*33 Kodaniku poolt distsiplinaarmenetluse algatamise kohta on eriti äärmuslik näide Kanadast, kus otse distsiplinaarorga- nile võib esitada anonüümkaebuse, milles ei pea viitama konkreetsele kohtulahendile, kuid tuleb vii- data, millise kohtunike käitumisreegli vastu eksiti. Kodanikel on õigus otse distsiplinaarorgani poole pöörduda veel Küprosel, Taanis, Norras ja Madalmaades. Itaalias on kodanikul kaudne õigus algatada distsiplinaarmenetlus ning see on võrreldav Eesti olukorraga, kus kodanik saab küll taotleda menetlu- se algatamist, kuid teatavaks saanud info alusel otsustab distsiplinaarsüüdistuse esitamise siiski pädev 26 CCJE arvamus nr 3 (2002) (viide 16), p 60. 27 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, lk 616. 28 1994. aastast kuni 28. märtsini 2006 on kohtunike distsiplinaarkolleegium menetlenud 42 distsiplinaarasja. Neist 29 korral mõisteti
vabanemist suurem tõenäosus elada seaduskuulekat ja olla tubli kodanik. Kontaktisik vastutab selle eest, et need tegevused ka läbi viidaks. Kui vang paneb toime distsipliinirikkumise, viib kontaktisik läbi juurdluse ja vormistab vajalikud dokumendid. Kontaktisik tunneb iga üksikut vangi kõige paremini ja seepärast kirjutab ta ennetähtaegseks vabanemiseks vajaliku vangi iseloomustuse. Peaspetsialist Peaspetsialist juhib kontaktisikute tööd. Ta vastutab, et distsiplinaarmenetlus mille tagajärjeks on kinnipeetava kartserisse paigutamine oleks läbi viidud tähtaegselt ja seadustele vastavalt. Ta kavandab ja koordineerib ka kokkusaamisi ning korraldab telefonikasutust (kellel on lubatud, kellel mitte, tagatud peab olema nt advokaadile helistamine). Julgeolekutöötaja Julgeolekutöötaja teostab vastavalt töösuunale kriminaalmenetlust või jälitusmenetlust, sh agentuuritööd vanglas, samuti distsiplinaarmenetlusi. Ta hindab
kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium , kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks
kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks
Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes; 2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes; 3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes; 4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes; 5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.
2 p 4 alusel tühine. Lisaks leiab K., et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul S. puudus distsiplinaarkaristuse määramise pädevus, sest VangS § 64 lg 4 ja § 106 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla direktori pädevuses. Andke hinnang, kas vanglaametniku R. korraldus ja inspektor-kontaktisiku S. käskkiri on tühised. Vangistusseadus § 37. Töökohustus (1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. § 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. § 67. Kinnipeetava kohustused Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; § 105. Vangla (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja
kontroll läbi viia kord 3a. jooksul. Kutseühenduse sisese kv.kontrolli käigus hinnatakse: 1) Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja nõuete täitmist 2) Audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressursside kogust ja kvaliteeti 3) Sisekontrolli kui süsteemi ja selle toimivust 4) Muid protseduure ja toiminguid, et saavutada järelevalve eesmärgid või täita püstitatud eesmärgid. 23.11 Järelevalve teine tegevusvaldkond on kutseühenduse sisene distsiplinaarmenetlus. Dis.menetluse alustamise aluseks võib olla kas uurimine, kvaliteedikontrolli tulemused, rahandusministeeriumi ettekirjutus või muu dokument või info, mille alusel saab arvata, et audiitorkogu liige on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Menetluse aluseks olevate asjaolude kohta nõuab audiitorkogu juhatus audiitorilt kirjaliku seletuse ja menetluse alustamiseks teeb juhatus otsuse. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise korra kinnitab järelevalve NK.
siduva otsustusega, menetlustoiming, kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu,
funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte). Parlamendi haldus (näiteks Riigikogu kantselei, paberimajandus) abistav funktsioon normide andmisel. Halduse kandjad (ja organisatsioonid) põhifunktsioon on haldusfunktioon. Annavad määrusi (sisaldavad õigusnorme) legislatiivfunktsiooni abistav funktioon. Jurisdisktsiooniline funktsioon näiteks trahvid, vaided (ehitusload, parkimistrahvid), distsiplinaarmenetlus (ei ole põhieesmärk vaid vahend) Kohtud jurisdiktsiooniline funktsioon. Pretsedendiotsused kohtunikuõigus osaliselt legislatiivfunktsioon. Sekretariaat kaebuste vastuvõtmiseks. Kohtukoda ja justiitsministeerium teostavad ka kohtute haldust. Negatiivne ehk substraktsioonimeetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivne meetod püütud avalikku haldust sisuliselt defineerida. Haldusõ on põhiseaduse ja
V III astme kohus Riigikohus §149 lg3, KS §§25 jj. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumid. Lisaks ad hoc ja PS- e järelevalve kolleegium. Üld- ja erikogud. VI Muud kohtud §148 lg2, 3 Erakorralised kohtud on keelatud, erikohtud ehk spetsialiseerunud lubatud. Ei tohi olla institutsioone, kus on protsess ja täitmine kohe kohaldatavad. VII Mittekohtud Kohtuväline menetleja ei ole kohus, vaid haldus läbi väärteomenetluse erikorra. Distsiplinaarmenetlus, advokatuuriaukohus (avalik-õiguslik juriidiline isik), ka notarite koja aukohus, lepitus- ja vahekohus, üürivaidluskomisjonid KOV üksuse sõltumatu organ, töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu organ, riigihangete vaidluskomisjon, tööstusomandi apellatsioonikomisjon, tarbijakaebuste komisjon, kindlustuse vahekohus, MTÜ vormis Eesti Evangeeliumi Luterlik kirik alam- ja ülemkohus, domeenide vahekohus. §44 Kohtufunktsioonid ja pädevus I Õigusemõistmise tähendus §146
Avaliku võimu spetsiifiline kontroll. Kohtu ül loa andmine isiku vahi all pidamiseks Kohtute ül on kaitsta ühiskondlikke väärtusi ja osaleda riiklikus juhtimises. Õigusmõistmine teiste institutsioonide poolt Üldpõhimõttena on kohtutel õigusmõistmiseks ainuõigus, aga selleks on mõned erandid: 1. Kohtueelne menetlus. Lubatud on õigusmõistmise funktsiooni teostamine kohtueelselt. St et õigusmõistmine võib toimuda muude organite poolt. 2. Väärteod ja distsiplinaarmenetlus. Nende karistuste määramine kuulub ametnike pädevusse, kohtutel on õigus ametnike tegevust karistuse määramisel kontrollida. 3. Vahekohus. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et nad loobuvad õigusets kohtusse pöörduda ja annavad oma vaidluse lahendada vahekohtule. Tegemist pole riikliku kohtuga. Kohtute muu tegevus Kohtutel on rida õigusi ja ül , mis ei ole seotud otseselt õigusmõistmisega: Täitevvõimu teostamine kohtu poolt
le adressaadiks võib olla ka õiguskantsler. See säte on kantud parlamendi kontrollifunktsioonist ja väljen- dab õiguskantsleri teatud seotust rahva representatiivorganiga. Rahaliste vahendite kasutamist õiguskantsleri poolt võib vastavalt põhiseaduse §-le 133 kontrollida Riigikontroll. Peale selle kontrollib kaudselt õigus- kantsleri tegevust kohus, kui ÕKS § 33 lõike 3 teise lause alusel algatatud distsiplinaarmenetlus jõuab kohtusse. Lisada võib veel nn eelkontrolli mehhanismid: õiguskantsleri isikule esitatavad kõrged nõudmi- sed*117 ning nimetamisprotseduuri keerukus. 6. Lõpetuseks Sõltumatute järelevalveorganite rahvusvaheline ning siseriiklik edu näitab, et tegemist on vajalike ja inim- likult oluliste institutsioonidega. Õiguskantsleri institutsioon sobib Eestile. Alternatiivina tuleb kõne alla
Lisaks leiab J, et vangla inspektor-kontaktisikul puudus pädevus tema eraldi lukustatud kambrisse paigutamiseks. Kas 28.07.2008 käskkiri on õigusvastane või selle andmisel pädevuse rikkumise tõttu tühine? Väljavõte mõningatest normidest: VangS § 63. Distsiplinaarkaristused (4) Raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. VangS § 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VangS § 105. Vangla (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. […] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. VangS § 1051 . Vanglateenistus
Kohtu ül loa andmine isiku vahi all pidamiseks Kohtute ül on kaitsta ühiskondlikke väärtusi ja osaleda riiklikus juhtimises. Õigusmõistmine teiste institutsioonide poolt Üldpõhimõttena on kohtutel õigusmõistmiseks ainuõigus, aga selleks on mõned erandid: 1. Kohtueelne menetlus. Lubatud on õigusmõistmise funktsiooni teostamine kohtueelselt. St et õigusmõistmine võib toimuda muude organite poolt. 2. Väärteod ja distsiplinaarmenetlus. Nende karistuste määramine kuulub ametnike pädevusse, kohtutel on õigus ametnike tegevust karistuse määramisel kontrollida. 3. Vahekohus. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et nad loobuvad õigusets kohtusse pöörduda ja annavad oma vaidluse lahendada vahekohtule. Tegemist pole riikliku kohtuga. Kohtute muu tegevus Kohtutel on rida õigusi ja ül , mis ei ole seotud otseselt õigusmõistmisega: Täitevvõimu teostamine kohtu poolt
annaabi.ee 
