Haldusõiguse seminar nr 2 (0)

2016 kevadsemester

Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused

II teema. Haldustegevuse õiguspärasus
KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon , 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3-1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06
Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa , advokatuur, notarite koda, kaitseliit
Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik.
Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele
Kehtivus on kui eluiga
Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus , menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti.
Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile.
Mõiste teatavaks tegemine on üldmõiste ja kätte toimetamine on alaliik, kui formaliseeritud teatavaks tegemine. Teatavaks tegemine võib toimuda vormivabal viisil, nt teatavaks tegemise viis võib olla helistamine , raha kontole laekumine.
Teatavaks tegemisest hakkab kulgema kaebetähtaeg.
Õiguspärasust saab jagada: 1. Väga raske rikkumine – haldusakt antakse, aga see on nii raske rikkumine, et haldusakt ei hakka kunagi kehtima, seda olukorda tähistatakse märksõnaga tühisus.HMS § 63+ aluse esinemine peab olema ilmselge 2. Keskmise astme rikkumised ehk raske rikkumine – mingi hetk haldusakt antakse, ta kehtib ja siis kohus otsustab, et see tuleb tunnistada kehtetuks. §64 ja järgnevad (jj) 3.kerged rikkumised – haldusakt antakse, ta hakkab kehtima. Rikkumine on olemas, aga see ei mõjuta haldusakti kehtivust. HMS § 58 ja 59, menetlusnõuete ja vorminõuete rikkumine, mis ei mõjuta protsessi.
Mis vahe on tühistamine ja kehtetuks tunnistamine? – tühistamist teeb kohus ja see on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistamine võib olla edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt. Tühisus on see, et see on algusest peale kehtetu .
Edsiulatuvalt kehtetu- edaspidi, lihtsalt ei saa nt toetust.
Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine – peab enne saanud raha ka tagasi
KAASUSED
1. Linnakodanik Säre sokutas linnavalitsuse ametniku lauale ruudulise paberi, millele oli käsitsi kirjutatud: „Soovin, et ka minu kraanist voolaks lõpuks ometi puhas vesi.“ Kirja alla oli lisatud Säre ees- ja perekonnanimi , allkiri ning telefoninumber. Ametnik tundis Säret hästi, sest too oli muudes küsimustes varasemaltki kummaliste kirjadega linnavalitsuse tööd häirinud. Ametnik koostas Särele vastuse, milles teatas: „Teie taotlus jääb täpsema info puudumise tõttu tähelepanuta.“
Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist ning kas haldustegevus on õiguspärane.

Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid)

A. Haldustegevuse liik (HMS §-d 51, 88, 95, 106)

I. Haldusorgani tegevus
1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1
2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
 kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
II. Avalik-õiguslik suhe
- avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
- subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
- muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria)
 kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik
 välismõju puudumisel: halduse siseakt
vastasel juhul analüüs jätkub
IV. Regulatiivsus
1. Käsk
2. Keeld
3. Luba
4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
 regulatiivsuse puudumise korral: toiming, sest isikule ei teki õigust, kohustust ega keeldu
vastasel juhul analüüs jätkub
V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon ?
 ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus
 mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping
VI. Üld- või üksikregulatsioon?
1. Konkreetne adressaat (adressaadid)
2. Üldkorraldus
a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
 üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
 üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega ; f) halduse siseaktiga.
B. Haldustegevuse õiguspärasus
I. Formaalne õiguspärasus
1. Pädevus
a) Välispädevus (HMS § 8 lg 1)
i) Sisuline pädevus KOV on kohustatud vastama isikute kirjadele
(a) avaliku halduse kandja
(b) haldusorgan
ii) Territoriaalne pädevus linnavalitsus on pädev Säre probleeme lahendama , kuna ta elab seal linnas
b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) eeldaksin, et ametnikul on vastavad volitused kirjadele vastamiseks
2. Menetlusnõuded
a) Menetlusosaliste kaasamine
i) Menetlusosaliste ringi määratlemine (HMS § 11)
(a) Taotleja Säre on taotleja
(b) Adressaat -
(c) Kolmas isik -
- Faktiline puutumus
- Õiguslik külg
- Ettenähtavus
(d) Teine haldusorgan -
ii) Teavitamine

Reegel: HMS § 35 lg 1 p 2, § 35 lg 2 isikule ei ole teatatud -

Erandid: HMS § 40 lg 3 ( analoogia )
b) Ärakuulamine (HMS § 40)
i) Ärakuulamise nõutavus ei kuulatud ära -
ii) Erandid
iii) Arvamuse esitamise võimalus ei antud võimalust arvamust esitada -
c) Muud menetlusnõuded
i) Uurimispõhimõte (HMS §-d 6, 38, 39) ei selgitatud välja menetlevas asjas olulise tähtsusega asjaolusid ja ei kogutud tõendeid -
ii) Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41) +
iii) Haldusorgani erapooletus (HMS § 10) +
iv) Muud menetlusnõuded (nt menetluse avalikkus: HMS §-d 7, 37; haldusorgani selgitamiskohustus: HMS § 36) ei selgitatud linnakodanikule tema õigusi -
3. Vorminõuded
a) Tegevuse vorm: kirjalik, suuline vm (§ 55 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3, § 107 lg 2) tulenevalt § 107 lg 2 toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid+
b) Resolutsiooni selgus (määratletuse põhimõte: HMS § 55 lg 1) +
c) Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108) haldusaktist keeldumine peab olema põhjendatud, kuid antud kaasusest tulenevalt ei põhjendatud -
 Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane HMS § 15, ametnik peab kõik taotlused vastu võtma ning kui selles on puudused, tuleb anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks taotluse esitamist reguleerib § 14 ning kõik nõuded on seal täidetud. Lisaks on eksitud uurimispõhimõtte vastu, selle avab § 6, mis ütleb, et kõik asjas tähtusts omavad asjaolud tuvastav haldusorgan omal initsatiivil.
2. Riigihangete seaduse kohaselt teostab riigihankemenetluste üle riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumil on samas seaduses sätestatud alustel õigus tunnistada riigihankemenetlus kehtetuks. Rahandusminister andis käskkirja , millega volitas Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhatajat viima Maanteeameti korraldatud riigihankemenetluse suhtes läbi riikliku järelevalve menetluse. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja otsusega tunnistati Maanteeameti korraldatud riigihankemenetlus kehtetuks.
Millise haldustegevuse liigiga on tegemist ning kas otsuse tegi pädev organ?
Vabariigi Valitsuse seadus
§ 49. Ministri pädevus ministeeriumi juhina
(1) Minister vastava ministeeriumi juhina:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; […]

otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele.

Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid)

A. Haldustegevuse liik (HMS §-d 51, 88, 95, 106)

I. Haldusorgani tegevus
1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik seadusega täitma volitatud asutus
2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
 kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
II. Avalik-õiguslik suhe
- avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
- subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
- muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria)
 kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
Välismõju on olemas, sest hankija on maanteeamet
 välismõju puudumisel: halduse siseakt
vastasel juhul analüüs jätkub
IV. Regulatiivsus
1. Käsk +
2. Keeld
3. Luba
4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
 regulatiivsuse puudumise korral: vastasel juhul analüüs jätkub
V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
 ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus +
 mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping
VI. Üld- või üksikregulatsioon?
1. Konkreetne adressaat (adressaadid) +, see on konkreetne maanteeamet, kes selle läbi viis
2. Üldkorraldus
a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
 üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
 üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega; f) halduse siseaktiga.
B. Haldustegevuse õiguspärasus
I. Formaalne õiguspärasus
1. Pädevus
a) Välispädevus (HMS § 8 lg 1) on siis rahandusministeerium
i) Sisuline pädevus rahndusministeeriumil on selle valdkonna pädevus
(a) avaliku halduse kandja
(b) haldusorgan
ii) Territoriaalne pädevus
b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) lubab asutuse sees edasi volitada, HMS § 8 lg 2 alusel on asutuse siseselt volitatud tegutsema haldusorgani nimel.
Seega tegemist on haldusaktiga ning pädevus on olemas.
3. Audiitortegevuse seaduse kohaselt antakse vandeaudiitori kutse kutseeksami sooritanud vandeaudiitori kutse taotlejale Audiitorkogu ettepanekul rahandusministri otsusega. Rahandusminister andis käskkirja, millega delegeeris vandeaudiitori kutse andmise otsuste tegemise Audiitorkogu presidendile. Audiitorkogu president tegi otsuse, millega omistas A-le vandeaudiitori kutse.
Kas otsuse tegi pädev organ? RK 3-3-1-72-06

Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid)

A. Haldustegevuse liik (HMS §-d 51, 88, 95, 106)

I. Haldusorgani tegevus
1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik avalik-õiguslik juriidiline isik
2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
 kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
II. Avalik-õiguslik suhe
- avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
- subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
- muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria)
 kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
Välismõju on olemas
 välismõju puudumisel: halduse siseakt
vastasel juhul analüüs jätkub
IV. Regulatiivsus
1. Käsk +
2. Keeld
3. Luba
4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
 regulatiivsuse puudumise korral: vastasel juhul analüüs jätkub
V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
 ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus +
 mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping
VI. Üld- või üksikregulatsioon?
1. Konkreetne adressaat (adressaadid) +
2. Üldkorraldus
a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
 üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
 üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega; f) halduse siseaktiga.
B. Haldustegevuse õiguspärasus
I. Formaalne õiguspärasus
1. Pädevus
a) Välispädevus (HMS § 8 lg 1)
i) Sisuline pädevus
(a) avaliku halduse kandja – (b) haldusorgan
ii) Territoriaalne pädevus
b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) ei ole õige volitus
antud juhul on haldusakti andnud mittepädev organ ning see on tühine. Seadusest tulenevalt saab seda otsust teha rahandusminister, ta küll delegeeris, kuid see ei ole asutuse sisene. Seega see on tühine.
Kui adiitortegevuse seadus ütleb, et se kutse antakse rahandusministeeriumi otsusega. Lk 1 alusel on selleks rahandusminister ja ta ei saa enda siseselt seda delegeerida ja jagada. Kuna ta on seal kirjas ainuisikuliselt, siis ta ei saa anda seda rahandusministeeriumi sees ja ühelegi avalikule-õiguslikule isikule.
4. AS Turvis on Tallinnas, Kaarli puiesteel asuva riigimaa rentnik, kes kasutab maatükki MTÜ-ga Spordiselts Malev sõlmitud rendilepingu alusel. Samal maatükil paikneb AS-le Turvis kuuluv 30 m2 ehitusalase pinnaga ehitis. Tallinna Linnaplaneerimise Amet saatis 2013. a märtsikuus AS‑le Turvis kutse tulla selle ehitise kohta selgituste andmiseks ameti ehituskontrolli osakonda . Kutses ei olnud märgitud, millisel eesmärgil ning millise haldusmenetluse raames ehitise kohta teavet soovitakse. AS Turvis esindaja käis nädal aega hiljem Linnaplaneerimise Ametis selgitusi andmas. Selgituste andmise kohta protokolli ei koostatud. AS Turvis saatis samal päeval Linnaplaneerimise Ametile kirja, milles selgitas põgusalt renditava maatüki senise kasutamise õiguslikke aluseid, kasutamise eesmärki (valvurihoone) ja seda, milliseid töid ta oli seni maatükil teinud.
Tallinna Linnavalitsus andis 2013. a juunis korralduse, millega pandi AS-le Turvis kohustus lammutada talle Kaarli puiesteel kuuluv õigusliku aluseta püstitatud ehitis 90 päeva jooksul. Korralduses märgiti, et AS-le Turvis kuuluval ehitisel puudub nõutav ehitusluba. Samuti pole maa- alale väljastatud projekteerimistingimusi ega kehtestatud detailplaneeringut, mis annaks krundile ehitusõiguse. Tegemist pole ka ehitusluba mittevajava väikeehitisega, sest AS Turvis ehitis omab avalikkusele suunatud funktsiooni (ehitist kasutatakse avaliku parkla kassana).
Kas linnavalitsuse korraldus on formaalselt õiguspärane?
Ehitusseadus

§ 12.  Ehitamisele esitatavad nõuded

(1) Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. […]
(2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise […] korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. […]

§ 15.  Väikeehitis

(1) Väikeehitis käesoleva seaduse tähenduses on:

1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; […]

§ 40. Ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine
[…]
(2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

A. Haldustegevuse liik (HMS §-d 51, 88, 95, 106)

I. Haldusorgani tegevus
1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV
2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
 kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
II. Avalik-õiguslik suhe
- avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
- subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
- muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria)
 kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
Välismõju on olemas, haldusakti adressaat asub väljaspool haldusorganisatsiooni
 välismõju puudumisel: halduse siseakt
vastasel juhul analüüs jätkub
IV. Regulatiivsus
1. Käsk +
2. Keeld
3. Luba
4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
 regulatiivsuse puudumise korral: toiming
vastasel juhul analüüs jätkub
V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
 ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus +
 mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping
VI. Üld- või üksikregulatsioon?
1. Konkreetne adressaat (adressaadid) konkreetne firma +
2. Üldkorraldus
a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
 üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
 üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega; f) halduse siseaktiga.
B. Haldustegevuse õiguspärasus
I. Formaalne õiguspärasus
1. Pädevus
a) Välispädevus (HMS § 8 lg 1) + kas põhimõtteliselt on tema pädevuses sellist korraldus anda? Siin on põhimõtteliselt olemas.
i) Sisuline pädevus
(a) avaliku halduse kandja
(b) haldusorgan
ii) Territoriaalne pädevus
b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) oma siseselt ei saagi delegeerida, linnavalitsuse kui kogu poolt tehtud otsustus
2. Menetlusnõuded
a) Menetlusosaliste kaasamine
i) Menetlusosaliste ringi määratlemine (HMS § 11)
(a) Taotleja pole, antud hetkel on ametnikud omal initsatiivil alustanud seda.
(b) Adressaat AS Turvis
(c) Kolmas isik – riik, (MTÜ Malev)
- Faktiline puutumus
- Õiguslik külg
- Ettenähtavus
(d) Teine haldusorgan -
ii) Teavitamine

Reegel: HMS § 35 lg 1 p 2, § 35 lg 2 AS Turvits teab sellest

Erandid: HMS § 40 lg 3 (analoogia)
b) Ärakuulamine (HMS § 40)
i) Ärakuulamise nõutavus kolmandaid isikuid ei ole mentlusse kaasatud ja neid ei ole ära kuulatud. Ärakuulamiseõigus tõhus realiseerimine eeldab et menetlusosalisel on piisav teadmine, mille kohta ta esitama peab teadmisi, millised on akti andmise põhjused jne. Antud juhul on AS Turvisele saadetud kutses § 17 lg 2 p 4 puudub, ta ei tea, miks teda välja kutsutakse. Lisaks § 18 lg 1 p 3
ii) Erandid
iii) Arvamuse esitamise võimalus +
c) Muud menetlusnõuded
i) Uurimispõhimõte (HMS §-d 6, 38, 39) ?
ii) Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41)
iii) Haldusorgani erapooletus (HMS § 10) +
iv) Muud menetlusnõuded (nt menetluse avalikkus: HMS §-d 7, 37; haldusorgani selgitamiskohustus: HMS § 36) ?
3. Vorminõuded
a) Tegevuse vorm: kirjalik, suuline vm (§ 55 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3, § 107 lg 2) +
b) Resolutsiooni selgus (määratletuse põhimõte: HMS § 55 lg 1) +
c) Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108) +/-
 Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane.
Ehk kehtetuks tunnistatav.
5. Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnik Kaare võttis MTA infosüsteemist teise ametniku menetluses olevast maksuasjast ühe dokumendi ja edastas selle e-posti teel oma tütrele , kes soovis seda kasutada näidisena tema suhtes läbiviidavas maksumenetluses. MTA peadirektori käskkirjaga määrati Kaarele ATS § 70 p 3 ja § 75 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine ning ta vabastati ATS § 94 lg 1 alusel teenistusest. Käskkirja kohaselt rikkus Kaare maksukorralduse seaduse § 26 lg‑t 1. Käskkirjas märgiti, et tegemist on olulise rikkumisega, sest teenistus maksuhalduri juures seab ametniku käitumisele kõrgendatud nõudmised. Seevastu Kaare on oma teoga seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse hoida maksumaksjate andmeid saladuses. Käskkirjas tsiteeriti ka Kaare ülemuse poolt antud iseloomustust, milles oli kirjas: „Tööülesanded on üldjuhul täidetud õigeaegselt. Talle pakub rohkem huvi kontrolliprotsess kui analüüs.“ Käskkirja kohaselt hindas MTA peadirektor talle antud kaalutlusõigust rakendades igakülgselt distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjale ja isiku varasemat teenistusülesannete täitmist. Enne käskkirja andmist kuulati ka Kaare arvamus ära. Kaare tunnistas tegu ning nõustus, et tegemist on tahtliku distsiplinaarsüüteoga, kuid on seisukohal, et selline karistus ei ole sisuliselt õiguspärane.
Analüüsige, kas Kaarele määratud distsiplinaarkaristus on sisuliselt õiguspärane.

Avaliku teenistuse seadus

§ 70. Distsiplinaarkaristuse liigid

Distsiplinaarkaristuse liigid on:
 1) noomitus;
 2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks;
 3) teenistusest vabastamine.

§ 75. Distsiplinaarkaristuse määramine

(1) Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega.
(2) Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse:
 1) süü vormi [hooletus, raske hooletus ja tahtlus ];
 2) süüteo tagajärgede raskust;
 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus;
 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist;
 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel.
[…]
(4) Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline.
(5) Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olulisust eeldatakse järgmistel juhtudel:
1) rikkumine on toime pandud tahtlikult;
2) ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv;
3) rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju;
4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet;
5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju.

§ 94. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest

(1) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel. […]
Maksukorralduse seadus

§ 26.  Maksusaladuse kaitse

(1) Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid ) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega.

A. Haldustegevuse liik (HMS §-d 51, 88, 95, 106)

I. Haldusorgani tegevus
1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik avalik-õiguslik juriidiline isik
2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
 kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
II. Avalik-õiguslik suhe
- avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
- subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
- muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria)
 kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
Välismõju on olemas
 välismõju puudumisel: halduse siseakt
vastasel juhul analüüs jätkub
IV. Regulatiivsus
1. Käsk
2. Keeld
3. Luba
4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
 regulatiivsuse puudumise korral: toiming vastasel juhul analüüs jätkub
V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
 ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus +
 mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping
VI. Üld- või üksikregulatsioon?
1. Konkreetne adressaat (adressaadid) +
2. Üldkorraldus
a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
 üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
 üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega; f) halduse siseaktiga.
II. Sisuline õiguspärasus
1. Õiguslik alus (seaduse reservatsiooni põhimõte: HMS § 54, § 89 lg 1, § 100, § 107 lg 1) ehk seaduses peab olema alus, kas sellise volituse ehk teenistusest vabastamise näeb ette + NB §-pd peab kirja panema
a) Õigusliku aluse olemasolu
b) Õigusliku aluse kehtivus ja õiguspärasus1
2. Kooskõla õigusaktidega (seaduse ülimuslikkuse põhimõte: HMS § 54, § 89, § 100 ja § 107 lg 1)
a) Haldustegevuse vastavus õiguslikule alusele ja kooskõla kõrgemalseisvate normidega
i) Õigusliku aluse (volitusnormi) piiride ja eesmärgi järgimine
ii) Õigusakti korrektne tõlgendamine ja rakendamine
b) Haldustegevuse kooskõla põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega
i) Proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11)
ii) Õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12)
iii) Õiguskindluse põhimõte (PS § 10)
iv) Õigusselguse põhimõte (PS § 13)
c) Halduse kaalutlusõiguse korral (HMS § 4): diskretsioonivigade puudumine – diskretsioonivead on olemas, sest ei nähtu vaidlustatud käskkirjast eelnevalt viidatud kohtupraktikaga kooskõlas olevat üksikjuhtumi asjaolusid ning süüteo toime pannud isikut arvestavat kaalumist. Käskkirja põhjendusest ei selgu, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut. Meil on otsustusdiskretsioon kas karistada , siis on valikudiskretsioon kuidas karistada. Kui kaalutlusõigust teostame ja hakkame erinevate karistuse liikide vahel valima, siis HMS § 4 lg 2 – ametnikuna võtad ükshaaval normi ette, mõttestad ükshaaval nad lahti. Antud hetkel on antud mall ette, et karistus peab olema proportsionaalne
i) Diskretsiooni kasutamata jätmine
ii) Diskretsiooni piiride ületamine
iii) Diskretsiooni kuritarvitamine
(a) Vastuolu normi eesmärgiga
(b) Olulise asjaolu arvestamata jätmine
(c) Asjassepuutumatu asjaoluga arvestamine
Vahekokkuvõte: Halduse tegevus on a) formaalselt; b) sisuliselt; c) nii formaalselt kui ka sisuliselt a) õiguspärane; b) õigusvastane.
6. AS Tuli on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mille tegevusalaks on vedelgaasi käitlemine. OÜ Tikk on äriühing, kellele kuuluvad kinnistud , mis asuvad vahetult AS-le Tuli kuuluvate vedelgaasi mahutite kõrval. OÜ Tikk esitas Tehnilise Järelevalve Ametile avalduse AS Tuli suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustataks AS-i Tuli viima oma gaasimahutid seaduses sätestatud nõuetega vastavusse. OÜ Tikk on seisukohal, et AS Tuli tegevus ohustab OÜ Tikk kinnistul asuvat vara ja isikuid.
Tehnilise Järelevalve Amet saatis vastuseks OÜ Tikk avaldusele kirja, milles teatas, et amet viis küttegaasi ohutuse seaduse alusel AS Tuli tegevuse suhtes läbi järelevalvemenetluse ning selle tulemusena koostati järelevalve akt. Järelevalvemenetluse käigus tuvastati, et OÜ Tuli gaasimahutid vastavad nõuetele ja on kasutamiseks ohutud. Seetõttu puudus AS-le Tuli ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus.
Analüüsige Tehnilise Järelevalve Ameti tegevuse materiaalset õiguspärasust.
Küttegaasi ohutuse seadus

§ 28. Riikliku järelevalve teostaja

Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet).

§ 30. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
[…]
 5) teha ettekirjutusi.

§ 31.  Ettekirjutus ja otsus

(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas nõuetele mittevastava gaasipaigaldise kasutamise, nõuetele mittevastava gaasitööde tegemise, nõuetele mittevastava tehnilise kontrolli ning nõuetele mittevastava isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peatamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks;
2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või
3) kohustab tegema edaspidise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid)

A. Haldustegevuse liik (HMS §-d 51, 88, 95, 106)

I. Haldusorgani tegevus
1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik avalik-õiguslik juriidiline isik Tehnilise Järelevalve Amet
2. Tegevuse omistatavus haldusorganile
 kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik
II. Avalik-õiguslik suhe
- avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul
- subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + amet on sellises positsioonis, millises ta rakendab võimu
- muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria)
 kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub
III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
Välismõju on olemas
 välismõju puudumisel: halduse siseakt
vastasel juhul analüüs jätkub
IV. Regulatiivsus
1. Käsk
2. Keeld
3. Luba
4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine
 regulatiivsuse puudumise korral: toiming vastasel juhul analüüs jätkub
V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon?
 ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus
 mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping
VI. Üld- või üksikregulatsioon?
1. Konkreetne adressaat (adressaadid)
2. Üldkorraldus
a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
 üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping
 üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping
Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega; f) halduse siseaktiga.
II. Sisuline õiguspärasus
1. Õiguslik alus (seaduse reservatsiooni põhimõte: HMS § 54, § 89 lg 1, § 100, § 107 lg 1)
a) Õigusliku aluse olemasolu + antud juhtumil on õiguslikuks aluseks Küttegaasi ohutuse seadus § 28
b) Õigusliku aluse kehtivus ja õiguspärasus2 +
2. Kooskõla õigusaktidega (seaduse ülimuslikkuse põhimõte: HMS § 54, § 89, § 100 ja § 107 lg 1) +
a) Haldustegevuse vastavus õiguslikule alusele ja kooskõla kõrgemalseisvate normidega eeldab seda, kas õiguslikku alust on korrektselt tõlgendatud ja kohaldatud. Kui tuua õigusliku alusena Küttegaasi ohutuse seadus § 28, siis järelevalvet võib teostada. Kuna Küttegaasi ohtuse seaduse § 31 lg 1 näeb ette et vaid õigusaktide nõuete rikkumisel saab teha ettekirjutuse, praegu ei ole rikkumist, siis järelikult amet on korrektselt tõlgendanud ja kohaldanud seadust.
i) Õigusliku aluse (volitusnormi) piiride ja eesmärgi järgimine
ii) Õigusakti korrektne tõlgendamine ja rakendamine
b) Haldustegevuse kooskõla põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega
i) Proportsionaalsuse põhimõte (PS § 11)
ii) Õigus võrdsele kohtlemisele (PS § 12)
iii) Õiguskindluse põhimõte (PS § 10)
iv) Õigusselguse põhimõte (PS § 13)
c) Halduse kaalutlusõiguse korral (HMS § 4): diskretsioonivigade puudumine
i) Diskretsiooni kasutamata jätmine
ii) Diskretsiooni piiride ületamine
iii) Diskretsiooni kuritarvitamine
(a) Vastuolu normi eesmärgiga
(b) Olulise asjaolu arvestamata jätmine
(c) Asjassepuutumatu asjaoluga arvestamine
Vahekokkuvõte: Halduse tegevus on a) formaalselt; b) sisuliselt; c) nii formaalselt kui ka sisuliselt a) õiguspärane; b) õigusvastane.
1 Haldusõiguse põhikursuse raames tuleb õigusliku aluse põhiseaduspärasust analüüsida üksnes siis, kui kaasuses esineb sellele viitavaid asjaolusid.
2 Haldusõiguse põhikursuse raames tuleb õigusliku aluse põhiseaduspärasust analüüsida üksnes siis, kui kaasuses esineb sellele viitavaid asjaolusid.
18