Ettevõtlus - planeerimine ettevõttes (0)

Planeerimine  ettevõttes
Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID:
Ettevõtja (kui  organisaator  ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. 
A) retrograadne  plaanimine  - toimub “ülalt alla”: tippjuhtkonna (või eemalseisva 
Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand!
omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan 
Planeerimine on juhtimise üks osategevusi – probleemi tunnetamine, lahenduste 
liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel 
planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks 
väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles 
madalamatele tasanditele.
sisaldub:
(+) osaplaanide (madalamate tasandite) eesmärgid on kooskõlas omavahel ja 
• tulevase tegutsemise mõtteline “läbimängimine” (soovitavalt mudelitel);
üldiste (terviku) eesmärkidega
• erinevate tegutsemisalternatiivide hindamine ehk “ kaalumine ” ja
(-) võidakse “alla” anda ebareaalseid ja ebaolulisi plaaninäitajaid
• alternatiivide vahel valiku tegemine. 
B) progressiivne plaanimine – toimub “alt üles”, algab madalaimalt tasemelt,
Planeerimisel määratakse otsused, mis tuleb teha, et teatud sündmused toimuksid või 
järgnevatel kõrgematel tasanditel võetakse need kokku ning koordineeritakse.
seisundid saabuksid, prognoosimisel hinnatakse ka sündmuste toimumise ( seisundite  
(+) lähtub “asja sees” olijatest — vahetutest teostajatest ja asjatundjatest
saabumise) tõenäosust. Vastuolu ei ole,  prognoosimine  on üks planeerimise meetod.
(+) madalamad  tasemed  on paremini motiveeritud ja hõivatud
Planeerimise (kui protsessi) tüüpilised ETAPID:
(-) osaplaanid võivad jääda omavahel vastuoludesse
I)   informatsiooni kogumine: ammendava ülevaate hankimine kavandamise 
C) vastassuunaline plaanimine – algab enamasti retrograadselt nn (esi)algse 
objekti kohta (sh turud,  tehnoloogia  ja tehnika, rahastamisvõimalused jne);
raamplaaniga, mille alusel tehakse algsed osaplaanid; jätkub progressiivselt, 
teostatavuse kontrolliga. Protsess võib  alata  ka progressiivselt.
II)  alternatiivplaanide väljatöötamine – kõigi (mis tegelikult üha võimatumaks 
(-)  ajakulu  (ehk rahakulu)
muutub) võimaluste leidmine, mis võimaldavad saavutada soovitud eesmärki;
Enamasti langevad plaanimis- ja  juhtimistasandid  kokku (vähemasti tuleks seda taotleda).
III) otsustamine – sobivaima alternatiivi valimine;
Kasutatavad planeerimismeetodid on üldjuhul seoses organisatsiooni küpsusega, mida 
IV) täitmise kontroll – tegelike tulemuste võrdlemine kavandatud näitarvudega. 
iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises). 
Ettevõtluse alused - Arvi  Kuura  2011
1
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
2
Ettevõtte planeerimissüsteemis saab eristada neli allsüsteemi:
A) Ettevõtte põhiolemuse (formaalsete eesmärkide) kavandamine, mille hulka 
FINANTSPLANEERIMINE  (FP) rajaneb finantsarvestusel ning kasutab põhilisi 
kuulub tegevuse üldpõhimõtete määratlemine ja formuleerimine, seal hulgas:
aruandeid kui prognoosimise vahendeid, kuid järgmiste erisustega:
• juhtimissüsteemi (-struktuuri, - hierarhia ) kujundamine
•
plaanimisperiood on tavaliselt lühem (aasta on üldjuhul liiga pikk!) ning
• ettevõtte poliitika (tegevussuunad, suhted ühiskonnaga (huvigruppidega) ja 
•
põhiliste (st  otsesel  meetodil koostatavate – st bilansi ja kasumiaruande) ning 
looduskeskkonnaga, ressursikasutus, uuendused jne) kujundamine, lähtudes 
tuletatavate (st rahavoo aruande) kohad (ehk koostamisprintsiip ja järjekord) 
omanike taotlustest, profileerimise võimalustest jm olulisest;
on tavaliselt omavahel vahetunud. 
B) strateegiline (effectiveness) planeerimine (SP), mille  objektiks  on ettevõtte 
... aga võib ka mitte olla – kõik sõltub planeerija  eelistustest . Igal juhul peaks 
pikaajalise strateegia ja tootmisprogrammi kujundamine, seal hulgas:
kasutama kontrollimise võimalust: nt kui tuletatakse bilansi  prognoosid , saab 
• oluliste põhi- ja kõrvaltegevuse valdkondade piiritlemine ning
kontrollida  aktiva  ja  passiva  võrdsust; kui aga tuletatakse rahavoog, peaks 
• kasumipotentsiaali (tegevuse finantsaluse) loomine ja säilitamine;
kontrolliks  koostama  rahavoo plaani ka otsesel meetodil. 
C)  operatiivne  (efficiency) planeerimine (OP), mis tegeleb strateegiliste 
Lisaks kasutatakse (või peaks kasutama):
(pikaajaliste) plaanide täpsustamisega keskmise- ja lühiajalisteks perioodideks 
•
eelarvestamist, mis seisneb füüsiliste ja rahaliste  eelarvete  koostamises nii 
ning nende täitmiseks vajalike meetmete väljatöötamisega;
ettevõtte kui ka allüksuste, projektide ja toodete jne lõikes, et näha ette 
D) finantsplaneerimine (FP), mis toimub läbivalt, paralleelselt eelnevatega. 
järgmiste perioodide sissetulekud, kulud ja kasum;
•
kalkuleerimist, mis seisneb eel- ja järelkalkulatsioonide tegemises mitte-
Plaanimisel tuleks silmas pidada:
standardsete toodete (tellimuste) kohta, võimaldades välja tuua 
•
SP (et  tehtaks  õigeid asju) ja OP (et asju tehtaks õigesti ehk parimal viisil) 
prognoositava või tegeliku tulemi toote kohta;
ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide tasakaalustatust; 
•
juhtimisarvestust, mis võimaldab pidevalt (pigem perioodiliselt) kontrollida 
•
erinevate funktsionaalsete valdkondade koosmõju ja kooskõlastatust ning 
äriedu (või ka ebaedu). 
võimalikke sünergia- ning substitutsiooni- (asendus-) efekte.
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
3
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
4
Personalitöö ettevõttes
Konkreetse  töötaja  tööpanuse määrab füüsiliste ja vaimsete võimete evimise 
kõrval ka nende  rakendamise  võimalus ja soov ehk  motivatsioon , mille 
Enamasti eristatakse kaht peamist tootmistegurit:
tekitamisel on põhitegurid:
•
kapital  (kõik, mida raha eest saab soetada, sh maa), aga v.a
•
personali valik – omavahel sobiva kollektiivi kujundamine;
•
töö(jõud) (inimtöö) – inimeste füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine.
•
töötingimuste loomine, sh töökoha:
Tööjõu sobivuse  mingite  tööalaste ülesannete täitmiseks määravad:
–
loomine – tööülesannete (töövaldkonna) ehk  kompetentsi  piiritlemine,
•
füüsilised võimed,
–
kujundamine – varustamine kõige vajalikuga tööjõu rakendamiseks,
•
vaimsed võimed ( andekus  (talent), õppimis- ja kohanemisvõime jm),
–
kindlustamine – ebasoovitavate muutuste vastu tulevikus,
•
vanus, sugu, tervislik seisund... (Oht kalduda diskrimineerimisele!)
•
õiglase  töötasu  kehtestamine;
•
erialane ettevalmistus ja praktilise töö kogemused.
•
soodustuste ja täiendavate sotsiaaltagatiste kehtestamine.
Inimvõimed muutuvad inimese  eluea  (ka lühemate perioodide) jooksul. Kuna 
PERSONALIVALIK on  otsustusprotsess , milles valitakse töökoha taotlejate 
inimvõimete summa on suurim  keskeas , on kasutusele tulnud mõiste 
hulgast sobivaimad kandidaadid nende täitmiseks peab – on võrdluse abil:
"inimese elukaar".
•
peab - objekt on vaba töökoht, mis esitab teatud nõudmised kohataotlejale,
Kaasaja  trend: personalitöö tähtsus suureneb, kuna:
•
on - objekt on potentsiaalne töötaja ( subjekt ), kellel on teatud omadused.
•
tehnoloogia  kiire areng tingib kvalifikatsiooninõuete tõusu;
Ideaal on, kus peab ja on langevad enam-vähem kokku, kuid  reaalsuses  on 
•
kvalifitseeritud töötajad on arenenud  isiksused , kel on suuremad ootused,
seda raske saavutada – st potentsiaalse töötaja kvalifikatsioon on kas:
•
kasvavad kulutused tööjõule -  palgad  ja koolituskulud, sobimatute töötajate 
•
liiga madal > ei suuda täita temale (st töökohale) kavandatud ülesandeid,
asendamine raskeneb nii juriidiliste kui muude (sotsiaalsete) piirangute tõttu. 
•
liiga kõrge > töötaja ei ole rahul oma tööga ehk piisavalt motiveeritud.
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
5
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
6
Personalivaliku juhtmõte on töötaja ja ettevõtte huvide maksimaalne 
Nõudmiste (peab) analüüsis – töökoha kirjelduse (profiili) koostamise käigus –
ühitamine.
määratakse ka kvalifikatsiooni- ja kutsesobivusnõuded, milles eristuvad:
Kaks põhialternatiivi personali  valikul  on täita uued / vabanevad töökohad kas:
•
erialased  – üld- ja erialane  haridus  ning töökogemus,
•
füüsilised – nt vastupidavus jm vajalik, mitte vanus, sugu jm diskrimineeriv,
•
oma töötajaga (sisese ümberpaigutamise või edutamisega), misjuures on:
•
vaimsed (psüühilised) - usaldatavus, tähelepanu- ja keskendumisvõime jms,
– valik piiratum (vähem kvalifitseeritud (motiveeritud) töötaja, suurem koolituskulu),
•
sotsiaalpsühholoogilised — suhtlemisoskus, sotsiaalne staatus jms.  
–  suletus  (ei tule värsket lähenemist, ideid, infot jm),
+ motivatsioon (kõigile töötajatele), vähendab voolavust,
Kandidaatide värbamine ja arvelevõtt võib toimuda kas: 
+ väiksem risk pettuda  valikus ; 
•
ettevõtte siseselt – siseinfosüsteemi (teadetetahvel,  andmebaas  jm) abil,
... või siis
•
ettevõtte väliselt – suunatud või kaudse reklaami, tööturu institutsioonide jne 
•
kandidaadiga väljastpoolt ettevõtet, misjuures on:
vahendusel.   
– oht tekitada pingeid  kollektiivis  (keda edutatakse, keda mitte), kuid
Kandidaatide võimete analüüs (sobivuse kontroll peab – on võrdlusega) võib 
+ valik avaram (kogu regioon) - võimalik enam kvalifitseeritud (motiveeritud) töötaja. 
olla  vastuoluline : peab on üldiselt teada, on aga (osaliselt) määramatu. 
Personalivaliku tüüpilised etapid on:
Hindamise tüüpilised etapid on:
•
nõudmiste (peab) analüüs — töökoha kirjelduse (profiili) koostamine 
•
formaalsete näitajate analüüs dokumentide (avaldus, CV jm lisad) alusel,
abstraktsele töötajale, mis määrab ka kvalifikatsiooni- ja kutsesobivusnõuded:
•
vestlus  ja lisakatsed – isiksuse testid, proovitööd jm,
•
kandidaatide värbamine ja arvelevõtt
•
katseaeg –  tingimuslik  töölevõtmine;  
•
kandidaatide võimete analüüs ehk sobivuse kontroll peab – on võrdlusega. 
•
valikuotsuse tegemine (võib olla paljuvariandiline või nn ja/ei (võtta/jätta) 
valik). 
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
7
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
8
TÖÖ TASUSTAMINE on mitmekülgne probleem - sellega tegelevad rahva- ja 
OPTIMAALSETE TÖÖTINGIMUSTE LOOMINE tähendab inimese ja töö 
ettevõttemajandusõpetus, (töö)õigus, ka sotsiaal- jm  teadused .
objektide ning -vahendite  koostoime  optimeerimist kahel võrdsel eesmärgil:
Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad  tasud : aja- ja tükipalgad, lisa- ja 
•
inimese võimetele ja vajadustele  sobivate  tingimuste loomiseks ja
ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti 
•
ettevõtte eesmärke järgiva süsteemi kujundamiseks.
töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav 
Eelduseks  on tööprotsessi analüüs – soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende 
tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu.
mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste  selgitamine . Sellega tegelevad töö-
Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid — nt kasumi 
psühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju 
inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS!
suurusest  sõltuv kasumiosa, staaži- jm taolised tasud.
Töötingimuste optimeerimine peab lähtuma konkreetsest tootmis- või teenindus-
Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria.
protsessist, kuid saab välja tuua kolm peamist võimalust:
Reegel: tasu peab vastama tööpanuse väärtusele, mille töötaja ettevõttes loob.
•
tööaja reguleerimine, mille juures tuleb arvestada, et:
Üldjuhul on tasu korrelatsioonis töö keerukusega – rakendatavate ja eeldatavate
–
töönädala pikkus jm piiravad tingimused tulenevad tööalastest õigusaktidesest,
vaimsete ja füüsiliste võimetega; lisandub  kompensatsioon  töö kahjustava 
–
tööaja ( vahetuse ) ülemäärane  pikendamine  vähendab töö  efektiivsust ,
mõju (müra,  vibratsioon , mürgid jne) ja/või ohtliku iseloomu (seega riski) eest. 
–
olulist mõju avaldavad tööaja algus ja töövaheajad – nt libisev graafik, töökoha 
Töötasu suurus ( palgatase ) on alati suhteline — selle määravad peamiselt:
jagamine (job  sharing ), individuaalsed töövaheajad (kui protsess võimaldab).
•
töö  keerukus  (ehk töötajale esitatavad nõuded);
•
töökoha (tööruumi) kujundamine, mille juures mängivad rolli:
•
tegelik töötulemus (tööhulk);
–
liikumisvabadus  (sobiv keha asend ja selle muutmise võimalikkus),
–
valgustus , õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms,
+ 
sotsiaalsed tegurid – sotsiaaltasud:
–
kujundus — värvid, mööbel,  masinad  jms ning töövahendite otstarbekas  paigutus .
–
tavadest  tulenevad – nt staaž, vanus,  perekonnaseis , laste arv jne (nt  Jaapanis ),
•
mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted.
–
seadusest tulenevad - nt puhkusetasud, miinimumpalga tagamine (tükipalgal) jm.
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
9
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
10
Ajapalga (ajatöö) eelised (+) ja puudused (-):
Kahe sama tööd  tegeva  isiku tulemused on tavaliselt erinevad nii kvantitatiivselt 
+ palgaarvestuse lihtsus,
kui ka   kvalitatiivselt . Seega on raske välja tuua nii tööandjat kui ka töötajat 
+ pingete vältimine (erineva võimekusega töötajate vahel),
rahuldavat võrdlusalust (normaaltulemust), kuna kvaliteeti on rakse mõõta. 
+ tootmisvahendite (ka looduse jm ressursside) säästlikum kasutamine,
PALGAVORMID  on tasu arvutamise meetodid töö muutumatu keerukuse juures.
+ kõrgest tempost tingitud kvaliteedimöönduste vältimine;
– kontrollimise vajadus, kuna palk ei stimuleeri tootlikkuse tõusu,
1.  Ajapalk  on töö tasustamine töötatud aja alusel: kuu-, tunni-, päeva- jne palk. 
– (suhteline) võrdsustamine (tulenev paremate töötajate  rahulolematus ),
Üldjuhul ei maksta palka mitte töökohal viibitud aja eest, vaid eeldatakse teatud 
– tulemust ei mõõdeta objektiivselt, vaid hinnatakse subjektiivselt. 
normaaltulemuse (normi) saavutamist ehk teatud hulga tööülesannete 
täitmist vastuvõetava kvaliteediga, kuigi otsene seos töötulemusega on 
2. Tüki- ehk akordpalk on tasumine töö (toodangu) hulga alusel. Eeldused:
tagatud vaid etteantud tempo (vooltootmise) puhul. 
•
töö (tulemus) täpselt mõõdetav ja protsess reeglipäraselt korduv,
Töötasu ajaühikule on  konstantne , kuid mitte toodanguühikule. 
•
töötaja saab tulemust ise vahetult mõjutada (paraku jääb võimalusi jääb 
tehnoloogia ning  automatiseerimise  arenedes üha vähemaks).
Ajapalga tüüpilised rakendusvaldkonnad on:
Eristuvad:
•
tulemi kvaliteet on palju olulisem kui  kvantiteet  (kiirus) – nt täpistööd,
•
aja-akord ehk kindel (ka kokku lepitud) aeg (norm) teatud töö tegemiseks,
•
töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav – nt juhtimine,
•
raha-akord ehk kindel tasu ( rahasumma ) teatud tulemuse eest 
•
erineva  iseloomuga  ja ebakorrapärased tööülesanded – nt büroo- ja abitööd,
Tüüpiliselt kasutatakse kaht  koostisosa : garanteeritud (miinimum)palka ja 
•
kõrge töötempo on kahulik või ohtlik tervisele ja/või tootmisvahenditele,
akordlisa.  Palgakulu  tooteühikule on konstantne, kuid ajaühikule muutuv.
•
töö intensiivsus kõikuv, kuid vajalik on pidev valmisolek – nt tuletõrje.
Erivormid : kollektiivne ehk grupiakord ja progressiivne akordpalk ( lisatasu  
sõltub lisa- või kogutoodangust), mis on kasulik, kui kaasneb 
tootmisvahendite parem ärakasutamine ja vähenevad püsikulud. 
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
11
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
12
Tüki- ehk akordpalga eelised ja puudused:
LISASOODUSTUSED JA TÄIENDAVAD SOTSIAALTAGATISED
+ stimuleerib tootlikkuse tõusu
Lisasoodustused on kõik praegustele (ka endistele töötajatele ja pereliikmetele) 
+ lihtsustab kulude  arvestust  (palgakulu tooteühikule konstantne)
tagatav (v.a palk ja kasumiosa ning riiklikud sotsiaaltagatised), mis ei sõltu 
otseselt töötaja tööpanusest ega ettevõtte tegevuse tulemustest, vaid 
– ülemäärane töötempo ( > väsimus > kvaliteedi langus (kontrolli vajadus) > 
võimaldatakse kõigile personali hulka kuulujatele. 
õnnetuste oht > tootmisvahendite ülekoormamine ja kiirem  kulumine )
Lisasoodustuste hulka kuuluvad rahalised, mitterahalised (materiaalsed) hüved 
– vähem võimekate töötajate rahulolematus
ning mittemateriaalsed hüved nagu (tasuta või soodushinnaga) teenused jm. 
– töö(aja)normide määramise keerukus – sageli ei leidu objektiivset kriteeriumi, 
OHT – lisasoodustused võivad muutuda nii harjumuspäraseks, et neist ei saa 
võib viia lähtumisele normi määraja (normeerija) subjektiivsest hinnangust. 
loobuda  ka siis, kui majanduslik seis nende võimaldamist enam ei talu. 
3. Preemiapalk = kokkulepitud põhipalk + palgalisa ehk preemia, mis sõltub 
Lisaks sotsiaalsetele ja eetilistele on ka majanduslikud motiivid: töötulemuste 
otseselt töötaja töö hulgalistest ja/või kvalitatiivsetest tulemustest ning võib 
parandamine, töötajate kinnistamine ja ettevõtja maine kujundamine.
olla kas lineaarne või progressiivne (või ka  regressiivne ).
Lisasoodustuste arv ja kulud töötaja kohta on tavaliselt suurem suurettevõtetes, 
Preemiate liigid:
kuna nende võimalused on suuremad ja teatud vormidel on mastaabiefekt (st 
•
kvantiteedi  ehk hulgapreemiad – kui pole võimalik määrata ajanorme, 
on minimaalne tasuvuse piir). Liigitamise peamised alused on:
•
kvaliteedipreemiad – nt praagi % vähenemise vms näitaja eest, 
•
eesmärk ja vorm ning 
•
kokkuhoiupreemiad – tootmistegurite säästliku kasutamise eest, 
•
saajate ring ja pakkumise sagedus.
•
intensiivsuspreemiad – lühemate seisu- ja remondiaegade vms eest. 
KAPITALIOSALUS on töötajate osasaamine ettevõtte tegevuse lõpptulemist (mis 
on kasum või kahjum); tavaliselt makstakse seda aktsiates või võlakirjades, 
aga mitte rahas. 
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
13
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
14
Turundus  ettevõttes
Turunduskontseptsioonide (-teooriate) areng on jaotatav 3  etappi :
Kaasajale iseloomulik trend – kaupade ja teenuste pakkumine kasvab 
1) klassikaline (toote- või transaktsioonidekeskne) turundus ehk 4 P
ning mitmekesistub kiiremini kui nõudlus – turu  tasakaaluseisund  on 
– toode (product)
mõõdukas ülepakkumine.  
– koht ( place )
TURUNDUS on ettevõtte  tegevusvaldkond , mis lisaks müügile hõlmab 
– hind ( price )
turu-uuringud, tootearenduse, reklaami, suhtekorralduse, müügi-
– edendamine / toetus ( promotion )  ( Philip   Kotler )
toetuse,  hinnakujunduse  jm tegevused, mille peaeesmärk on:
2) teenusteturundus ehk 4 P (klassikaline) + 5 P (spetsiifiline) = 9 P
•
kogu ettevõtte tegevuse orienteerimine tarbijaile vajaliku toodangu 
– inimesed (people)
(teenuste) väljatöötamisele ning valmistamisele (osutamisele)
– positsioonimine (postitioning) 
•
toodang positsioneerida,  valides  sobivad jaotuskanalid ja kasutades 
– programmimine (programming) 
reklaami, aktiivset müüki jm meetmeid 
– pakettimine (packaging) 
Turundussüsteem on ettevõtte olulisim allsüsteem, mille  toimimine  
– partnerlus (partnership) ( Christian  Grönroos, Evert Gummesson jt) 
peab tagama:
3)  suhteturundus  ( relationship  marketing), mille (põhi)komponendid on:
•
tarbijatele õiged  kaubad  õige hinnaga, õigel ajal ja õiges kohas, 
– suhted (relationships) 
samuti õige reklaami, müügitoetusmeetmed jm;
– võrgustikud (networks) 
•
plaanitud (soovitud) müügikäibe ja kasumi saavutamise. 
– vastasmõju (interaction)  (Christian Grönroos, Evert Gummesson jt)
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
15
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
16
Traditsioonilise ja suhteturunduse põhierinevused
Organisatsioonide (ettevõtete) vahelised suhted
Traditsiooniline turundus
Suhteturundus
Klassikaline arusaam — eraettevõtjad on (eelkõige) konkurendid.
Ajaline kestus
Lühiajaline
Pikaajaline
Kaasaegses  paradigmas on muutunud ettevõtete jm 
Turunduse korraldus
Turunduskompleks — 4P
Vastasmõju — 30R
organisatsioonide vaheliste suhete käsitlus. Bengtsson jt (2000) 
Olulisim kvaliteedi mõõde
Tehniline kvaliteet
Funktsionaalne kvaliteet
eristavad nelja tüüpi suhteid:
Kliendi rahulolu mõõt
Turuosa
Klientide tagasiside
• kooseksisteerimine (pole majanduslikke, on  infovahetus - ja 
Turundusuuringud
Perioodilised (ad hoc) 
Kohene tagasiside
sotsiaalsed suhted);
Koostöö ettevõtte ja 
Koostöö puudub või on 
Strateegiliselt oluline 
• koostöö (on sagedased majanduslikud, ka infovahetuse ja 
konkurentsikeskkonna vahel pi ratud
funktsioon
sotsiaalsed suhted);
Sisemine turundus
Pi ratud tähtsus
Oluline tähtsus
•  konkurents  (on paremini iseloomustatav kui nullsumma mäng);
• kooperents (co-opetition) – mis on tänapäevale üha iseloomulikum 
Suhteturunduse põhiväärtused on (Gummesson, 1999):
suund. 
1. Pikaajaline koostöö ja võit-võit (win-win) situatsioon — rõhuasetus 
koostööle ja vastastikusele väärtuste loomisele — st  hankijate , 
klientide jne nägemine partneritena ning orienteeritus klientide 
säilitamisele ( retention -marketing), alles teisena klientide 
ligimeelitamisele (attraction-marketing).
2. Eeldatakse, et kõik  E
otte
s v
aõt
p lu
o se
ol a
elu
ds e
( d
v -
õ A
r rv
g i 
uK
sutu
i r
ka 
k 20
u 11
kuulujad) oleksid 
17
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
18
aktiivsed. 
Ettevõtte (pigem toodete ja/või teenuste)  positsioneerimine  turul 
Järeldused ( eelnevast ): 
1)  turg  tuleb segmenteerida, milleks kasutatavad peamised alused on:
•
geograafiline — kohalik, regionaalne, üleriiklik, rahvusvaheline;
•
demograafiline — vanus, haridus, sugu, keel (kultuur), töö, eluviis jne. 
•
muud - professionaalid/ asjaarmastajad , erivajadustega inimesed jne.
2) leida oma  sihtturg , milleks tuleb leida vastused järgmistele küsimustele:
•
millised kliendid juba tarbivad meie tooteid (teenuseid);
•
kas kogu nende potentsiaal on kasutatud — st kas meie toodetega on 
võimalik rahuldada kõik nende sarnased vajadused; 
Positsioneerimise eeldus on klientide vajaduste  tundmine  – ehk 
•
kas meil on potentsiaalseid kliente, kes võiks meie tooteid tarbida ja miks 
sellekohase informatsiooni  valdamine  ja kasutamine.
nad seda seni teinud ei ole: 
Turuinformatsiooni juures saab välja tuua neli olulisimat aspekti:
•
kas meie  toodetel  on täiendavaid rakendusvõimalusi. 
• turgude üldine areng (kasvab, kahaneb, on stabiilne vms); 
Kui sihtturud on määratletud, tuleb valida vahendid nende töötlemiseks ja 
hinnata, kui oluline on mingi aspekt turundusele. 
• tarbijate vajaduste areng (muutuste suunad, kiirus ja ulatus);
Intensiivne turu töötlemine toob sageli kindla edu ja  konkurentsieelise . 
• konkurentsi areng (NB! head  majandustulemused  > hoiatus 
konkurentsi tihenemisest!);
Levinumate turu töötlemise meetoditena võib nimetada müügiesinduste loomist, 
isiklikku  ja telefonimüüki, klientide nõustamist, reklaamkirju jne.
• klientide võrdlevad  hinnangud  oma ja konkurentide  toodetele .  
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
19
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
20
Iga ettevõtte jaoks on strateegilise tähtsusega järgmised küsimused:
Toote-turu-, konkurentsi- ja ka ettevõtte üldstrateegia väljatöötamiseks on vaja 
•
mida pakkuda ehk milliseid tooteid toota (teenuseid osutada),
head informatsiooni turu kohta. Selleks tuleb teha TURU-UURING. 
•
kelle pakkuda ehk  millistel   turgudel  oma tooteid (teenuseid) müüa ja 
Väljundiks on vastused põhiküsimustele: 
•
kuidas toota — kuhu suunata  ressursid  ja  investeeringud
– kes on antud toodete tõenäolised  ostjad  (teenuste kasutajad),
... kuna neist kujuneb ettevõtte üldstrateegia tuum – toote-turu strateegia, mis 
– kas neid on piisavalt palju ja nende ostujõud piisav (mõjutab kasumiläve!),
määrab peamised tegevusprogrammid (sh ressursside jaotuse, koostöö jm), 
– kuidas nad antud toodet (teenust)  hindavad , 
... kuid jätab määramata konkurentsistrateegia. 
– kuidas  nendeni  jõuda.
M. Porter eristab kolm peamist (üldtuntud) konkurentsistrateegiat (joonisel): 
– kas ja kuidas on nende vajadused juba rahuldatud.
Turu-uuring tuleks teha enne, kui käivitada uus ettevõte või projekt.
Turu-uuringu tüüpilise etapid on:
– turundus- ehk äriidee genereerimine (sobib ajurünnakuna)
– tööhüpoteesi kujundamine
– infovajaduse määramine
– teiseste infoallikate  uurimine
Konkurentsistrateegia ei ole  dogma : seda võib vajadusel muuta. 
– esmaste infoallikate uurimine
Sõltumata valitud konkurentsistrateegiast ei tohi unustada arendustegevust
– andmete töötlemine, analüüs ja interpreteerimine
(R&D), sest konkurendid ei maga. Ka on otstarbekas üritada end kaitsta uute 
– tööhüpoteesi kontroll (kui ei sobi, tagasi etappi b > uus hüpotees)
turule  sisenejate  vastu nn konkurentsibarjääriga. Selleks võivad olla suured 
– turundusplaani (äriplaani, strateegia) koostamine 
investeeringud (nt moodne tehnoloogia, ka inimkapital (st koolitatud töötajad) 
ning ainuõigused ( patendid  jm), kaubamärgid jne, samuti hea asukoht. 
Turundusplaan tuleb  seostada  finantsplaaniga ja kavandada konservatiivselt! 
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
21
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
22
Ettevõtte (organisatsiooni) areng ja kasv
Allikas: 
L. E.  Greiner
Evolution  and 
Allikas: 
Revolution  as
L. E. Greiner
Organizations 
Evolution and 
Grow  (1972) 
Revolution as
(uustrükk 1994)
Organizations 
Grow (1972) 
(uustrükk 1994)
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
23
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
24
Greiner: põhiseisukohad: 
Faas 4 – kasv koordineerimisega – ületatakse juhtimise kriis, võttes üle  parima  nii 
- elutsüklites vahelduvad evolutsioonilised ja revolutsioonilised arengufaasid, 
delegeerimise kui suunamise faasist — otsustamine on jätkuvalt  delegeeritud , kuid 
- enamik ettevõtteid ei ole õppimisvõimelised - heal juhul nad “põrkuvad” üles–
süsteemselt ja reguleeritult (märksõnade vastutus ja aruandekohustus) ning 
kasutusele tuleb ( eelmiste  puudusi tasandav) vastassuunaline planeerimissüsteem. 
alla läbitava kasvufaasi määratud piires, halvimal juhul  kukuvad  läbi …
Sisekommunikatsioon  muutub oluliseks ja kujuneb  organisatsioonikultuur . Faasi 
Faas 1 - kasv loovusega – kõige “süda” on  asutaja (d),  neilt  tulevad kõik ideed, 
lõpetab nn punase lindi kriis ( crisis  of red tape), mis avaldub regulatsioonide ja 
juhtimisotsused jne. Valdav on lihtstruktuur ja  mitteformaalsed  juhtimisprotsessid. 
reeglite loodud tõkete pärssivas mõjus initsiatiivile ja arengule.
Tulemus: asutaja(te) ülekoormatus administratiivsete ja operatiivsete detailidega (ei 
Faas 5 – kasv koostööga – alanud (ähvardava) kriisi vältimiseks kujundatakse hoiak 
suuda kõigega toime tulla). Faasi lõpetab “eestvedamise kriis” (crisis of  leadership ).
organisatsiooni läbivaks koostööks, mis eeldab lihtsa ja integreeritud infosüsteemi ning 
Faasi kestus on pöördvõrdeline kasvu kiirusega, selle suudab läbida 60-70% ettevõtteid. 
rõhuasetust meeskonnatööle. Tulemus: rühm inimesi vastutab suurema ja terviklikuma 
Faas 2 – kasv suunamisega ( growth   through  direction) – eestvedamise kriisist 
ülesande eest ning genereeritakse lahendusi. Rõhuasetuseks saab  juhtimisalane  
väljumiseks tuleb juhtimine formaliseerida, kujundada strateegia. Ettevõte kasvab ja 
koolitus ja personali arendus (kui varasemates faasides näis see ülearuse luksusena, 
küpseb ning saabub moment, kus “ülalt alla”  juhtimisstiil  (ja retrograadne plaanimine) 
siis käesolevas juba hea  investeeringuna ). Juurutatakse  maatriksstruktuur  (mis on ka 
muutub vastutöötavaks ning saabub faasi lõpetav  autonoomia  kriis. 
projektide sidustamise viisiks), millega kaasneb kogutulemusele (mitte tavajuhtimises 
Faas 3 – kasv delegeerimisega – autonoomiakriis tingib delegeerimisvajaduse, kuid 
domineerivale osa- või vahetulemusele) suunatud optimeerimisloogika.
raskusi tekitab asutajate püüd teha võimalikult palju ise. Tüüpilised vastuväited on:      
Greiner’i 1972. a. artiklis oli 5.  kasvufaas  (kasv koostööga) viimane, mis vihjas täiuslikkuse 
a) ülesande selgitamine võtab rohkem aega kui asja ise ära tegemine, b) võimalik viga 
ja küpsuse  tasemele . Hiljem  lisas  Greiner uue faasi – kasv ühendustega (growth 
oleks liiga  kulukas , c) neil (st teistel) ei piisa kogemustest jne.
through alliances). Sellesse jõuab  organisatsioon  5. faasi lõpetava (samuti lisatud) 
Kerkivad probleemid: 1) kõik ei suuda osaleda progressiivses (“alt üles”) kavandamise 
kriisi – sisemise kasvu kriisi (crisis of  internal  growth) ületamisel. Selle (uue) kriisi 
protsessis, 2) delegeerimise tagajärjel tekib hulgaliselt kontrolliga seotud probleeme.
ületamiseks peab  organisatsioon  astuma koostöösuhetesse teiste organisatsioonidega 
Selles faasis detsentralisatsiooni määr võib ületada mõistliku piiri ning organisatsioon 
(kooperentidega) ehk võrgustuma – see oleks  omaette  suur teema, aga... 
minetab efektiivsuse – saabub faasi lõpetavasse juhtimise kriisi (crisis of  control ).
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
25
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
26
Lõpetuseks: organisatsioonide koostöö ja võrgustumine
Ettevõtjate jm organisatsioonide koostööd on vaadeldav võrgustumise 
ilminguna, mida käsitlevad teooriad jagunevad selgelt kaheks:
Klassikaline arusaam — eraettevõtjad on eelkõige konkurendid
•
käitumuslik suund — rõhuasetusega inimeste koostöösuhetele;
Kaasaegses paradigmas on muutunud ettevõtete jm organisatsioonide 
•
majanduslik suund — rõhuasetusega organisatsioonide
vaheliste suhete käsitlus – eristatakse nelja tüüpi suhteid:
koostöösuhetele.
•
kooseksisteerimine (pole majanduslikke, on infovahetus- ja 
Majanduslik suund püüab luua  teoreetilise  aluse prognoosimaks tingimusi, 
sotsiaalsed suhted);
mille  olemasolul  võib eeldada organisatsioonide koostööd ja võrgustumist. 
•
koostöö (on sagedased majanduslikud, ka infovahetuse ja 
sotsiaalsed suhted);
Käitumusliku suuna juures on olulisim 
•
konkurents (on paremini iseloomustatav kui nullsumma mäng);
koostöö- ehk võrgustumisvalmidus, mis on 
Eestis ( vist ?) ei ole eriti kõrge, kuna sõltub 
•
kooperents (co-opetition).
kultuurikontekstist …
Nelja  eristatud  suhete tüübi  vahekorda  selgitab alljärgnev joonis:
Seda väljendab teine Hofstede mõõde –
individualism  ( versus   kollektivism ). 
Kõrvalolevas tabelis (Mockaitis 2004) on 
esitatud andmed mõnede Euroopa riikide 
kohta. 
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
27
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
28
... ja ettevõtte ühiskondlik vastutus
Ühiskondlikku vastutust muudavad aktuaalseks mitmed tegurid:
•
üleilmastumise ja laialdaste tööstuslike  muudatuste  taustal on 
... (ka  vastutustundlik , samuti säästlik või jätkusuutlik ettevõtlus –
kodanikel, tarbijatel, avaliku sektori  organisatsioonidel  ja investoritel 
inglise keeles  corporate   social  responsibility = CSR) 
uued ootused ja väljakutsed;
... on  kontseptsioon  ja juhtimisvahend, mille alusel integreerivad 
•
sotsiaalsed kriteeriumid mõjutavad üha sagedamini eraisikute ja 
ettevõtted sotsiaalsed ja  keskkonnaaspektid  vabatahtlikult oma 
institutsioonide investeerimisotsuseid nii tarbijate kui ka investoritena;
tegevusse ning suhetesse huvirühmadega. 
•
suureneb mure ettevõtete  tegevusega  kaasneva keskkonnakahju 
... aitab suurendada sotsiaalset sidusust, soodustab uuendust, arendab 
pärast;
ettevõtluskultuuri ning tõstab ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet. 
•
meedia ning kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil 
... tähendab, et ettevõtte  edukust  ei mõõdeta ainult finantstulemustega, 
muutub ettevõtete tegevus üha läbipaistvamaks.
vaid sama oluline on see, kuidas ettevõtte  arvestab  oma tegevuse 
(Ettevõtte ühiskondliku vastutuse Euroopa  raamistiku  tutvustamine - Roheline raamat)
sotsiaalset mõju ja ökoloogilist jalajälge ning – mis veel tähtsam – oskab 
(1) Ettevõtte ühiskondliku vastutuse sisemine dimensioon
seda oma äriedule kaasaaitava hoovana ära kasutada. 
… hõlmab ühiskondliku vastutuse  alane  tegevus peamiselt töötajaid, 
... tähendab õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisest kaugemale 
seostudes investeeringutega inimkapitali, tööohutusse, tervishoidu ja 
minekut, investeerides rohkem inimkapitali, keskkonda ja suhetesse 
muutuste juhtimisse. 
huvirühmadega. Vabatahtlikku vahendit tuleb aga rakendada usaldus-
Keskkonna suhtes vastutustundlik käitumine on peamiselt seotud 
väärselt, et see soodustaks huvirühmade vahel usaldust ja  kindlust . 
tootmises kasutatavate loodusressursside juhtimisega.
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
29
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
30
(1.1) Inimressursside juhtimine
(2) Ettevõtte ühiskondliku vastutuse välimine dimensioon
Oskustööliste kaasamise ja hoidmise võime on tänapäeval üha suurem 
…  laieneb  ettevõttest väljapoole tema kohalikku  kogukonda , hõlmates 
väljakutse. Siin oleks näitajateks elukestev õpe, töötajate võimustamine, 
selles paiknevaid arvukaid sidusgruppe – lisaks töötajatele ja omanikele 
sisene informeeritus, töö- ja  pereelu  (vaba aja) tasakaal, töötajaskonna 
ka äripartnereid ja  tarnijad , kliente, riigiasutusi ning kohaliku kogukonna ja 
mitmekesisus , naiste võrdväärne palk ja karjäärivõimalused, kasumi ning 
keskkonna huvide esindajaid. Rahvusvaheliste sidemete mõjul võib see 
omandi  jagamise   skeemid , tähelepanu töövõimele ning tööohutusele.
laieneda üle maailma. 
(1.2) Tööohutus ja töötervishoid
(2.1) Kohalik  kogukond
… on traditsiooniliselt seaduste ning sunnimeetmete kaudu reguleeritud, 
… tähendab ettevõtete lõimumist kogukonna ellu – ettevõttest sõltuvalt 
kuid seoses sagenevate allhangetega on ettevõtted üha enam sõltuvad 
kas mingis regioonis, riigis, Euroopas või kogu maailmas. 
alltöövõtjate ning  tarnijate  tööohutuse ja -tervishoiu nõuete täitmisest, eriti 
juhul, kus tööks kasutatakse nende oma  ruume  ja seadmeid. 
(2.2) Ettevõtte  partnerid , tarnijad ja tarbijad 
Koostöös saab ettevõtted vähendada  kulusid , lihtsustada protsesse ja 
(1.3)  Muutustega   kohanemine
tõsta kvaliteeti. Suurettevõtted saavad edendada kohalikus  kogukonnas  
Vastutustundlik restruktureerimine tähendab kõigi asjaosaliste huvide ja 
ettevõtlikkust – nt mentorluse ja riskikapitali (corporate venturing) kaudu. 
murede arvestamist ning tasakaalustamist ja kõigi osapoolte kaasamist, 
avatud infovahetust ja konsultatsiooni, sest tihti on just need edu aluseks.
(2.3) Inimõigused
(1.4) Keskkonnamõjude ja loodusvarade juhtimine
… muutuvad üha olulisemaks seoses ettevõtete rahvusvahelistumisega ja 
Loodusvarade tarbimise ning heitainete ja prügi  tekitamise  vähendamine 
tekitab probleeme, kuna kõikjal ei austata inimõigusi võrdsel määral.
aitab kaasa keskkonnamõjude alandamisele; lisaks võib see vähendada 
(2.4) Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid
prügikäitlemise ja energiakulusid, seega ka sisendi- ja saastemakse.
… on ettevõtte poolt mõjutatavad eeskätt globaalsete tarneahelate kaudu.
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
31
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011
32