,,Autobiograafia kui ,,tõe" diskursus: Lilli Suburgi ,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et
Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200 7.Missugused elemendid on Rapla linna ja ka valla vapil? Pügalristid 8.Mis on teie arvates Rapla tuntuim ettevõte ja kuidas on see seotud Rapla korvpallieluga? 9. Mis ajast mis ajani tegutses Murru vangla? Vangla asutati 1.jaanuaril 1938,Murru vangla suleti 1. jaanuarist 2013. 10. Missugust tööalast rakendust leidsid Murru vangla vangid?
Meeste kondoom Kristjan annuk Reio oidsalu Sisukord 1)Tiitelleht 2)Sisukord 3)Kondoom 4)Kuidas vahend toimib 5) Rasestumisvastase vahendi plussid ja miinused 6)Pildid Kondoom Kondoomid on valmistatud lateksist või polüuretaanist, on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, imeõhukesed ja mugavad. Neid saab osta igast apteegist, suurematest kauplustest ja bensiinijaamadest. Kasuta alati kvaliteetseid kondoome ja hoolitse selle eest, et sul oleks neid piisavalt. Kioskites müügil olevad ja päikese käes pleekinud kondoomid on sageli kõlbmatud ja ka need, mille säilivusaeg on läbi, viska prügikasti. Kuidas vahend toimib Kui neid õigesti kasutada, siis takistavad mitmete suguhaigusi põhjustavate haigustekitajate ülekandumist ühelt inimeselt teisele Kondoom ümbritseb erektreerunud peenist ja hoiab spermat kondoomis peale seemnepurset seeme-ja munarakk ei saa üh...
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
Liivalaia Gümnaasium Referaat Vanemate osa laste kasvatamisel 2008õa Sisukord Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest lk3 Vanema kohustused igaühe vaba valik? lk4 Vanemate roll laste elus lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest Pahatihti mehed ei taha või ei pea vajalikuks maksta naisele, või õigemini lapsele, alimente ning naine ei viitsi jamada kohtu kaudu elatusraha väljanõudmisega. Kohut käia on ju üsna tüütu. Kuigi on tõenäoline, et naispool selle kohtuasja võidab, kui mehel pole just väga head advokaati naisele vastu panna, on vaja emal enne palju pabereid korda ajada. Alates hagi 2 koostamisest ja lõpetades lapsele tehtud kulutuste tõestamisega, muidugi tuleb vahel tõestada ka isadust, sest mehed kasutavad kõiki võimalusi...
Valimisea langetamine 16. eluaastale Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Mina olen Kaisa Annuk. Sajand tagasi ei lubanud peaaegu ükski riik maailmas naisi valimisurnide juurde, pool sajandit tagasi kehtestasid Lõuna-Aafrika Vabariik ja mõned Ameerika Ühendriikide osariigid piirangud mustanahaliste valimisõigusele. Tänaseks oleme jõudnud arusaamale, et igal täiskasvanul peab olema õigus hääletada. Miks me aga siiani arvame, et 18-aastane on rohkem täiskasvanu kui 16-aastane? Küsib Priit Toobal.
2001 12690 14055 11656 92 2002 13061 13158 10839 83 2003 13082 13021 10625 81 2004 14037 12641 10081 72 2005 14420 11849 9619 67 KASUTATUD KIRJANDUS Perekonnaõpetus, Tiina Annuk, "Koolibri", 1999 http://www.arpo.ut.ee/Loengud/Pereplaneerimine.pdf
aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval
Mati Noop 2/7/1966 m kesk-eri 12/28/2011 Kert Pall 5/19/1990 m kutsekesk 12/10/2006 Viive Jaanus 12/18/1978 n kõrgem 5/15/2011 Marrit Tuhkur 9/21/1987 n põhi 4/11/2003 Piret Pukk 12/13/1979 n kesk 8/30/2004 Eva Lust 7/23/1975 n kesk 1/19/1996 Ellen Annuk 8/25/1965 n kesk 6/25/1998 Ludmilla Kules 3/15/1959 n kesk 8/31/2008 Kaisa Kannik 10/24/1981 n kutsekesk 6/16/2001 Raimo Luuk 5/5/1967 m kesk 1/21/1996 Mart Vaarman 5/1/1983 m kesk-eri 9/29/2011 Innart Sukk 7/16/1977 m põhi 11/15/2005 Marve Liik 4/18/1965 n kesk 9/27/2011
Karl Ernst von Baer Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristin Värno Mikk Järveoja 1 Kris-Gerhard Aabrams Alvar Annuk Triin Kaaver 2 Tähtsus von Baer elas aastatel 17921876 Ta sündis Eestis ja lõpetas TÜ arstiteadlasena. Ta on loomade embrüoloogia rajaja. Mees avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. 3 Matthias Schleiden (18041881)& Theodor Schwann (18101882)
ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad
aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik , dirigent Andres Ammas. · risotoorium "Roheline muna". Sõnad Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble.
B. White'i tänapäeva muinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor on Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu. Lavastaja on Viktor Nelik. Dirigent Andres Ammas. Muuskali sisuks on loomade elu ja lapse sõprus nendega. 2. Risotoorium "Roheline muna" Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11
2.2. Uurimussuunad praegu Astrofüüsika osakond jaguneb Tähefüüsika töörühmaks, mille uurimissuunad võib jagada järgnevalt: sünteetilise spektri meetod, FG Saggittae, Wolf-Rayeti tähed, P Cygni ja üliheledad sinised muutlikud, Be tähed, sümbiootilised tähed ja RX Cassiopeiae. (6) Foto 16. Tähefüüsika töörühm. Autor teadmata, aeg teadmata, koht teadmata. Allikas http://www.aai.ee/~annuk/tahfyys.html Teoreetilise astrofüüsika töörühmaks ja teleskoopide töörühmaks, mille põhirõhk on pandud täheatmosfäärides, tähetuules ja hõredas astrofüüsikalises plasmas toimuvatele füüsikalistele protsessidele ja teooria rakendamisele, vaatlusandmete töötlemisele ja interpreteerimisele. (7) 1 Foto 17. Teoreetiliste astrofüüsikute rühm tänapäeval. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas
Audentese Erakool ,,Sportlaste toitumine" Uurimistöö Koostajad: Marten Aolaid ja Anton Tsernõsev 8.a klass Juhendaja: Tiina Annuk Tallinn 2014 Sisukord 1.Toitumine ja sport....................................................................................................................4 2.Spordialad ja toitumine............................................................................................................5 3.Tulemused................................................................................................................................6 Kokkuvõte.........................................
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus.............................
Reintam, L., 1998., Muldade genees, diagnostika ja klassifitseerimine. EPMÜ teadustööde kogumik, nr . 198, lk 24 - 34. Roostalu, H., 1978. Erinevate muldade füüsikalised ja veeomadused ning veega varustatus. EMMTUI teadustööde kogumik XLII, lk 48 - 60 (vene keeles). Roostalu, H., Piho, A. ja Saarnak, R., 1980. Mullastik - klimaatiliste ressursside kompleksest rajoneerimisest. EPA teadustööde kogumik, 122, lk.101 -116 (vene keeles ). Roostalu, H., Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260. Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64. Teras, T., !992. Eesti haritava maa kvaliteedist. Geodeet, 2 (26), lk. 22-24. Valler, V.,1973. Haritava maa hindamisest peamiste kultuuride kasvatamise seisukohalt. ' Sotsialistlik Põllumajandus,'20 ,lk. 925 -930. Valler, V.,1982
ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad). Õpetaja palgaks oli koolimaade kasutamine. Lisakohustusena tuli õpetajal igal laupäeval pidada Seliküla mõisas palvetundi. Tasuks sai ta pärast palvetundi süüa mõisa pereköögis tanguputru ja koju kaasa matt rukkeid (Anu Annuk ja Rein Puks. Jalgsema algkool. Uurimistöö, 1981 ,lk 5, 3 lõik). 9 Tavaliselt algas õppetöö oktoobri lõpus või hiljemgi ja kestis Jüripäevani. Sageli pidi koolitöö varem lõpetama, kui vanemad enam ei saatnud lapsi kooli, vaid jätsid nad koju tööle. Õpilaste arv kõikus 30-40 vahel ja peaaegu kõik olid koolis korteris. Koolitöö kestis
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAVÄRINAD Referaat Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7
3. Peterson, A. Eesti maarahva elust 19.ndal sajandil. Tartu: AS Atlex, 2006, 104 lk.
4. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 123 lk.
5. ENE 4 Tallinn: Valgus, 1989, 703 lk.
6. EE 5 Tallinn: Valgus, 1990, 703 lk.
7. Heinsaar, T [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm]
03.06.2009
8. Kruus, T. Tomingas, K. Toome, K. Vaba, M. Suur perenaise käsiraamat. Tallinn:TEA,
2007
9. Perekonnaõpetus, 11. klassi õpik, T. Annuk
10. http://pedja.edu.ee/failid/opilased/puusepp/refpul.html
11. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm
12. http://www.pulmad.ee/node/115
13. http://www.annaabi.com/download.php?matid=13908
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater....................................................................................................5
09.2020) Keskkonnaministeerium, 2012 “Looduskaitse arengukava aastani 2020” https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf (3.2. Taastumatud loodusvarad, lk 35) Tallinn (29.09.2020) Kalda I. 2017. Põllumajandus.ee “Turbaäri Eestis: kaks korda sada” https://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/05/09/turbaari-eestis-kaks-korda-sada? fbclid=IwAR1WiWQG8GhCaHqwLgOYg9ew5utGkp8u4IptAWORFs20sWI03ogMwpYqDyU (20.09.2020) Annuk A.; Bogdanov P.; Jõgi E.; Kosk A.; Kriipsalu M; Tamm T. ”Tartumaa taastuvate, olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade” (s.a.) https://www.tas.ee/wp-content/uploads/2012/11/Tartumaa-energiaressurss_lopparuanne.pdf (29.09.2020) “Turba energeetiline ressurss” (s.a.) https://energiatalgud.ee/index.php/Turba_energeetiline_ressurss?menu-50 (30.09.2020) “Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele” (s.a.) https://www.envir
lootuse ajaks) ja sotsialismi stabiliseerumiseks (sh. stagnatsiooniks) – kuni sotsialismi lagunemiseni, „perestroikani”; kultuuriuurija Aili Aarelaid on omakorda lähtunud mentaliteediloolisest printsiibist ja vaadelnud sõjajärgset aega erineva dominandiga kümnendite kaupa: 1940.–1970. aastad kui vastavalt ellujäämiskunsti omandamise, kahepaiksuse sünni, kommunismitondi kodustamise ja elevandiluutorni ehitamise kümnendid (Annuk 2003: 17–18). Kultuuriuurimuses on nõukogude aja käsitlemise puhul rõhutatud kahte aspekti: ajaloolise mälu (re)konstrueerimist ja lähimineviku uut mõtestamist. Silmitsi seistakse küsimusega allikatest ja nende usaldusväärsusest ning tsensuurist (sh. enesetsensuurist), samuti vajadusega langetada otsus, milliseid analüütilisi kategooriaid (venestamine, vastupanu, konformism-nonkonformism, topeltmõtlemine jms
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6
aastate algupoolel välja mõned kesksed suunad: psühhoanalüütiline lähenemine (Hasso Krull, Jaanus Adamson jt); diskursuse analüüsist lähtuvad suunad (Tiit Hennoste, Arne Merilai jt); 1990. keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse analüüsid jne). Lisaks on oluline muutus selles, et varasemast enam ja järjekindlamalt on hakatud looma amaenda teroreetilisi mudeleid (J. Undusk, A. Merilai, T. Hennoste). Postmodernistlik suundade paljus ja samal ajal tagurpidihüpe õhku
Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste......................................................................................
1157 1235 Altraja Are Tallinn 04:03:46 M35 1006 2360 Aluskins Raimonds Läti 03:55:53 M35 Oksana Perova 13.11.2009 1209 1227 Andresson Margus Tallinn 04:05:31 M35 2345 2154 Anier Andres Ida-Viru 05:41:03 M35 924 2066 Anni Heiki Tartu 03:52:35 M35 359 232 Annuk Heiki Tartu 03:21:35 M35 2343 2319 Ansko Ilmar Tartu 05:40:32 M35 1286 1558 Antson Margus Tallinn 04:09:31 M35 2297 1955 Aotäht Aivar Tartu 05:30:02 M35 1794 2403 Apuhtin Vadim Tartu 04:37:13 M35 1582 1615 Arak Tarmo Viljandi 04:24:53 M35 1747 2042 Arkipus Toomas Tallinn 04:33:53 M35 17 12 Aug Andrus Tartu 02:47:43 M35
annaabi.ee 
