Ettevõtja õiguslikud vormid (0)

Ettevõtja õiguslikud vormid
Äriühingute vormide võrdlus
Õigusvormid
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Kirjanduses eristatakse tavaliselt kolme tüüpi ettevõtjaid:
Tunnused
• füüsilised isikud – ka soolo- ehk üksikettevõtjad (ainuomandused), 
Vastutus
täielik
täielik
pi ratud
pi ratud
pi ratud
• partnerlused (partnerships) – täis- ja usaldusühingud,
Juri diline isik
võib ol a
võib ol a
peab olema
peab olema
• korporatsioonid – osaühingud ja aktsiaseltsid.
Vara eraldatus
valikul
valikul
on
on
on
Partnerluste ning korporatsioonide ühine  nimetaja  on äriühingud ehk 
Min.  omakapital  
> 0
> 0  /  
>> 0
> 2 500 (v.a FI !)
> 25 000
organisatsioonid  (ühise eesmärgi nimel ühinenud isikute rühmad). 
Asutamine ning 
ühinguleping, reg. 
ühinguleping, reg. 
asutamisleping  ja 
asutamisleping ja 
Üks peaaegu unustatud ühingute jaotamise võimalus (Fählmann, 1933):
registreerimine
äriregistris
äriregistris
põhikiri, reg. ÄRs
põhikiri reg. ÄRs
•
personaalühingud (äri  omavate  ja juhtivate isikute ühendused),
Nõutav ja sobiv 
≥ 2, üle 4 – 8 
≥ 1  üle 4  ≥ 1
≥ 1, > 20 – 40 
≥ 1
asutajate arv
ebasoovitav
– 8…
ebasoovitav
•
kapitaliühingud (mida juhivad kapitali omanike  palgatud  isikud). 
Partnerite 
ülimalt  soovitav
soovitav 
pole 
soovitav samas 
pole oluline
Eestis kasutatavate (st äriseadustikus sätestatud) ühinguvormide 
ligikaudne  võrdsus
oluline
suurusjärgus
järjestus suunaga personaalühingutelt kapitaliühingute poole oleks: 
Juhtorgan(id),  
osanikud  võrdselt, 
täisosanik(ud) 
juhatus (1) ja  teat . 
juhatus (1) ja 
täisühingud > usaldusühingud > osaühingud > aktsiaseltsid.
minimaalne 
kui ei lepita kokku 
võrdselt, kui ei lepita 
tingimustel ka 
nõukogu (3)
Mittetulunduslike organisatsioonide (mis võivad ka toimida ettevõtjatena) 
koosseis
teisiti
teisiti
nõukogu (3)
hulgas on sarnane  jaotumine  eriti reljeefne — mittetulundusühing 
Otsustusõiguse 
kapitaliosalusega 
jaguneb täisosanike 
proportsioonis 
proportsioonis 
(liikmelisusega) on peaaegu “puhas” personaalühing ja sihtasutus 
jagunemine
prop. või võrdne 
vahel (kui ei lepita 
kapitaliosalusega
aktsiate arvuga, kui 
(liikmelisuseta) samavõrd “puhas” kapitaliühing. 
(kui ei lepita teisiti)
kokku teisti)
ei ole eelisaktsiaid
Audi tori kohustus
vabatahtlik
vabatahtlik
teatud juhtudel …
kohustuslik
Ettevõtluse alused - A.  Kuura  (2013)
1
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
2
Õigusliku vormi valiku soovitused ettevõtjale
Frantsiis  (ehk frantsiisiettevõtlus)
Õigusvormid Füüsiline
Täisühing
Usaldusühing Osaühing
Aktsiaselts
... on väikeettevõtjate poolt sageli kasutatav ning  paljudele  (nö seersandi-tüüpi 
isik
Tunnused
inimestele) sobiv  alternatiiv  nö täiesti iseseisva ettevõtluse kõrval. 
töötajateta
soovitatav
sobiv
sobiv
küsitav
mõttetu
Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, mis  
mikroettevõte
kõlblik
sobiv
sobiv
sobiv
küsitav
lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemusi, samuti 
nime, kaubamärki jm sümboolikat, tehnoloogiat ja infot ning saada  väljaõpet.
väikeettevõte
ei  soovitata
kõlblik
kõlblik
soovitatav
sobiv
Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus ja 
keskettevõte
vältida
ei soovitata
ei soovitata
kõlblik
sobiv
sisu olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused 
suurettevõte
vältida
vältida
vältida
ei soovitata
soovitatav
ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. 
Allpool tüüpilised eelised ja puudused ettevõtja (frantsiisisaaja) seisukohalt. 
RNK  1 000 000
vältida
vältida
vältida
sobiv
soovitatav
Väiksem läbikukkumise oht - kontrollitud toode/teenus
Kontrolli puudumine frantsiisiandja 
OK  25 000
ei soovitata
kaaluda
sobiv
kaaluda
soovitatav
töötajate järelvalves
lepingutasu võib olla kõrge
Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
Piiratud ärist väljumise paindlikkus
RNK = realiseerimise netokäive (eurodes); OK = osa- või ka  aktsiakapital  (eurodes)
Väiksem kapitalivajadus (ei pruugi alati olla)
Sundostud frantsiisiandjalt
Eeltoodud  soovitusi  õigusliku vormi valikuks tuleks käsitada kui orientiire!
Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja 
asukoha leidmisel.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
3
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
4
(VÄIKE)ETTEVÕTTE  RAHASTAMINE : 
Ettevõtluses võib rahastamise  objektiks  võib olla nii ÄRIPLAAN 
ettevõtja kui  investor
kui ka ÄRIPROJEKT. 
Väikeettevõtte finantseerimise võimalused ja praktika erinevad riigiti, 
Ärijuhtum 
kuid lihtne pole see kusagil. 
BUSINESS  CASE  
(ehk ärijuhtum vms)
(Business
Üldjuhul kasutatakse nii oma- kui võõr- ehk  laenukapitali  ning 
põhiküsimus on nende optimaalse proportsiooni ehk kapitali 
Case) = 
struktuuri kujundamine.
PROJEKT
(äri)projekt + 
Kapitali struktuuri optimeerimise mudelites peab olema 
veel midagi
määratud kapitali hind.
Joonis: (Äri)Projekt ja ärijuhtum (Business Case)
Väikeettevõtluse peamised erisused on:
• Võõrkapitali tegelik hind kujuneb väikeettevõtjatele 
Eelneva võib kokku võtta nii: Ärijuhtum (BC) = projekt + selle järelmõju. 
enamasti kõrgemaks...
Äriplaan ja äriprojekt on mõisted, mida tihti kasutatakse läbisegi ja (selget) 
vahet tegemata, kuid neid tuleks selgelt eristada: 
• Omakapitalil hinda väljendab selle omanike kasumi- ja/või 
•
kui kavandamise objekt on BC, kasutada mõistet ÄRIPLAAN ja
dividendiootus, kuid tegevjuhtidest omanikel on võimalusi 
•
kui kavandamise objekt on projekt, kasutada mõistet ÄRIPROJEKT. 
rahuldada oma isiklikke vajadusi ka teisiti … 
Eesliide ÄRI ei ole alati kohane ja selle võib ära jätta, sisu see ei muuda. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
5
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
6
Ettevõtte finantseerimiseks (raamatupidamise “keeles” bilansi  passiva  
Paraku  kipub  äririskiga kombineeruma finantseerimisrisk, mida 
moodustamiseks on kahte liiki  allikaid : 
väljendab laenude (võõrkapitali) osatähtsus  passivas  –  laen  tuleb 
• omakapital – kuulub omanikele, moodustub nende sissemaksetest ja 
koos intressidega ju tagastada ja seda sõltumata äri edukusest.
kasvab kasumi akumuleerimisel ja
Eelnimetatud riskide koosmõju selgitab nn finantseerimise  maatriks .
• võõrkapital – kuulub väliste huvigruppide esindajatele, on laenude, 
liisingute vm lühi- ja/või pikaajaliste kohustuste vormis ning
• riskikapital – on  olemuselt  nende vahepealne (nähtub omakapitalis!). 
Erinevat tüüpi finantseerijate ootuste võrdlus 
Laenuandjad ( pangad  jm)
Investorid (v.a tegevjuhtidest omanikud)
Kindlus  ja madal risk, pi sav maksevõime
Kõrge risk, kuid veel kõrgem  tasuvus
5 – 15 aastane ajaline perspekti v
3 – 7 aastane ajaline perspekti v
Normaalset tekib  lisaraha  (lisakapitali) vajadus nn revolutsioonilise 
Konservati vne kasv
Üle 35– 50% kasv (integreeritud näitajates)
arenguga ehk kasvufaasides (nt käivitamine, laienemine jms) ehk 
Sagedased maksed, väiksemad summad
Ühekordne tehing, suuremad summad
projektide teostamiseks. 
Tulevikukasum ei huvita,  huvitab  lojaalne  klient
Investeeringu väärtuse kasv
Lisaraha vajadus on tavaliselt ajutine – hea idee puhul  saavutatakse  
Juhtimises mitteosalemine
Otsene osalus juhtimises
teatud  ajaga  kasum ja rahavoo positiivne  saldo , kuid enamasti ei 
Laenu ja  intresside  kohese tasumise võime
“Väljumistee” (st osaluse müügi võimalus)
õnnestu seda aega lisarahata üle elada (tüüpnäide järgneval joonisel). 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
7
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
8
Mingi (äri)projekti rahastamiseks võib  organisatsioon  kasutada: 
sisemisi allikaid – vabu finantsressursse, mis on genereeritud ja 
akumuleeritud jätkuvate tegevuste ja/või teiste projektide poolt ja/või
•
väliseid allikaid – projekti jaoks kaasatavaid krediite ja/või 
investeeringuid.  
Joonis: Müügi (käibe) 
Eeltoodud sisese ja välise mõõtme eristamine on tinglik – kui laen või 
ning rahavoo muutus 
toetus antaksegi mingi konkreetse projekti teostamiseks (enamasti 
Sisenemine
Varane kasv
Kasv
Küpsus
ettevõtte (või projekti) 
see nii ongi), jäävad kohustused ikkagi laenu võtva organisatsiooni 
MÜÜK
RAHAVOO SALDO
käivitamisel
kanda ning need tuleb täita sõltumata antud projekti edukusest. 
Organisatsiooniväliste finantseerimisallikate hulgas võib eristada: 
Nii laenuandjaid kui omakapitali investeerijaid huvitab äriplaan ja/või -projekt. 
•
võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, 
Selle alusel otsustatakse, kas ja mis ulatuses krediteerida või investeerida.
•
riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist,
Seega peab äriplaan või -projekt pakkuma rahastajale piisavalt vajalikku infot. 
•
omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist,
Kuigi äriprojektide puhul võib olla hea rakendada eraldatuse põhimõtet, 
•
toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. 
huvitavad projekti potentsiaalseid rahastajaid ka jooksvad tegevused. 
Riskifinantseerimise  paigutamine  võõr- ja omafinantseerimise “vahepeale” on 
Seetõttu tuleks laenutaotlusele (ning selles sisalduvale äriprojektile) lisada ka 
mõneti vaieldav (see  kajastub  omakapitalina ega pruugi üldse “nähtav” olla), 
integreeritud ülevaade – ärijuhtumi kirjeldus (BC) ehk äriplaan, mis 
kuid olemuselt ei ole see „päris“ omakapital (täpsemalt finantsjuhtimise aines).
hõlmab ka projekti järelmõju ning olemasolevaid jätkuvaid tegevusi.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
9
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
10
Ebanormaalne lisaraha vajadus tekib aga siis, kui ei tulda enam toime 
Riskikapital ei ole üldjuhul vaid  kapital  (raha), vaid palju enam ning 
olemasolevate kohustustega (nt maksude või arvete tasumine, 
seetõttu on oluline küsimus teenitava kasumi õiglane jaotus. 
laenude tagastamine, omakapitali vähendamine). 
Riskikapitalistide seas levinud arvamuse järgi peaks reaalne ( sisuline ) 
Viimaseid põhjusi on aga välistel finantseerijatel raskem aktsepteerida, 
osalus (substantial  shareholding ) jagunema:
eriti kui need ei näi olevat ajutise iseloomuga. 
•
idee 33%,
Erinevad toetused (tagastav ja/või tagastamatu) finantsabi on üldjuhul 
•
juhtimine 33%,
kättesaadav vaid väike- ja keskettevõtjatele, ka sotsiaalettevõtjatele 
•
raha 34%.    
või siis teatud sektorites või teatud probleemide lahendamiseks. 
Enne väliste finantseerijate poole pöördumist tuleb endale teadvustada, 
Abi  kasutamisel  tuleb seda õigesti kajastada nii finantsplaanides kui ka 
kas, miks, milleks, kui palju ja millal lisaraha vajatakse. 
aruandluses: 
Normaalselt tekib lisaraha vajadus siis, kui ettevõtja  teostab  suuremaid 
•
tagastatavat abi (või abi osa) tuleks käsitleda laenuna, 
muudatusi – nt  laiendab  olemasolevaid või käivitab uusi ettevõtteid, 
•
tagastamatut abi (või abi osa) tuleks käsitleda  annetatud  kapitalina. 
siseneb uutele turgudele ja/või muudab finantspoliitikat (st hakkab 
Ka tagastamatu abi kasutamist võidakse teatud aja jooksul kontrollida ja 
pakkuma krediiti ostjatele, tegema ettemakseid hankijatele vm). 
reeglite mittejärgimisel abi kas täielikult või osaliselt tagasi nõuda. 
Eelloetletud on „head“ ehk normaalsed põhjused, mis leiavad mõistmist 
Õige oleks sellist abi kajastada laenuna selle aja jooksul ja sellises osas, 
ka finantseerijate poolt. 
milles seda võidakse tagasi nõuda.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
11
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
12
Põhikriteeriumid laenu andmise  otsustamisel  on:
Põhiküsimused ettevõtja krediidikõlbulikkuse üle otsustamisel on:
•
tõestatud  netotulu  (aluseks  finantsaruanded , ehk - ka makse tuleb maksta);
•
mis inimestega on tegu? (tihti vaadatakse eeskätt inimesi, siis äri)
•
varade ja kohustuste suhe, varade likviidsus ja koormatus;
•
mida  rahaga  tehakse? (kas on tagatud raha sihipärane kasutus)
•
varasemate ja olemasolevate kohustuste täitmise korrektsus;
•
millal ja kuidas suudetakse intresse tasuda ja laen tagasi maksta?
•
juhtkonna taust ning võimekus;
•
kas ettevõtja seisund, tagatised, käendused jms on piisavalt head?
•
tagatised;
•
millised on  majandusharu  väljavaated üldiselt?
•
ettevõtte ja  tegevusala  pikaajalised perspektiivid.
Tüüpvead, mis ohustavad väikeettevõtjaid ning soovitused nende 
Sagedamini esinevad piirangud ja keelud laenulepingutes on:
vältimiseks:
•
mitte suurendada koguvõlga,
•
väljastada arved õigeaegselt, püüda (võimalusel) lühendada 
•
mitte koormata varasid täiendavate kohustustega,
maksetähtaegu, nõuda viiviseid, võtta  sularaha , luua süsteem 
•
järgida äriplaanis kavandatud kulutusi, mitte maksta dividende,
laekumata arvete käitlemiseks;
•
(mitte arveldada teiste pankade kaudu).
•
kontrollida tausta (ehk krediidireitingut) uute oluliste klientide ja/või 
Laenulepingutes sagedamini esinevad kohustused:
suurte tellimuste puhul (eriti oluline on see rahvusvahelises äris), 
•
maksta vastavalt graafikule (ei hilinemist ega ka ennetähtaegset tasumist),
samuti kasutada faktooringut;
•
kindlustada käibekapitali kavandatud tase,
•
hoida varud kontrolli all;
•
esitada perioodiliselt majandus- ja finantstegevuse aruandeid ning 
•
püüda kasutada kommertskrediiti ehk ühtlustada arvete laekumis- ja 
võimaldada (nõudmisel) panga poolset kontrollimist. 
maksmisperiood (parem – saada raha kiiremini kui ise makstakse). 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
13
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
14
Ettevõtja kui  organisaator  ja juht
ETTEVÕTTE FUNKTSIOONID (tegevused,  toimingud ) võib jaotada:
Ettevõtete tegevuse võib järjestada loogilisse 5-faasilisse protsessi:
•
kaupade (teenuste) liikumisega seonduvateks – varustamine, 
•
finantsvahendite (oma- ja/või võõrkapitali)  hankimine  raha- ehk 
tootmine, turustamine,  logistika  jm (ehk reaalprotsessid) ning
kapitaliturgudelt ehk  FINANTSEERIMINE  (ärirahandus);
•
raha liikumisega seonduvateks – finantseerimine (rahastamine), 
•
tootmistegurite hankimine (varustamine ja logistika):
arveldamine ,  majandusarvestus  (ehk rahaprotsessid).
– tööjõu värbamine,  palkamine  ja rakendamine (personalitöö, i/k HRM),
NB!  Kaubad  ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt!
– põhivara soetamine (tootmispotentsiaali loomine ja arendamine), 
Lisaks on võimalik välja tuua:
– materjalide ( tooraine , abimaterjalide, komplekteeritavate pool- ja 
+) organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri ja protsesside 
valmistoodete) ja kütuse soetamine, tehnovõrkudesse liitumine jms,
kujundamine, kõigi tegevuste ja tegevusvaldkondade  koordineerimine  jm); 
– informatsiooni hankimine (turunduse,  tehnoloogia  jm aladel); 
+) personalifunktsioon (seotud inimeste ja nende tegevuse juhtimisega). 
•
tootmis- ja/või teenindusprotsess (tootmistegurite kombineerimine);  
•
toodangu (toodete ja teenuste) müük (turundus ehk  marketing );
•
finantsvahendite (taas)vabastamine.
Tegelikkuses toimib taoline järjekord vaid ettevõtete loomisel, edaspidi 
kulgevad  faasid  paralleelselt, täidetakse pidevalt kõiki funktsioone.
Ettevõtted on olemuslikult avatud süsteemid, neid seovad teiste majandussubjektidega:
eraõiguslikud suhted:  vabatahtliku  iseloomuga,  toimivad  turu kaudu
•
avalik-õiguslikud suhted: sunniviisilise iseloomuga (nt  maksud ).
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
15
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
16
VARUSTAMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ning realiseerivad (täitvad) 
Ettevõttes rakendatakse erinevaid tootmistegureid — inimtööjõudu, 
tootmisvahendeid  ja materjale, mida tootmisprotsessis omavahel 
tegevused, mille eesmärk on tootmiseks vajalike asjade, õiguste või 
kombineeritakse. Kombinatsioonid aga ei teostu iseenesest, vaid on 
teenuste hankimine. See toimub eraõiguslikes suhetes  hanke -, 
inimese (ettevõtja) planeerimis- ja organiseerimistegevuse tulemus. 
teenindus-, rendi-, laenu jm. lepingute alusel.   
Ettevõttemajanduses eristatakse neli ettevõtte tootmistegurite gruppi:
TOOTMINE (toodangu ja/või teenuste materiaalsete komponentide 
•
juhtiv (dispositiivne) töö; 
valmistamine) on käsitletav kui tootmistegurite kombineerimine.
•
juhitav (täidesaatev) töö (vahetult tööobjektiga seotud töö);
TURUNDUS hõlmab kõik ettevalmistavad ning täitvad tegevused, mille 
•
tootmisvahendid  (krunt, hooned,  masinad ,  seadmed , tööriistad jms);
eesmärgiks on loodud (või omandatud) hüvede realiseerimine 
•
materjalid (tooraine, põhimaterjalid, abimaterjalid, kütus jms).
(vahetamine raha vastu) kas (lõpp)tarbija- ja/või tööstusturgudel.
Kolm viimast on elementaartegurid, mis on tööobjektiga vahetus seoses, kuid 
LAOMAJANDUS  + TRANSPORT = LOGISTIKA(SÜSTEEM).
nende rakendamist juhitakse dispositiivse ( tuletatud ) teguri poolt.
FINANTSEERIMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ja täitvad tegevused, 
Juhtiva ja juhitava töö eristamine on tinglik … — ja dispositiivses teguris 
mille eesmärgiks on tegevuseks vajaliku raha ehk kapitali hankimine. 
võib eristada kaht  koostisosa  (komponenti):
Üldjuhul toimub see pideva protsessina, millega seondub 
•
originaarne: autonoomne otsustamisõigus tuleneb omandusest ja
ARVELDAMINE ja MAJANDUSARVESTUS. 
•
derivatiivne: otsustuskompetents tuleneb juhtkonna korraldustest.  
TOODANG sisaldab nii tooteid kui ka teenuseid.
Piir nende vahel on sageli ähmane … 
Viimasel ajal on hakatud eristama veel üht tootmistegurit – infot, mille 
TEENUSED on olemuselt (erilised) tooted! ( Bill  Hollins & S. Shinkins 2006 
roll üha kasvab … Oluline on ka informatsiooni asümmeetria.
“Managing  Service  Operations: Design and Implementation”)
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
17
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
18
Skeem: Ettevõtete tootmistegurite klassifikatsioon
Tootmisvahendite (tootmispotentsiaali) moodustab tehnika (masinad, seadmed, 
tööriistad jms), krundid ja hooned, transpordi- ja bürooseadmed ( arvutid ) jm. 
Põhiprobleem: tootmisvahendeid ei “tarbita ära” korraga, vaid aastatega. 
 
ETTEVÕTTE  TOOTMISTEGURID  
Tootmisvahenditel on teatud eluiga, mida iseloomustavad: 
tehniline kasutusaeg —  ajaperiood , mille jooksul seade annab tehniliselt 
ELEMENTAARTEGUR 
DISPOSITIIVNE TEGUR 
laitmatuid tulemusi; 
(JUHTIV TÖÖ) 
•
majanduslik kasutusaeg — ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult 
otstarbekas mingit  seadet  (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. 
JUHITAV  TOOTMIS-  MATER -
JUHTIMINE   PLANEE -  ORGANISEE-  KONTROLL 
Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega 
TÖÖ 
VAHENDID  JALID 
RIMINE 
RIMINE 
toimuv väärtuse vähenemine.  Majandusarvestuses  on see  kulum .
Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses:
* töö 
* maatükid  * tooraine 
nende tegevuste põhisisuks 
•
seadmete jms väärtuse vähenemine nende  kasutusaja  jooksul on erinev,
   objektiga * hooned 
* abimater- 
on otsuste ettevalmistamine 
•
tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul,
   vahetult   * masinad 
   jalid 
ja vastuvõtmine 
•
turuväärtus langeb järsult kohe pärast masina kasutuselevõttu (kasutatud 
   seotud 
* seadmed 
seadet tahetakse osta märksa odavamalt ka siis, kui selle tarbimisväärtus on 
   töö 
* tööriistad 
praktiliselt esialgsel tasemel), 
Tootmistegurite hindade alusel kujunevad ettevõtte kulud.
•
väärtus väheneb (lisaks kasutamisele jm normaalsetele mõjuritele nagu 
ilmastik jms) ka tehnilise progressi tulemusel (ilmekaks näide on siin IKT). 
Ettevõttemajanduses (arvestuses) vastandatakse tootmisteguritele 
Seadmel on tehniline maksimaalvõimsus, mille jaoks ta on konstrueeritud ja 
mitmeid erinevaid kululiike — nt palgad, sotsiaalsed väljamaksed, 
mida ei saa (või ei tohi) ületada, kuid see ületab tavaliselt majandusliku 
materjali-, amortisatsiooni- ja intressikulud jne. 
võimsuse ehk tootluse, mis on majanduslikult optimaalne. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
19
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
20
Materjalid on kõik, mida ettevõte oma toodangu tootmisel kasutab.
Probleemid materjalimajanduses: 
Enamasti on materjalid teiste ettevõtete poolt kaevandatud, töödeldud või kokku 
•
Materjalide all on tavaliselt kinni palju raha — seega tuleks lühendada 
pandud jne (ehk toodetud) kaubad — ehk see, mis on ühe ettevõtte jaoks 
materjalide  hankimise  ja lõpptoodangu tootmise ning turustamise vahelist 
materjal ehk lähteaine, on teisele lõpptoodang. 
aega. Seda püütakse teha nõudluse täpse määramisega (et vähendada 
Materjalide hulka kuuluvad: 
valmistoodangu varusid) ning varude minimeerimisega (“just-in-time”). 
•
tooraine (põhimaterjalid) — lähevad põhikoostisosana 
•
Materjalikaod — seda põhjustavad:
toodangusse,
–  praak  (kõlbmatu toodang, tekib valmistamisel töötlemis- või materjalivigade tõttu);
– jäätmed.
•
abimaterjalid — lähevad küll toodangusse, kuid osatähtsus 
Eriti ebamajanduslik on praak, sest lisaks materjalile raisatakse ka tööjõudu 
koguseliselt  või väärtuseliselt on nii väike, et kulu toodanguühiku 
ja tootmisvahendeid.  
kohta pole mõtet määrata,
Tooraine nappus ja hindade tõus tingivad üha suurenevat tähelepanu jäätmete
•
energeetilised  jm abiained — ei lähe valmistoodangusse 
kasutamisele ja realiseerimisele. 
naturaalkujul.
Kui tekivad jäätmed, mida pole võimalik realiseerida ega kuidagi kasutada, on 
Materjalide kasutamise aega ettevõttes võib jagada järgmiselt:
ettevõte nende hävitamise probleemi ees. Siin on olulised kaks aspekti:
•
töötlemisaeg: (mil töödeldakse või transporditakse töökohtade vahel);
•
jäätmete hävitamise viis (võib oluliselt mõjutada avalikkuse  suhtumist );
•
kontrollimise aeg;
•
hävitamisega seotud kulud (suurendavad tootmiskulusid).
Üldise keskkonnateadlikkuse tõusu ja keskkonnaorientatsiooniga 
•
seisakuaeg (tootmisprotsessist tingitud vm seisakud);
juhtimiskontseptsiooni ( green   management ) leviku taustal muutub jäätmete 
•
ladudes  (tooraine-, pooltoodete- või valmistoodangu) hoidmise aeg.
probleemistik ettevõtetele üha olulisemaks ning on kaasajal sageli 
tähtsaimaks  konkurentsieelise  väljakujundamise komponendiks.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
21
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
22
Juhtimine ja organisatsioon ettevõtetes
Organiseerimise objektiks on kogu organisatsiooni tegevus, milles 
Ülevaate mõiste organisatsioon tähendustest esitab alljärgnev 2 x 2 maatriks:
saab (teoreetiliselt) eristada kaht aspekti:
• struktuuriorganisatsioon – organisatsiooni ülesehituse e struktuuri 
organiseerimine , sisaldab organisatoorsete elementide (nt töökohad, 
osakonnad jne) ühendamist ühtseks struktuuriks ja nendevaheliste 
seoste kujundamist ja
Struktuuriorganisatsioon ja  protsessiorganisatsioon
• protsessiorganisatsioon – tegevuste (protsesside) ja sündmuste 
Tasandid
Aspektid
Struktuuriorganisatsioon
Protsessiorganisatsioon
organiseerimine organisatoorse struktuuri raames 
Organisatsioon (tervik)
Ettevõte, … programm
Tootmisprogramm  …
… mis  reaalsuses  on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. 
Allüksus (ka ajutine!)
Osakond , … projekt
Toode, koost, teenus …
Protsessipõhine lähenemine on organisatsioonide juhtimismudelites 
Inimene
Töötaja, meeskonna liige
Töökoht (üks inimene)
taas „tõusmas” (st nn kellapendli-efekt). Suundumuse taga on suuresti 
ka projektipõhine lähenemine, kuid ka terviklik kvaliteedi-juhtimine (TQM) jm. 
Elementaartegevused
Tööoperatsioonid:
NB! Mõisted „protsesside juhtimine” ja „protsessijuhtimine” ei ole sama!
- töövõtted 
• Protsesside juhtimine (management of processes) on üksikute protsesside 
- töötoimingud
juhtimise, opereerimise ja parendamise meetod, mida tuleks rakendada 
- tööliigutused
enne protsessipõhisele juhtimisele üleminekut. 
Töövõte: töötoimingute kogum, mida seob ühine sihtotstarve ja mõjurid (nt autojuhil mootori 
• Protsessijuhtimine / protsessipõhine juhtimine (process management /
töörežiimi  optimeerimine  (mõjuriteks teeolud jms)
management by processes) on organisatsiooni kui omavahel seotud 
Töötoiming: samalaadsete ja ühise sihtotstarbega tööliigutuste kogum (nt käiguvahetus)
protsesside süsteemi juhtimine, mille eesmärk on äritegevuse tulemuste ja 
ka protsesside toimivuse  parendamine .
Tööliigutus: jäsemete või keha ühekordne ümberpaigutus (nt vajutus lülitile vms)
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
23
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
24
Alloleval  skeemil  ongi kujutatud koos struktuuri- ja protsessiorganisatsiooni.   
Protsessijuhtimises kasutatavad põhimõisted:
Võib öelda, et protsessi- ja struktuuriorganisatsiooni nn kokkupuutekohtadeks 
•
Protsess – vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste 
ongi protsessiomanikud, kuna nad kuuluvad ka struktuuriorganisatsiooni. 
kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000).
•
Äriprotsess – vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub 
kliendi  vajadustest  ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. 
•
Põhiprotsessid kulgevad organisatsioonis  horisontaalselt , luues väärtust 
kliendile ning lisades väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni 
põhikompetentsist (milles see on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist).
•
Tugiprotsessid on põhiprotsesse toetavad (nt töötajate värbamine, seadmete 
hooldamine jms) ja ka põhiprotsesside tõhusus jälgimine (nt siseaudit). 
•
Kriitilised  protsessid on need, millest sõltub enim organisatsiooni visiooni, missiooni ja 
strateegiliste eesmärkide täitmine.
•
Võtmeprotsessid on vajalikud tulemuste saavutamiseks kindlal ajal ja kindlas olukorras. 
Viimaste eristamine on problemaatiline!
Äriprotsesside põhilised omadused:
•
Alati on klient, kellele protsess on suunatud, klient võib olla ka O. sisene (nn siseklient). 
•
Protsesse ja nende suutlikkust tuleb hinnata kliendi  seisukohast .
•
Protsessid ületavad (üldjuhul) organisatsiooniliste allüksuste  piire  ja seega ei sõltu üldiselt 
organisatsioonistruktuurist (on ristfunktsionaalsed või ristdivisionaalsed).
Protsessid ületavad ka organisatsioonide piire! ( Coase  1937;  boundary  school jt)
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
25
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
26
Protsesside ja nende juhtimisega on tegemist siis, kui:
Praktikas on struktuuri- ja protsessiorganisatsioon lahutamatult seotud, 
•
toimub väärtuse lisandumine (ehk  sisend  muundub väljundiks), mis võib olla 
toimuvad sünkroonselt ja neist moodustub tervik – ettevõtte  formaalne  
füüsiline, asukohast sõltuv, tehinguline, informatsiooniline.
organisatsioon (struktuur) ehk ametlikult kehtestatud allüksused, mis 
•
tegevusi korratakse: protsess võib olla kas pidev, tsükliline või  diskreetne  (nt 
omavahelises suhtlemises kasutavad ametlikult kehtestatud  seoseid . 
partiide kaupa tootmine).
Paralleelselt eksisteerib mitteformaalne (mitteametlik) struktuur, mis võib olla 
•
reguleerimiseks ja ohjamiseks omatakse protsessi kohta infot; juhtimiseks 
püsiv või ajutine (sõltuvalt inimeste suhetest: sümpaatia versus antipaatia, 
peab protsess olema  tagasisidestatud . 
ühised või vastanduvad huvid, staatus jne) ja see võib mõjuda formaalsele 
Protsessi omaniku põhirollid:
struktuurile kas positiivselt või negatiivselt (st avaldub sünergia). 
•
jälgib protsessi toimivust ja annab aru juhtkonnale, kuidas protsess vastab 
Struktuuriorganisatsioon määrab ära ettevõtte formaalse struktuuri ehk 
kliendi nõudmistele ja sisemistele eesmärkidele;
tööülesannete jagunemise, alluvusssuhted, vastutuse jms. 
•
juhib protsessimeeskonda (kes võivad kuuluda erinevaisse allüksustesse!) ja 
Struktuuriorganisatsiooni kujundamisel on kolm peamisest aspekti:
vastutab protsessi toimimise eest – st püstitab eesmärke, koostab protsessi 
plaanid-eelarved, seirab protsessi, vajadusel algatab korrigeerivaid tegevusi;
(1) horisontaalne ülesehitus – tööjaotuse alusel eraldumine samadel 
hierarhiatasanditel (võrdne otsustusõigus ja vastutuse määr);
•
lahendab võimalikke allüksuste vahelisi arusaamatusi; 
(2) vertikaalne ülesehitus – tegevuste jaotamine juhtimistasandite vahel ja 
•
hoolitseb protsessi kui terviku eest; 
alluvussuhete määratlemine —  ametliku  (formaalse) võimu ja vastutuse 
•
hindab ja sertifitseerib protsessi;
piire kajastava  hierarhia  kujundamine: 
•
omab õigust teha protsessis muudatusi.
(3) ruumiline ülesehitus – organisatsiooni osade geograafiline või füüsiline 
Protsessipõhine juhtimine on eelkõige mõtteviis, mis tähendab püüet aru 
paigutamine (eraldamine), mida ei pruugi olla. 
saada, mis organisatsioonis tervikuna toimub ning kasutada seda teadmist 
Horisontaalse ja vertikaalse mõõtme alusel eristuvad  kitsad  (kõrged) ning 
niisuguste otsuste vastuvõtmisel, mis aitavad toimimist parandada. 
madalad ( laiad ) organisatsioonid.  Valikuid  mõjutab kultuurikontekst.   
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
27
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
28
Kompetents (siin) on täpselt määratletud õigused kooskõlas kohustustega.
Struktuuri kujundamise etapid on:
Vastutus on isiku kohustus oma tegevusest aru anda ja see võib olla:
• analüüs – ettevõtte koguülesande jaotamine osa- (ehk üksik- või 
•
nominaalne  (st mille eest?);
elementaar-) ülesanneteks, mida saaks jaotada töökohtade vahel;
•
reaalne (st millega?), kusjuures vastutus võib olla:
• süntees – saadud osaülesannete kombineerimine töökohtade vahel.
• majanduslik (materiaalne või rahaline kaotus),
Töökoht on ettevõtte  organisatsioonilise  struktuuri põhielement ehk ühe 
•  administratiivne  (ametikoha kaotus),
inimese töövaldkond, mis  luuakse  kas:
• juriidiline ehk  kriminaalne  (vabaduse kaotus);
• abstraktse kohataotlejale– arvestades tööturust tulenevaid kitsendusi –
•
psühholoogiline ehk  moraalne  (vastutus- ehk süütunne).
tõenäolisi teadmiste, oskuste, võimete ja ootuste kombinatsioone;
Ülesannete jaotamisel töökohtade vahel võib olla aluseks:
• konkreetsele töötajale – arvestades teadaoleva isiku teadmisi jm omadusi, 
kuid see töötaja võib muutuda raskesti asendatavaks (ümberkorralduste 
A) objektiivne tunnus:
raskuse tõttu) ja seda teades hakata kõrgeid nõudmisi esitama.
• töö objekt (objektiprintsiip) — eri tegevused samal töökohal või
Töökohtade loomine (likvideerimine, ümberkorraldamine) tuleb  planeerida : 
• töö teostamine (teostamisprintsiip) — samal töökohal eri objektid.
koostada töökohtade plaan ja kirjeldused, mis tagavad ratsionaalse 
B) formaalne tunnus: töökohtade jaotamine astmetesse (järkudesse) 
tööülesannete täitmise, määrates ära:
tulenevalt juhitavate ja juhtivate ülesannete olemasolus. 
•
töökoha asendi ettevõtte organisatsioonilises struktuuris ja sidemed;
Sama protsessi “ülalt alla” nimetatakse ülesannete delegeerimiseks.
•
töökoha funktsioonid, vastutuse ja kompetentsi;
Ülesanded ja kompetents peavad olema kooskõlas ning selget  piiritletud  –
•
põhilised nõuded ja juhised tööülesannete otstarbekaks täitmiseks;
vältimaks kattumisi (konflikte) ja ‘valgeid laike’ – ning mitte liiga kitsas: 
•
töökoha täitjale esitatavad kvalifikatsiooni- ja kutsesobivusnõuded.
vastasel juhul peab kõrgem tasand pidevalt sekkuma, juhitavale aga ei ole 
Plaani ja kirjelduste olemasolu ning kvaliteet väljendavad O  arengutaset . 
täit vastutust, samuti võimalust initsiatiivi ja loovuse ilmutamiseks.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
29
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
30
Juhtimisstruktuuride kujundamine ja struktuuride põhitüübid
OMAETTE TEEMA on ettevõtete ühendused – ühe ettevõtte (pigem äriühingu) 
piirest väljuvate struktuuride moodustumine. See võib toimub kas:
… on aine „Juhtimise alused“ teema, seega neist siin ei räägita, kuid neid on 
•
ühinemisega – st teis(t)e äriühingu(t)e ja/või ettevõtete omandamisega või 
vaja teada, eriti organisatsioonide arengu ja kasvu teema juures. 
•
allüksuse (tütarettevõtte) iseseisvumisega – äriühingu jagunemisega.
Siin käsitletakse vaid üht tüüpi, mis on (väike)ettevõtluse-spetsiifiline ja 
Äriseadustikust tulenevalt saab rääkida üksnes äriühingute ühinemisest, mis 
seetõttu mujal enamasti ei leia isegi äramärkimist. 
toimub kas:
•
ülevõtmisega: ühendatav(ad) ühing(ud) loetakse lõppenuks, kusjuures nende 
vara ja kohustused võtab üle ühendav ühing, mille tegevus jätkub; 
Lihtstruktuur on ilma formaalse struktuurita, seega vaid mitteformaalsel  
•
uue ühingu asutamisega: ühinevad ühingud loetakse lõppenuks, nende baasil 
struktuuril (ehk  suhetel ) põhinev, ainuomanik (või omanikud) on ka 
asutatakse uus äriühing, mis võtab üle ühinevate ühingute vara ja kohustused.
tegevjuht (kond), mis on levinud alustavates  mikro - ja väikeettevõtetes. 
Ühinemine võib toimuda kas vabatahtlikult (ülevõtmisega kaasneb üleandmine) 
Selle organisatsioonitüübi peamised plussid ja miinused on:
või ülevõtja initsiatiivil, kasutades survemeetmeid, millest levinuimad on:
•
sooduspakkumine – raha ja/või aktsiate (osade) asendussuhe,
+ kiire ja paindlik  otsustusprotsess , 
•
häältevõitmise tehnika – (väike)aktsionäride/-osanike mõjutamine.
+ ülim koordineeritus, 
Osaluse omandamine teises äriühingus on pikaajaline finantsinvesteering kas:
+  odavus  ja lihtsus;
•
tütarettevõttesse (-ühingusse) — omandatakse üle 50% hääli,
•
sidusettevõttesse (-ühingusse) — omandatakse 20 – 50% hääli või
– kasvu piir  (mida alati ei  tunnetata !), 
•
portfelliinvesteering — omandatakse alla 20% hääli.
– juhte ei “kasva” organisatsiooni sees.
Häälte- ja kapitaliosalus on üldjuhul proportsionaalne, kui see nii ei ole (näiteks 
eelisaktsiatega aktsiaseltsis), siis on määrava tähtsusega häälteosalus.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
31
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013)
32