Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia arvestus 11. klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filo, kris, loog, teol, kirik, teoloog, kirj, tahe, substants, jumalik, teoloogia, kristlus, jumalatõestus, valg, monaad, augustinus, olul, religioon, iidol, caritas, aristoteles, moraal, olend, individuaal, jumalaga, patu, skolastik, jumalariik, thomas, tunnetuse, monaadid, ratio, mateeria, substantsi, realism, filosoofiat, iidolid, augustinuse, roomaSeejuures Augustinus eelistab hinge. · "Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu · Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), iseendasse, sest sisemuses elab tõde?" mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest. · See on tee meelelisest välismaailmast (foris) · Otsustava tähtsusega seejuures on tahe. inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui · Tahtevabadus ja predestinatsioon tõe aluspõhja juurde. · Soti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et · Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. inimene sünnib vabana ja ilma patuta ja suudab Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu Kristuse õpetusest ja eeskujust kinni pidades ise
4)ajapunkt; 5)koht; 6)habitus (välislaad,vorm); 7)asend; 8)tegu; 9)kannatus; 10) tõeliselt ''olev''. Loogika 2: Süllogistika : väide, alamväide, järeldus. NT: Kõik inimesed on surelikud. Aristoteles on inimene. Järelikult on A surelik. Metafüüsika 1. ''Esimene filosoofia'', mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi. See mis järgneb füüsikale. Igas protsessis on 3 momenti: 1) substants, mille suhtes toimub. 2) Vorm, mille poole protsess püüdleb. 3) Steresis , s.o. Vastassuunaline mõju ehk vastupanu. Metafüüsika 3: Vorm Maja Mateeria telliskivi Vorm Telliskivi Mateeria Savi Vorm Savi Mateeria Algelemendid Vorm Algelemendid Mateeria ''esimene mateeria'' Metafüüsika 4 põhjust: Causa materialis ehk materiaalne põhjus telliskivi. Causa formalis ehk formaalne põhjus maja plaan.
Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?;
Kierkegaard järeldab elustaadiumitest seda, et inimese elu Jumalaga võimaldab inimesel igas situatsioonis valida vabaduse tee. Kui langetada keeruline otsus Jumala usus, siis see pole raske. Sellest võib tulla midagi head, isegi kui esmapilgul see nii ei tundu. Samuti ütleb Kierkegaard, et me ei saa põgeneda minevikku, vaid peame elama olevikus, sest minevik ei kaitse meid oleviku eest. Inimene ei peaks küsima, mida saab teha riik või kirik. Ta ütleb, et me peaksime küsima, mida mina ise saan ette võtta. Kierkegaard näeb elu kui võimalust, kui kingitust. Kierkegaardi kirjutistes domineerivad kaks mõistet: hirm ja hüpe. Hirm võib meie ellu tulla äkitselt, näiteks ehmatusena, ent see võib olla meis ka pidevalt. Sel juhul on inimene meeleheitel. Samas tõestab hirm, et me oleme määratud millegi kõrgema jaoks. Hirmu puhul lõikuvad inimeses kaks maailma (Jumal ja loom)
on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased välimuselt, iseloomult ja pahedelt. Kristlik jumala käsitlus: - jumal on looja: lõi kogu maailma ei millestki, mis tähendab, et kõik see maailm on kõigest loodud. Inimene on loodu e kreatuur. Inimene on jumalanäoline: -hing, - ratio (mõtlemine), -vabatahe, -loomingulisus - Looja ja loodu vahel valitseb ületamatu kuristik. - Loodu on olemas vaid tänu jumalikule tahtele- jumala tahe on ilmutatud pühakirjas. Alandlikus looja vastu on .. ja kõige suurem patt on kõrkus looja vastu. Kristlike loovusi nim säravateks pahedeks, tulevad täiesti uued kristlikud voorused. Kristlik jumal on keegi (isikuline jumal) igal inimesel on võimekus suhelda kogu maailma loojaga, mis omakorda tähendab seda, et üksikisik on väärtuslik. Hinge ja mina käsitlus on budismile sarnane. Jumal on armuline ja päästev. Inimene on oma loomult patune
1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud? Selleks on mingi substants ürgne algaine. On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias. (Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises. Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi
· A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk) · A eetika peamised mõisted on õnn ja loomutäius · Loomutäiused on nii mõistuslikud (tarkus ja arukus) kui ka eetilised (vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine jne) · Loomutäiuste juures on nii liialdused kui ka puudused, vajalik on nn kuldne kesktee KESKAJA FILO · Keskaja filosoofia sügavalt seotud usuga kristlusekeskne · Keskaja fil oli kasvatuslik ja õpetlik · Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala
poeemi vormis ja räägib kahest asjast: 1) Elu on muutumatu; 2) Elu on näiv. -) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud. -) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama. -) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee. * Zenon Eleas (490-430 eKr) kirjutas Zenoni apooriad, mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta: -) Achilleus ei saa kunagi kilpkonna kätte, kui kilpkonnale edumaa anda, sest Achilleus väsib, mida lähemale ta jõuab, kuid kilpkonn liigub samuti pidevalt edasi.
vaim mõjutavad üksteist vastastikku) 7.BENEDICTUS SPINOZA- hollandi (1632-1677) ■ leiab Descartese filosoofias küsitavusi, kui kõik on paratamatu kuidas saab üldse vaba tahet olla, kus on sellises süsteemis jumal? ■ Spinoza leidis, et kui jumal on lõputu ja piiritu, siis ei saa olla piiranguid ning seega ei saa olla mdiagi, mis poleks Jumal, Jumal on sama suur kui kõik olev kokku ■ kõiksus- ainus tõeline substants, ainus põhjus, mis põhjustab oma olemasolu, ainus põhjus millel puudub põhjus- Jumal on sama mis kõik, Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal on sama mis kõik ■ inimestel on füüsilised kehad ja hing, kuid see on vaid üks isiksus, ka Jumal on selline ■ inimene=tervik (keha+vaim) (Descartesel keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku)
10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju
kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid -- Ilya Prigogine (19172003), kes on kasutanud printsiipi ,,korrastatus fluktuatsioonide kaudu". KESKAJA FILOSOOFIA (II - XIV S.) PATRISTIKA ehk kirikuisade õpetus (IIVI sajand). Patre = isa. Aurelius AUGUSTINUS (IVV s.) Keskaja kuulsaim teoloog. Põhiteos "Pihtimused". Jumala looming väärib ülistamist (seda Augustinus oma teoses ,,Pihtimused" peamiselt tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest. Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole." Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges
Kõrgeim tarkus on teoloogia Mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada, vaid peab usu kaudu omaks võtma Jumala olemasolu tõestused: Jumal "liikumatu liigutaja" Jumal kui põhjus Kui Jumalat olemas ei ole siis pole ka muud Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus Jumal kui mõistuslik olend Kokkuvõte: Tema õpetus on ka tänapäeval katoliku kiriku ametlik filosoofia 1323.a kuulutas katoliku kirik ta pühakukus Pühaks Thomaseks UUSAJA FILOSOOFIA Isaac Newton 1642-1725 Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik Sündis 25 dets 1642 Kesk inglismaal Vanemad keskklassit Esimene haridus lähedalolevatet algkoolidest Kekskkoolis rohkem tempe kui õppeedukust Ülikoolis käis Cambridges Professor oli seal 30 aastat Lõplikult lahkus seal 1763 aastal Ööl vastu 28 märts 1727 suri Looming: 1672 hakkas uurima vagust ja raskusjõudu ning tegelema integraalarvutustega
V: Boethiuse mõistus 10. Mida teeb hea õnn ja mida teeb halb õnn? V: ,,hea õnn petab, aga halb õnn valgustab" 11. Kes võib inimesele anda tõelist õnne Boethiuse meelest? V: Jumal 12. Milles seisneb inimese häda? V: ,,Loomus rahuldub vähesega, ent miski ei rahulda aplust" 13. Mis õnn parandab halbu inimesi ja mis õnn ei tule neile tegelikult kasuks? V: halb õnn parandab halbu inimesi, aga hea õnn ei tule neile tegelikult kasuks 14. Kas Jumala etteteadmine ja inimese vaba tahe on Boethiuse meelest vastuolus? V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika
mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus.
(jumalad), ei otsitud vabadust, elu oli jumalate and). Selle puhul on saatus alati varjul. Interminism ei tunnista ranget determinismi, kuna ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Kõige äärmuslikumal seisukohal tahtevabaduse küsimuses on subjektiivsed idealistid ja solipsistid (kui pole mindagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne). Kristlased: tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Võib öelda, et kristlik tahtevabaduse käsitus põhineb paradoksil: inimese tahtevabadus ja jumalik ettemääratus. Descartes: ,,meie mõistus on lõplik, Jumala vägevus aga on lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, selle tõttu, et me ei mõista Jumalat". Eksistentsialistid - inimese eksistents eelneb tema olemusele. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on hingeliselt totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda, absurdis, siis avanevad tohutud võimalused eneseteostuseks. Nõrk determinism determinism ei pruugi välistada vabadust
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese
poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Ilmub 28 köidet. Pani aluse prantsuse filosoof Denis Diderot. Kuulub peamiste valgustusfilosoofide juurde. Kui ilmub, siis selle vastu stub välja katoliku kirik ja riigivõimud. 2 esimest köidet määrati hävitamisele. Selle levitamise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Uudsus : üles ehitatud alfabeetiliselt ja käsitleti ühiskonna ja teaduse probleeme, uusi ideid nendega seoses. Lisaks anti hinnanguid (väga kriitilisi) senistele süsteemidele (ühikonnale, riigile, kirikule). Koondas enda ümber tolle aja haritlasi. Sellel oli ka oluline roll valgustusideede levitamisel ja hiljem Prantsuse revolutsiooni ideoloogia levitamisel. Peamine
ja asuma avaliku võitluse teele,86 mis aga tähendab tegelikult üha enam süvenevat 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus eraldumist. Muidugi on teatud määral võimalik ka kahe civitas'e rahulik kooseksisteerimine -- oli ju Rooma impeerium tollal juba vähemalt formaalselt "kristlikuks" muutunud ja kirikut oma käsutuses olevate vahenditega kaitsma asunud --, kuid civitas Dei kandjaks siin maailmas on muidugi üksnes kristlik kirik. Augustinus eristas küll mõlemat civitas't selgelt teineteisest ning püüdis igati nende kokkusulamist vältida ning poliitilise võimu metafüüsilist ülendamist takistada, kuid jättis paraku avatuks võimaluse, et kirik peab civitas Dei üleoleku tõttu riigivõimu esindajatele õige poliitilise tegutsemise ette kirjutama. See ajaloovaade on andnud kirikule ideoloogilist tuge maailmapoliitikasse sekkumiseks. Hilisantiigi segastel
probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19.saj klassik, suri 1872- "Tunnen järelikult olen olemas"-> "Sentio ergo sum", "Inimene on see, mida ta sööb". 2) Kogemuslik t. e empiiriline. Fil. vool empirism. Rajaja on ingl. mõtleja J.Locke (1632-1704). Talle kuulub termin ,,Tabula rasa"e ,,puhas leht".Inimene sünnib puhta lehena, kuhu kirj. elu kogemused. Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest. (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants. mõtleja R.Descartes (1596-1650). Rootsi kuninganna Christina kasvataja. ,,Kogito ergo sum" ->"Mõtlen järelikult olen olemas". Prantsuse mõtlemistüübi fil. aluseks peetakse ratsionalism. 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t
Augustinus oli dualist uskus nagu Platongi kahte maailma. Üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailma, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. AQUINO THOMAS Eluaeg: 13.saj Rahvus: itaallane Tsitaat: ,,Hinge tunned tegudest" Teosed: Summa theologiae (Teoloogiline summa); Summa contra gentilles (Summa paganate vastu) Filosoofia olemus: Aquino Thomas oli Keskaja tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Suursaavutuseks oli kõige selle võimas süntees, mille üle Lääne filosoofias kuni tema päevini vaieldud oli, ja tõestus, et see on sobitatav ristiusuga. Suurem osa tomismist (Thomase filosoofia) kujutab endast senise tugevalt platoniseeritud kristluse ja Aristotelese filosoofia õnnelikku
Defineerib, kuidas oma elu siin elame, kas igaveseks eluks vms või praegu hetkes üritame kõik võtta. Kui otsustab jumala kasuks, rajab inimene oma elu jumalale, ususse jumalasse, siis päästab see inimese kahe lõpmatuse vahelt ja olemasolu viletsusest (kahe lõpmatuse vahel), sest inimene on õnnetu olend, oma vaimu tõttu peaaegu nagu inglid ja madaluse tõttu peaaegu nagu loom. Filosoofias muutub korraga aktuaalseks üksikinimene. J.J. Rousseau Filosoofia ajaloo punkar. Filo rajaneb tunnetel, emotsioonidel, tung kõik ümber rajada, raevukalt. Tõestab, et teaduse ja kunstide areng on viinud inimese moraalse riknemiseni. Enne teadust ja kultuuri oli inimene lihtne ja loomulik. Meil küll saavutused ja mugavused, aga pole enam väärtusi. Kõik on muutunud üksluiseks ja isikupäratuks ning inimesest on saanud ori kultuurile, mis varjab meie ehtsat isiksust. Mida arenenum on kultuur, seda madalam on inimese vaim. Erinevad teadused saavad alguse inimeste
määrab tulemuse (sihtpõhjus). Kõik protsessid on pöördumatud. Masinad ei ole keerulised, on komplitseeritud. Reaalne elu on keeruline. Prigogine iseorganiseerumisega tegelenud Nobeli preemia. Iseorganiseerumise skeem: Loomulik maailm = iseorganiseeruv maailm. Aristotelese põhjuslikkuse skeem toimis keskajal, lakkas toimimast 300 a. tagasi, viimastel aastakümnetel tagasi. 8. Eesmärgi kategooria Aristotelesel. Teos "Organon" (kategooriad: substants, kvantiteet, kvaliteet, koht, suhe, aeg.. -10). EESMÄRK VAHEND kategooriate paar "Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, aga kõik teine teenib teda". Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk maailma tervikust tulenev üldine põhjuslikkus. Lõppeesmärk ei ole vahend. Aristotelest huvitas ka see, kuidas asjad tekivad (tegevpõhjus) ja miks nad tekivad (eesmärkpõhjus). Kõik, mis looduses toimub, toimub mingi eesmärgi nimel ja parimal viisil
vaid ta tahtis välja selgitada elu lõplikku eesmärki. Augustinus on nimetatud apostlite järel kiriku kõige väljapaistvamaks õpetajaks. Ta on katoliku kiriku pühak, kelle tähtsus ka luteri kiriku jaoks on tohutu. Ta käsitleb puhast filosoofiat harva, aga kui ta seda teeb, siis näitab ta üles väga suurt võimekust. Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga. Augustinus on seisukohal, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Filo ja religiooni piir on alati olnud hägune. Ta on kirjutanud maailma I autobiograafia Pihtimus. Tal on tugevad süümepiinad, mis tulenevad seksuaalsusest. Ta elas koos sõbratariga ja sellest suhtest sündis ka laps. Kui ta peale raskeid katsumusi lõpuks usku pöördus, siis loobus ta ka suhetest teise sugupoolega. Temast sai musternäidis maistest rõõmudest ja naudingutest loobunud Jumala- armastaja. Ta käsitles Pihtimuses ka maailma kui kahe erineva vastandliku jõu halastamatut
See tähendab, et inimene vajab lisaks asjade mõistuslikule defineerimisel ka ilmutust. [1, 2.] Monadologoomia Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L. monaadiõpetuse põhialuseks võib pidada lauset, et iga substants on kas monaad või monaadide kogum. Seda lauset tõestab ta järgmiselt. Lähtepunktiks on kaks postulaati:1) iga substants on kas lihtne või liitunud; 2) liitsubstants koosneb lihtsaist substantsidest. Hiljem lisas nendele veel kaks postulaati: 3) igal materiaalsel substantsil on jagatav ulatuvus(laenatud Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab
Tema andis esimese teaduste jaotuse jagades need kolmeks: teoreetilised teadused loodusteadused, filosoofia praktilised teadused poliitika loomingulised teadused luule, muusika. Teda peetakse ka loogika rajajaks. Töötas välja süllogistika põhimõtted ehk järelduste tegemise põhimõtted. Ta pidas loogikat mitte teaduseks vaid abivahendiks. Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants (üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad
Kuivõrd ükski Jeesuse õpetuste kirjapanijatest ei olnud teda iial kohanud, on jätkuvalt spekulatsioonide küsimus, kui palju on tegelikult tema algupäraseid mõtteid nendes paljudes katsetes tema ideid formaliseerida. Igal juhul hakati neid, kes väitsid, et tegemist on jumala pojaga, kutsuma kristlasteks. Kuid enne, kui kristlus võis saada läänemaailma domineerivaks mõttesuunaks, vajas see filosoofilist baasi ning selleks sai suures ulatuses Platoni filosoofia. Varane kristlik kirik oli, nagu juba öeldud, segu judeo-kristlikust traditsioonist ja platonismist, täpsemalt neoplatonismist (s.t kreeka mõjud). See segunemine toimus järk-järgult ning saavutas haripunkti St. Augustiniga, keda käsitletakse hiljem. Selle segunemise vältel toimus oluline nihe kreeka filosoofiale omane rõhuasetus ratsionaalsusele asendus rõhuasetusega spirituaalsusele, mis oli omane judeo-kristlikule traditsioonile. Püha Paulus
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid. Piiblit peeti ain
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu
Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest. 5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel. Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid: 1) religioosne tunne 2) mõistus 3) tahe Uku Masing- tema ütles et Religioon- see on inimese suhe lõputuga. 6) teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine.
Loomutäius on hea kalduvus.Loomutäius kalduvus käituda üht v teistmoodi käituda nii, et selle tulemuseks on hea elu. Paheline on see siis kui tulemuseks on halb elu. Ka pahe on laduvus. Hea on olla mõõdukas. Tuleb treenida. Vaprus on kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Religioosne eetika tuleb uskuda, mitte ei tule treenida. Armastada Jumalat. Inimene ennast ise õnnelikuks teha ei saa, uskudes ja armastades valgub inimesse jumalik arm, mis õnnelikuks teeb Romantismi eetika jumaliku hääle leidmine endas, et saavutada ja teha suuri tegusid, talle allumine. Geenius minu sees, mis suunab mind suuri tegusid tegema teeb õnnelikuks. Voluntarism tänu oma tahtele saan ma õnnelikuks saada, juhul kui mul on tahet, tahtejõudu, tahet, et tahta. Intellektualism mõistuse abil saab õnnelikuks, tuleb lihtsalt asjade peale mõelda
Iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat väljendab seda, mida subjektist räägitakse. Platonil ei ole üksikud asjad tõsiolevad, vaid ainult ideede ebatäiuslikud kujutised. Rohkem tervele mõistusele apelleeriv Aristoteles kirjutab, et kõik peale esmaste substantside kas omistatakse neile predikaadina või sisaldub see neis. Kui pole esmaseid substantse, ei saa olla ka midagi muud. Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi. Kvantiteet- predikaadikategooria. Kvaliteet, relatiivid, koht, hetk, tegevus, tegevuse objektiks olemine, seisund, olukord. Aristotelese kategooriad näivad kehtivat üheaegselt nii keele, mõtlemise kui tegelikkuse kohta. On võimalik, et just keele uurimine on viinud Aristotelese kategooriate eristamiseni. Mõistetel on oma kategooria; mõtlemisel, keelel ja oleval. Õpetus keskteest
Kõik see on tavaliselt määratlusel jäänu välja ja jumalat on defineeritud kui igavest teiselpool aega ja ruumi eksisteerivat isikut, kes lõi maailma: · kõikvõimsus loob maailma eimillestki, võib oma soovi korral imesid korda saata- loodusseaduste rikkumine, eiramine. · ülim tarkus- omadus, mis võimaldab jumalal olla kursis sellega, mis oli, on ja tuleb. Jumala kursisolek sellega, mis tuleb, teab jumal ette ILMA, et need oleksid ette määratud. Inimesel on vaba tahe otsustada mida ta teeb, jumal ei manipuleeri ja sellegi poolest ta teab ette, mida inimene otsustab. · ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust. Talle on tähtsam vastuarmastus inimese poolt ja selle vastuarmastuse ootamisega on probleem:
Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus) Tegelikult inimene ise ennast õnnelikuks teha ei saa, vaid Jumal, kui ma usun ja/või armastan. Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3. Romantismi eetika geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud. Ma pean endas üles leidma jumaliku hääle ja sellele häälele alluma ning vastavalt sellele käituma. ,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses" 4. voluntarismi eetika tänu oma tahte teoks tegemisele võin ma õnnelikuks saada. Peab olema tahe tahta! Peab olema tahtejõud. 5
annaabi.ee 
