III) otsustamine sobivaima alternatiivi valimine; Kasutatavad planeerimismeetodid on üldjuhul seoses organisatsiooni küpsusega, mida IV) täitmise kontroll tegelike tulemuste võrdlemine kavandatud näitarvudega. iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises). Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 1 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 2 Ettevõtte planeerimissüsteemis saab eristada neli allsüsteemi: A) Ettevõtte põhiolemuse (formaalsete eesmärkide) kavandamine, mille hulka FINANTSPLANEERIMINE (FP) rajaneb finantsarvestusel ning kasutab põhilisi kuulub tegevuse üldpõhimõtete määratlemine ja formuleerimine, seal hulgas: aruandeid kui prognoosimise vahendeid, kuid järgmiste erisustega:
(liikmelisuseta) samavõrd "puhas" kapitaliühing. (kui ei lepita teisiti) kokku teisti) ei ole eelisaktsiaid Audiitori kohustus vabatahtlik vabatahtlik teatud juhtudel ... kohustuslik Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 1 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 2 Õigusliku vormi valiku soovitused ettevõtjale Frantsiis (ehk frantsiisiettevõtlus) Õigusvormid Füüsiline Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts
ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitlused Lähenemisviis Tunnused ,,Suure isiksuse" Ettevõtjal on intuitiivne võime, kuues meel ja vajalikud kaasasündinud isikuomadused. koolkond Psühholoogiliste Ettevõtja tõukejõuks on ainulaadsed väärtused, suhtumised ja vajadused. tunnusjoonte koolkond Klassikaline koolkond Innovatsioon on ettevõtja tegevuse keskne tunnusjoon. Ettevõtja on loov ja leiab uusi võimalusi.
parandamisele, korrakaitsele ja paludele muudele asjadele, mis on ka ettevõtte huvides. 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0.etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid,sidemed,eesmärgid jms Tuleb hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning määratleda isiklikd eesmärgid ettevõtluse alal. 1.etapp: planeerimine 1.1Määratle tarbijate vajadused. 1.2Määratle toode või teenus. 1.3Analüüsi olukorda tegevusalal. 1.4Hinda konkurentsi. 1.5Leia oma konkurentsieelis ja turunišš. 1.6Hinda turgu, vali sihtsegmendid. 1.7Hinda turu ja nõudluse suurust. 1.8Täpsusta kavandatavad müügimahud. 1.9Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus. 1.10 Määra muu personali vajadus. 1.11 Määra tootmisvahendite vajadus. 1
Plussid: · Usaldus, mis on pereliikmete vahel · Mõned tööülesanded saab kodus täita. · Ühine eesmärk · Kiire otsustamine Miinused: · Et kui ettevõttes midagi juhtub, siis see mõjutab kõiki. Ettevõte oleneb pere eelarvest. · Nt. Lahutuse korral probleem ettevõtte jagamisel. · Ettevõte ei pruugi olla jätkusuutlik. Probleem tulevasele põlvkonnale. · Vallandada on.. keeruline. Sotsiaalne ettevõtlus Suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Näiteks: Kodutute jalgpalli MM; Heateo Sihtasutus (Uuskasutuskeskus, Noored kooli, Anni Akadeemia, intensuuvrehabilitatsioonikeskus RE-HAB); Lootuse Küla Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.)
Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat
Kõik kommentaarid