk;

§ 10. Eriseadmete kasutamine

(1) Alarmsõiduki juht võib kasutada eriseadmeid ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel.
(2) Helisignaalseadme võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal.
§ 17. Alarmsõiduki liiklemise kord
Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 « Liikluseeskiri » (edaspidi liikluseeskiri) nõuetest, välja arvatud §-de 76–78 nõuded [joobe- jm sarnased seisundid ; juhiloa puudumine] ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk.
5. A on Viru Vangla kinnipeetav. Vangla direktori käskkirja alusel paigutati A distsiplinaarkaristuse kandmiseks 26.03.2010 üheksaks päevaks 5 m2 suurusesse kartserisse.
A esitas 07.04.2010 Viru Vanglale taotluse, milles palus hüvitada kartseris valitsenud tingimuste tõttu talle tekitatud mittevaralise kahju. A hinnangul alandati nõuetele mittevastavas ruumis kinnipidamisega tema väärikust. Kartseri akna klaas oli katki ning seetõttu tekkis kambris tuuletõmbus. Kuna aknaklaasis oli läbiv mõra ja aken asus voodi kohal, ei võimaldanud hirm klaasi allakukkumise ees tal korralikult magada. Viru Vangla 27.05.2010. a otsusega jäeti A kahjunõue rahuldamata.
A esitas 25.06.2010. a halduskohtule kaebuse, milles taotles talle Viru Vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud 75 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. A leidis, et katkise aknaklaasiga kartserisse paigutamisega kahjustati tema tervist ning alandati tema väärikust. A väitel põhjustas tõmbetuul ägeda kurgumandli- ja keskkõrvapõletiku ning ta esitas kohtule arstitõendi, mille kohaselt diagnoositi tal need haigused paar päeva pärast kartserist vabastamist. A kordas vanglale esitatud väidet, et voodi kohal paiknenud katkine ja mõranenud aknaklaas tekitas temas hirmu ning ei võimaldanud tal korralikult magada. A märkis, et kahju tekkis talle ka seeläbi, et kartserisse paigutamise tõttu ära jäänud pikaajaline kokkusaamine abikaasaga tõi kaasa peresuhete purunemise.
Kohus tuvastas, et aknaklaasis oli olnud auk ning et tegemist oli köetava ruumiga. Tagantjärele ei olnud aga võimalik välja selgitada aknaklaasis olnud augu suurust, ruumi temperatuuri, kas kartseris oli tuuletõmbus ega ka seda, kas klaasis oli mõra.
Kas A nõue kuulub rahuldamisele?
Vangistusseadus
§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
(5) Kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
(8) Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
§ 41. Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine
(1) Kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.
§ 651. Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korral
(1) Kartser peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.
§ 45. Kinnipeetava kamber
(1) Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus , mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.
Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine (elamuseaduse alusel kehtestatud VV määrus)
7. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18°C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
20

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 881 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

881 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kati284 Õppematerjali autor

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused

haldusõigused Haldusõiguse kaasused

Sarnased õppematerjalid

doc

Haldusõiguse seminar nr 2

2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on

Haldusõigus

doc

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused

2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg.

Haldusõigus

pdf

Haldusõiguse seminarid - kaasus

!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA PÕHJENDADA !! Mõõdukus:põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk. Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja eelmisel õhtul tarbitud alk

Haldusõigus

345

pdf

HALDUSÕIGUS

Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich • Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus,

Kategoriseerimata

pdf

Näidiskaasus koos lahenduskäiguga

Haldusõiguse põhikursus Näidiskaasus koos lahenduskäiguga KAASUS OÜ Luxus peab Tartu kesklinnas asuva maja esimesel korrusel restorani. Sama maja teisel korrusel asuvad korterid, mille elanikud kasutavad ka maja taga asuvat aeda. Majaelanikke on restoranist öötundidel kostuv vali muusika ja klientide lärmamine juba pikemat aega häirinud ning nad on sellest teavitanud ka Tartu Linnavalitsust.

Haldusõigus

pdf

Halduso�igus

Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest

Haldusõigus

docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. Soodustav haldus- sooritushaldus- isikule antakse teatud soodustusi või tagatakse teatud sooritus. Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime. 1. 6. §6 Avaliku halduse seotus õigusega

Haldusõigus

doc

Haldusõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ..............................

Õigus

Rohkem sarnaseid