Folkloristika eksam (0)

1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.
19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud); 1878. a esimest korda kasutas mõistet „rahvaluule” Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Inglise keelest tulnud folkloor , Eiseni tõlgenduses rahvaluule. Rahvaluule sünonüümina on kasutusel ka pärimus. Vaimne kultuuripärand – UNESCO initsiatiivil, on katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. 20 saj toimunud muutused: minevik vs tänapäev, vanad vs noored; rahvas vs pärimusrühm; territoorium vs tegevus. Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. Hurt kasutab mõistet „vanavara“, millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt „ Folklore “ ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse „rahvaluulega“, olles mõiste „rahvaluule“ looja. (1893). Eisen peab „rahvaluule“ all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. Kreutzwald kasutab rahvaluule kogumisel mõistet „vana vara“, viidates sellega minevikupärandile. Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel
2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline , vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet.
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook ’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kollektiivne, anonüümne
4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne looming. VÕI tugineb traditsioonile, varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, on tavaliselt anonüümne, kujundab maailmavaadet.
5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm kellel on vähemalt üks ühine tunnus (peab olema vähemalt kaks inimest). Rahvas jagunes kolmeks: metsikud , kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti kirjaoskamatud ja haritlased e eliit .
6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt on kollektiivne, enamasti suuline (v.a ajaleheartiklittes), anonüümne looming. Varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, kujundab maailmavaadet.
7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud . Võõraviha levitavad kuulujutud levivad ühiskonnas teatud segastel perioodidel ja suurte muutuste ajal. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad, sest inimesed on segaduses ja hirmul. Võõraviha on millegi või kellegi tundmatu vastu, sest nende erinevus kasvatab teadmatust ja hirmu, kuid kuulujuttude levitamine ja ühine viha see-eest suurendab rahva ühtsustunnet ning kasvatab turvatunnet. Kalmre artiklis on spekuleeritud sõjaaegse vorstivabriku kuulujutu üle, mis tekkis inimeste hirmust ja teadmatusest. Paralleele saab tuua tänapäeval aktuaalse pagulasteemaga. Ka siin on tegemist “võõrastega”, kes ohustavad eestlaste endi arvates meie identieeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte.
8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks, kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas.
9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori muudavad nähtavaks inimesed konkreetses ajas ja ruumis toimunud kohtumiste tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine , heli- ja videosalvestuste tegemine jne.
10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimese elu“ etapp on folkloori eksisteerimine loomuliku osana , seda ei märgata, vaid lihtsalt luuakse, sest nii on loomulik. Folkloor elab rühmas teadvustamata . Teine etapp on rühmasisene teadvustamine . Keegi rühamst pärandab oma teadmised kellelegi järgmisele, kuid ei jaga oma teadmisi laiema publikuga. Teadvustatakse, et teadmised on olulised. Teadmine, et folkloor eksisteerib, kuid pole veel määratletud. Kolmandaks tekib rühma suhtes väljaspoolne huvi. Keegi väljaspool rühma märkab rühma folkloori ja tahab seda uurida, et huvi rahuldada.
11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Toimub folkloori liigutamine uutesse zanritesse nt Viljandi folgil tänapäeva bändid esitavad pärimusmuuusikat tänapäevases võtmes. Pärimusrühma sõltuvusest vabanemine – kohanetakse uute oludega. 2. Folkloori esitajate toetamine – nt „Seto lauluemade toetamine“ enne teist maailmasõda. 3. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine nt koolitatakse TÜ-s india tudengeid.
12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti ; sina-pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... .
13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid
14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia : muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu.
15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „ Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia ( Vanemuine jne).
16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja “. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik , kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid, samuti Vanemuine. Väga palju kasutati rändava järve motiivi. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest).
17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Oli rahvusliku liikumise eestvedaja . Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400 . Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt .
18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Rahvaluule oli tema arvates kui üks suur ja elav ajaraamat (folkloori tähendus ajaloo kontekstis).
19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajaloolise uurimissuuna esindaja oli Walter Anderson . See suund tunneb huvi tekstide päritolu ja ajas muutumiste kohta. Oluline on tekstide võrdlemine ning neis sarnasuste leidmine – kuidas osade lugude tuum püsib ajas sama, aga mõned muutuvad sootuks. Sellele meetodile on oluline ka tekstide rohkus, et oleks, mida võrrelda ning aja ja rahavaste seas kulgemise mõju uurida. Esindajaid: Anderson, K. Krohn.
20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine ? Missugused arengud sellega kaasnesid? Toimus 19.saj teisel poolel, tekkis huvi rahvaluule enese vastu (Hurt), Eiseni mõiste rahvaluule, rahvaluule kogumine ja väärtustamine, väljaannete publitseerimine. Erinevad meetodid ja koolkonnad . Joonistusid välja teadusharude vahelised piirid.
21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Oli TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor. Veendunud ajaloolis-geograafilise meetodi jälgija. Enesekontrolliseadust võib vaadelda seletusena selle kohta, mis toimub rahvaluuleteoste ja traditsioonikandjate kokkupuutel. Stabiilsus kehtestab end nii varieerumise abil kui ka selle kiuste, mis on loogiline ja paratamatu, juhul kui stabiilsus on varieeruva nähtuse olemuslik omadus ja varieerimine tingitud välistest paratamatustest teguritest. Jutustajate mälulüngad ja kõrvalekalded avalduvad variantide tasandil. Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju.
22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits . Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud).
23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis. Vene: 17 köidet , küladest ja linnadest kirjapandud materjal, venekeelne rahvaluule; 19. saj pärinev. Läti: 2 köidet, rahvaluule, 19.saj. Saksa: 3 köidet, laulud, anekdoodid, „ keelelised ja folkloristlikud märkmed “ – P. Ariste. 19.saj. Rootsi: kaks säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel.
24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus . Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine , teooria viimistlemine . Nt institutsioonide hargnemine , ei tohtinud usundeid uurida.
25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra- ja salmialbumid, õudus - ja hirmujutud, naljad , folkloori lühivormid .
26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus ; 3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Muinasjutud, muistendid ja müüdid.
28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd , aga ka karma . Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka klassikalisteks musitenditeks. Sisserändamine.
29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui jutt edukas, siis korratakse, olnud alati populaarne .
30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: kujutab teatud piirsituatsiooni, mingi riigi või korra loomist või lõpetamist. Muinasjutt : pigem madu , Kreutswaldil ka konn. Legend: täpne koht, materiaalne tunnistus, kinnitab autentsust. Kristluses võit paganausu üle.
31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Muinasjuttude süzeede tüüpideks jaotamine, Aarne -Thompson-Uther=ATU
32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. Kohakeskne proosatekstis folkloor, sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. „Pühad kivid Eestimaal“, „ Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus“
33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Ruum ja aeg; suveniir ja autentsus ; narratiivi süzeestruktuur; sotsiaalne funktsioon. Üleminek harjumuspärasest situatsioonist tundmatusse.
34. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused . Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega. Vanasõnaga tegeleb parömioloogia.  lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav  lause, argikogemuse üldistus , mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Allvormid: vanasõna modifikatsioonid – õmbertegemine, põhi ideeks pole enam õpetamine ,vaid vaimukus nt Kes teisele auku kaevab , selle käes on labidas või häda ajab härja raevu. Vellerismid: ütlused vormiga A ütles B kui juhtus/tegi C nt Palju kisa vähe villa ütles kurat, kui pügas siga, eks me näe, ütles pime ja jooksis vastu posti.
35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Nt kasutatakse graffitites Sa oled see mida sa jood. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei paste
36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentri alale jäävad nn tavalised mõistatused, mis annavad mingist objektist küll peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, enamjaolt objekti füüsilised omadused nt üks hani , neli nina – padi. Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid, mis on kas (otse)küsimused või ülesanded, aga mitte enam kirjeldused nt keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendid, valemid SAA 1×5A2.
37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. A. Krikmann „Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes“
38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne ehk teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja mittekommunikatiivne ehk eesmärgipäratu. Piiri tõmmata väga keeruline. Vaataja tähelepanu püüdmine humoorika sõnumi, anekdoodiga vms.
39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele; ühtne loogiline ja eetiline õpetus (pühakiri); organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond; seostuvad kirjakultuuriga; üleolev hoiak teiste usundite suhtes, veendumus oma tõe ainuõiguses; õpetuse aktiivne kuulutamine. Rahvausund avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; uue tõlgendamine vana arusaamal; iseloomustab ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub folklooriga. Kr on organiseeritud, ru korraldamata; kr institutsionaalne ru mitteametlik ; kr ette kirjutatud, ru elatud ; kr fikseeritud ru varieeruv . Ühendajaks on pärimuse kandjad .
40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline.
41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund “; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid“.
42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon – regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; maskeeritud mardisantide külastus; mänguelemendid ja meelelahutus.
43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist nt leeriskäimine, koolilõpetamine; vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril nt lasteaia lõpetamine ; liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesnaded nt abiellumine. Inimelu keskse sünd. seotud: sünd (katsikud, ristimine , sünnipäevad), täisealiseks saamine ( leer , koolilõpetamine); uue kollektiivi liikmeks saamine (rebaste ristimine); pulmad (sh kosjad , poissmeeste ja tüdrukuteõhtud); matused (sh mälestamine ).
44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surm on tabu, tal pole industriaalühiskonnas kohta. Laste eemalhoidmine matustelt. Surm meedias (mälestamine facebookis aga ka muu kajastamine). Vanasti maeti inimesi linnast välja, nüüd suunduvad inimesed ise linnast välja elama ja surnuaiad saavad osaks linnast. Matuseäri, tuhastusmatuste levik.
45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Elavas kasutuses (esimene elu) ja väljaannetes ja arhiivis (teine elu) – tekstide väliste tunnuste e vormi alusel, teksti sisemiste tunnuste e teema ja sisu alusel. Vanem rahvalaul : hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud , itkud, täälaulud, kalendrilaulud, mängulaulud, pulmalaulud, jutustavad laulud ja lüürilised laulud. Uuem rahvalaul – olustiku , sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul ( regilaul ja selle maailmapilt ) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus).
46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel,  Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal.
47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust ). M. Sarv „Regilaul – loodud või saadud?“; Eesti rahvalaule viisidega I-V.
48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav, lõppriim, värsid stroofides, arenenum refrään. Uuema rahvalaulu liigid: mõisa- ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad; külakroonikad; armastuslaulud; sõjalaulud; töölaulud. Levikule aitasid kaasa kirjakultuur, muutused ühiskondlikus elus, uute teemade käsitlus.
49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. Lühikesed, suulised , tervikliku ülesehitusega, võimalik, et toimus..., kollektiivne,
tegelane- keegi „meist“ “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav , see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt.”
50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad?kuulujutt Kuulujutt kui ebaselge päritoluga ringlev informatsioon, mis levib kõikjal ning kasutab selleks enamasti mitteformaalseid infoallikaid; kuulujutud tihedalt seotud muistenditega – peamise erinevusena võib välja tuua narratiivi puudumise; kuulujutud kui kaasaegsete muistendite alamhulk – nendega antakse info edasi ilma eepilise sisuta, kuid sellega väljendatakse siiski üldist uskumust; vandenõuteooriate lähedus kuulujuttudele; vandenõuteooria on kuulujuttudest konstrueeritud süsteem, millesse on põimitud ka ametlikke fakte. Vandenõuteooria on hüpotees , mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või siis sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud vandenõu ja manipuleerimise tulemus. Vandenõuteoreetilise maailmapildi kohaselt ei ole kõiksuse ülesehitus suvaline , vaid sündmused toimuvad konkreetse mustri järgi. Usk kindlasse disaini kannab endas kolme põhimõtet: – miski ei toimu juhuslikult, – miski ei ole nii, nagu see paistab, – kõik on omavahel seotud.
51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises.
Variant – iga konkreetne rahvaluuletekst, esitus (laul, juk, vanasõna, tants, tava jne). Tüüp - oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste; kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel; teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes ) oma põhikuju ; tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid); nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000; kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist; variandi esile kutsunud nähtused, sh. – tahtlikud muutused; improvisatsioon ; kontaminatsioon (e. liitumine); funktsioonimuutused; – tahtmatud muutused; unustamine;
52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? folkloorsete väljendusvormide ja ka konkreetsete lugude, laulude ja uskumuste järjepidevus sõltub nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ning mida nad saavad muutuvate olude ja vajadustega kokkusobivaks kohandada.
53. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule. Ta ei tähenda mitte niivõrd nähtuse muutumatust vaid püsivust. Püsida saab see, mis on paindlik. Elu muutub kõigis oma avaldumisvormides pidevalt. Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus - ja toimimisviise. Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule.
54. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsus ehk ehedus; “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. Autentsuse teema ei ole tänapäeva folkloristikas enam aktuaalne ega tähtis. Folkloristika on arenenud tekstikesksuselt inimese suunas. Ka falsifitseeritud tekstid on uurimisobjekt omaette – teksti loojal oli kindel põhjus, miks ta tekste võltsis, sellepärast pole falsifitseeritud tekst halvem teistest tekstidest.