Haldusõiguse seminarid - kaasus (0)

!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA  PÕHJENDADA !!  Mõõdukus:​ põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk.     Kaasus 1 ​(koost. A. Lott)  Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel                     mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis.  V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja                           autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema                             harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V                         tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk.  V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl                             18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena,                                 sest kaalub 100 kg ja eelmisel õhtul tarbitud alkoholi kogus ei olnud suur. V-le meenus kl                                 13:00, et oli unustanud vihmavarju restorani. Kuna V tundis, et on kaine, sõitis ta autoga                               vihmavarju ära tooma. Kui politsei V peatas, selgus, et tema joove oli 1,01 mg/l. V-l on                                 südamehäired, kõrge vererõhk ja kõrge veresuhkur. Alles pärast süüdimõistmist sai ta teada,                         et kõrge veresuhkur mõjutab ka alkoholi väljaviimist organismist: jääkainete sisaldus võib                       olla kõrge, kuid enesetunne on hea. Matustel sõi V väga magusat torti ja see võis tõsta                                 veresuhkrut ning mõjutada alkoholi imendumist. Pärast sellest teada saamist otsustas V üldse                         mitte alkoholi juua. V ei ole tarvitanud alkoholi süstemaatiliselt.  Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel otsusega V relvaloa relvaseaduse (RelvS)                       § 36 lg 1 p 6, § 43 lg 3 p 2 ning § 44 lg-te 1 ja 6 alusel kehtetuks. Sama otsusega kohustas                                                 PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja                       laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast                         hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama.  Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning                       hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa                     kehtetuks tunnistamisel?  LAHENDUS:  Hüpotees:​ praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga.  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  Politsei- ja Piirivalveamet ​on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1 mõttes​)​.Antud juhul ​tegemist                               on ka avalik-õigusliku suhtega​, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt                      


avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul PPA). Haldusorgan ehk                         PPA on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla, PPA teostab võimu. Relvaloa                           kehtetuks tunnustamine oli avaliku korra tagamiseks, kuna selle eesmärk oli ühiskonna kaitse                         ehk turvalisus. Inimene, kes istus juhirooli ette alkoholijoobes, võib selles seisundis ka relva                           mitte eesmärgipäraselt kasutada, mistõttu tekib oht ka ühiskonna jaoks.   Välismõju:​ on olemas.   Käesoleval juhul on tegemist ​ühepoolse haldustegevusega​. + ​Üksikregulatsioon.   ​ Vahekokkuvõte​: ​PPA poolt V relvaloa kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist                       haldusaktiga​, mille tagajärg seisneb ​V õiguste lõpetamises ning kohustuse loomises (relva                       äraandmine - ​HMS § 51 lg 1​).   B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  PPA-l on välispädevus olemas (​RelvS § 43 lg 1​)tuleneb mis juhtudel võib PPA soetami- või                                 relvaloa peatada või kehtetuks tunnistada. PPA-l on ka sisuline pädevus (​HMS § 8 lg 1​).                               Territoriaalne pädevus on PPA-l ka olemas, kuna relvaloa kehtetuks tunnistamine oli tehtud                         Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega.   Järelikult on V relvaloa kehtetuks tunnistamine PPA pädevuses.  2. Menetlusnõuded  Praegusel juhul ei nähtu, et V suhtes oleks rikutud ​ärakuulamispõhimõtet​.  Uurimispõhimõte (​HMS § 6​): täidetud, praegusel juhul ​olulise tähendusega asjaoluks on                       kas isik on süüdi tunnistanud või mitte.   3. Vorminõuded  Selguse mõistetavus: ​praegusel juhul resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav. (​HMS ​§ 55                           lg 1  Põhjendamiskohustus:​ (​HMS ​§ 56 lg 1​).   


PPA teavitas V-d ​kirjalikus vormis oma otsusest ehk ​HMS ​§ 55 lg 2 on täidetud. ​“​Sama                                 otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval                     relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende                           üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama.​”        ​Vahekokkuvõte​:​ PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane.          ​II. Materiaalne õiguspärasus  PPA haldusakti õiguslikuks aluseks on ​RelvS ​§ 43 lg 3 p 2​, nagu kaasuses on märgitud.   Kas menetlustähtaegu on järgitud?    ​ Vahekokkuvõte​: haldusorgani ehk PPA tegevus nii formaalselt kui ka sisuliselt on                         õiguspärane.    ​    III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse                       siseaktiga.        


    Kaasus 2 ​(koost. A. Lott)  PPA pidas kinni Turkmenistani kodaniku A, kes oli Turkmenistanist lahkunud Kasahstani ja                         sealt edasi Venemaale, kust saabus seadusliku aluseta Eestisse. A esitas PPA-le                       rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti kinni ning halduskohtu määrusega anti PPA-le luba                         isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, mida on seejärel PPA                     taotlusel pidevalt pikendanud. PPA lükkas A rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi                     välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 alusel. PPA luges                       taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 20​1​p-de 2 ja 9 alusel ning ei tunnustanud taotlejat                               täiendava kaitse saajana, sest esinevad VRKS § 22 lg 3 p-s 4 sätestatud alused. A telefonist                                 leiti helifail ühe Islamic Movement of Turkmenistan liidri loenguga, sadu erinevaid                       terroristlike rühmituste edastatud uudiseid Süüria sõja kohta koos piltide ja araabiakeelsete                       Allahi ja prohvet Muhamadi ülistustekstidega, samuti ülistustega märtritele, erinevaid pilte                     relvastatud grupeeringute logode ja nimetustega ning pilt venekeelse tekstiga „sõbrad, elame                       šariaadis.“  PPA leidis, et kaebaja ei ole käsitatav pagulasena VRKS § 4 lg 1 järgi, sest ta ei põgene                                     tegeliku tagakiusu eest, vaid soovib vältida karistust talle süüks pandava õigusrikkumise eest.                         PPA-le nähtub, et A-d tahetakse Turkmenistanis karistada vastavalt Turkmenistani seadustele                     tema telefonist leitud materjali eest kui nn tavalise õigusrikkumise eest. A-d süüdistati                         keelatud materjali sissetoomises Turkmenistani, mitte selle jagamises ega kirjastamises.                   Isikut võib ähvardada päritoluriigis eluaegne vangistus. Samas ei ole tema osas võimalik                         välja selgitada, kui suur karistus võidakse temale mõista. Võttes arvesse päritoluriigi infot,                         ohustaks teda Turkmenistanis piinamine või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust                     alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine.  Isik on andnud haldusmenetluses ebaõigeid ja vastuolulisi seletusi. Need vähendavad tema                       usaldusväärsust ja kinnitavad tema ohtlikkust. Isik ei ole vastanud otseselt küsimusele,                       millest on tingitud tema suur huvi Süüria sõja vastu. PPA-l ei ole võimalik välistada A-st                               tulenevat ohtu avalikule korrale, kuna isiku telefoni sisu, tema sotsiaalmeedia konto ja talle                           esitatud süüdistused viitavad huvile Süüria sõjategevuse ja äärmuslikku islamit propageeriva                     organisatsiooni HT suhtes.Kuigi HT ei ole vägivaldne islamistlik organisatsioon, on ta oma                         usulis-poliitilistelt vaadetelt selgelt äärmuslik. A ei ole end seostanud selle organisatsiooniga.                       Selle organisatsiooniga on seotud A Facebooki konto 3000–4000 kontakti seast 17 inimest.  Isegi kui PPA on ebapiisavalt hinnanud isiku vastavust pagulasseisundi staatusele, ei ole see                           VRKS §-dest 20 ja 20​1 ​tulenevalt selline rikkumine, mis toob kaasa PPA otsuse                           õigusvastasuse. Kokkuvõttes oleks PPA seisukoht olnud sama, et kaitse andmise välistab                       põhjendatud alus arvata, et isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Ka                           Kaitsepolitseiamet on andnud PPA-le hinnangu, et isikust lähtub Eestile julgeolekuoht.                     VRKS § 20​1​p-des 2 ja 9 sätestatud alustel tuli lugeda taotlus ilmselgelt põhjendamatuks.                           Samas tekib küsimus, kas VRKS § 20​1​p 9 mõjutab ​non-refoulement ​põhimõtte kehtivust.  Palun hinnake PPA otsuse õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi.  LAHENDUS:   


A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  Politsei- ja Piirivalveamet on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka                                 avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku                   ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes                           positsioonil, milles eraisik ei saa olla, PPA teostab võimu. A kinnipidamine on avalikuks                           huviks, kuna ta on ohtlik terve ühiskonna jaoks nagu terrorist (ohustab riigi julgeolekut ja                             avalikku korda).   See on keeld anda rahvusvahelist kaitset.         Vahekokkuvõte​: ​PPA poolt A kinnipidamise puhul on tegemist haldusaktiga.  B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  PPA-l on olemas sisepädevus (​HMS § 8 lg 1​). Välispädevus - ​VRKS ​järgi kuulub                             rahvusvahelise kaitse piiramine PPA pädevusse.  A käesoleval juhul on taotleja. Haldusorgan ei või olla menetlusosaliseks kuid käesoleval                         juhul KAPO on menetlusosaline.   2. Menetlusnõuded  Uurimispõhimõte:​ PPA ja KAPO põhitöö ongi asju uurida. ​Päris põhjalikult täidetud !​ ​ --->   1. KAPO kaasamine  2. telefoni uurimine (ta on huvitatud islamistlikust tegevusest ehk IMT huvi) + pildid +                           helifail  3. asukohamaa ÕR  4. Facebooki kontaktid  5. Huvi Süüria sõja suhtes (tundis huvi Süüria uudiste vastu)  6. seletuste hindamine   


Ärakuulamispõhimõte: on täidetud, kuna haldusmenetlus oli läbi viidud (​HMS § 40 lg 1​)                           ning A andis ütlusi.   Teavitamiskohustus: ​HMS § 40 lg 3 - praegusel juhul ei saanud haldusorgan seda kohustust                             rikkuda, kuna A on haldumenetluse taotleja.   Selgitamiskohustus:​ on täidetud, sellega ei esine probleeme.   3. Vorminõuded  Õiguslik alus​: on olemas ​(VRKS paragrahvid)  Põhjenduskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​)​: ​täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on PPA                               resolutsioon tehtud  Selgus ​(​HMS ​§ 55 lg 1​)​: ​PPA resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav        ​Vahekokkuvõte​:​ PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane.        II. Materiaalne õiguspärasus  PPA rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise ​õiguslikuks aluseks ehk ​volitusnormiks on                     VRKS ​§ 20​1 lg 1 p 9​, nagu kaasuses on märgitud. Isikust tuleneb oht riigi julgeolekule ja                                   avalikule korrale. ​OTSUSTUSDISKRETSIOON, MITTE VALIKUDISKRETSIOON !  Proportsionaalsuse põhimõte: piiratakse õigust elu- ja tervise kaitsele. Tegemist on                     absoluutse põhiõigusega​, kuid seda võib piirata küll.   Sobivus:​ käesolev riive aitab eesmärki saavutada.   Vajalikkus: ei ole alternatiivi ehk pole teist vähemalt sama efektiivset vahendit ohu                         vältimiseks.   Mõõdukus:         ​Vahekokkuvõte​:​ PPA haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane.        III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga.    


OMA KAASUS  Härra Kivirähk (edaspidi K) on mitu aastat vanglas olnud. Pärast vabanemist vajas Kivirähk                           endale elamispinda ning tal tekkis soov korter omandada. Ühel päeval sai ta teada, et tema                               naabriks olev härra Teetamm (edaspidi T) on krooniline alkohoolik, seega otsustas K temaga                           sõpradeks saada eesmärgiga korter võõrandada. Teisipäeva õhtul, kui K ja T koos alkoholi                           jõid, vormistas K dokumendi, mille järgi annab T oma korteri K-le üle kinkelepingu alusel.                             Järgmisel päeval läks K notari juurde ja proovis vormistada omandiõigust T korteri üle.   Kas härra Kivirähk saab nüüd omandiõigust endale? Mis alustel saab Teetamm 
kinkelepingust taganeda?  LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  Notar on on riigi haldusorgan (​HMS § 8)​. Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku  suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist  vähemalt ühe osalise poolt (a.j. justiitsorgan). Haldusorgan ehk notar on õigussuhtes  positsioonil, milles eraisik ei saa olla, notar teostab võimu.  ​ Vahekokkuvõte​: Kivirähk esitas ettepanekku sõlmida halduslepingu (käesoleval juhul                   kinkeleping).  C. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  II. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  Notaril on olemas välispädevus (​HMS § 8​). Sisuline pädevus - ​VÕS § 261 lg 1 tuleneb, et                                   kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalikus                     vormis. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna K ja T vormistasid kodus eelnevaid                             dokumente kinkelepingu sõlmimiseks.   2. Menetlusnõuded  Käesoleval juhul notar on haldusorgan ja Kivirähk on adressaat (menetlusosalised, ​HMS § 11                           lg 1 p 1​ (taotleja), ​4​ (haldusorgan).    


Alkoholijoobes olev härra Teetamm sõlmis Kivirähkiga kokkulepet, mille järgi peab ta oma                         korteri üle andma kinkelepingu alusel. Tegemist on kelmusega ​KarS § 209 lg 1 mõttes, st                               võõra omandiõiguse saamine petmise või usu kuritarvitamise teel, järgnevalt, kokkuleppe                     sõlmimise ajal polnud härra Teetamm suuteline oma tegude eest vastutada ja mõista ehk oli                             piiratud teovõimega isik​. Siit tuleneb, et ​kohus võib seda kokkulepet kehtetuks tunnistada                         juhul, kui Teetamm pöördub hagiga kohtusse​.   3. Vorminõuded  Tavaline lepingu kirjalik vorm ei oma kaitsevõimu juhul, kui üks lepingupooltest on                         pahauskne. Kinkelepingu riiklik registreerimine ning kinnistusraamatusse omandiõiguse               ülemineku kandmine on ​kohustuslikud​.​VÕS § 267 lg 1 p 2​.   JÄRELDUS​: Käesolev kinkeleping ei ole kehtiv. Formaalselt on see kehtiv, kuid                         materiaalselt mitte.        


Kaasus 3 (koost. A. Lott)  1. Mihkel Mets ​esitas 15.09.2017 Vihula Vallavalitsusele ​taotluse ​Saare maaüksusele                     projekteerimistingimuste väljastamiseks elamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Vihula                   Vallavalitsus pöördus 18.09.2017 Keskkonnaameti Põhja regiooni poole               projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku saamiseks.  2. Keskkonnaameti ​Lõunaregiooni peaspetsialist keeldus ​05.10.2017 kirjaga nr HLS                   15-4/15/22235-24 ​Mihkel Metsalenõusoleku andmisest. Saare kinnistu on hoonestamata ning                   asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib looduskaitseseadus                 (LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. Ala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku                       Lahemaa linnu- ja loodusalana. Tegemist on Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud                     poolloodusliku koosluse (kadastikud) levikualaga.  Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on rannikumaastiku looduse ja kultuuripärandi                 kaitse. Poolloodusliku koosluse levialal ehitamisel väheneb kaitsealuse koosluse pindala,                   rikutakse kooslusele eriomane ökoloogiline struktuur, kahjustades kadastiku soodsat seisundit                   LKS § 3 lg 1 tähenduses. Saare kinnistu põhjaosas paiknev kadastik koos naaberkinnistutel                           oleva kadastikuga moodustab ühtse kompaktse kadastikuala ja selle tükeldamine ei ole                       põhjendatud. Kadastiku seisundi parandamiseks tuleks teostada kadakate harvendamist ja                   võsaraiet ning seejärel ala kariloomadega karjatada, kuid kadastiku seisundi parandamine ei                       saa olla hoonestuse lubamise põhjenduseks.  Kinnistu lõunaosas (​ca ​3200 m​2​suurune ala) kaitstavaid elupaigatüüpe ei leidu, ala on                         metsastunud ning ehitamine eeldab metsamaa raadamist. Lõunaossa ehitamiseks peaks                   rajama kinnistut läbivalt pinnasteelt juurdepääsutee hoonestusalani. Juurdepääsutee saaks                 rajada ka läbi naaberkinnistute väljastpoolt kadastikke, kuid see eeldaks metsa raadamist.                       Seega ei ole Saare kinnistul kohta, kus ehitamine oleks põhjendatud.  Kinnistu hoonestamisel ei ole tagatud rahvuspargi kultuuripärandi kaitse, sest hoonestatakse                     ala, kus ajalooliselt pole taluhoonestust asunud, hoonestamisega ei järgita piirkonnale                     ajalooliselt omast asustusstruktuuri, hoonestusala loomist ei toeta looduskooslused. See                   nähtub 1943. a Vihula piirkonna topograafiliselt kaardilt.  3. Mihkel Mets ​esitas 07.10.2017 Keskkonnaameti 05.10.2017 kirja peale ​vaide​.  Mihkel Mets tugines kinnistu ostmisel 2004. a-l riigi poolt varem tehtud otsustele, mille                           tulemusel muudeti kinnisasja sihtotstarve elamumaaks ja kinnisasi jagati neljaks erinevaks                     kinnistuks. Teistele kinnistutele andis Keskkonnaamet kooskõlastused             projekteerimistingimuste väljastamiseks. Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud valla             üldplaneeringuga on Mihkel Metsale kuuluv maaüksus määratud väikeelamumaaks. Mihkel                   Metsal on tekkinud õiguspärane ootus, et ta saab kinnistule ehitada. Halduspraktika                       muutmine ei saa olla meelevaldne.  LKS § 26 lg 2 p 1 kohaselt on Lahemaa rahvuspargis kaitstav kas rannikumaastike loodus või                                 kultuuripärand, mitte aga pärandkultuuri maastik. Piiranguvööndi eesmärk ei ole igasuguse                     ehitustegevuse välistamine. Mihkel Mets taotleb ehitusõigust kohta, kus naaberkinnistutel                   juba on elumaja ja asustus.  Saare kinnistule ehitamine ei kahjusta kadastikke; praeguse olukorra säilitamisel need pigem                       hävivad. Kinnistu põhjapoolne osa on võssa kasvanud ja kadakad hakanud altpoolt kuivama.                          


Kinnistu lõunapoolses osas on kadakad ja muud puud kasvanud tihedaks, peaaegu läbimatuks                         võsaks ning sealsed kadakad on täielikult kuivanud. Kuna Mihkel Mets kinnistule maja                         ehitada ei tohi, peaks ta kinnistul kas telkima või sinna iga päev kaugelt reisima. Mihkel Mets                                 ostis kinnistu eesmärgiga ehitada maja, mitte selleks, et kulutada kümneid tuhandeid eurosid,                         et taastada kadastike soodne seisund ja 17. sajandi olustik. Kinnistut ei ole võimalik korras                             hoida ja seal loomi karjatada kohapeal eluaset omamata. Ka lambad vajavad ulualust.                         Kinnistul on piirkond, kuhu on võimalik ehitada kadastikke kahjustamata. Keskkonnaametil                     on võimalik anda nõusolek vastavalt LKS § 14 lg-le 3 koos lisatingimusega mitte ehitada                             kadastike levialale.  4. Keskkonnaamet ​tagastas 14.10.2017 ​otsusega ​HMS § 79 lg 1 p 1 alusel vaide.  5. Haljala Vallavalitsus ​(Vihula vald ühines 25.10.2017 Haljala vallaga) keeldus ​01.11.2017                       korraldusega nr 6 ​projekteerimistingimuste väljastamisest, tuginedes Keskkonnaameti               05.10.2017 otsusele.  Palun määrake kaasuses kirjeldatud haldustegevuse liik Keskkonnaameti 05.10.2017                 kirja nr HLS 15-4/15/22235-24 (mitte korralduse nr 6) osas, hinnake selle formaalset ja                           materiaalset õiguspärasust ning õiguskaitsevahendi kohaldatavust.     Asjakohased looduskaitseseaduse normid  § 3 lg 1. ​Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad,                               mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle                           pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning                   tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide                     seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.  § 14 lg 1 p-d 5, 7 ja 8. ​Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti                                 kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: /.../ kehtestada                     detailplaneeringut ja üldplaneeringut; /.../ anda projekteerimistingimusi; /.../ anda ehitusluba.  § 14 lg 2. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1                           nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava                     loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse                     eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.  § 14 lg 3. ​Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud                           tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti                     valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei                     kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti                   seisundit.  § 17 lg 2. ​Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse                     mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud                         loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning                         puiskarjamaad.   


§ 26 lg 2 p 1. ​Eesti rahvuspargid on: Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja                               kultuuripärandi kaitseks; /.../  § 31 lg 2 p 8. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: /.../                               ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise                   väliskonstruktsioonide muutmine; /.../    LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  Keskkonnaamet on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka                             avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku                   ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. Keskkonnaamet). Haldusorgan ehk                     Keskkonnaamet on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​),                     Keskkonnaamet teostab võimu. Keeld abihoone ehitamiseks on avalikuks huviks                   (​Huviteooria​), kuna kaitseb Lahemaa rahvuspаrgi keskkonda, mis on selle valla elanikute                       vabaaja veetmiseks tehtud. Ning ka valla elanike huvide kaitse.  ​ Vahekokkuvõte​: Keskkonnaameti poolt M.Metsale projekteerimistingimuste andmise               keelu puhul on tegemist ​menetlustoiminguga​.     B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  Keskkonnaametil on sisepädevus olemas (​HMS § 8 lg 1, HMS § 79 lg 1 p 1​). Ka on tal                                       välispädevus olemas (​LKS § 14 lg 3​). Territoriaalne pädevus on Keskkonnaametil ka olemas,                           kuna keeld abihoone ehitamiseks oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega.   Järelikult, ehitamise keeld on Keskkonaameti pädevuses.   M.Mets on antud juhul taotleja.     2. Menetlusnõuded     


Uurimispõhimõte: Keskkonnaamet ja Haljala Vallavalitsus uurisid territooriumi juba ette,                   kuna nad teavad mis hoone kuhu kuulub ja kus kohas on ehitamine ja igasugune                             projekteerimine lubatud ja kus mitte.   Ärakuulamispõhimõte:​ on täidetud.   Teavitamiskohustus: seda kohustust haldusorganil pole vaja täita, kuna menetlus algas                     M.Metsa taotlusega.  Selgitamiskohustus:​ on täidetud, sellega ei esine probleeme.   3. Vorminõuded  Õiguslik alus​: on olemas ​(LKS paragrahvid)  Põhjenduskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​)​: ​täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on                             Keskkonaameti resolutsioon tehtud.  Selgus ​(​HMS ​§ 55 lg 1​)​: ​Keskkonnaameti resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav.  ​ Vahekokkuvõte​: Keskkonnaameti otsustus ehk menetlustoiming on formaalselt                 õiguspärane.        II. Materiaalne õiguspärasus  Keskkonnaameti ehituloa andmisest keeldumise õiguslikuks aluseks ehk ​volitusnormiks on                   LKS § 14 lg 2​, nagu kaasuses on märgitud. Abihoone ehitamine rikub Lahemaa                           rannikumaastiku looduse ja kultuuripärandi. (​Otsustusdiskretsioon​)​.  ​ Vahekokkuvõte​: Keskkonnaameti haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt                     õiguspärane.        III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga.        


Kaasus 4 (koost. M. Mikiver)    
Ringkonnaprokurör Martin Tammik on olnud prokuröriteenistuses alates 02.05.1991. Pärast                   seda, kui Tammik viidi 2015. aastal üle korterivargustega tegelevasse gruppi, on mitmed                         kolleegid muutunud Tammiku töö suhtes kriitiliseks. Ringkonnaprokuröri tööülesandeks on                   igapäevane ja vahetu koostöö menetlusasutustega, menetlejate koolitamine ja nõustamine.                   Tammikul tuli ka planeerida ja tagada jälitustegevusi. Kolleegid hindavad Tammiku koostöö-                       ja suhtlemisoskust sedavõrd ebapiisavaks, et pöörduvad 10.11.2016 kirjaga Riigiprokuratuuri.                   Kirjas osutatakse ka puudustele kohtueelse menetluse juhtimises. Näitena tuuakse välja, et                       prokurör on koostanud kriminaalasjades vahistamise tähtaja pikendamise taotlusi                 ebakorrektselt. Ta on venitanud jälitustegevuseks loa taotlemisega, jätnud esitamata õigusabi                     taotlusi teistele riikidele. Sama aasta lõpus (30.12.2016) esitas Tammik omapoolsed                     selgitused esitatud etteheidetele.  
  
Riigiprokuratuuris asuti siiski seisukohale, et Tammikul võib (hoolimata äsja läbitud                     kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi käsitlevast koolitusest) olla puudulikke teadmisi                 prokuröri tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Tammik kutsuti 03.02.2017               Riigiprokuratuuri vestlusele. Vestlusel selgitati Tammikule täpsemalt tema töös esinevaid                   puudusi ja anti tähtaeg (03.04.2017) puuduste kõrvaldamiseks. Teda teavitati ka sellest, et kui                           puudusi ei õnnestu kõrvaldada, tuleb tal siirduda abiprokuröri ametikohale, mis vastaks tema                         teadmistele ja oskustele paremini. 03.04.2017 toimus uus vestlus, kus Riigiprokuratuur                     teavitas Tammikut, et puudused on kõrvaldamata. Vestlused protokolliti ning Tammikule anti                       võimalus 3 päeva jooksul protokollidesse omad parandused esitada. 
  
19.04.2017 vabastas Riigi peaprokurör käskkirjaga nr RP-3-1/17723 Edela                 ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tammiku avaliku teenistuse seaduse (ATS)                 § 92 lg 1 alusel prokuröriteenistusest alates 03.05.2017. Käskkirja põhjendati järgmiselt: 
  
“Martin Tammiku töös esinevad järgmised puudused. Puudulikud teadmised                 kriminaalmenetlusest ja oma tööjaotuskava järgsest valdkonnast (sh oskamatus rakendada                   seadust praktikas, ülevaate puudumine juhitavatest menetlustest ja tööjaotuskava järgsest                   kuritegevuse liigist).” 
  
Tammik soovib käskkirja vaidlustada. Käskkiri ei ole kaalutletud ega motiveeritud. Sellest ei                         selgu, milles konkreetselt seisnesid puudused. Riigiprokuratuuril ei olnud alust vabastada                     teda teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu. Seega puudus käskkirjal igasugune                   õiguslik alus ja see otsus on täiesti valesti kaalutletud. Samuti oleks tulnud talle enne otsuse                               tegemist pakkuda võimalus oma vastuväidete esitamiseks.  
  
Isegi kui käskkirjal olnuks õiguslik alus, tuleb seda pidada täiesti ebaproportsionaalseks, sest                         Tammikult võeti ebaseaduslikult võimalus saada prokuröripensioni, mille saamise eelduseks                   on pensionile jäämine prokuröriteenistuses olles. 
  
Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on tegemist Riigi peaprokuröri käskkirja nr                     RP-3-1/17723 puhul ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. 
  
  
Väljavõtted õigusaktidest   


  
ATS § 86. Teenistusest vabastamise õigus 
  
  Ametniku võib teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik. 
  
Prokuratuuri seaduse § 16.  Prokuröri ametisse nimetamine 
  
(5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse riigi                   peaprokurör prokuröride konkursikomisjoni ettepanekul. 
  
ATS § 92. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu 
   (1) Ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja                           oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning                   mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse                             võtmisel ega katseaja kestel. 
   (2) Ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole                           lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele                         ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval                     ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on käesoleva                 paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik. 
   (3) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui                           vabastamisele eelnevalt on talle antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid                     ametnik ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Ametiasutus korraldab ametniku                     ametialase koolitamise, kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks                     koolituse tulemusel puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada ning kui koolitus ei põhjusta                         ametiasutusele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 
   (4) Enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel.                         Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse                   ametnikule arvamuse andmiseks. 
  
 (5) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev. 
  
   LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  Riigi peaprokurör on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka                               avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku                   ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. riigi peaprokurör). Haldusorgan ehk riigi                          


peaprokurör on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​), riigi                       peaprokurör teostab võimu. Käsk ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tammiku                 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 1 alusel prokuröriteenistusest alates 03.05.2017                         vabastada on avalikuks huviks (​Huviteooria​), kuna see võimaldab kõrvaldada eksimusi                     prokuröri töös ja taganeda riigi täitevõimu funktsioneerivust.    ​ Vahekokkuvõte​: Riigi peaprokuröri poolt antud käsk M.Tammiku teenistusest                   vabastamiseks on ​halduaktiks​. See on regulatiivne (ühepoolne regulatsioon).    B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  II. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  Riig peaprokuröril on sisepädevus olemas (​HMS § 8 lg 1​). Ka on tal välispädevus olemas                               (​ATS § 86​). Territoriaalne pädevus on riigi peaprokuröril ka olemas, kuna käsk M.Tammiku                           teenistusest vabastamiseks oli tehtud Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega.   Järelikult, teenusest vabastamise käsk on riigi peaprokuröri pädevuses.  
  2. Menetlusnõuded    Menetlusosaliseks saab olla M.Tammik, aga ta ei ole seda taotlenud. Haldusorgan ei saa  menetlusosaliseks olla.   M.Tammik on​ adressaadiks.  Uurimispõhimõte: Riigiprokuratuur koos peaprokuröriga uurisid M.Tammiku kolleegide               tagasisidesid, tema poolt väljastatud akte ning andsid talle ka võimalust puudusi parandada                         selleks, et ta jääks oma ametile.  Ärakuulamispõhimõte: on täidetud, kuna M.Tammik esitas vastuväiteid ning andis ka                     seletusi miks niisugune situatsioon üldse algust sai.  Teavitamiskohustus:​ ​HMS § 40 lg 1​ - on täidetud.    


Selgitamiskohustus:​ on täidetud, sellega ei esine probleeme.   3. Vorminõuded  Õiguslik alus ehk volitusnorm​: on olemas ​(​ATS § 92 lg 1​)  Põhjenduskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​)​: ​täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on riigi                               peaprokuröri resolutsioon tehtud.   Selgus ​(​HMS ​§ 55 lg 1​)​: ​riigi peaprokuröri resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav.        ​Vahekokkuvõte​:​ riigi peaprokuröri haldusakt on formaalselt õiguspärane.        II. Materiaalne õiguspärasus  M.Tammiku prokuröri ametist riigi peaprokuröri poolt vabastamise aluseks ehk                   volitusnormiks on ​ATS § 92 lg 1​, nagu kaasuses on märgitud. Selle inimese prokuröriks                             jäämine põhjustab puudusi ja ebaselgusi õigusaktides ning ka menetlustes.                   (​Otsustusdiskretsioon​)  Kaalutlus on teostatud: ​anti võimalust oma vigasid parandada.   Proportsionaalsuse kontroll:​ eneseteostamise vabaduse piiramine (​PS​ ​§ 19​).   ​ Vahekokkuvõte​: riigi peaprokuröri haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt                       õiguspärane.        III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga.        


Kaasus 5 (koost. M. Mikiver)  PPA saatis välja pressiteate, milles andis teada, et Tartus tegutseb kuueliikmeline alaealistest  poistest koosnev seltskond, kes paneb toime paar vargust päevas, ja lisas sinna ka laste pildid.  Mitmes juhtivas online väljaandes avaldati järgmine tekst: “Tartus tegutseb 6-liikmeline                     alaealistest poistest koosnev seltskond, kes paneb toime umbes paar vargust päevas. Politsei                         hoiatab: kui näete piltidel kujutatud poisse, siis hoidke kindlasti enda asjadel silm peal.  Tartumaa politseinikele tekitab juba tükk aega peavalu poistekamp, kes käib mööda asutusi,                         koole, lasteaedu, poode ja spordihooneid ning varastab asju. Seltskonnas on kuus poissi:  12-aastane Vladislav,  13-aastane Edgar,  13-aastane Emmanuil ,  13-aastane Pavel,  15-aastane Sergei,  15-aastane Artur.  Ajakirjanduses ilmus hoiatusega koos ka järgnev tekst: “Poisid tulevad reeglina kas spordi-                         või koolihoonesse ning võtavad kõike, mis on järelvalveta jäetud: rahakotid, mobiiltelefonid,                       kotid; rääkis Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo. Kriminaalpolitseinike sõnul                   sooritavad poisid keskmiselt paar vargust päevas. Peamiselt varastatakse kesklinnas ja                     Annelinna linnaosas. Politseinikud peavad poisid kinni, kuulavad üle ning peale seda lastakse                         nad vastavalt kehtivatele seadustele vabaks. Enne järjekordse varguse toimepanemist lepivad                     tõenäoliselt poisid omavahel kokku, et nooremad kambaliikmed võtavad enda peale kõik                       vargused, kuna alla 14aastast last ei saa vastavalt seadusele vastutusele võtta. Poisse saadeti                           mitmel korral alaealiste komisjoni, kus karistuseks määrati nad erikooli, aga sealt nad                         põgenevad ning panevad uusi vargusi toime. Nõiaring ütles Vallo.”  Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo ennetusteenistuse vanem Marina ütles raadiole antud                   intervjuus, et osa sellest postekambast tegutses Tartus ka 2 aastat tagasi. Tookord oli noorim                             kambaliige vaid 10-aastane. Siis suudeti jõuk lõhkuda, vanemad poisid saadeti erikooli.                       Marina lisas, et praegu ei ole veel teateid, et vargapoisid oleksid vägivaldseks muutunud.                           Kahe aasta eest oli ka juhtumeid, kus poisid oma ohvreid peksid. Marina kinnitusel tehti juba                               kahe aasta eest ka otsus, millega kamba noorim liige - tänaseks 12-aastane Vladislav - saadeti                               Tapa erikooli. Tema tervisliku seisundi tõttu otsustas kohtunik aga selle määruse tühistada.                         Marina sõnul pole politseinikel nende laste vanematelt mingit toetust. Lapsed on pärit                         peredest, kus vanematel pole piisavalt sotsiaalseid oskusi, et olukorrast välja tulla. Mõnes                         perekonnas on ka teisi lapsi, kes vargustega tegelenud, ühe poisi vanem vend on vanglas.                             Emmanuili ema on selle peale nördinud. Tema hinnangul on nüüd ka tema kui ema maine                               rikutud. Ta töötab juuksurina ja tõenäoliselt kõik tema kliendid teavad, et tal on 13a poeg,                               kelle nimi on Emmanuil. Tema meelest polnud sellisel teavitamisel õiguslikku alust, mistõttu                         oli politsei tegevus õigusvastane ning õigustühine. Enne politsei pressiteate laialisaatmist ei                       võetud emaga ka ühendust ega küsitud tema arvamust. Piltide ja nimede avalikustamine tuli                           talle suure halva üllatusena. Lisaks ei saa ta aru, miks üldse pidi politsei hoiatuse juurde                               panema nimed, vanuse ja pildi ega piirdunud isikustamata kujul info andmisega.  Kas haldustegevus oli õiguspärane? Alusta haldustegevuse liigi määratlemisest.     


Väljavõte korrakaitseseadusest  KorS § 15. Avaliku korra eest vastutav isik  (1) Avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub                                 avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille                     realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.  (2) Kui avaliku korra eest vastutav isik on alla 14-aastane või piiratud teovõimega täisealine                               isik, siis on korrakaitse selle isikuga solidaarselt eestkostja või muu seadusliku esindaja                         ülesanne.    KorS § 26. Teavitamine  (1) Korrakaitseorganil on oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse                         avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest                   (teadaanded, soovitused, hoiatused). ​[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]   (2) Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on                               vältimatult vajalik ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest teavitamiseks.  (3) Kui korrakaitseorgan teavitab avalikkust või isikut ohukahtlusest ning ohukahtlus ei                         osutu põhjendatuks, on korrakaitseorgan kohustatud avaldama samas vormis ja mahus teate                       ohu puudumise kohta, kui seda nõuab isik, kelle õigusi teavitamisega kahjustati või kui                           selleks on kaalukas avalik huvi.  (4) Kui avaliku korra eest vastutav isik teavitab eelneval kokkuleppel pädeva                         korrakaitseorganiga ise isikut või avalikkust ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest                   kokkuleppega määratud vormis ja mahus, on korrakaitseorganil käesoleva paragrahvi lõikes 1                       sätestatud õigus ainult uute kaalukate asjaolude ilmnemisel.    § 4. Avalik kord  (1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning                         õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.  (2) Eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on                         avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja                             ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt                       raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.  § 5. Oht avalikule korrale ja korrarikkumine  Definitsioonid     


LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  PPA on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku                               suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist                     vähemalt ühe osalise poolt (a.j. PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil,                         milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​). PPA poolt teade ajalehtedesse tegemine oli                         avalikuks huviks, kuna poisid panevad vargust päris tihti ning ühiskond kannatab seepärast,                         inimesed peavad tähelepanelikud olema (​Huviteooria​).  Välismõju:​ on olemas, mõjutab teisi isikuid väljaspool suhet.   Regulativsus:​ puudub.    ​ Vahekokkuvõte​: PPA poolt antud teate ajakirjandusse on ​toiminguks ​HMS § 106 lg 1                             järgi.    B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  PPA-l on ​sisepädevus ei ole olemas (​HMS § 8 lg 1​). Ka on tal välispädevus olemas (​KorS §                                     26 lg 2​). Territoriaalne pädevus on PPA-l ka olemas, kuna kuna toiming oli tehtud Eestis ning                                 kooskõlas Eesti kehtivate seadustega.   Järelikult, avalikkuse teavitamine on PPA pädevuses.  
  2. Menetlusnõuded  Lastevanemad on kolmandad isikud​ (​HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes​). Tuleneb ​HMS §-ist 12​.  Uurimispõhimõte (​HMS § 6​): PPA on piisavalt teadlik poiside vargustest ja tegevusest                         üldiselt. On uurinud ka perekondliku tausta.    


Ärakuulamispõhimõte:​ ei ole täidetud.   Teavitamiskohustus ​(​HMS § 40 lg 1):​ - ei ole täidetud.   3. Vorminõuded  Selgitamiskohustus (​HMS § 36 lg 1​):​ ei ole täidetud.  Põhjenduskohustus ​(​HMS ​§ 108 lg 1​)​: ​on täidetud. Toimingut pole vaja põhjendada, kuid                           juhul, kui adressaat seda küsib, siis peab oskama põhjendada.        ​Vahekokkuvõte​:​ PPA toiming ei ole formaalselt õiguspärane.        II. Materiaalne õiguspärasus  PPA poolt teade avaldamise ​aluseks ehk ​volitusnormiks on ​KorS § 26 lg 2​,nagu kaasuses                               on märgitud. PPA poolt avalikkuse teavitamine on ta kohustuseks.  Toimingu kooskõla õigusnormiga (​HMS ​§ 107 lg 1 ​):​ on olemas.   Kaalutlus on teostatud (​HMS ​§ 107 lg 2​):​ ​ei ole täidetud.   Proportsionaalsuse kontroll (​HMS ​§ 107 lg 2​):   1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine: õigus perekonnaelu puutumatusele               (kvalifitseeritud põhiõigus)  2. Sobivus:​ on sobiv.  3. Mõõdukus:​ on mõõdukas ehk piisavalt intensiivne.    4. Vajalikkus:​ ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähem koormav õiguskaitsevahend.   Diskretsioonipiir EI OLE ÜLETATUD.       ​Vahekokkuvõte​:​ PPA toiming pole formaalselt ega materiaalselt õiguspärane.       III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii materiaalselt, kui ka formaalselt mitteõiguspärase                     toiminguga.       


Kaasus 6 (koost. A. Lott)    Madis Kivisisalik (MK) on tunnustatud jahimees. Jahiselts peab MK-d kohusetundlikuks                     inimeseks, kes on seadnud mh jahiseltsi juhatuse liikmena enesele tulirelvade käitlemisel ja                         jahinduse ohutuse tagamisel tavalisest kõrgemaid nõudmisi. Lõpetades järjekordset jahti,                   võttis MK sõiduautost välja oma nõuetevastaselt paigutatud vintraudse jahirelva, mis oli                       laetud ega asunud püssikotis. Selle käigus sooritas ta ettevaatamatusest lasu, millega vigastas                         parasjagu samast sõidukist väljunud kannatanu jalga. Kriminaalasjas kohtule antud ütlustes                     pidas MK jahil toimunut õnnetuseks ning samal seisukohal oli ka kannatanu, kes ütles, et ta                               ei süüdista juhtunus MK-d. MK mõisteti kriminaalasjas siiski süüdi raske kehavigastuse                       tekitamise eest ettevaatamatuse tõttu. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel                     relvaseaduse (​RelvS) § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 6 alusel otsusega nr 4.2-X MK nimele                                           väljastatud relvaload kehtetuks. Otsuse tekstist nähtub, et PPA võttis otsuse tegemisel küll                         arvesse MK ütlusi tema kriminaalasjas, kuid omistas määrava tähenduse kaalutlusele, et isik,                         kes ei oska relva õigesti kanda ega pea relva ja laskemoona kandmise nõuete järgimist                             oluliseks või ei märkagi, et ta nõudeid rikub, võib oma tegevusega ohustada teiste isikute elu                               ja tervist ning avalikku korda. MK on nördinud, et relvalubade kehtetuks tunnistamisel ei                           küsitud temalt juhtunu kohta mingeid selgitusi ega pöördutud ka jahiseltsi või kannatanu                         poole MK kohta iseloomustuse saamiseks. Ta leiab, et tegelikult isegi õnnelikult lõppenud                         õnnetuse tõttu on relvaload kehtetuks tunnistatud ebaõigesti ning PPA otsus nr 4.2-X                         põhjendamata.  Palun hinnake PPA otsuse õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi.  Asjakohased relvaseaduse normid  § 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud  (1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:[---]  6) on kriminaalkorras karistatud  § 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine  (3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui: [---]  2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb                           käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu; [RT                                       I, 27.12.2010, 7 - jõust. 14.12.2010 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi                       otsus tunnistab relvaseaduse § 43 lõike 3 punkti 2 koostoimes § 36 lõike 1 punktiga 6                                 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või                         relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema                   toimepandud tegu.]     


LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  PPA on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku                               suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist                     vähemalt ühe osalise poolt (a.j. PPA. Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil,                         milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​), PPA teostab võimu. MK relvaloa kehtetuks                         tunnistamine on avalikuks huviks (​Huviteooria​), kuna see võimaldab kõrvaldada ohtu                     ühiskonnale.  See on ​regulatiivne​ (​ühepoolne regulatsioon​).   Üksikregulatsioon​.  Välismõju:​ on olemas, mõjutab isikuid väljaspool haldusorganisatsiooni.  ​ Vahekokkuvõte​: PPA poolt MK relvaloa kehtetuks tunnistamine on ​halduaktiks​, mille                       tagajärg seisneb ​MK õiguste lõpetamises      B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  PPA-l on välispädevus olemas (​RelvS § 43 lg 3 p 2​)tuleneb mis juhtudel võib PPA relvaloa                                   peatada või kehtetuks tunnistada. PPA-l on ka sisuline pädevus (​HMS § 8 lg 1​).                             Territoriaalne pädevus on PPA-l ka olemas, kuna relvaloa kehtetuks tunnistamine oli tehtud                         Eestis ning kooskõlas Eesti kehtivate seadustega.   Järelikult on MK relvaloa kehtetuks tunnistamine PPA pädevuses.    2. Menetlusnõuded  Ärakuulamispõhimõte​: ei ole täidetud.  Uurimispõhimõte (​HMS § 6​):​  ei ole piisaval määral täidetud. PPA peaks rohkem uurima.  Selgitamiskohustus:​ eeldame, et on täidetud, kuna vastupidist ei ole öeldud.   


Teavitamiskohustus:​ on täidetud.    3. Vorminõuded  Selguse mõistetavus: ​on täidetud. Praegusel juhul resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav.                         (​HMS ​§ 55 lg 1  Põhjendamiskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​) - on täidetud. PPA teavitas MK-d ​kirjalikus                           vormis otsusega nr. 4.2-X​ oma otsusest ehk ​HMS ​§ 55 lg 2​ on täidetud.   Resolutsiooni selgus:   Vaidlustamisviide:   ​ Vahekokkuvõte​:PPA haldusakt pole formaalselt õiguspärane (menetlus- ja vorminõuete                     täitmtaa jätmise pärast).        II. Materiaalne õiguspärasus  PPA haldusakti õiguslikuks aluseks ehk voltusnormiks on ​RelvS § 43 lg 3 p 2 + RelvS §                                   36 lg 1 p 6​, nagu kaasuses on märgitud.   !! Õiguslik alus on ​osaliselt kehtiv. Kui inimene on kriminaalkorras karistatud, siis ​VÕIB ta                             relvaloa kehtetuks tunnistada tuginedes sellele, et ta tekitab avalikule korrale ohtu.  Kas menetlustähtaegu on märgitud?​ On järgitud.  Toimingu kooskõla õigusnormiga (​HMS ​§ 107 lg 1 ​):​ on olemas.   Kaalutlus on teostatud (​HMS ​§ 107 lg 2​): ​ei ole täidetud. Keegi ei võtnud arvesse                               kannatanu vastuväiteid.  Proportsionaalsuse kontroll (​HMS ​§ 107 lg 2​): ta on juba kriminaalkorras karistatud ehk ei                             ole mõtet teda kaks korda ühe ja sama teo eest karistada.  1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine:​ õigus vabale eneseteostusele.  2. Sobivus:​ on sobiv.   


3. Mõõdukus:​ õigus revale ei ole põhiõigus, see on privileeg riigi poolt. On täidetud.    4. Vajalikkus:​ ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähem koormav õiguskaitsevahend.   Diskretsioonipiir EI OLE ÜLETATUD.      ​Vahekokkuvõte​:​ haldusorgani ehk PPA haldusakt on materiaalselt õiguspärane.    ​    III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse                       siseaktiga.          


Kaasus 7 (koost. M. Mikiver)  OÜ Toidukaubad peab juba mitu aastat Sinisel tänaval kauplust, milles müüakse erinevaid                         tooteid. 1. mail 2018 avastas OÜ Toidukaubad oma postkastist X linnavalitsuse kirja, millest                           nähtus järgnev: ​“OÜ Toidukaubad Sinisel tänaval 36 asuva kaupluse akendel on reklaam:                         "Kodukaubad. Toidu​kaubad. Tubakas. Alkohol". Palun Teil 5 tööpäeva jooksul esitada                     reklaamimaksu deklaratsioonid. Antud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral                 kohaldatakse Teie suhtes sunniraha 400 eurot.”​.  OÜ Toidukaubad on X linnavalitsuse kirjast hämmingus, ettevõtja hinnangul ei ole tegu                         mingi reklaamiga, vaid kleebised annavad lihtsalt teavet kauba liikide kohta. Ettevõtja                       hinnangul pole linnavalitsus asja uurinud ega tema selgitusi küsinud. Kiri pole ka                         põhjendatud. Maksu järelevalvet teostab Eestis Maksu- ja Tolliamet, linnavalitsuse kiri on                       juba seetõttu arusaamatu.  Linnavalitsuse hinnangul on kiri õiguspärane, sest linn võib reklaamimaksu koguda;                     vaidlusaluse teabe avalikustamisel puudub muu mõistlik eesmärk peale soovi suurendada                     kaupluses pakutava kauba müüki. Linnavalitsuses on dokumenteeritud õigusrikkumine (on                   pildistatud kaupluse aknaid koos kleebistega), menetlus on läbi viidud piisava                     põhjalikkusega.  Palun hinnake linnavalitsuse kirja õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi.  Palun hinnake kirjas märgitud sunnivahendi kohaldamise võimalikkust.  Väljavõtted õigusaktidest  Reklaamiseadus  § 2. Mõisted  (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:  3) reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta,                               teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise                       avalikes huvides suunamise eesmärgil;  (2) Reklaamina ei käsitata:  2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse                           osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või                       kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures;     X linnavolikogu 01.02.2016 määrus “Reklaamimaks X linnas”   § 2.  Maksuobjekt  (1) Maksuobjekt on reklaam, mida eksponeeritakse:   


1) avalikus kohas, milleks on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks                         piiratud territoorium, ehitis või selle osa ja mis asub ehitise siseruumidest või väljaspool                           ehitise siseruume avalikkusele suunatult;  2) eraomandis oleval kinnistul või ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult;   § 8 Maksudeklaratsioon  (1) Maksukohuslasel on kohustus esitada maksudeklaratsioon.  Maksukorralduse seadus  § 5 Maksuhaldur  (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses                       sätestatud valla või linna ametiasutus.  § 85 Maksudeklaratsioon  (5) Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda                       korraldusi deklaratsiooni esitamiseks.    LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  X linnavalitsus on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka                               avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku                   ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. X linnavalitsus). Haldusorgan ehk X                         linnavalitsus on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​), X                       linnavalitsus teostab võimu.   See on ​regulatiivne​ ning tegemist on ​ühepoolse regulatsiooniga.   Tegemist on üksik regulatsiooniga.   Välismõju:​ on olemas, mõjutab isikuid väljaspool haldusorganisatsiooni.     Vahekokkuvõte​:​ X linnavalitsuse poolt reklaamikeeld on ​halduaktiks​.    B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus   


1. Pädevus  X linnavalitsusel on kindlasti pädevus ​HMS § 8 lg 1 mõttes. Lisaks, on olemas ka                               territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate seadustega.  Järelikult, käesolev X linnavalitsuse tegevus kaupluse suhtes on tema pädevuses.  Toidukauplus on käesoleval juhul ​adressaadiks​, sest ta ei ole seda haldusmenetlust                       taotlenud. 
  2. Menetlusnõuded  Ärakuulamispõhimõte (​HMS § 40​): ei ole täidetud, kuna X linnavalitsus saatis kauplusele                         kirja, milles sundis teda reklaamimaksu deklaratsiooni 5 päeva jooksul esitada, selle sundi                         täitmata jätmisel on aga kauplus kohustatud 400 sunniraha maksma.   Uurimispõhimõte (​HMS § 6​): on piisaval määral täidetud (ehk minimaalselt on täidetud).                         Käesoleva “reklaami” tekstiks on: ​"Kodukaubad. Toidu​kaubad. Tubakas. Alkohol"​. X                   linnavalitsus võiks rohkem uurida, kas on see sõnum tehtud just lisatulu ja klientide arvu                             saavutamiseks või mitte. ​Reklaamiseaduse § 2 lg 2 järgi reklaamina ei käsitata:majandus-                         või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja,                           isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht                       asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures.   Selgitamiskohustus:​ ei ole täidetud.  Teavitamiskohustus: ei ole täidetud. See kiri oli toidukaupluse jaoks üllatusena ehk ta ei                           teadnud sellest, et tema suhtes on mingisugune haldusmenetlus algatatud.    3. Vorminõuded  Selguse mõistetavus ​(​HMS ​§ 55 lg 1​)​: ​on täidetud. Praegusel juhul resolutsioon on selge ja                               üheselt mõistetav.   Põhjendamiskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​)​: pole täidetud. Ei ole kirjas mis õiguslikul alusel                             nad siukest haldusakti kaupluse suhtes tegid.   


Põhimotiiv: on olemas. Teie kaupluse aknates on reklaamid, järelikult tuleb esitada                       deklaratsioonid, mis tõendavad, et reklaami eest on makstud.  Resolutsiooni selgus:​ on täidetud.  Vaidlustamisviide: täiesti puudub. Keegi ei andnud kauplusele võimalust haldusakti                   vaidlustamiseks ega vastuväidete esitamiseks.   ​ Vahekokkuvõte​: X linnavalitsuse haldusakt on formaalselt õigusvastane (menetlus- ja                     vorminõuete täitmata jätmise pärast).        II. Materiaalne õiguspärasus  PPA haldusakti õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on ​“Reklaamimaks X linnas § 8                         lg 1”​, nagu kaasuses on märgitud.   Kas menetlustähtaegu on märgitud?​ On järgitud.  Haldusakti kooskõla õigusnormiga):​ on olemas.   Kaalutlus on teostatud​:​ei ole täidetud. Keegi ei võtnud arvesse, et käesolev “reklaam” võib                             olla lihtsalt kaupluse tegevusala kirjeldamiseks ning ei ole enda reklaami eesmärgiks.   Diskretsiooniõigust ei ole teostatud.  Piiride ületamine: tegemist on otsustusdiskretsiooni võimaldava normiga. Kas nõuda                   sunniraha või mitte. ​Ei ole ületatud​, selle sunniraha suurus ei ole kuidagi üle mõistlik ega                               liiga koormav.   Diskretsiooni kuritarvitamine: ei ole täidetud ehk X linnavalitsus pole diskretsiooni                     kuritarvitanud.   Proportsionaalsus:   1. Mis põhiõigusega on tegemist? ​ PS § 32 - õigus puutumatusele, ​PS § 31 -                             ettevõtlusvabadus.  2. Legitiimne eesmärk:​   ühetaoline maksustamine  3. Sobivus:​   jah, soodustab saabumist.   


4. Vajalikkus: ei ole vähemkoormavat vahendit eesmärgi saavutamiseks. Puudub                 mõistlik alternatiiv.  5. Mõõdukus:​   jah, on piisavalt intensiivne.  Vahekokkuvõte​:​ haldusorgani ehk X linnavalitsuse haldusakt on materiaalselt õigusvastane.    ​    III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga.       


  Kaasus 8 (koost. A. Lott)  Siim Nööril (SN) on Maksu- ja Tolliameti (MTA) ees intressivõlg (maksuvõlg) 990 eurot.                           SN oli tasunud MTA-le küll põhivõla, laenates sõpradelt selleks 1500 eurot, kuid põhivõlast                           tekkinud intressivõlga ei ole SN-l rahapuudusel võimalik tasuda.  SN-le on määratud 80% töövõimetus ja töövõimetuspension, mille suuruseks on 200 eurot                         kuus. See on tema ainus sissetulek, millest tal tuleb lisaks muudele vältimatutele kulutustele                           igakuiselt tasuda 70 eurot sõpradele eelnimetatud laenu tagasimakseks. Tal puuduvad                     pereliikmed, kes aitaksid tagada tema toimetulekut. SN esitas MTA-le taotluse intressivõla                       kustutamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel majanduslike raskuste tõttu   Juhindudes MKS §-s 12, § 46 lg-s 1 ja § 114 lg-s 3 ning rahandusministri 02.05.2002                                 määrusega nr 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra” (MmKk) §-s                       5 sätestatust, jättis MTA 23.01.2016 otsusega nr 13-1 SN-i taotluse rahuldamata, sest                         vaatamata raskele majanduslikule olukorrale omab SN kinnistusraamatu andmetel kinnisvara,                   mille väärtus on umbes 20 000 eurot. Selle sundmüügi kaudu on võimalik katta SN-i                             intressivõlg. MTA tugines otsuse tegemisel SN-i vastuväidete ja tõendite pinnalt täiendavalt                       järgnevale:  - pole tõendatud, et SN kasutab oma maja püsiva eluasemena, sest ta veedab päevi ja kohati                                 nädalaidki sõprade juures;  - maksuvõla kustutamine oleks kõrvalekalle ühetaolisest maksustamisest ja seaks                   ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased;  - SN-l on võimalik tasuda maksuvõlg selle ajatamise kaudu.  SN leiab, et MTA 23.01.2016 otsus nr 13-1 on õigusvastane, sest see on inimväärikust eirav;                               arvestades maksuvõla sissenõudmisel tekkivaid ja lisanduvaid tasusid, puuduks tal võimalus                     samaväärse või elamiskõlbliku eluruumi soetamiseks. MTA-l tuleks maksuvõla kustutamise                   otsustamisel mh arvesse võtta MKS § 100 lg-t 2, mille järgi oli maksuhalduril kaalutlusõigus                             jätta intressivõlg sisse nõudmata, sest sellega seotud kulud, sh eeldatavad täitemenetluse                       kulud, ületaksid tõenäoliselt vaidlustatud otsuses aluseks võetud maksuvõla suuruse. SN-i                     väitel ei ole tal võimalik maksuvõlga täita selle ajatamise kaudu, arvestades et maksuvõla                           ajatamisega kaasneb täiendava intressimäära tasumise kohustus.  Palun hinnake MTA otsuse õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi.  Asjassepuutuvad õigusaktid:  Maksukorralduse seadus  § 12.  Kaalutlusõigus   


Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida                       erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas                     õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.  § 46.  Maksuhalduri haldusaktid  (1) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja                       muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel                   juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või                 maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.  § 100.  Maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmine ​[---]  (2) Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on                           kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või                       maksusumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning                 maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks.  § 114.  Maksuvõla mahakandmine ja kustutamine ​[---]  (3) Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel                   kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane                       maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui                   tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena                   täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud                 asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib                   maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. [---]  Tsiviilseadustiku üldosa seadus  § 14. Elukoht ja selle muutmine  (1) Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. [---]  Määrus nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“  § 4.  Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamine  Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamisel kinnitab maksuhaldur maksuvõla                 tasumise ajakava ja intressimäära. [---]  Määrus nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“  § 5.  Füüsilise isiku maksuvõla kustutamine sissenõudmise lootusetuse tõttu  (1) Füüsiline isik võib esitada taotluse maksuvõla kustutamiseks, kui esinevad                     «Maksukorralduse seaduse» § 114 lõikes 3 sätestatud maksuvõla kustutamise alused.  (2) Maksuvõla kustutamise taotluses tuleb esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga                           tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning valduses oleva vara, samuti taotleja varaliste                          


kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik                             suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse                       raskustesse. [---]  (4) Taotlusele lisatakse kõik vajalikud tõendid või tehakse viide nende asukohale.  (5) Maksuhaldur vaatab maksuvõla kustutamise taotluse läbi ja teeb selle kohta motiveeritud                         otsuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Otsusele kirjutab alla Maksu- ja                         Tolliameti peadirektor või tema poolt volitatud ametnik. Taotlejalt täiendavate tõendite                     esitamise nõudmise korral võib otsuse teha 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest                       arvates.  (6) Kui isiku varaline seisund maksuhalduri hinnangul seda võimaldab, võib maksuhaldur                       taotluse rahuldada osaliselt ja teha isikule ettepaneku esitada taotlus ülejäänud maksuvõla                       tasumise ajatamiseks.    LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  MTA on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku                               suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist                     vähemalt ühe osalise poolt (a.j. MTA). Haldusorgan ehk MTA on õigussuhtes positsioonil,                         milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​), MTA teostab võimu.   Tegemist on ​soodustava haldusakti andmisest keeldumisega​.   Regulatsioon on olemas.  Ühepoolne otsustus​, kuna puudub kokkulepe.  Üksikregulatsioon​.   Välismõju:​ on olemas, mõjutab isikuid väljaspool haldusorganisatsiooni.  SN on ​adressaadiks​, kuna haldusakt on temale suunatud.  Vahekokkuvõte​:​ MTA poolt SN käest võlgu väljanõudmine on ​haldusaktiks​.    B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus   


MTA-l on kindlasti pädevus ​HMS § 8 lg 1 ja Makdukorralduse seaduse § 46 ja 114 alusel.                                   Lisaks, on olemas ka territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate                         seadustega.  Järelikult, käesolev MTA haldusakt SN-i suhtes on tema pädevuses.    2. Menetlusnõuded  SN on​ taotlejaks​, kuna ta esitas taotluse “palun, kustutage minu võlgnevust”.   Ärakuulamispõhimõte (​HMS § 40​): on täidetud. Haldusmenetlus oli läbi viidud ning SN-l                         oli võimalus oma vastuväited esitada.  Uurimispõhimõte (​HMS § 6​): on rikutud. On esitatud tõendeid ning MTA on ka kõike                             asjaolusid uurinud (SN-i sissetulekud, kinnisvara, kus SN ei ole pidevalt elanud ehk see ei ole                               tema koduks).   Selgitamiskohustus (​HMS § 36 lg 1 p 1​): on täidetud. MTA põhjendused on piisavalt                             määratud ja selged.   Teavitamiskohustus:​ ei ole vaja kontrollida, kuna ​SN ise taotles menetluste läbiviimist​.  3. Vorminõuded  Õiguslik alus:​ erinevad normid. + ​Maksekorralduse seadus § 114 lg 3  Põhimotiivid on välja toodud.   Selguse mõistetavus ​(​HMS ​§ 55 lg 1​)​: ​on täidetud. Praegusel juhul resolutsioon on selge ja                               üheselt mõistetav.   Põhjendamiskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​)​: on rikutud. Kuna ei ole tegemist SN-i koduga, siis                               saab SN läbi selle maha müüki oma võlga ära tasuda. Kuid see MTA otsus ei ole piisavalt                                   põhjendatud, sest tegemist on tegelt SN-i koduga.   Resolutsiooni selgus:​ on täidetud.  Vaidlustamisviide:​ on täidetud, sest ei nähtu, et ei oleks.    


​ Vahekokkuvõte​:MTA haldusakt on formaalselt õigusvastane (menetlus- ja vorminõuete                     täitmata jätmise pärast).        II. Materiaalne õiguspärasus  MTA haldusakti õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on ​MKS § 114 lg 3​, nagu                           kaasuses on märgitud.   Kas menetlustähtaegu on järgitud?​ On järgitud.  Haldusakti kooskõla õigusnormiga):​ on olemas.   Kaalutlus on teostatud​:​ ​on täidetud.   Proportsionaalsuse kontroll (​HMS ​§ 107 lg 2​): ei ole täidetud. Antud riive piirab SN-i                             põhiõigus kodu puutumatusele. MTA tugineb sellele, et ​TsÜS § 14 lg 1 järgi elukohaks on                               koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab ning SN ei ole oma majas peamiselt, kuna ta                                 jääb päris tihti oma sõprade koju. See ei ole mõistlik selgitus, kuna sõltumata sellest, kuhu ta                                 magama jääb, ongi ta elukohaks ehk kohaks, kuhu ta võib alati tagasi tulla ning kodu omada                                 on talle kuuluv kinnisasi.  Diskretsioon pole jäänud kasutamata.​ ​Maksuhaldur on kaalutlusõigust kasutanud.  Diskretsioonipiire pole ületatud.  Tegemist on otsustusdiskretsiooniga.  Mitte kõik olulised asjaolud on arvestatud.   Esitatud on diskretsiooniviga​.  1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine:​ õigus kodu puutumatusele (​PS​ ​§ 33​).  2. Legitiimsed eesmärgid:​ ühetaoline maksustamine ning riigikassa täitmine.  3. Sobivus:​ on sobiv ehk soodustab eesmärgi saavutamist.  4. Vajalikkus:​ on vajalik.   5. Mõõdukus: eesmärk kaalutab üle põhiõiguse riivet. (võiks kasutada intressi                   külmutamist või selle osalist kustutamist)   


   ​Vahekokkuvõte​:​ haldusorgani ehk MTA haldusakt on materiaalselt õigusvastane.    ​    III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga.        


  Kaasus 9 (koost. M. Mikiver)  AS-le Kiirbuss anti 26.04.2017 bussiliiniluba ja kinnitati sõiduplaan, mille alusel ta teenindab                         bussiliini Tallinn–Pärnu. AS Kiirbuss esitas 26.02.2018 Maanteeametile taotluse selle                   bussiliini sõiduplaani muutmiseks. Taotluses märgiti, et AS Kiirbuss teenindab praegu                     nimetatud liini väljumistega Tallinnast kell 9.30, 11.00, 12.30, 15.30 ja 17.30 ning Pärnust                           kell 16.00 ja 19.00. AS Kiirbuss soovis lisada uue reisi Tallinnast kell 16.00 ja Pärnust kell                                 15.15 ning seoses uute reiside sobitumisega liinilogistikasse muuta Tallinnast kell 15.30                       väljuva reisi aega kella 15.00-ks ja Pärnust kell 16.00 väljuva reisi aega 16.15-ks.                           Maanteeamet otsustas 18.03.2018 kirjaga nr 27-2 jätta AS Kiirbuss taotluse                     ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 52 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kirjas põhjendati otsust                         selliselt: “ÜTS § 52 lg 2 kohaselt võib liiniloa veotingimuste muutmist taotleda pärast ühe                             aasta möödumist liinilubade väljaandmisest või veotingimuste muutmist. Enne seda tähtaega                     tohib veotingimusi muuta juhul, kui kõik taotletavad muudatused suurendavad veoteenuse                     stabiilsust või kättesaadavust, sõitjate ohutust või sõidumugavust või aitavad muul viisil                       kaasa veoteenuse kvaliteedi parandamisele või kui veoteenuse osutamisel on avaldunud                     vedajast sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik tagada liini ohutut või sõiduplaani                           järgset teenindamist. Need tingimused ei ole Maanteeameti hinnangul täidetud ning taotlus                       tuleb jätta läbi vaatamata.” Täiendavaid põhjendusi taotluse läbi vaatamata jätmiseks                     Maanteeamet ei esitanud.  AS Kiirbuss on taotluse läbi vaatamata jätmisest pettunud. AS Kiirbuss leiab mh, et see otsus                               on põhjendamata ja sellest ei nähtu, millistel kaalutlustel polnud võimalik sõiduplaani muuta.                         AS Kiirbuss eesmärk oli just suurendada veoteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Samuti leiab                         AS Kiirbuss, et Maanteeamet oleks pidanud temaga enne keelduva otsuse tegemist taotlust                         arutama.   Maanteeamet seevastu leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud, sest selles on toodud                         asjakohaselt ära õigusnormid ja selgitatud taotlejale, et Maanteeameti hinnangul ei ole ÜTS §                           52 lg-s 2 sätestatud tingimused täidetud. Maanteeamet hinnangul oli taotluses kogu vajalik                         informatsioon esitatud ja otsuse tegemiseks puudus vajadus küsida AS-lt Kiirbuss täiendavat                       teavet või vastuväiteid.  Analüüsige, millise haldustegevuse liigiga on tegemist Maanteeameti kirja nr 27-2 puhul  ning kas see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.  LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  Maanteeamet on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka                             avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku                   ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. Maanteeamet). Haldusorgan ehk                      


Maanteeamet on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​).                     Maanteeamet tegutses avalikes huvides (​Huviteooria​).   Regulatsioon on olemas. SOODUSTAVA HALDUSAKTI ANDMISEST             KEELDUMINE.  Ühepoolne otsustus​, kuna puudub kokkulepe.  Üksikregulatsioon​.   Välismõju:​ on olemas, mõjutab isikuid väljaspool haldusorganisatsiooni.  AS Kiirbuss on ​taotlejaks​ ​HMS § 11 lg 1 p 1 ​mõttes.  Vahekokkuvõte​:​ Maanteeameti kiri nr 27-2 on ​haldusaktiks​.    B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  Maanteeametil on kindlasti pädevus ​HMS § 8 lg 1 ja ​ÜTS § 16 lg 2, ÜTS § 52 lg 2 alusel.                                           Lisaks, on olemas ka territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate                         seadustega.  Järelikult, käesolev Maanteeameti haldusakt AS-i Kiirbuss suhtes on tema pädevuses.    2. Menetlusnõuded  AS Kiirbuss on​ taotlejaks​, kuna ta esitas taotluse Maanteeametile sõiduplaani muutmiseks.   Ärakuulamispõhimõte (​HMS § 40​):​ ei ole täidetud ehk on rikutud.  Uurimispõhimõte (​HMS § 6​):​  ei ole täidetud ehk on rikutud.   Selgitamiskohustus (​HMS § 36 lg 1 p 1​): on täidetud. Maanteeameti põhjendused on                           piisavalt määratud ja selged.   Teavitamiskohustus: ei ole vaja kontrollida, kuna ​AS Kiirbuss ise taotles menetluste                       läbiviimist​. Maanteeametil polnud teavitamiskohustust.   


3. Vorminõuded  Õiguslik alus:​ ​ÜTS § 52 lg 2 ​- on olemas.  Põhjendamiskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​)​: pole täidetud, sest ​põhimotiivid pole välja                         toodud.   Selguse mõistetavus ​(​HMS ​§ 55 lg 1​)​: ​ei ole täidetud.  Resolutsiooni selgus:​ on täidetud.  Vaidlustamisviide:​ pole täidetud.  ​ Vahekokkuvõte​: Maanteeameti haldusakt on formaalselt õigusvastane (menetlus- ja                   vorminõuete rikkumise tõttu).       II. Materiaalne õiguspärasus  Maanteeameti haldusakti õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on ​ÜTS § 52 lg 2​,nagu                           kaasuses on märgitud.   Kas menetlustähtaegu on järgitud?​ On järgitud.   Haldusakti kooskõla õigusnormiga:​ on olemas.   Kaalutlus on teostatud​:​ ​on täidetud.   Proportsionaalsuse kontroll (​HMS ​§ 107 lg 2​): on täidetud.   DISKRETSIOON POLE TÄIDETUD.        ​Vahekokkuvõte​:​ Maanteeameti haldusakt on materiaalselt õigusvastane.   ​    III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga.        


Kaasus 10 (koost. A. Lott)  J pani 28.07.2008 toime raske distsipliinirikkumise, rebides katki ja lastes WC-potist veega                         alla inspektor-kontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid.               Vangla inspektor-kontaktisiku 28.07.2008 käskkirja alusel paigutati J menetluse ajaks eraldi                     lukustatud kambrisse vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 4 alusel. Ehkki eraldi lukustatud                         kambrisse paigutamise käskkirjas on J paigutamise õigusliku alusena viidatud VangS § 63                         lg-le 4, selgitas vangla hiljem (eelduslikult arvestades Riigikohtu 19.04.2012 määruses nr                       3-3-1-8-12 leitut), et tegelikult oli J paigutamise aluseks VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4, kuna J                                         oli süstemaatiline distsipliinirikkuja. J leiab, et 28.07.2008 käskkirja pinnalt puudus alus tema                         eraldi lukustatud kambrisse paigutamiseks, sest rikkumine, mille eest seda tehti, ei olnud                         raske. Lisaks leiab J, et vangla inspektor-kontaktisikul puudus pädevus tema eraldi lukustatud                         kambrisse paigutamiseks.  Kas 28.07.2008 käskkiri on õigusvastane või selle andmisel pädevuse rikkumise tõttu  tühine?  Väljavõte mõningatest normidest:  VangS § 63. Distsiplinaarkaristused  (4) Raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja                   eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.  VangS § 64.  Distsiplinaarmenetlus  (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku                 ettepanekul.  VangS § 105.  Vangla  (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on                     vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. […]  (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad                     kehtestab justiitsminister määrusega.  VangS § 1051 .  Vanglateenistus  (2) Vanglateenistusse kuuluvad:   1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud               ametikohad;   2) vanglad.  VangS § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle                             pandud ülesandeid.  Vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72)   § 17 .  Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus   


(1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25                           lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 65 1 lõike 4                                                           ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel.    LAHENDUS:  A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​)  PPA on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1​). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku                               suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist                     vähemalt ühe osalise poolt (a.j. PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil,                         milles eraisik ei saa olla (​Subjektiteooria​). Vanglateenistus teostab võimu.       ​Vahekokkuvõte​:​ Vanglateenistuse käskkiri on ​menetlustoiminguks​.    B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS  I. Formaalne õiguspärasus  1. Pädevus  Vanglateenistusel on kindlasti pädevus ​HMS § 8 lg 1 ja ​VangS § 63 lg 4 alusel. Lisaks, on                                      olemas ka territoriaalne pädevus ja antud määrus on kooskõlas kehtivate seadustega.  Järelikult, käesolev Vangateenistuse haldusakt J-i suhtes on tema pädevuses.  2. Menetlusnõuded  J on ​adressaadiks​ ​HMS § 11 lg 1 p 2​ mõttes.  Ärakuulamispõhimõte (​HMS § 40​):​ on täidetud.   Uurimispõhimõte (​HMS § 6​):​  on täidetud.  Selgitamiskohustus (​HMS § 36 lg 1 p 1​): on täidetud. Vanglateenistuse põhjendused on                           piisavalt määratud ja selged.   Teavitamiskohustus:​ on täidetud.   


3. Vorminõuded  Õiguslik alus:​ ​VangS § 63 lg 4  Põhimotiivid on välja toodud.   Selguse mõistetavus ​(​HMS ​§ 55 lg 1​)​: ​on täidetud.  Põhjendamiskohustus ​(​HMS ​§ 56 lg 1​)​:​ on täidetud.  Resolutsiooni selgus:​ on täidetud.  Vaidlustamisviide:​ pole täidetud.         ​Vahekokkuvõte​:​ Vanglateenistuse haldusakt on formaalselt õigusvastane.       II. Materiaalne õiguspärasus  Maanteeameti haldusakti õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on ​VangS § 63 lg 4​,nagu                           kaasuses on märgitud.   Kas menetlustähtaegu on järgitud?​ On järgitud.  Haldusakti kooskõla õigusnormiga:​ on olemas.   Kaalutlus on teostatud​:​ ​on täidetud.   Proportsionaalsuse kontroll (​HMS ​§ 107 lg 2​): on täidetud.         ​Vahekokkuvõte​:​ Maanteeameti haldusakt on materiaalselt õiguspärane.   ​    III. KOKKUVÕTE  Käesoleval juhul on tegemist vaid materiaalselt õiguspärase haldusaktiga.     Kaasus 11 (koost. M. Laaring)    
Politsei saab teavet selle kohta, et OÜ Anti-Fur plaanib korraldada Loode Prefektuuri                         tööpiirkonnas, A linnas 23.01.2019 meeleavalduse loomanahkade kasutamise vastu                 rõivatööstuses. Kuna sama organisatsiooni aktivistid on ka varem oma käitumisega politseile                        


probleeme tekitanud ning 23.01.2019 toimub linnas rahvusvaheline uisutamisvõistlus,                 millega seoses on oodata suurt hulka väliskülalisi, siis otsustatakse meeleavaldus keelata.  Kohe teabe saamise järel vormistatakse ja allkirjastatakse elektrooniliselt vastav otsus, mis                       saadetakse äriregistrist saadud OÜ Anti-Fur elektronposti aadressile:     Loode Prefektuur  Koosoleku keelamine  20.01.2019  Seoses pingelise julgeolekuolukorraga A linnas ja tuginedes korrakaitseseaduse § 72                     lõike 1 punktile 2 keelan OÜ-l „Anti-Fur“ avaliku koosoleku korraldamise 23. jaanuaril                         2019 A linna keskväljakul.   Keelu täitmata jätmise korral lõpetatakse koosolek vahetut sundi kasutades.  /allkirjastatud digitaalselt/  Ants Hakkaja  Korrakaitsebüroo juht, prefekti volitusel  Palun analüüsige Loode prefektuuri 20.02.2019 otsuse õiguspärasust ja kehtivust,  määratledes esmalt haldustegevuse liigi.     Asjakohased korrakaitseseaduse normid:   § 1. Seaduse reguleerimisala 
[---] 
(2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse                 sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.  § 5. Oht avalikule korrale ja korrarikkumine 
[---] 
(4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele,                       suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või                   karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo                         toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse                     enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. 
(5) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see                                 kohe algab. 
  
§ 69. Koosoleku pidamise aja või koha muutmine 
(1) Prefekt võib kohustada koosoleku korraldajat muutma koosoleku pidamise aega või                       kohta, kui:   


1) eelnevalt on vastu võetud teade samas kohas samal ajal teise koosoleku pidamise kohta või                               kui on ülekaalukas avalik huvi korraldada samas kohas samal ajal teine avalik kogunemine                           ning mitut avalikku kogunemist samal ajal selles kohas pidada ei ole võimalik; 
2) see on vältimatu, et hoida ära kõrgendatud vahetu oht või seda tõrjuda. 
(2) Kui koosolekut on kavas pidada mitme prefektuuri tööpiirkonnas, on käesoleva                       paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril. 
(3) Käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud koosoleku korraldaja esitab muudetud aja või                             kohaga koosoleku kohta uue koosolekuteate §-le 68 kohaselt. 
  
§ 70. Turvalisuse tagamine koosolekul 
(1) Politsei võib kohustada koosoleku korraldajat: 
1) suurendama korrapidajate arvu koosolekul, kui on alust arvata, et määratud korrapidaja ei                           suuda koosoleku korraldajat piisavalt abistada käesoleva seaduse § 64 lõike 3 punktides 1, 2                             ja 5 sätestatud kohustuste täitmisel, või 
2) asendama määratud korrapidaja teise isikuga, kui on alust arvata, et see isik ei ole                               võimeline täitma koosoleku korrapidaja ülesandeid. 
(2) Prefekt võib kohustada koosoleku korraldajat täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 
(3) Kui koosolekut on kavas pidada mitme prefektuuri tööpiirkonnas, on käesoleva                       paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril. 
  
§ 72. Koosoleku keelamine  (1)​  ​Prefekt võib ​koosoleku pidamise keelata, kui:  1) koosoleku korraldaja ei nõustu käesoleva seaduse § 69 alusel talle pandud piiranguga või                             ei järgi seda piirangut või 
2) on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu ning ohtu ei ole                               võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades.     LAHENDUS:  Avalik-õiguslik organ​ - PPA - ​HMS § 8 lg 1.  Avalik-õiguslikud suhted​ - tavaisik ei saa prefekti positsioonil olla.  Välismõju​ - mõjutab teisi isikuid.  Regulatiivne, ühepoolne regulatsioon, üksikregulatsioon - suunatud konkreetsele               juhtumile.  HALDUSAKT  Formaalne õiguspärasus:   


Pädevus - ​puudub - volitusnormis (​§ 72​)on selgelt kirjas, et ​PERFEKT VÕIB​.Tegemist on                               välispädevusega​,kuna tegemist on eraldi perfektiga, kuid mitte PPA-ga. Kui oleks tegemist                         PPA-ga, siis oleks sisepädevus. ​PREFEKT EI OLE SELLE OTSUSE TEINUD, seda tegi                         VOLITATUD ISIK​ - korrakaitse büroojuht !   Menetlusosalised:​ 1. ​adressaat​ - OÜ Anti-Fur ei taotlenud seda, et koosolekut keelataks.    Teavitamiskohustus:​ ei ole täidetud.  Ärakuulamine: ei ole täidetud - kohe pärast teade saamist, vormistatakse ja … (kaasuse                           tekstis selgelt kirjas). Ei saa tugineda ​HMS § 40 lg-le 3​, sest seda tehti viivitamatult ning                                 ärakuulamispõhimõte oli väga tähtis.   Vastuväidete esitamise võimalus:​ puudub.  Materiaalne õiguspärasus: