Ettevõtlus mikrotasandil (1)

Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus
ETTEVÕTLUS  MIKROTASANDIL
Ettevõtja
Tegur
Juht
Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt 
Juhitud  tajutud võimaluste poolt.
Strateegiline  Juhitud jooksvalt kontrollitavate 
väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste  erisuste  väljatoomisel. 
orientatsioon  ressursside poolt.
Põhjus: enamik väikeettevõtetele omaseid tunnuseid ilmneb seda selgemini, mida 
väiksem ettevõte on. Seetõttu räägitakse siin märksa enam ka mikroettevõtetest. 
Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud 
Suhtumine 
Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema 
aja jooksul, eksperimenteerib. 
võimaluste 
aja jooksul. Analüütiline lähenemine. 
Ettevõtluse protsess: alustamine ja jätkamine
Orienteeritud kiirele tulemustele.
kasutamisse
Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile.
Otsustused on mitmeastmelised koos 
Ressursside  Otsustused on üheastmelised koos enese 
Nagu alloleval joonisel näha, muutub ettevõtja kunagi tavaliseks juhiks ...
enese minimaalse sidumisega astmetel.
rakendamine täieliku sidumisega langetatud otsusega.
Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja 
Ressursside  Ressursside omandamine ja töötajate 
renti.
kontroll
arvu  suurendamine .
Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut 
Tasu
Eelistab  kindlaksmääratut, kindlal ajal 
tasu.
saadavat tasu ja edutamist.
Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organi-
Juhtimis-
Eelistab formaliseeritud hierarhiat.
satsioone, mitteformaalseid  sidemeid .
struktuur
Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi 
Suhtumine 
Tunnistab   keskkonnast tulenevaid  
kui võimalusi muutuseks. Loob endale 
keskkonda
kitsendusi ja püüab teha optimaalseid 
oma keskkonna.
otsuseid nende raames.
Uuendustega  kaasnev risk. Vajadus olla 
Uuenduste 
Inertsus . Muudatuste kallidus. Seotus 
paindlik, vältida ülemäärast seotust 
võimalus
standardsete struktuuridega.
Allikas: Per Davidsson & PEG Research Team 2000 (A Conceptual  Framework  for the  Study  of
kindlate ressurssidega.
Entrepreneurship and the Competence to Practice It) 
Allikas: Miettinen ja  Teder  2006
Ettevõtluse alused - A.  Kuura  (2013)
1
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
2
Organisatsiooni tüüpilised arengufaasid (ja nende käsitlemine) 
Eelneva jätkuks – PROJEKT investeeringu elutsüklis ehk
ettevõtja on ka  investor
... ehk – ettevõtja on enamasti ka projektijuht (vähemasti mõnedes etappides)
Allikas: Gareis 2007
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
3
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
4
Ettevõte ja ümbritsev keskkond
Ettevõtluskeskkond ja  huvigrupid
Keskkond on kogu ümbritsev maailm, kus on otstarbekas eristada sfääre:
Väikeettevõtete edukuse ja kestmajäämise mõjurites eristusid:
Ökoloogiline keskkond tähendab loodust  laias  mõttes. Põhiprobleemid:
nappide loodusressursside kasutamine (vabade hüvede vähenemine),
• sisetegurid, mis on ettevõtjast sõltuvad ning
•
saastamine , karmistuvad kaitsenõuded ja suurenevad saastemaksud (kulud!). 
• välistegurid, mis on ettevõtjast sõltumatud.
Tehnoloogiline keskkond hõlmab  tehnoloogia  ja tehnika. Valdkonna põhitrendid:
Sel alusel eristuvadki ettevõtte  sisekeskkond  ja väliskeskkond. 
•
tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste)  kiirenemine ,
Süsteemkäsitluses on väikeettevõte keeruline avatud süsteem, 
•
toodete elutsüklite lühenemine, 
mis järgib keskkonnas toimuvaid muutusi ja kujundab ka ise 
•
tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes (uute lahenduste kõrge hind), 
•
uurimis - ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv, 
keskkonda. 
•
raskused oma tehnoloogia (tehnika) kaitsmisel jäljendamise eest.
Ettevõtte keskkond on kogu maailm oma mitmekesisuses, seda 
Probleemid:  - loodus- ja inseneriteaduste tase kõrgkoolides,
ei tohi samastada loodus- (ökoloogilise), majandusliku vm 
- karmistuv  konkurents , väiksemate ja vaesemate väljatõrjumine. 
komponendiga, küll aga on otstarbekas neid eristada.  
Majanduslik keskkond väljendab seost regiooni ja riigi üldarenguga, trendid:
turgude globaliseerumine ning maailmamajanduse osatähtsuse kasv,
•
mudelite, teooriate ja prognooside usaldatavuse kahanemine.
Maailmamajanduse mõjud tugevnevad ka ettevõtetele, kes otseselt rahvusvahelistel  turgudel  
ei tegutse (st ei ekspordi oma toodangut ja kasutavad ainult kodumaist toorainet), sest 
ka neil tuleb üha enam arvestada rahvusvahelise konkurentsiga.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
5
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
6
Ettevõtte huvigrupid ja nende põhihuvid
Sotsiaalne keskkond hõlmab suhteid ühiskonna allsüsteemide ehk gruppide
ja institutsioonidega (kultuur, õigus, poliitika, kirik jne.) ja selle osatähtsus 
Iseloom
HUVIGRUPID
Grupi põhihuvid ja -eesmärgid
kasvab, kuna:
ETTE-
(Kapitali) omanikud
- sissetulek (kasum)
•
üha enam püütakse sotsiaalseid norme ja väärtusi (hinnanguid) läbi suruda 
VÕTTE
Juhtkond  (tegevomanikud)
- investeeringu säilimine ja kasv
spetsiaalselt selleks loodud institutsioonide ja organisatsioonide poolt;
SISESED
(väikeettevõtluses tavaliselt 
- iseseisvus, otsustusvabadus
•
ettevõtet hakatakse üha enam vaatlema kui sotsiaalset üksust ja sellest 
HUVI-
-  eneseteostus
samad isikud)
tulenevalt kannab ettevõte ka sotsiaalset vastutust. 
GRUPID
Töötajad
- sissetulek, töökoht, sots. kindlustus
Juriidiline keskkond (võib vaadelda sotsiaalse keskkonna osana) moodustub 
- eneseteostus, töökollektiiv (grupisuhted)
ettevõtlust reguleerivate seaduste jm õiguslike normide kompleksist. 
- staatus, tunnustus, prestiiž
Kui nelja eelneva  tundmine  ja mõjudega  arvestamine  ettevõtetele  soovitav  —
Koostööpartnerid
- vastastikku kasulikud suhted
see aitab kaasa  konkurentsieelise   saavutamisele , siis juriidilise (õigusliku) 
keskkonnaga arvestamine on ettevõtetele kohustuslik. 
ETTE-
Võõrkapitali omanikud
- sissetulek ( intressid ) ja tagatis 
VÕTTE
Ettevõtte sotsiaalses keskkonnas eristuvad mitmesugused huvigrupid 
Kliendid (tarbijad)
-  kvantiteet , kvaliteedi ja hinna suhe,  service
VÄLISED
— isikute rühmad (või üksikisikud), kellel on ettevõtte  tegevusega  
HUVI-
Hankijad
- stabiilsed ja soodsad hanked, maksevõime
seonduvad huvid ja kes on ettevõttega seotud kas otseselt või 
GRUPID
Konkurendid
- konkurentsireeglite järgimine, ka koostöö
kaudselt , kas praegu või tulevikus. 
Huvigrupid võivad olla nii  mitteformaalsed  grupid kui ka  organisatsioonid . 
Ühiskond
-  maksud
- valitsemisorganid
- töökohad (nende loomine)
Kõikidel huvigruppidel on antud ettevõttega seotud mingid kindlad huvid, mille 
- sotsiaaltagatised
tugevus ja mõju ettevõttele sõltuvad konkreetsetest tingimustest. 
- välism. ja r/v  institutsioonid
- infrastruktuuri arengu  toetamine
- (eriala)liidud, huviühingud
Huvigrupid saab jaotada ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks. 
- pol.  erakonnad  ja liikumised
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
7
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
8
Strateegia olemus ja roll väikeettevõttes
Ettevõtluses on  eksistentsiaalne  küsimus efektiivsus ehk tõhusus, 
mis on olulisim kriteerium nii strateegia kui  taktika  hindamisel.
Strateegia (inglise keeles strategy, ka  policy ) on juhis sihipäraseks, 
Saab rääkida ka strateegilisest ja taktikalisest efektiivsusest.
läbimõeldud ja kavakindlaks tegutsemiseks. 
Strateegi kujundamise üldtuntud alus on SWOT-analüüs:
Kas ettevõte (vm 
... on strateegiliselt efektiivne ehk eesmärgipärane –
organisatsioon ):
st suunatud õigete eesmärkide saavutamisele?
Positiivsed
Negatiivsed
... on taktikaliselt 
KUI:
EI
JAH
Sisetegurid
TUGEVUSED
NÕRKUSED
efektiivne ehk 
EI
... on ta määratud 
… võib ta el u jääda
Strengths
Weaknesses
tulemuslik  – st  
ki rele  surmale
suunatud tulemuste 
Välistegurid
VÕIMALUSED
OHUD
saavutamisele 
JAH
... on ta määratud 
… võib ta EDU 
Opportunities
Threats
parimal vi sil?
aeglasele surmale
SAAVUTADA
Strateegiate vajalike omadustena rõhutatakse innovatiivsust
Strateegilise efektiivsuse ehk eesmärgipärasuse (effectiveness) ning 
(uuenduslikkust ehk suunatust konkurentsieelise saavutamisele 
taktikalise efektiivsuse ehk tulemuslikkuse (efficiency) tõlkimisel eesti 
teatud valdkonnas, nt tehnoloogia tippsaavutuste rakendamisega), 
keelde kasutatakse sageli samu vasteid efektiivsus ja tõhusus, mis on 
tasakaalustatust (ehk vajaduste ning võimaluste kooskõlastatust), 
sünonüümid ega võimalda seega kahe  sisult  erineva tähenduse eristamist.
lihtsust ja ratsionaalsust (mis mõjutavad kavandatud strateegia 
Võib öelda ka nii, et strateegiline aspekt tähendab, et tehakse õigeid “asju” 
teostatavust) ning pikaajalisust ja tulevikku suunatust. 
ja taktikaline aspekt tähendab, et “asju” tehakse õigesti (ehk parimal viisil).  
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
9
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
10
Ettevõtte eesmärkide süsteem
Loogiliselt formuleerib ettevõtte eesmärgi(d)  subjekt  ehk ETTEVÕTJA, kuid 
teda mõjutatakse. Seega on otstarbekas välja tuua huvigrupid, kes ettevõtte 
Ettevõtluses (ja ka mujal!) on selged eesmärgid  ratsionaalse  tegutsemise 
eesmärkide formuleerimise protsessi mõjutavad. Sellest lähtudes eristuvad:
eeldus. Seega on eesmärkidel täita oluline roll ettevõtte juhtimises — mida 
•
põhigrupid ehk otseselt mõjutajad — peamiselt omanikud ja juhid ning 
selgemalt on formuleeritud eesmärgid, seda ratsionaalsem on tegutsemine. 
(tavaliselt vähemal määral) ka töötajad;
EESMÄRK on soovitav tulevane (erijuhul olemasolev, kui  rahuldab ) seisund
•
satelliitgrupid ehk  kaudsemalt  mõjutajad — võlausaldajad, hankijad, 
(sündmus), mis saabub sihipärase tegutsemise tulemusel (ei ole juhuslik!).
kliendid, konkurendid jne, samuti töötajad.
Eesmärgid on seega tulevikku suunatud mõttelised  konstruktsioonid , mis tuleb 
NB! Sarnasus siseste/väliste huvigruppidega, aga kus on erinevus... ?
teostada tegutsemise abil. 
Nt praktikas võib nt väikeaktsionär saada eesmärke kujundada minimaalselt, kuid pank 
kui võlausaldaja sageli olulisel määral... 
Eesmärkidega seoses tekivad ettevõttes küsimused:
Eesmärkide sisu määrab, mida tahetakse saavutada. Sellest  aspektist  lähtudes 
1) kelle eesmärkidega on tegemist, kui räägitakse ettevõtte eesmärkidest;
võib eesmärgid jagada kahte põhilisse gruppi.
2) kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab formuleerimisprotsessi.
•
Formaalsed  (kõrgeimad, olemuslikud) on orientiiriks konkreetsetele; 
Esimesest seosest lähtudes on mõttekas eristada:
•
Funktsionaalsed  (põhitegevusest lähtuvad ehk konkreetse tegutsemisega 
•
institutsionaalsed  eesmärgid (nt ettevõtte konkurentsivõime tõstmine, 
seotud eesmärgid) võib omakorda jagada  neljaks  suuremaks rühmaks:
turuosa suurendamine, kasumi  maksimeerimine , likviidsuse tagamine jne);
–
tootmis- ja turunduslikud — nt turuosa hõivamine ja säilitamine, kvaliteedi tagamine jne.
•
isiklikud eesmärgid (nt sõltumatus, eneseteostus, sissetulek jms).
–
finantsilised  — likviidsuse, kapitali optimaalse struktuuri saavutamine ja säilitamine jms.
–
juhtimislikud ja organisatsioonilised — struktuuri ja sisese tööjaotuse kujundamine jne.
Institutsionaalsed ja isiklikud eesmärgid võivad olla tõsises vastuolus (nt on see 
–
sotsiaalsed ja ökoloogilised — õiglase ja töötajaid stimuleeriva palgasüsteemi 
teema üsna  aktuaalne  pereettevõtluses)...  
kujundamine, looduse saaste vähendamine jms.  
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
11
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
12
EESMÄRKIDE  DIMENSIOONI  (mõõtmete,  ulatuse ) alusel eristuvad:
Reeglina omab ja järgib üks ettevõte mitut eesmärki, mis moodustavad 
•
saavutamise mastaabi järgi: 
eesmärkide süsteemi, mille struktuuris esinevad nii  vertikaalsed
–
piiritletud  eesmärgid — näiteks ROA 15%; turuosa 35% jne,
kui horisontaalsed seosed ehk moodustub  hierarhia . 
–
piiritlemata  eesmärgid — näiteks kasumi või käibe maksimeerimine
Hierarhilises (vertikaalsete seoste) aspektis eristuvad peaeesmärgid 
•
saavutamise aja järgi:
ning kõrval- ehk alleesmärgid. 
–
lühiajalised — kuni 1aasta
Olulisuse astme järgi saab eristada veel primaarsed ja sekundaarsed
–
keskmiseajalised — 1..5 aastat (ärirahanduses ei eristata)
eesmärgid.
–
pikaajalised — üle 5 aasta (ärirahanduses - üle 1 aasta)
Horisontaalsest seosest lähtudes võivad mistahes kaks eesmärki olla:
•
organisatsioonilisest aspektist (seotud inimeste) järgi:
•
samasuunalised ehk komplementaarsed (st ühe saavutustaseme 
–
terviku (st ettevõtte) eesmärgid — näiteks kasum, turuosa jm.
tõusuga kaasneb teise saavutustaseme tõus – nt kulude  alandamine  
–
valdkondade (funktsionaalsete, territoriaalsete jm) eesmärgid
viib (ceteris  paribus ) kasumi kasvule); 
–
üksikute töötajate (individuaalsed) eesmärgid
•
vastassuunalised ehk konkureerivad (ühe saavustaseme tõusuga 
Räägitakse ka eesmärkide jaotumisest avalikeks ja nn varjatud eesmärkideks. 
teise saavutustase alaneb); 
•
Avalikud eesmärgid vastavad kõlbelistele ja sotsiaalsetele normidele ning tavadele 
•
teineteist välistavad ehk antinoomsed (seda kas üheaegselt või siis 
ning seetõttu pälvivad üldsuse või teatud ringkondade heakskiidu — nt loodushoid jne. 
põhimõtteliselt),
•
Varjatud eesmärgid ei ole ebakõlbelisuse, ebapopulaarsuse, omakasupüüdlikkuse 
vms tõttu avalikustamiseks sobivad või otstarbekad, kuid on tegelikkuses järgitavad —
•
sõltumatud ehk indiferentsed (aga seda sageli vaid teatud  piirini !).
nt võimu enda kätte  koondamine  (täheldatav nii ettevõtte kui ka indiviidi tasandil), 
Enim põhjustavad probleeme  viimased  ja ka eelviimased, kuna teatud 
organisatsiooni kasutamine isiklike huvide realiseerimiseks jmt. Tavaliselt peegeldavad 
saavutustasemest alates võivad viimased muutuda antinoomseteks!
varjatud eesmärgid teatud  kitsaid  erahuve. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
13
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
14
Ettevõtte eesmärkide süsteemid ja nende  arengutrendid :
Näide ettevõtte finantsiliste eesmärkide kohta 
(Plaani- ehk käsumajandus — eesmärgid seati väljaspool ettevõtet).
Firma finantstegevuse näitajad
Variant I
Variant II
Variant III
•
Traditsiooniline: kõrgeim – kasumi (või ettevõtte väärtuse) maksimeerimine, 
Kasumiaruanne
Realiseerimise netokäive = Net  Sales  (S)
9 000
10 000
10 000
sellest tulenevad – majanduslikud eesmärgid (aga veel mitte  keskkonnahoid , 
Realiseeritud toodete (muutuv)kulu = CGS
5 000
5 000
5 000
töötajate heaolu jms.) ning pikaajaline eesmärk – ettevõtte säilimine. 
Brutokasum = Gross Margin (GM)
4 000
5 000
5 000
•
Kaasajal  (nii  teoorias  kui praktikas) lisanduvad väljastpoolt, KESKKONNAST 
Üld- ehk püsikulud = Overhead  Costs
2 000
2 000
2 000
(laias tähenduses) lähtuvad eesmärgid, mida käsitletakse piirangutena
Tegevuskasum = EBIT
2 000
3 000
3 000
kasumi maksimeerimise - eesmärgi saavutamisel (piiratud kasumitaotlus). 
Intressikulu (-) või -tulu (+)
0
1 000
2 000
Maksustatav kasum = EBT (?=net  profit )
2 000
2 000
1 000
Muud
(Intressimäär = võõrkapitali hind)
5,0%
5,0%
10,0%
Missioon  on avaldus äri või 
Bilanss
Omakapital  = EQUITY (E)
100 000
100 000
100 000
tegevuse olemuse kohta, 
Võõr- ehk laenukapital = koguvõlg (D)
0
20 000
20 000
mis näitab organisatsiooni 
Kogukapital  = koguvara =  Total  Assets (A)
100 000
120 000
120 000
olemasolu põhjenduse.
Omakapitali rentaablus = ROE = EBT / E
2,0%
2,0%
1,0%
Visiooni võib käsitleda kui 
Rentaabluse
Kogukapitali rentaablus = varade rentaablus
suhtarvud
ehk tulutoomisvõime ROA = EBIT / A
2,0%
2,5%
2,5%
nägemust organisatsiooni 
tulevikuseisundist, ajaline 
raam (ca 5 aastat) lepitakse 
Järeldus: kuigi eraldi võttes võib taotleda paljude näitajate (käive,  bruto -, tegevus-
organisatsioonis endas.
ja maksustatav kasum ning kõik rentaabluse näitajad) maksimeerimist, ei ole see 
üheaegselt võimalik, mistõttu tuleb (nagu sageli) leida parim kompromissvariant...
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
15
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
16
INNOVATSIOON  ning TEADUSLIK-TEHNILINE 
Äriidee: võimaluste kujunemine ja tuvastamine
PROGRESS (TTP) või  REVOLUTSIOON  (TTR)
Põhimõtteliselt on kaks võimalust äriidee loomiseks:
TTR - alates XX sajandi keskpaigast, kust alates on kogu inimese elu teadusest 
•
genereerida oma (st uus) äriidee või
mõjutatud ja inimene pidevalt teaduse "sees" (kuigi enamik seda ise ei taju).
•
arendada edasi juba tuntud (st kellegi teise) äriideed.
TTR olulisimad tunnused:
Aga peaaegu kõik edukad ärid rajanevad tuntud ideede edasiarendusel!
•
teaduse osa on määrav ja ennetav;
•
inimese seisund tootmissüsteemis on kvalitatiivselt muutunud: mehhanistlik 
Enamik alustavaid (väike)ettevõtjaid peab end innovaatoriks, arvates et:
käsitlus (inimene kui masinaid teenindav tootmistegur) on asendunud 
•
on avastanud mõne teistele märkamatuks jäänud võimaluse või
sotsiaal-majandusliku mudeliga, mis rõhutab inimlikkust ning individuaalsuse 
ja kollektiivsuse sümbioosi;
•
suudavad teha midagi paremini (uuenduslikumalt) kui turul olevad.
•
revolutsioonilised (hüppelised) arengufaasid langevad ajaliselt kokku nii 
Alustavat väikeettevõtjat võib pidada innovaatoriks siis, kui ta üritab:
teaduse kui tehnika arengus,  kusjuures :
•
ära tabada (olemasolevate või uute) tarbijate rahuldamata vajadusi; (>)
– "mootor" on teadus,
– teadusliku avastuse ja tehnilise  rakenduse  vaheline aeg lüheneb,
•
kasutada ära tehnoloogia ja tehnika uusi saavutusi. 
– domineerivad põhimõtteliselt uued lahendused (vanad ammendunud);
Neid kaht “poolust” peetaksegi uuenduste peamisteks “mootoriteks”.
•
teaduse hakkab tootmises osalema inimese pideva ja vahetu sekkumiseta, 
tootmises süveneb ettevalmistus- ja vahetu tootmisprotsessi eristumine. 
Uusi võimalusi ettevõtluseks võib luua ka avalik  sektor  ja tänapäeval on 
seda ka üha rohkem märgata, eriti sotsiaalteenuste alal...
IKT areng võimaldab informatiseerumist ning infosfääri kui keskkonna osa 
eristumist ja kvalitatiivselt uue nähtuse — tehisintellekti — teket ja arengut.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
17
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
18
Teadus ja tehnika vahekorras eristatakse kolme arenguperioodi:
Ettevõtjal on äriidee praktikasse rakendamiseks kaks erinevat viisi:
•
teadus rajaneb tehnikal (18. saj. lõpuni - nt aurumasin — termodünaamika)
•
alustada nullist ehk nn stardijoonelt (uusasutamine),
•
võrdväärne mõju (19. sajand)
•
võtta üle tegutsev ettevõte või ettevõtja (ülevõtteasutamine).
•
tehnika rajaneb teadusel (20. sajand, milles alates 1980-ndatest räägitakse uuest 
... aga üle võtta (st omandada) saab vaid siis, kui müügil on sobiv objekt. 
allperioodist – infotehnoloogia mõju perioodist). 
Nullist alustamise levinuim põhjus on asutajate soov realiseerida oma 
Masinate arengu "põlvkonnad":
kogemusi, teadmisi ja oskusi. Selle variandi põhilised allvõimalused on:
•
energiamasinad (kompenseerivad inimese jõu puudujääke)
•
Tühimiku täitmine turul on levinuim, tähendab kusagil hästi töötava 
•
töömasinad (kompenseerivad inimese  osavuse  puudujääke)
ärikontseptsiooni ülevõtmist ja rakendamist alapakkumisega (st vähese 
•
intellektuaalsed  masinad  (kompenseerivad inimmõistuse puudujääke)
konkurentsiga) turul. Eeldab, et ettevõtjad tunnevad turgu ja tooteid 
TTR peamine vastuolu seisneb tehnoloogia ja inimese (ehk ühiskonna) arengus: 
(teenuseid) ja otstarbekat kohavalikut. 
tehnoloogia areng geomeetrilises,  inimkond  aga aritmeetilises progressioonis. 
•
Leiutamine  = innovatsioon on väikeettevõtjate olulisima eelise kasutamine. 
Alustava väikeettevõtja jaoks on siin määrav innovatsiooniprotsessi kiirus.
Põhjus: uue põlvkonna tehnoloogia ja tehnika areng algab eelmisest põlvkonnast, kuid iga 
inimene alustab nullist ning tulemusena pikeneb keskmine õpiaeg ja lüheneb töötamisaeg.
•
Uued äritegevuse võimalused võivad tekkida majanduslike, sotsiaalsete, 
TTR olulisemad tagajärjed:
tehniliste, looduslike jm tegurite (koos)mõjul, kui mõju on nii tugev, et muudab 
radikaalselt  inimeste töö- ja/või elukeskkonda. Siin peab ettevõtja ära tabama 
•
klassikaline jäik  masintehnoloogia  asendub  paindliku  (APJ) tehnoloogiaga
(isegi ette aimama) võimaluse tekke ja kasutamise võimaluse(d). Tänapäeval 
•
tehnoloogia areng tingib vajaduse uut tüüpi tööjõu (inimeste) järele:
on üks olulisemaid IKT ja sellega seonduv nn e-äri.
•
tööalased kontaktid nõrgenevad, koostöövajadus ja stress kasvavad
Tegutseva ettevõtte (ettevõtja) ülevõtmisel tuleb alati arvestada, et tegu võib 
•
kvalifikatsiooni ja haridusnõuded tõusevad, erinevused kasvavad 
olla kellegi osalise või täieliku läbikukkumisega! 
•
...
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
19
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
20
Äriidee leidmine tähendab ka  tegevusala  (-haru) valikut … 
Strateegia (ehk äriidee) juures on võtmeküsimus — kus või millega tegeldes on 
võimalik saada piisavalt suuri ning kestvaid tulusid?
Lisaküsimus — kas ja kuidas ollakse kaitstud jäljendamise eest ehk millised 
… mille juures 
barjäärid eksisteerivad tegevusalale sisenemisel? Põhilised barjäärid on:
on hea alus 
Porter ’i mudel 
•
investeeringud  — piisav suurus nii füüsilisse kui ka  inimkapitali ,
konkurentsi-
•
asukoht —  tooraine , klientide, kommunikatsioonide jm suhtes,
jõududest …
•
ainuõigused —  patendid , litsentsid jm,
•
tariifsed ja muud barjäärid — tegevusload jm.
NB! Selle juures  on 
Porter’i mõtet sageli 
vääriti mõistetud!  
Strateegia (samuti 
ärimudeli) juures on 
keskne väärtuse 
… ja ka Porter’i
loomine klientidele, 
käsitlus (ehk 
mida aitab mõista 
tüpoloogia) 
NB! Selle ei ole 
M. Porter’i (1985) 
väikeettevõtetele 
konkurentsi-
väärtusloome ahel
enamasti kätte-
strateegiatest
saadav, kuna …  
(või -kett). Selles on 
mh eristatavad 
põhiprotsessid ja 
tugiprotsessid.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
21
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
22
Paraku paljud alustavad väikeettevõtjad ebaõnnestuvad – kukuvad läbi, 
Lisaks ohusignaalid, mis võivad (kuid ei pruugi) viia läbikukkumisele:
mille olulisimad põhjused on:
•
tegevjuhi  (või -juhtkonna)  kuulumine  järelvalveorganisse,
•
kogemuste puudus, mida võimendab vajadus teha paljusid asju;
•
koguvõlg ületab tunduvalt omakapitali,
•
toote- ja turundusstrateegia puudumine (“tuumatu” strateegia);
•
lühiajalised kohustused ületavad tunduvalt pikaajalisi,
•
turu suuruse ülehindamine (st oma ettevõtte üle- ja konkurentide 
•
viimase 5 aasta jooksul on mõnel aastal käive suurenenud üle 50% 
alahindamine);
aastas, 
•
käivitusaja alahindamine (käivitamine on projekt oma  spetsiifiliste  
•
hiljuti on toimunud või kavandatakse tegevuskoha vahetust,
tüüpriskidega;
•
tippjuhtkonnast on keegi lahkunud ja/või müünud enamusosaluse,
•
suured käivituskulud on seotud  eelnevaga  ning seda võimendab 
maksimalism;
•
finants- ja  tegevusaruanne  viitab pillamisele (sh ülemäärastele 
dividendidele),
•
varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja ka probleeme);
•
ettevõtte tegevusala on suure  riskiga  (nt kinnisvaraarendus).
•
raha käsitamine kasumina;
•
vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) kui ka  kulusid  (nt 
VÄIKEETTEVÕTJATELE ON OLULINE on ka  asjatundlik  nõuanne —
transport jm);
allikateks on raamatupidajad, tarbijad,  pangad , juristid, äripartnerid, 
perekond, sõbrad, tarnijad, konsultandid, kohalikud (oma- ja riigi-) 
•
juhtimisarvestuse puudumine (tüüpiline tagajärg on, et esimene 
valitsusorganid, haridusasutused, ettevõtluskeskused ning 
tegevusaasta jääbki  viimaseks ). 
kaubanduskojad (viimased on ettevõtluse tugisüsteemi osised). 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
23
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
24
Strateegilise kavandamise protsess väikeettevõtetes
On väidetud, et strateegia kujundamise protsessile ei tohiks läheneda kui üksik-
etappidest koosnevale (nn  step -by-step) protsessile, vaid peaks lähenema kui 
... on (suurettevõtetega võrreldes):
komplekssele tegevuste kogumile, mis peavad olema omavahel kooskõlas. 
•
üldiselt vähem formaliseeritud ja lihtsam, kuigi toimitakse sarnaselt,
Siiski, üldjuhul defineeritakse esiti organisatsiooni eksistentsi mõte – missioon.
•
tulemusega (kirjapandud äriplaaniga või arengukavaga) sama oluline 
(või isegi olulisemgi?) on kavandamise protsess - tavaliselt tehakse 
seda meeskonnatöös, mis aitab saavutada üksteisemõistmist jms.
Strateegilise juhtimise alase kirjanduse  klassika  on suunatud valdavalt 
suurettevõtetele, sest veel 15+ aastat tagasi oli levinud arvamus, et 
strateegiline kavandamine ja juhtimine ei ole väikeettevõtete jaoks. 
Selline suhtumine on nüüdseks (õnneks) taandunud. 
Tõsisasi, et strateegilise (või üldse) kavandamisega tegelevad ettevõtjad 
on osutunud edukamateks (mis võib seisneda ka püsimajäämises), 
on korduvalt leidnud üsna veenvat empiirilist kinnitust. 
Siiski paljud väikeettevõtjad strateegilise plaanimisega ei tegele, kuna: 
•
ei piisa aega (elu on pidev “tulekahjude kustutamine”) 
•
(mõned) ei  tunnetata  (veel) täiel määral ka selle olulisust;
•
napib vajalikke teadmisi ja oskusi ning raha konsultantide jaoks;
Cole  strateegilise juhtimise mudel
•
(Eestis) ka püüd hoida kõike üksnes enda või lähedaste valduses
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
25
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
26
Strateegiad väikeettevõtetes (eripärad)
Väikeettevõtja isiksus
Väikeettevõtete edutegurites eristub kolm põhikomponenti:
Väikeettevõtete omanike-juhtide soovitavad iseloomuomadused on:
•
tegevusharu struktuur, 
•
täielik pühendumine, töökus,  enesedistsipliin , 
•
äri strateegia, 
•
hea tervis; 
•
ettevõtja isiklikud (st isiksuse) omadused. 
•
määramatuse aktsepteerimine; 
Väikeettevõtjate isiksusel suur tähtsus, eriti varastes kasvufaasides. 
•
algatusvõime ja  loovus ,
Strateegia  teostamine  (strateegiline juhtimine) väikeettevõttes 
•
kavandamis- ja organiseerimisvõime. 
Kandev  roll omanikest tegevjuhtidel, oluline on nende sõnade ja tegude 
Näiteks 400 eduka Briti ettevõtja nn koondportree:
ühtsus. Lisaks:
•
vanus 27 – 33 aastat, 95% heteroseksuaalsed mehed;
… on soovitav kaasata kavandamisse (võtme)isikud, kes hakkavad 
•
lihtne  soeng , aetud habe, mugav riietus, ei kanna  ehteid ;
kavandatut  teostama  (võimaldab säästa ka aega ja vaeva - strateegia 
•
hea tervis, ei joo ega suitseta;
kujundamises osalenutele pole enam vaja seda põhjalikult tutvustada, 
•
65% lahutatuid, 35% esimese naisega, 
selle asemel saavad need kohe hakata kavandatut teostama. 
•
mitte-kraadiharidus (ehk  rakenduslik  kõrgharidus – AK);
Kui omanike hulgas on ka olulise osalusega nn eemalseisvaid omanikke, 
•
enamus elab linnapiirkondades; keskklassi taust, head suhtlejad;
on soovitav kaasata viimased strateegia kujundamisse. Kui nad ei 
•
80% sõidab pika hooldusvälbaga Euroopa autoga;
huvitu  selles osalemisest, pakkuda neile võimalust väljatöötatud 
•
80% hääletab leiboristide või sotsiaaldemokraatide poolt.
strateegia heaks kiita või (täielikult või osaliselt) tagasi lükata.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
27
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
28
Kuigi ettevõtjal on oma äriidee praktikasse rakendamiseks (öeldakse ka 
Küsimused enesekontrolliks ettevõtjale kui investorile:
turule või ettevõtlusesse sisenemiseks) kaks sisult erinevat viisi – kas
•
kas toodangul on selgelt piiritletav ja maksejõuline tarbijaskond?
•
alustada nullist (ehk nn uusasutamine) või
•
kas  turg  on selgelt piiritletud, piisava suuruse ja kasvutempoga?
•
võtta üle tegutsev ettevõte/ettevõtja (ehk nn ülevõtteasutamine)
•
kas toodangul ja/või tehnoloogial on midagi unikaalset (konkurentsi-
on sõltumata turule (ettevõtlusse) sisenemise viisist ettevõtte asutamine 
barjäärid)?
konkreetse ettevõtja jaoks alati  investeerimisprojekt  ning iga ettevõtja 
•
kas turg on "tsiviliseeritud" (st institutsioonid piisavalt arenenud)?
peab otsustama, kas antud tingimustel see projekt käivitada või mitte. 
•
kas on lootust saada turuliidriks ja kaitsta oma turgu barjääridega?
Seega on ettevõtja jaoks tegemist INVESTEERIMISOTSUSEGA. 
•
kas  toodetel  on püsivalt kõrge lisandväärtus ja  eeldusi  tooteliini 
Vajaliku soodumusega inimeste ettevõtlusse sisenemist pärsivad: 
kujunemiseks?
• äriidee puudumine;
•
kas investeeringud on jõukohased ja piisavalt tasuvad (alla 6–8 a.)?
• rahanappus: 
•
kas kasum ja positiivne  rahavoog  saadakse piisavalt kiiresti (2–3 a.)? 
•  ajanappus . 
•
kas  investeering  kasvab piisavalt kiiresti (8–10 korda 5–6 aastaga)?
+ muud põhjused (sõltuvalt konkreetsest ajast ja kohast). 
•
kas juhtkond on kogenud ja moodustab ühtse, üksteist täiendava 
meeskonna?
Head äriideed omamata ei ole ettevõtlusse  sisenemine  mõistlik ning 
Kui jaatavalt saab vastata vähemalt 2/3 küsimustele, võib ettevõtja ise 
enamus seda ka adub. Kui (hea) äriidee leitakse, võib takistuseks 
investeerida; kui üle 3/4 küsimustele, võib minna ka laenu taotlema või 
saada raha- ja ka ajanappus (või ka muud põhjused).  
riskikapitalisti kaasama. 
Alustaval (väike)ettevõtjal peaks olema aega rohkem kui raha. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
29
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
30
Ärimudel on  visualiseeritud  plaan, kuidas  organisatsioon  loob, 
Ärimudeli ‘lõuend’
vahendab ja hoiab väärtust ( Osterwalder  & Pigneur 2010), mis on 
(Allikas: Osterwalder & Pigneur 2010)
kirjeldatav läbi 9 põhikomponendi. Need 9 põhikomponenti koostoimes 
väljendavad loogikat, kuidas  organisatsioon raha teenida plaanib. 
Ärimudel ei tohi olla jäik, arengut  takistav  raamistik, vaid dünaamiline,  kohanduv  vajaduste 
ning muudatustega keskkonnas. Ärimudelis on  kesksel  kohal klientidele suunatud väärtus-
pakkumine ja selle ümber väärtuspakkumist võimaldavad tegevused ja vahendid. Ärimudel 
on läbi struktuuride, protsesside ja süsteemide elluviidava strateegia kavandiks või ka selle 
abstraktsiooniks, mis aitab kaasa tuumikprotsesside arendamise põhimõtetele. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
31
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
32
Tegutseva ettevõtte omandamine (ehk ülevõtteasutamine)
Potentsiaalsete ülevõetavate leidmisele järgnevad uuringud ja läbirääkimised 
(soovitav on mitmevariandiline valikusituatsioon), mille käigus tuleks jälgida:
Põhiküsimus – ostu õige väärtuse hindamine, milleks teha turu-uuring, millega 
•
Kuidas on kasum muutunud (ca 5 viimase aasta jooksul)?
kontrollitakse ostetava äriidee paikapidavust, et selle alusel realistlikult hinnata 
•
Kas äri (põhinäitaja on käive) kasvab, kahaneb või on stabiilne?
tulevasi kasumeid ja rahavooge – just neist loobumise eest müüja küsib (ja ostja 
•
Kas kasumi(marginaali) dünaamika järgib käibe dünaamikat?
maksab) märksa enam kui maksaksid eraldi maa, hooned,  seadmed , varud jne. 
•
Miks omanikud firma müüvad, millised on nende tulevikukavad?
Ülevõtmistehingu  objektiks  võib olla:
•
Kas bilanss peegeldab reaalset finantsolukorda, mis on  kirjete  taga (kas 
•
ettevõtja (st osalus äriühingus) või
klientide võlgnevustes, varudes on “hapuks läinud” asju jne)?
•
ettevõte (majandusüksus).
•
Kas põhivara on õiglaselt hinnatud, milline on füüsiline seisund?
•
Kas kulude proportsioonid vastavad tegevusala tüüpnäitajatele?
Ülevõtmine võib toimuda kas täielikult (omandatakse kogu ettevõte või äriühingu
•
Kui ruumid on renditud, siis millised on rendi tingimused ning kas ja  millistel  
osad /  aktsiad ) või osaliselt. Viimasel juhul on oluline (häälte)osaluse suurus.
tingimustel on võimalik rendilepingut uuendada (eriti ettevõtte  ostmisel )?
Üldine seaduspärasus – mida soodsam ost, seda suuremad saneerimiskulud…
•
Milline on konkurents antud piirkonnas?
Ülevõtmise kavandaja teadvustama, mida ta tahab omandada. 
•
Kas  olemasolevad  töötajad on rahul?
Peamised on:
•
Millised on kasumi suurendamise võimalused?
•
tegevusala (ülevõetava tooted ja teenused),
•
Milline on tarbijaskonna ja naabruse suhtumine firmasse?
•
asukoht (tegevuskoht),
•
Kuidas hindavad  firmat  hankijad?
•
hinnaskaala ja tulevased  rahavood ,
•
Kas kohalik kogukond on kasvav (hääbuv)?
•
Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis?
•
juhtimine (st stiilid) ja organisatsiooni kultuur.
•
Kas investeeringu  tasuvus  on vähemalt samaväärne kui nullist alustamisel?
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
33
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
34
Olulisemad tegurid, mida tuleks ülevõtmisel jälgida:
Ülevõtmise plussid (võrreldes nullist alustamisega) on:
+ positiivse  ajalooga  üksus suurendab uue omaniku edu tõenäosust,
•
minimaalne (vastuvõetav) rentaabluse tase,
+ asukoht (mille  sobivus  on tõestatud),
•
imago  sobivus,
+ puudub aja- ja rahakulukas käivitusperiood ning kasumini jõuab kiiremini,
•
mastaabid,
+ juba on olemas väljakujunenud klientuur,
•
maksustamise  küsimused. 
+ on loodud suhted hankijatega, pankadega jm ärimaailmaga,
Iga ettevõtmine (projekt) kätkeb ka riske, mis ülevõtmisel ei piirdu ülemäärase 
+ seadmed jm tootmispotentsiaal on olemas, selle võimalused teada,
ostuhinna ja tuleneva vähese tasuvusega. Riskide maandamiseks tuleks:
+  finantseerimine  võib piirduda ühe tehinguga.
•
teha  tingimuslik  tehing (nt osa ostuhinnast sõltuvusse  tulevasest  kasumist),
Ülevõtmise peamised miinused on:
•
siduda ülevõetava võtmeisikud konkurentsikeeluga,
- ülevõtja pärib kõik ülevõetava “haigused”,
•
määrata tagatised ja kahjutasud (nt kui esitatakse ostjale teadmata nõue).
- ebaõnnestunud hankijate valik (eriti siduvate lepingute puhul),
- töötajad ei pruugi olla tasemel (väljavahetamine on  kulukas !),
Ülevõtmisprotsessi juhtimisel:
- kujunenud klientuur ei pruugi olla ihaldusväärne (muutmine on keeruline),
•
ülevõtmine (projekt) kavandada ning kava teostada paindlikult;
- eelmise omaniku loodud pretsedente võib olla raske muuta,
•
hästi ajastada avalikustamine (hea kolmapäev, halb reede), kiiresti korraldada 
- ehitised, seadmete paigutus jm ei pruugi olla otstarbekad (muutmine kulukas!),
juhtkonna ja töötajate koosolekud, püüda ületada võimalikud arusaamatused;
- kinnisvaraomanikud (rendisuhetes) võivad olla pahatahtlikud,
•
jätkata harjumuspäraselt paar nädalat, muudatused (sh koondamised) teha 
-  ostuhind  võib olla ülemäära kõrge ning hävitada  loodetud  kasumi ja rahavood,
korraga;
- ülevõetud varud võivad sisaldada  aegunud , tarbetuid jne kaupu.
•
määrata selgelt võimupiirid ja aruandekohustuslikkus ning kiirelt võtta üle (st 
Kõik eeltoodud miinused ja plussid ei pruugi alati esineda (st on  potentsiaalsed ).
anda usaldusväärsele isikule) raamatupidamine.
Omaette  alateema on juhtkonnapoolsed ülevõtmised ( management  buy-out = MBO).
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
35
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
36