o Erato-,,ilus", armastuslüürika, lembeluule ja hümnide muusa, teda seostati aprilliga, mida peeti armastajate kuuks, tunnusese-lüüra või kithara (üliülev, sümboliseerib kogu universumit-vorm- taeva ja maa kehastus, keeled-taevased sfäärid). o Polyhymnia-,,laulurikkus" või ,,palju kiidulaule", seostati laulu, lüüramängu ,inimkõne ja pantomiimiga, tunnusese-kirjarull (teadmised ja õpetus) ning mõtlik nägu. o Euterpe- ,,rõõmustaja", lüürilise luule muusa, inspireeris lüürikat ja seda saatvat muusikat, tunnusese- topeltflööt (õrnus,hingevalu..). o Thaleia- ,,õitsev", koomikute ja pidustustega seotud inimeste muusa, kaitseb komöödiat, seepärast kannavad tihti teatrid tema nime. Peod olid lõbusad, kui Thaleia kohal viibis,
kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli rändaja. Ta viibis Ðveitsis, Flandrias, Veneetsias.
"Homerose apoteoos" 1827. Apoteoos on isiku või sündmuse avalik ülistus. "Maali võib pidada Ingres'i kunsti manifestiks. Nimelt on kunstnik toonud pimeda lauliku Homerose pärgamisele osalema kõik need Euroopa kultuuri suurvaimud ja ka müütilised tegelased, kellele kuulus tema austus. Antiikse templi foonil asuva trooni jalamil istuvad, seljad vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos,
kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer oli akvarellist. Tundub uskumatuna, et Dürer on maalinud pildi "Suur
Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille
Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille
Tiibet · mahayana suur vanker (Tiibet, Hiina, Jaapan) ,,Kanjur" (bka''gyur) ,,Buddha sõnade tõlge" ,,Tanjur" (bstan 'gyur) ,,Traktaatide tõlked" · bodhi ärkamine, valgustus · buddha (paali k) ärganu, valgustunu · bodhisattva valgustatuks saaja, tulevane buddha Vajrayana Yab yum ema-isa Tiibeti budistlikus tantras Vajra teemant ,,Teemantsuutra" trükitud puuplokkidega 868, vanim säilinud trükis · 5 m kirjarull leiti Tunhuangi koobastemplist, · algab sõnadega ,,Nii olen ma kuulnud..." tsüklist ,,Prajanyaparamita" ,,Teisele kaldale viiv tarkus", 8000 värssi, säilinud 11. saj omistatakse Buddhale endale
kolmiku - Kapitooliumi triaadi. Minotauros -Minose abikaasa ebatavaline koletisest järglane. Minotaurose elas Daidalose ehitatud Labürindis. Moirad - saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: · Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; · Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; · Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Muusad - kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad
Oidipus". Mõistatus - kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal? Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena: Klotho ('ketraja') ketras igale sündinud inimesele elulõnga. Tema sümbol oli koonal; Lachesis ('määraja') otsustas igaühe saatuse üle. Tema sümbol oli kirjarull, kuhu saatus kirja pandi; Atropos ('vältimatu', 'paratamatu') ei saanud end pöörata ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. "Iliases" ei olnud moirade arv ega nimed veel välja kujunenud. Varasemais allikais
Alates 20. eluaastast 8 aastat oli Sokratese õpilane. Pärast Sokratese surma võttis ette pikki reise. Peatus Megaras Eukleidese(õpilase) juures. Lõuna- Itaalias kohtus pütaagorase pooldajatega. 387 eKr rajas ta Ateenas Akadeemia. Tegeles seal oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Valmib mahukaim teos RIIK (Politeia). Akadeemia püsib 1000 aastat. Platoni kõik teosed on säilinud. Looming koosneb eranditult dialoogidest. 34 on säilinud (kirjarull, 7m). 25 neist on kindlasti ehtsad. ! Platoni kolm allikat: Pütaagorlastelt võttis ta usus matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis mõtlemise, et puhas mõtlemine = olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. ! Tunnetusteooria: Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: DOXA arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meelest. DIANOIA ratsionaalne arusaam. NOESIS - otsene intuitsioon ideedest.
Alati poja rivaal, aga jääb pojale alati alla. Kandis erepunast liibuvat jakki ja sama värvi pükse. Püksid võisid olla pikad, kui lühikesed, siis sukad olid sama värvi kui püksid. Peal kandis laia hõlsti laiade varrukatega, jalas pehmeid susse, peas ilma äärteta müts (mitte kübar). Kandis alati maski naljakas pikk kongus nina, rippuvad vuntsid, iseloomulik habe (mõnikord sokuhabe). Vää küljes nahast rahakott või pistoda või kirjarull vastavalt positsioonile. Juuksed tavaliselt hallisegused. Võis olla väga akrobaatiline roll. Doktor: sarnanes Pantalonega. Mõlemad pereisad, kummitas pidev ebaedu neil kunagi ei vedanud. Pantelone dünaamiline, doktor aga staatiline. Tema maski põhiroll oli kõne. Võis lõputult lobiseda, filosofeerida jne. Oli harva elukutselt arst, arst tegelaste nimekirjas eraldi. Doktor oli kui õpetlane, õpetuse paroodia. Elukutselt pigem jurist. Parodeeriti õpetatust kui sellist
Siin mängib justkui lugeja ise kaasa ja esitab autor vahepeal nö viitab lugejale vms. Lugeja nõuab rohkem inforamatsiooni. Kõik need teosed on naljakad. Teemaks armastus/romantika või seks. Mida 18 sajandi lõpupoole areneb Prantsusmaal? romaan, mida nim mustaks romaaniks. Kujutatakse keerulisi tegelasi, kes ka tihti petavad või tüssavad. Miks fatalist Jacques? Sest J usub, et kõik, mis juhtub, on kusagil ülal kirja pandud. On justkui suur teos või raamat või kirjarull ja seda koguaeg rullitakse lahti ja sedamööda, kuidas seda tehakse, tulevad kõne alla sündmused kas minevikust või tulevikust. J leiab ka, et ise tuleb ka otsustada ja ei tohi lasta ennast täielikult ülevalt poolt suunata ja J-s peitub nö kaks suunda- fatalist ja determinist teisalt. Teoses on palju vastuolulisi tegelasi, duaalsust jne. Üks lugu räägin nt kahest sõjaväes olevast mehest, ke solid nii sarnased, et kuigi nad
annaabi.ee 
