50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
98 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anton Lepp
Õppematerjali autor
(edaspidi asi) tunnistamiseks kultuurimälestiseks (edaspidi mälestis) võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eelkõige kohaliku omavalitsuse organid, Muinsuskaitseameti ametnikud, Eesti Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud või valdajad. (2) Asja tunnistamisele mälestiseks võib eelneda selle ajutise kaitse alla võtmine «Muinsuskaitseseaduse» § 11 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. § 2. Ettepaneku tegemine (1) Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse, aadressi ja võimaluse korral foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet hindab [kultuurimälestiseks tunnistamise] ettepaneku põhjendatust ja menetlusse võtmise korral edastab selle arvamuse saamiseks asja asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ning asja omanikule või valdajale. Arvamuse esitamiseks annab Muinsuskaitseamet tähtaja. Arvamus on Muinsuskaitseametile soovituslik.
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotl
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane h
● PÕ või muud subjektiivset õigust piirav haldusakt/toiming vajab volitust. Haldusakti/toimingu tegemise kõik olulised eeldused peab sätetama seadusandja ise. ○ Olulised on nt koosseisutunnused ja õiguslik järelm ● Koormava haldusakti/toimingu volituse kehtestamise õiguse delegeerimine on üksnes piiratud juhtudel. Määrusandja ei tohi ilma seadusliku aluseta kehtestada Näidiskaasus: K on noor viiuldaja. Ta soovib suvel mängida Tallinna vanalinnas tänaval – inimeste rõõmuks – muusikat. Sõber ütleb talle, et K peab taotlema enne esinemist luba. K kahtleb, kas see on põhiseaduspärane – pillimäng on ju PS § 19 lg-ga 1 kaitstud! Kas K-l õigus? ● Tallinna Linnavolikogu määrus „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord“ § 3
... ja ajalooline areng Eestis • Eesti haldusõigus oli nii enne II Maailmasõda kui on ka täna igati kaasaegne. • Eestis loodi halduskohus (administratiivkohus) 12.02.1919. • 30.12.1935 riigivanema dekreet - administratiivmenetluse seadus - reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (küllaltki sarnaselt täna kehtiva haldusmenetluse seadusega). 14 15 16 Halduskohtud (taas)loodi Eestis koos iseseisvuse saavutamisega 1993. a. Põhiseaduse 148. Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Haldusõiguse üldosa arengu jaoks on määrava tähendusega aasta 2002. – haldusmenetluse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus, halduskoostöö seadus, avaliku teabe seadus. Lisaks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (2004).
PPA lükkas A rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 alusel. PPA luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2 ja 9 alusel ning ei tunnustanud taotlejat täiendava kaitse saajana, sest esinevad VRKS § 22 lg 3 p-s 4 sätestatud alused. A telefonist leiti helifail ühe Islamic Movement of Turkmenistan liidri loenguga, sadu erinevaid terroristlike rühmituste edastatud uudiseid Süüria sõja kohta koos piltide ja araabiakeelsete Allahi ja prohvet Muhamadi ülistustekstidega, samuti ülistustega märtritele, erinevaid pilte relvastatud grupeeringute logode ja nimetustega ning pilt venekeelse tekstiga „sõbrad, elame šariaadis.“ PPA leidis, et kaebaja ei ole käsitatav pagulasena VRKS § 4 lg 1 järgi, sest ta ei põgene tegeliku tagakiusu eest, vaid soovib vältida karistust talle süüks pandava õigusrikkumise eest.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lõikes 1 järgmiselt:
8. §8 Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid 1. Põhiseaduse printsiibid kujutavad endast väärtusmastaape, mis selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom. Seepärast vajavad printsiibid konkretiseerimist. Nad tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õigusnormidega. Printsiipide ja normide seotus lähtub sellest, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Samas on printsiibid aluseks normide põhjendamiseks ja tõlgendamiseks. PS printsiibid on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on nad mõõdupuuks seaduste sisu kindlaksmääramisel ja normide õiguspärasuse saavutamiseks. Seadusandjal on õigus ja kohustus konkretiseerida PS printsiipi vastavates normides.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid