Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi
takistab: ,,Millal laisk tüöd tegeb? Talvel ei targe, sügüsel on suured tuuled, keväjel palju vett ja suvel liiga palav", ,,Laisal iks suvi lämmi ja talv külm, käpp kärnän ja maa külmänü." Vanasõnades esineb teisigi laisa vabandusi, mis on aga üsna ninaka alatooniga: ,,Magajal vähem pattu", ,,Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole", ,,Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole." Samuti võib laisal vanasõnade järgi vedada: ,,Laisal on alati õnne", ,,Magajale kassile jookseb vahest ka hiir suhu." Laiskust nähakse ka kui tervisesäästjat ja elupikendajat: ,,Tüü om, kes inimese tapp", ,,Katus on maja iga, laiskus mehe iga." Õpetussõnades näidatakse laiskust aga alati taunitavana ja Õp 10:4 ütleb, et laisk poeg on oma vanematele häbiks: ,,Taibukas poeg kogub suvel, aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi."
Libe keel, tige meel võib tähendada niihästi `Igaühel, kel on libe keel, sel on tige meel, ja nii ka kõnealusel inimesel' kui ka `Sellel, kellest juttu, on libe keel, kuid tige meel', st. ta loomus on selles plaanis vastuoluline. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on üldse väga tihedad ja mitmekesised. "Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske eristada juhtudest, kus kõnekäänd kui "väiksem" on vanasõna kui "suurema" sees. Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u. 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vs) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära `kalasaagi suuruse kohta' (kk); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vs) ~ Ma ei 2 tahtnud koerasaba kergitada `end ise kiita' (kk); Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi
Kodukirjand Kõik pole kuld, mis hiilgab On hämmastav, kui palju erinevaid vaatenurki ja tähendusi võib leida ühele viiesõnalisele rahvaütlusele. Eks see olegi üks põlvest põlve rahvasuus levitatavate vanasõnade väikene ime. Nende kaudu antakse edasi tarkust, mida pole õpitud raamatutest ega võõrastel maadel reisides vaid mida on siinsamas oma igapäevast tööd tehes nähtud, oma igapäevast elu elades kogetud ja oma lähedastelt kuuldud. Igakord kui me teeme oma elus vea, hoiame me oma lapsi seda viga kordamast ning nemad omakorda enda lapsi. Nii käivad meiega kaasa põlvest põlve ka endas hoiatusi ja õpetusi peitvad vanasõnad. Milliseid õpetusi siis kätkeb endas see rahvatarkus
,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saamiseks tehtu muutus
Aforismikogumikke on avaldanud ka Arvo Valton ("Uksed kriuksuvad öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku"). Vanasõna on üks rahvaluule zanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 48-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu. Eesti vanasõnade kohta on otsesed andmed hilised (16.17. sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega. Ent Anton thor Helle vanasõnaüleskirjutuste (1732) ja 1900. aastate vanasõnade võrdlemisel on näha, et sajandi jooksul kaob käibelt kolmandik vanasõnu. See-eest lisandub pidevalt uusi ütlusi
- tee (jook, kõnnitee, käsk) Homograafid: Sõnad, mille kirjapilt on samad, hääldus erinev - palk - sulg - metsa Homofoonid: Hääldus sama, kirjapilt erinev - müüa - müüja - maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub). Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese,
Ma arvan, et see test on ka enam-vähem õige tulemusega, sest järele mõeldes pean ma selle kõigega nõustuma. IQ testis olin TOP 10 hulgas enam-vähem keskel. Samas oleks ma võinud olla ka kõrgemal, kuna viimases osas ma ei viitsinud enam sellega eriti tegeleda ja panin vastuseid nii nagu käsi arvas. Selle põhjuse tõttu oli isegi üllatav, et ma pingereas nii kõrgel olin, kuigi samas ei saa ma ka kindel olla, et kõik seda testi tõesti tõsiselt võtsid. Vanasõnade testi järgi tuli välja, et ma olen vastasseislik inimene ehk ei rahuldu enne kui leian õige lahenduse ning pooldan koostööd. Järgmisena tuli testi järgi pealetung, ehk võidutahe. Kuna sellega kaasneb see, et sellisel juhul on vähe häid sõpru, siis ma sellega nõus ei taha olla. Järgmised 3 olid testi järgi viigis: kompromiss, eemaletõmbuv ja rahustav. Ise ma arvan, et rahustava ja kompromissi numbrid oleks võinu olla suuremad kui eemaletõmbuva omad,
Ja nad leidsid, et need on kõrvale pööranud teise kohta, järgnesid neile otsekohe, ja nähes neid võitlemiseks valmis äkki vastaspoolelt metsadest esile tulevat, läksid nendele peale; ja sakslased võitlesid keskmisel teel, kus oli nende suurem ja tugevam salk." Eestis on evangelist Matteusele pühendatud Järva-Madise kirik. Albu vallavapil tähistab seda kuldne ratasrist. Üldiselt evangelist Matteus ei ole meil kuigi populaarne. Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: ,,Matsepäeval pöörab uss teise külje", ,,Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama" jt. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969
patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga jne. Ajaarvamise seisukohalt märgib mardipäev talve algust ja sügistööde lõppu. Mardipäev on kümnendal novembril ja seostub Martin Lutheri isiku ning eluseikadega. Mardi nimelisel meestel on olnud põhjust tähistada seda päeva suuremalt kui teistel. Selliseid peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada.
sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi. Nt käbi ei kuku kännust kaugele. Vanasõna allvormid, mis akadeemilises väljaandes ei sisaldu: (1) Vanasõna zanri tunnustele alluvad ütlused, mis ei kanna tüübinumbrit EV ... (Pole varem kogutud, on hilistekkelised nn uusvanasõnad, on tuntud võõrlaenud.) Ilu on vaataja silmades. (2) Vanasõnamodifikatsioonid, põhinevad vanasõnade ümbertegemisel, mille peamine eesmärk pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Nt: 1. asendatakse varem tuntud klassikalises vanasõnas mõni sõna (Häda ajab härja raevu. Rääkimine Silver, vaikimine kuld.) (3) Vana (vanasõna) vorm, uus sisu, mis kohandatakse uute teemadega. Enne laigi, siis sheeri. (4) Vellerismid (wellerisms) - klassikaliste arusaamade järgi nn ütlused, mille üldvorm on "A" ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~mõtles ..
.." tõlgitakse ,,Le moment où...", mitte ,,The time where..."). Eristatakse jällegi valikulist/vaba modulatsiooni ja kohustuslikku/ parandatud modulatsiooni. Vaba võib muutuda parandatud modulatsiooniks juhul, kui sellele on viidatud sõnaraamatutes ja grammatikates ning on õpetatud. Protseduur 6 Ekvivalents (samaväärsus) on sihtkultuuri vaste kasutamine eriti idioomide, kliseede, vanasõnade puhul. Enamik ekvivalentse on parandatud, et edasi anda mõtet ,, Like a bull in a china shop" =,,Nagu elevant portselanipoes" , kuid mõnikord, näiteks onomatopoeetiliste, ekslamatiivsete väljendite puhul (kogemata lüüakse haamriga näpu pihta: pr.k ,,Aïe!", ingl.k ,,Ouch!" ) on see vaba. Protseduur 7 Adaptsioonimeetodit kasutatakse sellistel puhkudel, kus mingi situatsioon väljendatuna lähtekeeles on tundmatu sihtkeele kultuurile
Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed peituvad nende pseudonüümide taga: Anna Haava, Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, Emil Tode, Jüri Üdi? Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) Mait Metsanurk - Eduard Hubel Anton Hansen Tammsaare - Anton Hansen Emil Tode - Tõnu Õnnepalu Jüri Üdi - Juhan Viiding 6. VANASÕNAD. Kirjuta veebilehe aadress, kus on eesti vanasõnade andmebaas. http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html 7. Too välja vähemalt 2 vanasõna, mis käivad saladuse või salaja tegemise kohta. 1) Sõel on vee pidamiseks palju sündsam kui naese suu saladuse hoidmiseks. 2) Midagi ei ole salaja tehtud, mis kuu, päeva all pole nähtud. 8. MURDESÕNAD. Populaarses telemängus „Me armastame Eestit“ on olnud ülesanne murdesõnade kohta. Kui oleksid publiku hulgas, kust veebilehelt otsiksid vastust Sina, et oma võistkonda abistada?
2.1. Vanasõnad 2.2. Kõnekäänud 2.3. Mõistatused 2.3.1. Mõistatuste alaliigid: tsenter ja perifeeria 2.3.1.1. Eesti Rahvaluule Arhiivi mõistatuste perifeerne aines 2.3.2. Tsentri ja perifeeria erinevused 2.3.3. Arhiivitöö kinnitus tsentri ja perifeeria teooriale 2.3.4. Mõistatuste dünaamika, vana aines uutes kontekstides 43. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. 1) Harjutamine teeb harjutajaks 2) Parem väike kupüür kui suur tänu 3) Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru. 44. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist).
evm.ee/id/376/) KOKKUVÕTE Mardipäev on meie kalendri järgi 10.novembril. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga. Ajaarvamise seisukohalt märgib mardipäev talve algust ja sügistööde lõppu. Mardipäev on kümnendal novembril ja seostub Martin Lutheri isiku ning eluseikadega. Mardi nimelisel meestel on olnud põhjust tähistada seda päeva suuremalt kui teistel. Selliseid peresid püüdsid mardisandid ka alati külastada. Mardipäeva toidulaud on tavalisest
maailm (ja tema nähtused ning objektid) hingestatud. Selle mõtteviisi (uskumuse) kohaselt saab nähtusi ja objekte mõjustada suheldes nende hingega (vaimuga). Seda vaimu (või hinge) saab mõjutada, kui talle esitada tema sünnilugu. Zanriliselt võib loomusmüüt olla esitatud nii jutustusena, lauluna, tantsuna, draamana või nende seguna. Vormiliselt võivad loomismüüdid olla väga ulatuslikud ja komplitseeritud, kuid on küllaldaselt ka lühivormilisi loomismüüte (mõistatuste, vanasõnade, kõnekäändude vms kujul). Loomismüüdid võivad eksisteerida nii suulises pärimuses kui ka kirjalikult fikseerituna. Paljude religioonide pühakirjad, eeposed jmt sisaldavad loomismüüte. Loomismüüdi järgi võib loomine toimuda väga erinevalt. Friedrich Robert Faehlmannist Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 1817
Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Allvormid: *Vanasõnamodifikatsioonid (Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest) *Vellerismid “Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas) 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub – Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. Kus häda näed laita, seal tule ja aita – Kus häda näed laita, seal tule ja laida maha. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljaja koomikaelement. Juku küsib isalt: “Isa, mida tähendab optimist?”
Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Allvormid: *Vanasõnamodifikatsioonid (Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest) *Vellerismid "Palju kisa, vähe villa," ütles kurat, kui siga pügas) 40. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas. 41. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljaja koomikaelement. Juku küsib isalt: "Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: "Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama. 42
inimesed. Vanasõnad rühmadesse jaotatult: Sotsiaalseid vahekordi peegeldavad vanasõnad. Vanasõnad tööst ja töötegijast. Eetilised tõekspidamised vanasõnades. Vanasõnalised ilmastikuended. Vanasõnale kui rikkalikule rahva elukogemuste kunstilistele üldistusele annab suure jõu meisterlik keeleliste vahendite valik. Hästi valitud keelelised vahendid muudavad mõtte kujukaks ja ilmekamaks ning hõlbustavad ühtlasi vanasõna meelespidamist. Vanasõnade ladusus saavutatakse kindla kompositsioonilise ehitusega, rütmiga, häälikuliste korduste ja rikkaliku kujunduslikkusega, mille juures kasutatakse mitmesuguseid kõne- ja lausekujundeid. Vanasõna koosneb sageli kahest võrdsest poolest ja moodustab seega sümmeetrilise lause. Näiteks: Mis noorus kokku paneb, seda vanadus eest leiab. Ära usu enne, kui sa näed. Rahvajutud Muinasjutud
surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 43. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. 44. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. 45. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. 46. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? 47. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivi-materjali põhises folkloori uurimises. 48. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? 49
Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. .............................................................................. ....... 34. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. 16 SLAIDIDEL PIKEMALT... 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. o Kohviku leti kohal dekoratsioonina o Raha karp*, kaunistusena o Kotka keldri reklaamil, nime sildil o Estonian airi visuaalreklaamis Postimehes o Prügikastidel, seintel grafiti 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Tsentraalsele alale jäävad 130 000 "tavalist" mõistatust, mis annavad
nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. - Kõnekäänd on mittetervikulises väljenduses mõtteavaldus. Üldistav rahvatarkus teeb süntaktiliselt vormilt intertekstuaalse hüppe, väljendite puhul üldiselt kõnevoolust otsest kõrvalehüpet ei toimu. - Lingvistika poolelt tegeleb eriti kõnekäändude, aga ka vanasõnade uurimisega fraseoloogia 39.3. Mõistatused: - Mõistatused on olendi, eseme, nähtuse või olukorra poeetiline kirjeldus, mis sisaldab ülesannet mõistatuse objektide vabalt valitud tunnuste alusel välja selgitada tekkinud kujutelma taga peituv olend, ese, nähtus või olukord. - Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast-
nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. - Kõnekäänd on mittetervikulises väljenduses mõtteavaldus. Üldistav rahvatarkus teeb süntaktiliselt vormilt intertekstuaalse hüppe, väljendite puhul üldiselt kõnevoolust otsest kõrvalehüpet ei toimu. - Lingvistika poolelt tegeleb eriti kõnekäändude, aga ka vanasõnade uurimisega fraseoloogia 39.3. Mõistatused: - Mõistatused on olendi, eseme, nähtuse või olukorra poeetiline kirjeldus, mis sisaldab ülesannet mõistatuse objektide vabalt valitud tunnuste alusel välja selgitada tekkinud kujutelma taga peituv olend, ese, nähtus või olukord. - Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast-
kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Lühivormide jaotusse kuuluvad vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused. Vanasõna allvormid on vellerismid, mis on klassikaliste arusaamade järgi nn ütlused, kus kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis, näiteks: ''Aeg on raha,'' ütles kelner ja liitis kuupäeva arvele juurde. 38. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Vaata punkt 37 39. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. Uuema mõistatusainese puhul on oluline naljana koomikaelement. ''Mida tähendab optimist?'' ''Optimist on see kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe maja ehitama.'' 40. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Piret Voolaid ''Täägin, järelikult olen olemas'' 41
poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi. Distsipliini, mis tegeleb vanasõnadega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändudega), nimetatakse parömioloogiaks 1. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 2. Kes koera saba kergitab, kui koer ise. 3. Varane pühib nokka, hiline saputab Allvorm: Uusvanasõnad : Ilu on vaataja silmades Vanasõnamodifikatsioonid: vanasõnade ümbertegemine. Häda ajab härja raevu Vellerism: ütlused, mille üldvorm on „A“ ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~... C (“Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas), kus tihti kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. vt eelmine küsimus. 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel.
edastaja. Tegelaste probleemi leidmine Kujundliku mõtlemise ja ja sõnastamine. Teose keelekasutuse mõistmine sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) tunneb ära ja kasutab enda enda ja ümbritsevaga. loodud tekstides epiteete ja Tegelase muutumise, võrdlusi; tegelastevaheliste suhete seletab õpitud vanasõnade ja jälgimine, tegelaste kõnekäändude tähendust; iseloomustamine, käitumise mõtestab luuletuse tähenduse põhjendamine. iseenda elamustele ja Tegelasrühmad. kogemustele tuginedes; Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Looma- ja imemuinasjutu tüüptegelased.
Muistendižanri ümbermõtestamine Valguslik võitlus ebausuga Rahvaluuleteaduse professionaliseerumine Terminoloogia väljakujunemine Rahvaluule lühivormid. Aines ja uurimine Piret Voolaid Rahvaluule vorme näeme kogu aeg igal pool. Ka uuendatud kujul. Ka ajakirjanduses kasutatakse palju vanasõnu. Kolm folkloori põhivormi: Vanasõnad Kõnekäänud Mõistatused. Distsipliin, mis tegeleb: Vanasõnade uurimisega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändude), on parömioloogia (ütlus, vanasõna, õpetussõna). Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna lühivormide töörühm Tegeleb eesti ja teiste rahvaste folkloori lühižanritde korraldamise, uurimise ja publitseerimisega, sh tänapäeva ainese kogumisega. 1964 – Soome folklorist Matti Kuusi eestvedamisel käivitus rahvusvaheline koostööprojekt, eesmärgiga publitseerida läänemeresoome (ja hiljem kogu Põhja- Euroopa)
töötluste eeskujul. 37. Nimeta folkloori lühivormide hulka kuuluvaid folkloori zanre. Iseloomusta lähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Vanasõna, kõnekäänd, mõistatus Vanasõna on lühike, õpetliku sisuga üldistav mõtteavaldus, mis on öeldud ühe lausega. VS allvormid: vanasõnamodifikatsioonid, abivanasõnad, uusvanasõnad, vanasõnaparoodiad, antivanasõnad, vellerismid. 38. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Vanu vanasõnu tehakse tänapäevasemaks ümber/antakse neile uus kuub (nt häda ajab härja kaeva uusversioon on häda ajab härja raevu). Vanasõnu vormimalle kasutatakse reklaamides, ajalehtedes/kirjades, et mingit tooded vms reklaamida. Nt Estonian Air'i reklaamlause ,,Mida ilusam lind, seda kaunim lend". Vanasõnu kasutatakse visuaalsete internetimeemidena meelelahutusmeedias. 39
tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või - jutuga lühike. Allvormid: vanasõna modifikatsioonid – õmbertegemine, põhi ideeks pole enam õpetamine,vaid vaimukus nt Kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas või häda ajab härja raevu. Vellerismid: ütlused vormiga A ütles B kui juhtus/tegi C nt Palju kisa vähe villa ütles kurat, kui pügas siga, eks me näe, ütles pime ja jooksis vastu posti. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Nt kasutatakse graffitites Sa oled see mida sa jood. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei paste 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentri alale jäävad nn tavalised mõistatused, mis annavad mingist objektist küll peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, enamjaolt objekti füüsilised omadused nt üks hani, neli nina – padi
Vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused Mõistatused: Ülesande lahendiks oleva esteetiline kirjeldus. Dialoogiline – luuakse pilt millestki, mille peab kuulaja-lugeja ära arvama. Allvormideks on keerdküsimused, sõnamängud, lühendid, tähemängud, piltmõistatused, arvutusülesanded, tähelepanutestid –kõik loovad mingi küsimuse, kasutades selleks erinevaid viise, vastavalt allliigile on mõistatuse sisu erinev. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Grafiti, reklaam, poliitika, ajalehe pealkirjad, huumori loomise eesmärk. 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentris asuvad nö tavalised mõistatused, mis annavad lahendist peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, keskendudes enamasti füüsilistele omadustele, oluline on ka metafoorus. Perifeersel alal on aga uuemad mõistatused, mis on
individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka mitteverbaalsetest ülesannetest Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) o Numbriline võimekus (jadade lahendused) o Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded) o Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine) o Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine) o Tähelepanelikkus (teksti- või numbriridade võrdlus) Uudikmutatsioonid
kellel see võiks genotüübi tõttu olla. 10. Kasvajatest põhjustatud surm 5. Teema. Vaimsed võimed. 1. Mälugeenid 2. IQ, IQ varieeruvus rahvastel ja rassidel IQ, Wanderlici ülesanded intelligentsuskoefitsient (IQ) (ingl. Intelligence quotient)- Indiviidi intelligentsuse (arukuse) arvväärtus, mis on saadud spetsiaalse testiga. Wanderlici ülesanded: Kaheksat laadi ülesandeid Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) Verbaalne loogika (loogikaülesanded) Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) Numbriline võimekus (jadade lahendused) Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded) Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine) Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine) Tähelepanelikkus (teksti- või numbriridade võrdlus) 3. Käitumisgeenide mutatsioonid IQ 20 Pole võimelised rääkima
glüfosaat (ingl. Glyphosate)- [N-(fosfonometüül)-glütsiin]. Laia toimespektriga herbitsiid. 8. PPT 1. Vaimsete võimete evolutsioon. Aju. 2. Mälugeenid 3. IQ, Wanderlici ülesanded intelligentsuskoefitsient (IQ) (ingl. Intelligence quotient)- Indiviidi intelligentsuse (arukuse) arvväärtus, mis on saadud spetsiaalse testiga. Wanderlici ülesanded: Kaheksat laadi ülesandeid Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) Verbaalne loogika (loogikaülesanded) Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) Numbriline võimekus (jadade lahendused) Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded) Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine) Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine)
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
Lönnroti loodud on ka eepose keskne teema: Kalevala ja Põhjala võitlus ning Kalevala kasvamine Põhjalast võimsamaks. Eepos kujuneb valguse ja pimeduse, heade ja kurjade jõudude võitluse kirjelduseks. ,,Kalevala" andis tõdemuse, et soomekeelsel luulel on sügavad juured ja kindel taust. Lisaks ,,Kalevalale" ja ,,Kanteletarile" on Lönnroti tööpanus erakordne: tema tegevus ,,Mehiläise" väljaandjana, Snellmanni ,,Litteraturbladi" tegevutoimetajana ning tema teedrajav töö soome vanasõnade, mõistatuste ja loitsurunode publitseerijana ja kommenteerijana. Koostas ka soome-rootsi sõnaraamatu. Muinasjutu ja ajaloo leidja Topelius Pärit rootsikeelselt Pohjanmaalt. Karjäär => ajalooprofessor ja ülikoolirektor. Topeliuse kaks väljakujunenud rolli: 1) Topelius kui muinasjutuonu muinasjutte ilmus üle 10 köite, ,,Muinasjutte" (1847 52), ,,Lugemist lastele" (1865 96). Osalt kasutab rahvusvahelist
Erinevused ja sarnasused. Kirjaharjutuskeskuses: Käemäng ,,Vihmasadu" (lisa õ/m). Kirjuta sõnu (ise v. ärakirjas), mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga (nt. suvi: soojus,......, sügis: vihm,.....). Kolmapäev: Hommikuringis nukk Mai loeb luuletuse ,,Lumehelves langeb tasa, sajab lumevaiba maha." Arutelu, mis aastaaeg see on!? Õige talv. Mis vaip see küll on-lumevaip!? Rõõmud talvel (fotod)- lapsed räägivad oma kogemustest (K. K). Kunstikeskus: Joonistame talve pildi vanasõnade järgi(lisa, vanasõnad) Kirjaharjutuskeskus: Õ/m ,,Lumemehe müts" (lisa õ/m) V. A. Neljapäev: Hommikuringis luuletus "Viis väikest lumemeest"(lisa, luuletused). Arutelu, mis juhtus lumemeestega!? Millisele aastaajale ulatab talv valitsus kepi!? Õige, kevadele. Kunst: Joonitada pilt "Sipsik ja kevadised veed" põhjal. V: värvipliiatsid. Arutelu, miks jäi Sipsik ja Anu haigeks!? jne.(K. K) Teeme piltidest näituse.
.. PG (ehk sinised joonekesed) – on visuaalne prk –sisendi saab (on polümodaalne muidu) eri Kui on FS on kahjusttaud, siis ei saa mõistatustest aru.Kelle on FS kahjtsus – ajukoore piikrondadeslt: nt visuaalselt modaalsuses, sügavus, kuulmistasakaal, kõneprobleemid, tegusõnu vähe, vanasõnade mitemõistmineon kahepoolse FS kahjustuse silmaliigutused prknast jne. Et kõik jookseb sinna PG-neuronite juurde. Et annab infot, mis korral. ruumis olev objekt on ruumis oluline, millele peab tegevus rohkem pühenduma. .... töömälus
· õppematerjal liike iseloomustavad pildid koos liigikirjeldustega. Materjali koostajad on püüdnud kokku koguda eesti rahvapärimustes, -lau- ludes ja -juttudes esinevaid seletusi lindude elu- ja päevarütmi kohta. Metoo- dilise materjali ülesanne on abistada õpetajat tema igapäevatöös koduloo õpetamisel. Raamat on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, et aidata neil leida olulisemat teaduslikku ja rahvapärimuslikku infot Eesti lindudest. Vanasõnade, mõistatuste, rahvapärimuste kaudu on võimalik lastes huvi äratada looduse ja ümbritseva elu vastu, arendada nende vaatlus- ja mõt- lemisoskust, kujundada hoiakuid ja suhtumist loodusesse. Ühtlasi rikastab loodusloolise teksti kuulamine laste sõnavara ja kõnekeelt. Raamatusse on kogutud ka väike valik lindudega seotud mänge, mis muudavad õppimise lapsele põnevamaks ja kinnistavad omandatud teadmisi. Pildimaterjal koos liigikirjeldustega on tänuväärne õppevahend just lapse
Selline õpetus annab inimestele eelkõige enesekindlust ja julgust, sest näib ju tuttava ehkki raske probleemi lahendamine mitmeid kordi lihtsamana kui täiesti ootamatu olukorraga toimetulek. Kasulik võib olla juba ainuüksi teadmine, millistest ülesannetest test koosneb. Eestis enim kasutusel olevates Wonderlicki testides on kaheksat laadi ülesandeid: (1) verbaalset mõistmist mõõdetakse nt. vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesannetega, (2) verbaalset loogikat loogikaülesannetega, (3) leksikaalset võimekust sõnavara suuruse, nt. võõrsõnade tähenduse mõistmisega, (4) numbrilist võimekust jadade lahendamisega, (5) aritmeetilisi võimeid matemaatiliste tekstülesannetega, (6) geomeetrilisi võimeid kujundite võrdlemisega, (7) ruumilisi võimeid pinnalaotustest mõttes esemete moodustamisega ning (8) tähelepanelikkust teksti- või numbriridade võrdlusega.
Trükiarv oli 6015 eksemplari. 1773. on kordustrükk. 1822. ka mingi asi. 1739. aasta Piibel on Põhja-Eesti keeles. 03.11.2009 Thor-Hellel oli eesti rahva ees suuremaidki teeneid, kui Piibli tõlkimine. Tegeleb ka eesti keele grammatika uurimisega, annab 1732. aastal välja eesti keele õpiku. On meie kultuuriloos oluline, kuna õpikus on ära toonud ka 500 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. Nende tekstikatkete edasiandmine esimesena on meie kultuurilukku läinud, paljuski mõistatuste ja vanasõnade uurimine toimub Thor-Helle hakatusel. Paljud laulude tõlked lauluraamatutes on pärit varasemast ajast, kui 18. sajand. Vaimuliku ja ilmaliku kirjanduse piirimaale jääb 1731. aastal esimest korda avaldatud eestikeelne kalender. Kalender koosnes kahest osast: aastakäik kui selline ning kõikvõimalikud praktilised juhised (kaalud, mõõdud jne). Toona kehtis paralleelselt kõikvõimalikke mõõdu- ja kaalusüsteeme. Et selles maailmas orienteeruda, oli vaja juhiseid
paarisriimilist värssi nagu ka rüütliromaanis. 1.1. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust. Mõjutusi tuli nii idamaistest juttudest kui antiiksetest valmidest. Fabliood on rikkad kõnekäändude ning vanasõnade poolest. Nimekaimaks fablioode autoriks prantslane- Rutebeuf, kes viljeles ka veel lühiluulet, kus ta on väga avameelne seoses perekonnaelu hädade, vaesuse, nõrkuste kirjeldamisega. Saksamaal levisid fablioodele sarnased s v a n g i d. Tuntuim- Stricker ,,Papp Amis". Ühes svangis on juttu sellest, et üks papp esitleb ennast kunstnikuna, lubades Prantsusmaa kuningale teha imemaali, mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Maali valmides aga ei
annaabi.ee 
