Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
2016 kevadsemester

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused


III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus
KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm , 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest ; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12
Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg.
See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud.
KAASUSED
  • Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse. PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi, mille palus lisada oma 10.10.2013 taotluse juurde. PRIA peadirektori 03.12.2013. a otsusega keelduti HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumise tõttu haldusmenetlust uuendamast.
    Kas PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkiri kehtib?
    Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

    § 1. Seaduse reguleerimisala


    (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

    § 11. Makseagentuuri otsus


    (2) Kui käesoleva seaduse alusel PRIA või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teise asutuse või isiku tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti. Muu otsuse kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul, kui Euroopa Liidu asjakohases määruses ei ole sätestatud teisiti.

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
    1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine + Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus §11 lg 2, et muu otsuse kohta avaldatakse PRIA pealehel. Eriseadus § 11 lg 2 lubab teha veebilehel teatavaks ja teatavakstegemisega järelikult 25.11.2013 jõustus. Kui ta 27.11 saatis täiendavat teavet, ja PRIA ültes, et haldusmenetlust ei uuendatud.
    Kui haldusakt on antud ja jõustunud, siis ta omandab kehtivuse ja kui ta on kord kehtivuse omandanud , siis haldusorgan , adressaat ja muu menetlusorgan muutub seotuks, ta kohustab kõiki ja ta on ametlik dokument ja seda ei saa lihtsalt ära kaotada. Kui ta kaks päeva hiljem esitas täiendavaid dokumente. Üldreegel on see, et kui 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättetoimetamist pöördub haldusorgani poole, siis reeglina peaks sellelt inimeselt küsima , kas nad tahavad vaiet esitada.
    2. Erandid:
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2)
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine
    1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2) +
    2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) +
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv.
    2. Kultuuriministri 15.01.2013. a käskkirjaga määrati 2013. a II poolaastaks riiklikud spordistipendiumid sportlastele ja tegevustoetused spordiklubidele. Sõudja Joonas Joonapoja ja MTÜ Spordiklubi Vastutuul taotlused jäeti rahuldamata. Kultuuriministri käskkiri saadeti J. Joonapoja taotluses nimetatud elukoha aadressile lihtkirjaga. Spordiklubi Vastutuul e-posti aadressile saadeti teade, et ministri käskkirjaga on võimalik tutvuda kultuuriministeeriumi veebilehe kaudu. J. Joonapoeg väidab, et ta pole kultuuriministri käskkirja kätte saanud. Spordiklubi Vastutuul sai küll e-kirja kätte ja leidis vajaliku info ministeeriumi veebilehelt üles, kuid on seisukohal, et käskkirja pole talle seniajani nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
    Kas kultuuriministri 15.01.2013. a käskkiri kehtib?

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
    1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine + § 62 lg 5
    2. Erandid:
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2) § 26 lg 1 Joonase puhul, peab teavitama tähitud kirjaga HMS § 27 lg 1 – dokumente võib saata elektrooniliselt , kui on olemas nõusolek. Antud juhul pole nõusolekut, seda ei saa üldse käsitleda kui kättetoimetamist vaid teavitamist, et selline käskkiri on antud. Kaasuses on kirjas, et e-posti aadressile teade, et käskkirjaga on võimalik tutvuta veebilehel, seega ei ole haldusakti kui sellist saadetud ja kättetoimetamine peab toimuma viisil, et inimesel on võimalik veenduda selles millised on tema õigused ja kohustused. Seega see ei anna teada, millised on inimese õigused ja kohustused. Üks nüanss on veel, nimelt HMS § 27 lg 1 ütleb, et kui dokument saadetakse elektrooniliselt, siis peab olema lisatud digitaalallkiri. Seega see ei kehti.
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine +
    1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2)
    2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) +
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv.
    Tuginedes HMS § 26 lg 1 on rikutud seda, et pidi saatma tähtkirjaga aga saadeti lihtkirjaga, seega Joonase osas Kultuuriministeeriumil on tõendamiskoormis, kas ta suudab ära tõendada, et Joonas on kätte saanud selle. NB! Küsimus on ka selles, et millist aadressi kasutatakse. Kaasuses on toodud, et käskkiri saadeti nimetatud elukoha aadressile, see on õigusliku tähtsusega asjaolu, sest HMS § 26 lg 1 ütleb, et menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil.
    3. Tartu Vangla direktori 12.06.2013. a käskkirjaga määrati kinnipeetav K. vangla majandusosakonda tööle koristajana. Vanglaametnik R. andis 14.06.2013 kell 02.00 K.-le korralduse tööle asuda . K. keeldus tööle asumast, sest tema hinnangul on öösel töötamine õigusvastane. Vanglaametniku R. korralduse eiramise tõttu määrati K.-le Tartu Vangla inspektor -kontaktisiku S. 10.07.2013. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitus .
    K. on seisukohal, et ta ei pidanud vanglaametniku R. korraldust täitma, sest see oli HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine. Lisaks leiab K., et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul S. puudus distsiplinaarkaristuse määramise pädevus , sest VangS § 64 lg 4 ja § 106 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla direktori pädevuses.
    Andke hinnang, kas vanglaametniku R. korraldus ja inspektor-kontaktisiku S. käskkiri on tühised.
    Vangistusseadus

    § 37.  Töökohustus


  • Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

    § 64.  Distsiplinaarmenetlus


    (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul.

    § 67.  Kinnipeetava kohustused


    Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud:
    1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele;

    § 105.  Vangla


  • Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus , mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. […]
    (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega.

    § 1051.  Vanglateenistus


    (2) Vanglateenistusse kuuluvad:
    1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad;
    2) vanglad .

    § 106.  Vangla direktor


    Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid.

    Vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72)

    § 17.  Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus


    (1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel.

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
    1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine +
    2. Erandid:
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2)
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine
    1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2) +
    2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) +
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Haldusakt kuulub/ei kuulu sundtäitmisele.

    Korraldus tööle asuda, ning käskkiri distsiplineermise karistus . Ta oli kohustatud korraldust tööle asuda täitma, kui me ei leia ilmselgeid tühisuse aluseid. Siis ta endiselt kehtib, see ei kohusta toime panemist õigusrikkumist ning sellel alusel ta ei ole tühine ja järelikult saab ka distsiplinaarkaristuse määrata seega mõlemad kehtivad.
    4. A.-le kuulub Tara vallas asuv Kure kinnistu . Tara Vallavalitsuse 10.10.2010. a korraldusega kehtestati Kure kinnistu detailplaneering, millega määrati kindlaks, et Kure kinnistule võib rajada kuni 2- korruselise ehitise, mis sobitub piirkonna puitarhitektuuri. Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a korraldusega anti A.-le Kure kinnistule 3-korruselise betoonehitise rajamiseks ehitusluba. Tara Vallavalitsuse 11.11.2013. a korraldusega anti Kure kinnistule rajatud ehitisele kasutusluba.
    Kuna Tara Vallavalitsus jättis Kure kinnistuga piirneva Kaarna kinnistu omaniku B. Kure kinnistu ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustesse kaasamata, sai B. neist dokumentidest teada alles 2013. a detsembris. B. soovib esitada kohtule ehitusloa ja kasutusloa tühistamise kaebuse.
    Kas Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a ja 11.11.2013. a korraldused kehtivad?
    Ehitusseadus

    § 23.  Ehitusloa väljastamine


      (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus .
    § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine
    (1) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
  • ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule […]
    § 25. Ehitusloa kehtivus
    (1) Ehitusluba on tähtajatu, väljaarvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
    (2) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast.
    § 32. Ehitise kasutusluba
    (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.
    § 33. Kasutusloa väljastamine
    (1) Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks asutus, kelle pädevuses on ehitusloa väljastamine (edaspidi kasutusloa väljastaja).
    (3) Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele […].
    § 34. Kasutusloa väljastamisest keeldumine
    (1) Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
    8) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele.
    § 35. Kasutusloa kehtivus
    (1) Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
    (2) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.

    12.12 ehitusluba

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62) +
    1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine + kaasuses ei ole teavet, eeldame siin, et see on A-le teatavaks tehtud.
    2. Erandid:
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2)
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine +
    1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2)
    2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03) +
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) -
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp +
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv ja mingil hetkel kehtivus lõppes, kuna maja sai valmis. Kas ehitusluba saab realiseeritud siis, kui maja saab kasutusloa. Kasutusluba on haldusakt, mis tuvastab jur fakti, et maja vastab kõikidele kehtivatele nõuetele.

    11.11.2013

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
    1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine + infot pole, võime eeldada
    2. Erandid:
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2)
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine +
    1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2)
    2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) +
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Kui B sai teada detsembris 2013, et kunagi anti ehitus ja kasutusluba, siis teatavaks tegemise hetkest hakkab temal kaebetähtaeg jooksma , ta saab kaebuse kasutusloa peale esitada, ehitusloa peale ei saa esitada, sest see enam ei kehti.
    5. Veterinaar - ja Toiduameti (VTA) Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja 10.10.2013. a ettekirjutusega kohustati Kose vallas tegutsevat Tiidu Toit OÜ-d Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 178/2002 art 14 lg-te 1 ja 6 ning toiduseaduse (TS) § 22 lg-te 1 ja 3 alusel peatama Hiina päritolu meepartii 09/2014 edasine käitlemine (sh turustamine) ja kutsuma hiljemalt 14.10.2013 turult tagasi Tiidu Toit OÜ poolt müüki suunatud sama meepartii tooted. Ettekirjutuse kohaselt sai VTA katseproovi alusel 08.08.2013 teada, et Tiidu Toit OÜ poolt turustatavas meepartiis 09/2014 sisaldub inimese tervisele ohtu kujutav aine klooramfenikool. Ühtlasi kohustati Tiidu Toit OÜ-d andma VTA-le hiljemalt 14.10.2013 teada meepartii 09/2014 ladustamise koht. Ettekirjutuses selgitati, et Tiidu Toit OÜ jäeti menetluses ära kuulamata HMS § 40 lg 3 p 1 alusel. Samas ettekirjutuses tehti sunnivahendi rakendamise hoiatus , mille kohaselt rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha 600 eurot.
    Ettekirjutus saadeti Tiidu Toit OÜ-le 10.10.2013 e-posti teel. Kuna ettevõtte sekretär oli puhkusel, sai Tiidu Toit OÜ ettekirjutuse kätte 16.10.2013. Tiidu Toit OÜ saatis 16.10.2013 kõigile oma koostööpartneritele kirja, milles selgitas olukorda ja palus „kauplustest tagasi kutsuda Hiina päritolu meepartii 09/2014“. Kirja koopia saadeti samal päeval teadmiseks ka VTA-le.
    VTA Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja tegi 17.10.2013 korduva ettekirjutuse, millega määras 10.10.2013. a ettekirjutuses nimetatud kohustuste täitmise ajaks 19.10.2013. Ühtlasi rakendati Tiidu Toit OÜ suhtes TS § 50 lg 4 alusel 10.10.2013. a ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu sunniraha 600 eurot.
    Tiidu Toit OÜ on seisukohal, et VTA 10.10.2013. a ettekirjutus on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. Alternatiivselt on ta seisukohal, et see ettekirjutus on tema seisukohtade ära kuulamata jätmise tõttu õigusvastane – Tiidu Toit OÜ 09.09.2013 tehtud vastuproovi kohaselt ei sisaldanud meepartii 09/2014 inimesele ohtlikke aineid.
    VTA 17.10.2013. a ettekirjutus on Tiidu Toit OÜ hinnangul HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine, sest ta on täitnud VTA 10.10.2013. a ettekirjutuse, niivõrd kuivõrd see oli 17.10.2013 seisuga võimalik. Alternatiivselt on ta seisukohal, et VTA 17.10.2013.a ettekirjutus on asendustäitmise ja sunniraha seadusega vastuolus .
    Andke Tiidu Toit OÜ seisukohtadele hinnang.
    Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 178/2002
    Artikkel 14. Toiduohutusnõuded
    1. Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.
    […]
    6. Kui ohtlik toit on sama tooteklassi või -liigi toidust koosneva partii või kaubasaadetise osa, siis eeldatakse, et kogu selle partii või kaubasaadetise toit on samuti ohtlik, välja arvatud juhul, kui üksikasjaliku hindamise järel puuduvad tõendid selle kohta, et ülejäänud osa toidupartiist või -saadetisest on ohtlik.

    Toiduseadus


    § 1. Seaduse reguleerimisala


    (1) Käesolevas seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. […]
    (5) Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

    § 22. Käitleja kohustused käitlemisel

    (1) Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.


    […]
    (3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toitu.

    § 47. Järelevalveasutused


    (1) Veterinaar- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades […].

    § 50. Järelevalveametniku ettekirjutus


    (1) Õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
    1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
    2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning
    3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid .
    (2) Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemise korral on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada isikut toitu käitlemisest ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid valmistamisest, töötlemisest ja turustamisest kõrvaldama.
    […]
    (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
    Harjumaa Veterinaarkeskuse põhimäärus (Põllumajandusministri 14.06.2007.a määrus nr 93)

    § 8.  Veterinaarkeskuse juhataja ülesanded


    (1) Veterinaarkeskuse juhataja:
    1) juhib Veterinaarkeskuse tööd ning koordineerib, suunab ja kontrollib Veterinaarkeskuse ametniku ja töötaja tegevust Veterinaarkeskuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmisel; […]
    9) teostab teenistuslikku järelevalvet määruse 5. peatüki kohaselt;
    […]
    12) täidab talle seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, põllumajandusministri määruse või käskkirjaga ning Ameti peadirektori käskkirjaga, kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid;
    13) Veterinaarkeskuse juhataja teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid.
  • Veterinaarkeskuse juhatajal on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, põllumajandusministri määruse või käskkirja või Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes ja Veterinaarkeskuse asjaajamise korraldamiseks käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi.
    Juriidline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest- see on öeldud tavaposti mitte elektronposti kohta.

    10.10.2013 haldusakt

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    Väide, et akt on tühine- Toiduseadus § 47 lg 1 järgi veter teostab kõikides valdondades ja järelikult on ametil järelevalve pädevus. Edasine pädevus § 50 lg 1 järelevalve ametnik teeb ettekirjutuse- tuleneb põhimäärusest. § 8 lg 1 p 13. Seega pädevust polnud rikutud ja tühine ei ole.
    Väide, et teda ei ole ära kuulatud- neil oli piisavalt aega, et temaga ühendust võtta. – HMS § 40 lg 3 p 1 võimaldab jätta ära kuulamata- kuna 2 kuud on teadasaamise ja ettekirjutuse vahel, siis tekib küsimus, et kahe kuu jooksul ei jõutud teda ära kuulata. Järelikult ettekirjutus on õigusvastane.
    Kas formaalse rikkumise tõttu tuleks kohtul haldusakt tühistada või mitte ? – HMS § 58 kui rikutakse menetluse ja vorminõudeid- ei mõjuta asja sisulist otsustamist. Formaalne rikkumine võis mõjutada ka materiaalset õiguspärasust.
    e-posti teel saata võib kui inimene lubab, et talle saadetakse. Eeldame, et oli nõusolek ja järelikult ta võis saata. Alates sellest hetkest on kättetoimetatud algab kaebetähtaeg. E-kiri on kättetoimetatud alates sellest hetkest kui ta jõuab vastaspoole serverisse.
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62) +
    1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine
    2. Erandid:
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2)
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine +
    1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2)
    2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) +
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv.

    17.10.2013 haldusakt


    ettekirjutus on tühine- see on tühine, sest esimene ettekirjutus, mis saadeti oli
    võimatu – ta ei saa täita seda ettekirjutust sest see on juba täidetud.
    NB!ASENDUSTÄITMINE JA SUNNIRAHA EI TULE EKSAMILE

    C. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus


    (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes)
    I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
    1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine +
    2. Erandid:
    a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2) ?
    b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3)
    II. Tühisuse aluste puudumine +
    1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2)
    2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03)
    III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) +
    1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt
    2. Tühistamine kohtu poolt
    3. Kehtivusaja lõpp
    4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine
    Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. Haldusakt kuulub/ei kuulu sundtäitmisele.
    13
  • Vasakule Paremale
    Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #1 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #2 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #3 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #4 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #5 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #6 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #7 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #8 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #9 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #10 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #11 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #12 Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 206 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Haldusõigus seminar nr 3

    Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg.

    See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud.

    Sarnased õppematerjalid

    Haldustegevusvormid Haldusakt-Määrus-Haldusleping-Toiming
    40
    doc

    Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming.

    Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt:

    Haldusõigus
    Halduso igus
    70
    pdf

    Halduso�igus

    Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest

    Haldusõigus
    HALDUSÕIGUS
    345
    pdf

    HALDUSÕIGUS

    Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich • Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming.

    Kategoriseerimata
    TÜ Haldusõiguse konspekt
    72
    docx

    TÜ Haldusõiguse konspekt

    halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. Soodustav haldus- sooritushaldus- isikule antakse teatud soodustusi või tagatakse teatud sooritus. Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime. 1. 6. §6 Avaliku halduse seotus õigusega

    Haldusõigus
    Haldusakti kehtetuks tunnistamine
    20
    doc

    Haldusakti kehtetuks tunnistamine

    Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! Keht

    Haldusõigus
    Haldusõiguse kaasused
    20
    doc

    Haldusõiguse kaasused

    Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale.

    Haldusõigus
    Haldusõigus
    84
    doc

    Haldusõigus

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ..............................

    Õigus
    Haldusõiguse seminar nr 2
    36
    doc

    Haldusõiguse seminar nr 2

    2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on

    Haldusõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun