Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel.
,,Teadmised ilma autoriteedita" Karl Raimund Popper Põhiidee: Enamus inimeste arusaami on nagunii valed, kuid me ei tohiks olla arad tõe väljaselgitamisel ning mitte karta eksperimenteerida ja kritiseerida enda oletusi, millega püütakse tõde välja selgitada. Kui me oleme suutnud mõne probleemi lahendada toob see kaasa uusi lahendamata probleeme. Põhipunktid: 1. Empirism on kogemustele põhinev teooria, kus kõik esitatud väited tuleb tõestada ja viidata ka allikatele. Kui väidet ei kõla usutavalt, tuleks esmalt kontrollida, kas see kehtib. 2. Kõige tõesema info saab vaatluse abil. Näiteks Läti Henriku kirjutatud ,,Liivimaa kroonikat" käsitletakse kui tõest allikat, kuid kui võtta mõni sarnast teemat käsitlev ilukirjanduslik teos, suhtub lugeja selle sisusse skeptiliselt. 3. Kui me kuuleme mingit väidet ja kahtleme selles, siis me pigem kontrollime selle tõesust, kui hakkame küsima, kellelt selline ...
Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või...
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Tekstide paremaks mõistmiseks olen eelnevalt kasutanud erinevaid õpimeetodeid. Kõige enam olen üldiselt kasutanud alati olulise allajoonimist, kuid harvematel juhtudel olen kasutanud ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. 1b) Minu jaoks oli täiesti uueks tekstide tõlgendamise tehnikaks hermeneutiline ring. Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsio...
1.OSA Enim olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtete kirjutamist. Kõige enam oleneb tekstist või materjalist millist viisi kasutada. 1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõig...
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või u...
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS I OSA Mulle sobivad mitmed erinevad teksti tõlgendamise tehnikad nagu näiteks olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine ja jooniste, mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast n...
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt mingitest teistest raamatutest kokku kirjutatud, ning need teised raamatud põhinevad kellegi vaatlustel. Empiristid esitavad palju küsimusi, et allikani jõuda, kuid Popper'i arust on selline lähenemisviis vale. Keegi...
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond xxx xxx SEKRETÄRI ETIKETT Referaat Juhendaja: Sekretäritöö õppejõud xxx Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Sekretär olla on elulaad. Amet vormib inimese käitumise ja sekretär jääb ka pensionil olles oma olemuselt sekretäriks. Väljaõppinud sekretäri tunneb ära tema tehtud tööst, kõnest, kõnnakust, riietusest ja veel paljudest pisidetailidest, mida võib nimetada ühisnimetusega sekretäristiil. Selleks, et elada sisse sekretäristiili tuleb õppida nagu näitleja oma osa, sotsiaalset rolli mängima. Iga detail kõneleb midagi ja sekretär peab oskama oma käitumist juhtida ja une pealt õigesti tegutseda. Milline on õige sekretär, kui palju ta tohib endale lubada edevust ja tippmoodi. Kuidas on õigem riietuda, kuidas ja kui palju tohib kasutada kosmeetikat? Kuidas varjata oma ihuv...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda ves...
seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi. Neill on saanud Soomes mõjukaima vabakasvatuse esindaja maine. Neill rõhutab: ,,kui tunded on vabad, hoolitseb vaimne areng enda eest ise." Kooli tegevust juhtivateks põhimõteteks kujunesid õpilaste vabadus ja omavalitsus. Kõrvale tuli heita igasugune distsipliin, juhtimine, mõjutamine, veenmine, moraal- ja usuõpetus. Summerhilli kool toimis üldiselt ilma autoriteedita. Iga indiviid on vaba tegema, mida ta tahab, kui ta ei riku teiste vabadust. Tunnid olid vabatahtlikud, ise sai valida milliseid aineid õppida. Koolil oli töökorraldus, kuid vaid õpetaja jaoks. Neill oli tavapäraselt korraldatud õppimisolukordade vastu, kuna pidas neid lubamatuks sekkumiseks laste ellu. Neill on õpikute vastane. Neill arvas, et mäng on kõige tähtsam! Ta tõdeb, et kooli, kus ei ole omavalitsust, vaevalt tohiks nimetada progressiivseks. Peab
· Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour, kes mõjutasid valitsemist · Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo · Välisvõlg raha jääb puudu Võimule sai Louis XVI: · Tagasihoidlik elu, oli usklik, õiglane, kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd · Abielus Marie Antoinette'iga (Austriast) · Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita · Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne. · Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot, kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde
Anselm Cantenbury'st (1033 - 1109) peetakse skolastika rajajaks. Skolastika ühendab mõistust ja usku, kuidas usutõdesid mõistuse abil seletada. A oli veendunud, et usk ise vajab ratsionaalset seletust. Usk on lähtepunkt ning lausete sisu ei saa ühegi mõistuse põhjendusega ümber lükata, siis tõeline mõistus viib paratamatult usutõdede juurde. Seetõttu peaks kristlane oskama oma usku mõistuse abil seletada. Püüdis näidata, et kristliku õpetuse sisu on ka ilma piibli autoriteedita mõistuse abil põhjendatav. Millised on need kriteeriumid, et see mingi asi on tõde...? A on saanud kuulsaks oma ontoloogilise jumalatõestusega. Jumalast kõrgemat pole võimaik mõelda. Ja sellega, et inimene saab aru lausest 'ma ei usu jumalasse', on tekkinud arusaamine jumalast. Mitte eksisteerivast pole võimalik mõelda. Kui mõtleme, peavad nad olemas olema. Kas nad on olemas füüsilisel kujul, on ise küsimus. Enne kui jumal lõi maailma, oli see ideena jumala vaimus olemas
Falsifikatsioon siiski alati 100% ei tööta. Mis on Popperi tugevad küljed? Idee, et me liigume tugevama tõe suunas, välistades vigu. Popperi on keelatud, et ühekordne olukord ei kehti (muidu kogu aeg kehtib), ehk erandeid ei saa olla mingis teoreetilises vaatekohas. Mida üldisem, suurema ulatusega teooria, seda parem. Pluss –ei pea minema algallikani minema. Kaudne kinnitamine – kui ei ole ümber lükatud, siis kaudselt on kinnitatud. TEADMISED AUTORITEEDITA Naiivempirism – vaatlus on meie maaimamõistmise ürgseim allikas. Iga teadmise tõestamine millagagi. Peab viitama teadmiste allikale. Empirist usub, et hoolimata sellest, et paljud teadmised on pärit raamatutest või kaasinimeste väidetest, on ikkagi võimalik minna tagasi nende esmase allikani, milleks on vaatlus. Küsimuste ahelas jõuame vahetu tunnistajani – vaatluseni. Allikani ei jõuta kunagi – pidev viitamine, iga järgneb küsimus tekitab
kui praktiline toimine ---Popperi kriitika. Skeptitsismi alaliik? Popper. Kui absoluutset alust pole teadusele. Suhteline alus. Võrdlused ja eksperimendid. Peame otsima tõde selles tähenduses, et eksperimendi tõega. Absoluutset ei saa hinnata. Saab hinnata, kus on vähem puudusi. Vähemad vead, tõele lähemal. Kriitiliselt analüüsida. Teooria teeb tõeseks miski, mis on väljaspool subjekti. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on; mitte põhjendused? Eksternalism. Popper. Teadmised ilma autoriteedita. Arusaamad põhinevad muudel allikatel kui ainult vaatlus. Erandid, kus allikad on tähtsad. Ajalugu, kus sündmust saab taasluua allikate toel. Kontekstitähtsus, keemia. Popper, allikate küsimus on vale, selle asemel peab: kuidas suudaksime leida selle vea. Kritiseerida enda ja teiste oletusi. Väite olemasolu teaduses, mida kontrollida ja kaitsta. Korduseksperimendid, eeldused ja järeldused kehtivad, arvutuste läbivaatamine. Pole olemas teadmiste allikaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
