10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu e...
Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll)
Õppekavade võrdlus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Põhikooli riiklik õppekava Alustades kavade lugemist ja võrdlemist oli esimene koheselt märgatav erinevus see et, Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava aga määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustegevuse alused ja üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste laste eeldatavad
/lasteasutuse nimi/ /kuupäev/ Lapse vanemad: Nimi Isikukoo Töökoht ja amet, Elukoha d telefon, e-post aadress, telefon, e-post Ema Isa Alla 18-aastased lapsed perekonnas: Lapse nimi Sünniaeg Kool/lasteasutus Lapse kodune aadress ja telefon: Lapse kodune keel: Kohustan sõlmima lasteaiakoha kasutamise lepingu vastavalt XXXX Linnavalitsuse poolt kinnitatud vormile. 200 a. Nimi Allkiri
koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema
· Sõimed alates 8 nädalat kuni 3 aastased · Lasteaiad alates 3ndast eluaastast kuni kooliminekuni · Eelklassid 5aastased, kes pole varem koolis käinud (asuvad kooli juures) · Koolilasteaed 6-7aastased, kes on normaalse arenguga aga ei ole veel saavutanud vajalikku koolivalmiduse taset (klassis 15 last) · Päevahoid perekond või üksikisik võtab endale hoida kuni 3 last. Tihti on hooldajal ka enda isiklik laps. · Lastemaja tüüpi lasteasutus sõimeeast kuni 10aastasteni, elatakse perekonnana ning õpitakse ja mängitakse üheskoos. Koordineerijad noorsooametnikud, kirikuorganisatsioonid Lasteasutuste tööd koordineerivad noorsooametnikud, kirikulasteaedade tööd aga kirikuorganisatsioonid. Finantseerijad toetajad, lapsevanemad, omavalitsused Lasteasutusi finantseerivad toetajad e sponsorid, lapsevanemad ning linnade ja maakondade omavalitsused. Lisaks võivad seda teha ka kirikuorganisatsioonid, kommuunid,
kasvatustegevuse alused. Riiklik õppekava määrab kindlaks: 1) lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted; 2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korralduse; 4) 67aastase lapse eeldatavad üldoskused; 5) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 67aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 6) lapse arengu hindamise põhimõtted. Lasteasutuse õppekava lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille lasteasutus koostab RÕKi alusel. Rühma tegevuskava lasteaia õppekavast lähtuv ja konkreetsest laste rühmast tulenevate eesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks meetodite valimine. Üldõpetus terviklik õppesüsteem, kus keskendutakse koduloole. Üldõpetuses seotakse kõik õppeained tervikuks ühe keskse õppeaine teemade kaudu. Intergatsioon (lõiming) - ainevaldkondade nägemine ühise terviku osana. Integreeritakse teadmisi, oskusi ja
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
1) Hetkel kehtiva seaduse vastuvõtu aeg- Võeti vastu 19.11.2014 2) Mitmest ja millistest osadest koosneb hetkel kehtiv Eesti lastekaitse seadus Koosenb 11 osast. 2. peatükk Lapse õiguste ja heaolu tagamine 3. peatükk Lastekaitse korraldus 4. peatükk Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik 5. peatükk Lapse kohtlemise põhimõtted 6. peatükk Abivajav laps 7. peatükk Hädaohus olev laps 8. peatükk Perekonnast eraldatud lapse kaitse 9. peatükk Lasteasutus 10. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 11. peatükk Rakendussätted 3) Millised institutsioonid selle seaduse lausel koordineerivad lastekaitset ja on vastutavad lastekaitsetöö eest? Vabariigi valitsus ja kohalik omavalitsus 4) Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd? Lastekaitse alast tööd finantseeritakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest. 5) Leia ja too välja, milliste Eesti lastekaitse seaduses nimetatud õiguste ja
See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. 19. sajandi teine pool ja 20. Sajandi algus. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. Augustil 1840. Seal said käia 2-7 aastased lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862.a avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19.sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühing, hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine. Lasteaedade põhiülesanne oli laste järele vaatamine, tegevustest domineeris käsitöö. Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Lasteaia Selts
lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? Koolieelne lasteasutus ja õpetajad peavad vastutama selle eest, et lastel oleks mängimiseks ohutud tingimused ja mänguväljakud. Lasteaia ümbruses ei tohiks olla maani ulatuvat (tuletõrje)redelit, mida mööda saab laps üles ronida. Mänguväljakud peavad olema ehitatud silmas pidama ohutusnõudeid. Tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu
5. . // / 2000/ 1 .41, 2 .44. 6. .. : // / 2003 / 2, .3 6. 7. .. - . .: , 2003. 8. . , . , : . « ». 9. . // / 2007 / 9 .108 122. 10. .. . .: , 1999. 232 . 11. .. : . . . .: . . , 1999. - 394 . 12. . : . / . .: -, 2008. 192 . 13. .. «». . ., , 2006. 144 . 14. , .., , .., , .. (2002). : . . . .: . 15. Almann, S. & Kuusman, M. Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Haridusministeerium, 1999. 16. Kirsten A. Hansen, Roxane K. Kaufmann, Kate Burke Walsh Hea Alguse lasteaeda programm. Avatud Ühiskonna Instituut, 2003. l. 224. 17. Niiberg, T., Linnas, M. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: Atlex. 18. Tiko, A. & Almann, S. Arenguvestlused lasteaias. Kirjastus Ilo, 2006. l. 135 19. Veisson, M.& Suur, S. Koostöö lapsevanematega//Haridus/2005/12. l. 16-17. . 1. .
2009] (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); [RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010] 2) tervishoiuteenuse osutaja; [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. [RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009] (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud:
standardi järgi. Arenguvestluse läbiviimise põhjendus Arenguvestlusel on võimalus muuta oma hoiakuid ja arusaamu, paremate koostöösuhete loomine, lasteaiaõpetaja, lasteaia ja lapsevanema vahel. Arenguvestluse käigus tehakse kokkuvõtteid, õpitakse, mõeldakse, seatakse uusi sihte ja eesmärke, valitakse vahendeid ja korrastatakse suhteid. Arenguvestluse eesmärk Vähemalt korra aastas viib lasteasutus lapsevanemaga läbi arengu vestluse, mille eesmärgiks on hästi ettevalmistatud kohtumisel, usalduslikus ja sõbralikus õhkkonnas, omavahel arutleda lapse arengu üle, leida lapse arengu jaoks parimad tingimused. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida oma lapsest: anda hinnang lapse arengule; leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides; Ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi; Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta;
§ 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium (edaspidi üldhariduskool ja lasteasutus); 3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses; 4) gümnaasium; 5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas
psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem. Alusharidust pakuvad Eestis nii eakohaselt arenenud kui ja erivajadustega lastele koolieelsed lasteasutused. Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning valmistab ka erivajadustega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas ja edaspidi. 2–7(8)aastaste laste arendustegevus toimub erivajadustest, puude raskusastmest, perekonna eelistustest ja kohaliku omavalitsuse võimalustest sõltuvalt kas tava-, sobitus- või erirühmas. Tavarühmadena käsitleme nii vanuse järgi komplekteeritud rühmi (sõime- ja aiarühmad) kui ka liitrühmi, kus käivad erinevas vanuses lapsed
· shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut, · soole segainfektsioon üks haiguspuhang, haigestus 49 isikut, hospitaliseerimist vajas 5 isikut; · soole täpsustamata viirusnakkus kaks haiguspuhangut, haigestus 67 isikut, hospitaliseerimist vajas 52 isikut. Esinemise kohad: · haigla 7 · hooldekodu 1 · lastekodu 1 · koolieelne lasteasutus 1 · Spa-keskus 1 5 · keskkonnatekkene 2 · kaitsevägi 1. Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 11 haiguspuhangut. Haigestunute arv 127, mis moodustab 26% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 16 isikut. Etioloogiline struktuur: · A-gripp 3 haiguspuhangut, haigestus 29 isikut, hospitaliseerimist vajas 16 isikut;
Suitsetamistubakas 55,79 eurot/kilogramm 61 eurot/kilogramm Närimistubakas 55,79 eurot/kilogramm 61 eurot/kilogramm MILLISED PIIRANGUD ON TUBAKAGA KAUPLEMISEL? • TubS § 22 lg 1 kohaselt on tubakatoote jaemüük on keelatud müügikohas, mis paikneb järgmiste asutuste ruumides või nende piiratud maa-alal: laste hoolekandeasutus; koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool, avatud noortekeskus või noorte- ja projektlaager; haigla. • Lg 2 tubakatoote jaemüük on keelatud: kandekaubanduses; müügiautomaadist; tänava- ja turukaubanduses kaubandustegevuse seaduse § 17 tähenduses; apteegis; aktsiisilaos. ETTEVÕTJA KAASAAITAMISKOHUSTUS • TubS § 23 kohaselt peab ettevõtja, kes teostab tubakatoote jaemüüki kaupluses, rändkaupluses,
(Rästas, 2000.) Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja
Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased. Välja olid toodud viis valdkonda (kui lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, lisandus kuuenda valdkonnana eesti keel) koos soovitud tulemuste ja mida selleks õpetama pidi. 2008
potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengust. Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaed kui institutsioon koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus ( KLS § 1 lg 1). Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne ja kooskõlastatud tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Lasteaia õppekava leping, milles lasteaia personal lepib kokku ühises peaeesmärgis ning selles, kuidas selle poole liigutakse. Õppekava kirjeldab lasteasutuse põhitegevusest
vaimset ja kehalist arengut. Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998) Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004)
) Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv: 84 u) Selgita, kuidas on koolis tagatud lastekaitseseaduse § 36 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus? Lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab tagama lapsele iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. v) Olles tutvunud perekonda puudutavate seadustega, tee vähemalt üks argumenteeritud ettepanek iga seaduseteksti paranduseks või ümberkorralduseks. Põhiseadus Perekonnaseadus Paragrahv 10 punkt 1 tühisetuks kuulutamine Lastekaitseseadus Kooseluseadus 5
edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava
lapse sündi. Nõuandlate personali teadmiste taset ja aktiivsust püütakse tõsta koolituste, superviseerimise ja konsultatsioonide kaudu. (Tamminen, Räsänen 2006: 371) Negatiivne joon siinkohal on aga see, et liialt mitme organisatsiooni töö erivajadusega lapsega võib tekitada lapsevanemas trotsi, lapsevanem ei suuda süsteemi terviklikult tajuda. (Rantala jt 2009: 119) Rantala (Rantala jt 2009: 119) järgi jagunevad varajase sekkumise teenused nelja põhilisse gruppi: a. lasteasutus b. lastehaigla c. sotsiaaltöö d. teraapiad Lasteaia rühmad jagunevad: a. tavarühm: umbes 20 last rühmas b. integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas c. erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas Tavarühmas õpetab lapsi lasteaiaõpetaja, keda toetab aeg-ajalt lasteaia eripedagoog. Integreeritud ja erivajadustega laste rühmas on õpetajaks vastava väljaõppe saanud pedagoog (eripedagoog?). (Rantala jt 2009: 119)
kodus olla või lasta laps sugulastel hoida. Harva esines vastuseid, et laps viiakse pigem mõnda hoidu või lasteaeda. Alates 3. eluaastast vastati enamjaolt, et hariduslikel eesmärkidel viiakse laps pigem lasteaeda või lastehoidu. Siit hakkabki mõneti lahknema lastehoiu ja lasteaia tee. Nii lastehoid kui ka lasteaed on lasteasutused, mis võimaldavad koolieast noorematele lastele hoidu ja idee järgi ka mingit algharidust (Riigikogu, 1999). Lasteaed on seejuures riiklik ehk munitsipaalne lasteasutus ning lastehoid on eraettevõte. Lasteaias töötavad ainult ametialase väljaõppega õpetajad, kes tagavad lapsele enne kooli minekut piisava oskuste, käitumise ja suhtlemise pagasi, et laps oleks edukas edaspidi iseseisvalt. Lastehoidude kohta on aga tihtipeale levinud stereotüüp, et seal ainult vaadatakse lapse järele ning võimekusi arendavaid tegevusi seal üldiselt ei ole. Loomulikult on olemas ainult selle eesmärgiga lastehoidusid, kuid on ka lasteaedadesarnaseid asutusi olemas
lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused. Lasteasutus saab edastada põhilisi terviseväärtusi ja arendada laste sotsiaalseid oskusi, olles tervisliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mudeliks kodu kõrval. Ühelt poolt on haridusasutustel seadusandlusest tulenevad kohustused, teiselt poolt head võimalused laste tervise edendamiseks, riskikäitumise ja haiguste ennetamiseks, sest koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS 1
-et õpetajad kiidaksid sellist last rohkem, märkaksid tema pingutusi ja edusamme ning tunnustaksid neid -et õpetajad ei võtaks kõike sellise lapse poolt halvati öeldut isikliku solvamisena -et õpetajad ei saadaks last nii sageli teistest kaaslastest eraldi 7 -et õpetajad ei süüdistaks liiga kergekäeliselt last igas korrarikkumises, mis kollektiivis aset leiab -et õpetajad ei sildistaks last ,,lootusetuks", kellest lasteasutus peab püüdma vabaneda -et õpetajad ei räägiks kodustele vaid lapsega toimunud halbadest asjadest Mõlemad pooled ootavad koostööd ühise eesmärgi nimel- aidata last. Koostöö eesmärgiks on õppida lapsega käituma ühtsetel alustel nii, et lapsel kujuneks välja positiivne enesehinnang, enesekindlus ning et ta saaks oma tugevamaid külgi arendades ja neile toetudes leida oma koha elus. On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada
(2) Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. (3) Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. (4) Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Koolieelse lasteasutuse seaduses samuti käsitletakse erivajadusega lapsi. l? 6 (6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning põhikooli ja gümnaasiumiseaduse ?-s 50 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitusel. l? 14. Erivajadustega lapsed
kvaliteetsed uksed ja aknad ning hoonesse ette näha soojusvahetiga sundventilatsioon. Madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi [4]: · väikeelamu 120 kWh/(m²·a); · korterelamu 120 kWh/(m²·a); · büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 130 kWh/(m²·a); · ärihoone 160 kWh/(m²·a); · avalik hoone 150 kWh/(m²·a); · kaubandushoone ja terminal 160 kWh/(m²·a); · haridushoone 120 kWh/(m²·a); · koolieelne lasteasutus 140 kWh/(m²·a); · tervishoiuhoone 300 kWh/(m²·a). Kuidas saavutada madal energiavajadus? Selleks võiks välja tuua mõned olulisemad näitajad. Esiteks tuleks plaanitaval hoonel projekteerimisel ette näha väga head välispiirded. See tähendab, et soojustuse paksus oleks 200 kuni 300mm vahel. Välispiiretega seoses tuleks tähelepanu pöörata ka akendele. Aknad peaksid olema hea soojapidavuse ja mõistliku suurusega. Tänapäeval toodavad
Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1. augustil 1840. Seal said käia lapsed, kes olid pärit vaesest perest. 1862. aastal avati Eestimaa Abistamisseltsi lasteaed, mis oli esimene lasteaia nime kandev lasteasutus. 19. sajandil avati veel mitmeid kasvatusasutusi, üks näiteks oli Väikelaste Hoolitsusühingu Väikeste laste hoid, mis oli hiljem tuntud Tallinna 10. Lasteaiana. Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine. Lasteaedade põhiülesanne oli laste järele vaatamine, tegevustest domineeris käsitöö. Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905
pere on omanäoline ja unikaalne. Hea koostöö algabki eelkõige lasteaiaõpetajast, tema väärtushinnangutest, suhtlemisoskusest, professionaalsusest ja hoiakutest. Õpetaja isikul on väga suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised kujunevad lastel. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Almann, S., Luuri, J., Reinap, L. (1995). Tea & Toimeta nr.6, 3-47. Tallinn: Ilo. Almann, S., Kuusmann, M. (1999). Kodu ja lasteasutus koostöös. Lapsevanema ja kasvataja käsiraamat. Tallinn: Ilo. Almann, S. (2000). Kodu ja lasteasutuse koostöö: planeerimine, läbiviimine ja hindamine. Tallinn: Ilo. Арнаутова, Е. (2004). Социалъное самочувствие семъи. Дошколъное воспитание 6, 57- 63. Elango, A. (1934). Kasvatusteadus. Käsiraamat tegelikele kasvatajaile, õpperaamat gümnaasiumi majapidamisharude naiste kodumajandus- ja täiendkoolile. Tartu: Noor- Eesti Kirjastus
22.00st kuni 10.00ni. Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuteenuse osutaja; 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või
üldehitus- ja viimistlustööd hooviala elamurajooni poolse sadevee drenaazi paigaldus; hooviala vana asfaldi pinna parendus või uue pinnakatte paigaldus; liivakastide ümbruste laudistus; küttesüsteemi, vee- ja kanalisatsiooni pidev regulatsioon ja optimeerimine ( säästlik majandamine); ruumiprogrammi optimeerimine. 8 3.6.Rahastamine VARA Loodav lasteasutus on linna allasutus ja tema varade kasutamine ja käsutamine toimub KOV volikogu kehtestatud korras. Lasteaia tulud on KOV tulud. Koolieelse lasteasutuse seadus: vastu võetud 18.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 27, 387), jõustunud 27.03.1999, osaliselt 1.01.2000 paragraf25. EELARVE Lasteaed KOV allasutusena omab alaeelarvet KOV eelarves. Lasteaia eelarveprojekti koostab KOV poolt eraldatud summa piires lasteaia juhataja ja esitab selle heakskiitmiseks hoolekogule EELARVEPROJEKT 1.09
meie alkoholi kontrollipoliitikat: alkoholijaemüüki võivad Eestis teostada kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad; alkoholijaemüügi õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele; alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate asutuste ja organisatsioonide ruumides/territooriumil ning juhtudel: koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager, tervishoiuasutus, hoolekandeasutus, kiosk, kinnipidamisasutus, kaitseväeosa, aktsiisiladu, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis, kandekaubandusena, lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal;
Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone Tantsusaal, diskoteek, kasiino Klubi, rahvamaja Muuseum Kunstigalerii Raamatukogu Arhiiv Teaduskeskus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone Huvialakooli õppehoone Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium
Kui tahame, et lapsed areneksid loomulikult ja vastavalt oma võimetele, peavad nad saama veeta aega koos teiste lastega ja samuti peab neil olema võimalus mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga. (Einon 2003) Hea koostöö kodu ja lastevanemate vahel on heaks hüppelauaks lapse arengus. Ema-isa saavad lapse kehalisele arengule kaasa aidata, ärgitades järeltulijat liikuma ning luues talle selleks tingimused. Mida rohkem rõõmu suudab pere ja teda toetav lasteasutus üheskoos liikumisest ja sportimisest tunda, seda aktiivsem, osavam, enesekindlam ja tervem kasvab ka laps. (Lusti 2006) Kui lapse liikumistarve on rahuldatud, siis on laps tavaliselt ikka rõõmus. Rõõmus liikumine aga arendab alati last. Seda on kõige lihtsam saavutada midagi üheskoos tehes. Laste jaoks ei ole sport kehaliste võimete võrdlemine, vaid pigem elav ühistegevus koos sõpradega, perega jne. Ütleksin Anu 4
võimalusi enesetäienduseks. Olulisim on, et laste arengu hindamine toimuks kogu elu positiivses laadis, oleks kõigile osapooltele innustav ja toetav, mitte hirmutav ja raske. On tähtis märgata arengu neid külgi, mis vajavad toetust ja tugevdamist ja juhtida neile vajadustele tähelepanu. Järjepidevalt olukorda jälgides, märgata muutusti, vajadusel korrigeerida tegevusplaane. Tegutsedes meeskonnana (lapsevanemad, lasteasutus, vajadusel eriala spetsialist või arst) on tähtis arengu hindamise regulaarsus, muutuste märkamine ja reageerimine, ülesannete jaotus, innustav koostöö. Just koostöö kõigi osapoolte vahel ja järjepidevus on siin olulised märksõnad.
pidades silmas lapse isiksust tervikuna. Individuaalse tööviisi väärtustena tuuakse esile laste võimalus töötada iseseisvalt, oma huvide ja võimete kohaselt ja individuaalses tempos. Individuaalne töö aitab kaasa kasvatusülesannete täitmisele, suureneb omandatava info maht ja intellektuaalne aktiivsus ning iseseisvus. Lapsed õpivad oma arvamusi paremini põhjendama. Individuaalse töö puhul ei ole lapsel objektiivses mõttes rühmakaaslaste ees kohustusi. (Liimets, 2001.) Kui lasteasutus on lapsele meeldivaks tegevuspaigaks ja ta märkab, et tema eest hoolitsetakse, siis kasvab ja tugevneb lapse eneseteadvus ja eneseusaldus (Eisen, 1992.). Seega tuleb õppe- ja kasvatustegevust kohandada lapse individuaalsusega, et soodustada lapse arenemist igakülgseks isiksuseks. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piiridesse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Üksik isiku arenemist tuleks suunata selliselt, et ta tunnustaks sotsiaalseid väärtusi
üleskasvatamise järjepidevust: KOVi lastekaitsetöötaja peab asenduskodu või isiku valimisel lähtuma lapse üleskasvatamise järjepidevusest ning säilitama võimalusel lapse etnilise, usulise, kultuurilise ja keelelise päritolu (lg 1) ning lapse perekonnast eraldamise põhjuste äralangemisel aitama lapse tagasi perekonda, osutades selleks eelduste loomiseks vajadusel lapsele ja perele abi (lg 5); lastekaitsetöötaja, last kasvatav isik või lasteasutus peab võimalusel säilitama ja toetama perekonnast eemal viibiva lapse ja tema pere vahelisi suhteid (lg 2); õdesid-vendasid võib pärast perekonnast eraldamist lahutada vaid äärmuslikel juhtudel (lg 3) ning lapse eestkostjaks määratud KOV peab hoolitsema tema sidemete säilimise eest kodukohaga, looma lapsele tingimused elukohta tagasitulemiseks ja aitama kaasa tema elluastumisele (lg 4)
ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni. (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuteenuse osutaja; 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud: 1) aktsiisilaos; 2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis;
eksisteerinud juba üle poole sajandi ning ei kujuta veel ohtu sealsetele elanikele, näitas TTÜ’s tehtud põhjalik uuring. Siiski nende hoonete elamistingimused ei vasta tänapäeva nõuetele ja inimeste vajadusele. Lähitulevikuks plaanitakse kas korterite renoveerimist või uute ehitamist. Orgaaniline arhitektuur Tartu loodusmaja Esimest korda avati sarnane hoone Tartus 1953. aastal, kui loodi uus kooliväline lasteasutus – Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaam. 1968. aastal nimetati hoone ümber Tartu Noorte Loodussõprade majaks ja 1988 Tartu Noorte loodusmajaks. Hoone asukoht ja funktsioon on alati olnud sama, Lille tn 10, muutunud on hoone maht ja arhitektoonika. 2010. aastal kuulutati välja arhitektuurikonkurss. Konkursi eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus keskkonda sobivale, energiatõhusale, passiivmaja elementidega ühiskondlikule hoonele
2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus või gümnaasiumi või peale seda hariuds käib sinna alla? Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine. Lapse potensiaaln peaks saama maksimaalselt välja arendatud. Koolieelse: Mis tahes arengut peab lasteasutus soodustama, TEHES seda individuaalseid iseärasusi ja vajadusi arvestades. Mitte iga lapsel pole see punkt täidetud. Lapsed langevad lasteaiast välja, sest neil on iseärasused, millega lasteaiad ei suuda toime tulla. Nt tehakse lapsevanemale ettepanek, et ta lastaaeda väga ei tuleks. Kahjuks selle paragrahviga meil on raskusi ja puudusi. Põhikooli: Üldine alus, mida koolis tehakse ja millega tegeletakse, mis arenguvaldkondi ta toetab lapsel.
Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll. Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt
Sõjategevuse siinmail lõppemise järel koliti tagasi oma endisse majja. Enne oli aga vaja ruumid remontida, sest need olid olnud kaks aastat Saksa sõjaväe kasutuses. Tööd sai lasteaed alustada 1945. a jaanuari alguses, esialgu tuli kokku 85 last. Üks kasvatajatest oli Arvo Pärdi ema Linda. 1. lasteaed tegutses oma majas Kreutzwaldi 2 - Koidula 14 kuni uue lasteaiahoone ehitamiseni Lille tänavas. See sündis 1969. aastal ja uutes ruumides sai 1. lastepäevakodust linna tollane suurim lasteasutus. 1970. a kolis vanasse lasteaia majja (Koidula 14) Rakvere pioneerimaja.9 Tänapäeval tegutseb majas Kauri lasteaed ning muusikakool.10 7 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 110 8 O. Kirss, Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni 1944. aastani. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2003, lk 155 9 Odette Kirss, Rakvere esimesed lasteaiad ja päevakodud. Virumaa Teataja 21.11.2007 10 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 113 Karmeli koguduse kirik
õiguspärane? Analüüsige vallavalitsuse argumente. lepingu õigusliku aluse muutmine § 103, § 102 lg 4 ei ole argument, et nemad oma määrust muutsid, et siis saaksid kohe ka lepingut muuta. seega ei tohi ühepoolselt lepingut muuta, avaliku õiguse kahjustamine on lastele vähem raha määramine, mitte vallavalitsuse raha nappus. § 67 õiguskindlus. ei ole õiguspärane muutmine. Erakooliseadus § 2. Erakooli mõiste ja liigid (2) Erakooli liigid on: 1) koolieelne lasteasutus § 22. Finantseerimine (1¹) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel. Koolieelse lasteasutuse seadus § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest
Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone Tantsusaal, diskoteek, kasiino Klubi, rahvamaja Muuseum Kunstigalerii Raamatukogu Arhiiv Teaduskeskus Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Kutseõppeasutuse õppehoone Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone Teadus- ja metoodikaasutuse hoone Huvikooli õppehoone Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor,
annaabi.ee 
