Ettevõtluse olemus (0)

Aine üldeesmärgid on anda süsteemne ülevaade 
ETTEVÕTLUSE ALUSED
ettevõtlusest  mikro -, makro- ja ka mesotasandil
ning  eeldused ettevõtluse põhiprotsesside ning 
P2PC.00.281 – 3EAP
-probleemide mõistmiseks ja seostamiseks, mis 
võimaldavad läbida järgnevaid kursusi. 
Õppejõud:
Rakendusvaldkond? 
Projektijuhtimine ? 
Ettevõtjana tegutsetakse 
Varsti näeme, et (iga) 
ETTEVÕTLUS
(ja projekte teostatakse) 
Vastutav : ARVI  KUURA  (PhD) dotsent, 
ettevõtja on mingil ajal 
mingil tegevusalal …  
ka  projektijuht  …  
ettevõtluse osakonna juhataja
e-post [email protected], ruum 259 
PROJEKTI-
telefon 44 505 32 ( mobiil  52 87 321) 
RAKENDUS-
JUHTIMINE
VALDKOND
Kaasatud: Airi Noppel (õppeülesande täitja)
Allikas: Semolic 2006
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
2
Aine sisu (ehk mida teha tuleb) ja nõudmised 
Äriidee kirjeldus – kodune (paaris)töö
Hindamisele (st eksamile) pääsemise tingimused:
…  pakutud  on kaks alternatiivi: 
- Kontrolltöö - vähemalt 51% (ehk 11 punkti)
A) Uue (väike)ettevõtte käivitamiseks (mis on  sobivam  
- Äriidee kirjeldus - vähemalt 51% (ehk 16 punkti) 
ehk  soovitav  päevastele üliõpilastele) või
… st kokku vähemalt 27 punkti (100-st võimalikust)
B)  Tegutseva  ettevõtte  arendamiseks  (sobiv ja soovitav 
Lõpliku tulemuse kujunemine: 
avatud ülikoolile – ehk neile, kes on seotud mõne 
- Äriidee kirjeldus - 30 % (30 punkti) 
tegutseva ettevõttega ning soovivad seda arendada) 
- Kontrolltöö - 20 % (20 punkti)
Ettevõtte asemel olla ka muu  organisatsioon  (nt MTÜ, avaliku 
sektori asutus vm), mille sissetulekutest laekub oluline osa turu 
- Eksam (test) - 50% (50 punkti)
kaudu, st toodete-teenuste müügist (nö sotsiaalettevõte). 
Iseseisvad tööd: 
Ülesanne B on üldjoontes sama mis A (ehk sisaldab ka A), kuid lisaks 
- Äriidee kirjeldus (sisu ehk nõuded ÕISis õppematerjalide all)
uuenduslikule ehk innovatsioonile (nt uus toode/teenus, uus  turg , uus 
- Kohustusliku õppematerjali läbitöötamine - kontrolltööks ja 
protsess, organisatsiooniline muutus) tuleb selles variandis vajalikul 
määral käsitleda ka olemasolevat. See aga eeldab ligipääsu olulisele 
eksamiks (testiks) valmistumine 
informatsioonile, mis  tausta  andmiseks vajalikuks osutub!
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
3
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
4
SISSEJUHATAVAD TEEMAD:
Ettevõtluse määratlused ...
Ettevõtluse olemus
... leiduvad ka mitmetes  seadustes , aga ... 
Ettevõtluse kui  distsipliin  areng ja hetkeseisund
... need erinevad äri- ja maksuõiguse ja isegi üksikute 
Põhimõisted ja –kategooriad, nende seosed 
maksuseaduste lõikes – näiteks:
TMS § 14 lg. 2: Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või  kutsetegevus  
(sh notari ja ... kutsetegevus ja vabakutselise loovisiku loometegevus), 
mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või 
vahendamisest, teenuse osutamisest või  muust  tegevusest, kaasa 
arvatud  loominguline  või teaduslik tegevus. 
Mis on ettevõtlus? See ei olegi lihtne küsimus: määratlusi 
KMS § 2. lg 2: Ettevõtlus .. on isiku iseseisev  majandustegevus , mille 
(definitsioone) on palju ja üsnagi erinevaid ... 
käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata 
... siiski - näib, et domineerib üks soomõiste ... 
tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka 
notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei 
... ehk: ettevõtlus on tegevus, aga ... 
käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse 
osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise 
... aga mitte igasugune (inim)tegevus, vaid  spetsiifiliste  
isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus 
tunnustega! 
kujutab endast ... majandustegevust või selliseid ...  tehinguid  ja 
toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille 
Mis on ettevõtluse kui tegevuse eritunnused, kus ja kuidas on 
maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
ettevõtlus määratletud?
NB! Neid (maksuseadustes toodud) definitsioone ei pea eksamil teadma ☺
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
5
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
6
Levinud (juriidilistes) määratlustes on palju ühist, seega 
Ettevõtluse iseloomulikud tunnused:
saab määratleda nt nii:
ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev 
Eelnevas toodi välja ettevõtluse (ka ettevõtja) tüüpiline 
(majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja 
tunnus - tulu ootus, aga neid on veel – olulisimad on:  
moraalinormidega)
•  riskivalmidus  ja määramatuse  taluvus ;
Mida teha sulgudes olevaga – alles jätta või ära võtta? 
- Esimesed võiks pigem ära võtta – nt TMS on  mainitud  ka muu 
• vastutusvalmidus (inimeste ja kapitali eest);
kutsetegevus, sh loominguline ja teaduslik;
• aktiivsus, pühendumus (raha, aeg, energia); 
- Teised võiks pigem jätta – vastasel juhul võiks nt röövlit käsitleda 
ettevõtjana ...
• võimaluse tunnetamine ja ettenägelikkus;
Kasutatud soomõiste tegevus rõhutab, et primaarne on tegevuse 
• uuenduslikkus (kõigis tuntud  aspektides ). 
iseloom (st  suunitlus  ehk eesmärk) ning et tegevuse  subjekt  (st 
ettevõtlusega tegeleja isik) on teisejärguline. 
... Ettevõtlus on  elamise  viis (Anu  Laas  2001)
Seega: 
NB! Ettevõtjaks ei peeta üksnes investorit (st isikut, kes 
•
peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tulu saada) ka muud 
subjektid  (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused jm;
paigutab oma raha mingisse ettevõttesse, vajalik on ka 
•
igasugune ettevõtjate tegevus ei pruugi olla ettevõtlus.
aktiivne osalemine ettevõtlustegevuses ehk juhtimises!
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
7
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
8
Veel ettevõtluse definitsioone:
Kaasajal  üha enam leviv vaatekoht ettevõtlusele on nn 
Sageli rõhutatakse ettevõtluse olemuses uute võimaluste nägemist 
protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks 
ja ärakasutamist, milleks tuleb vajadusel koondada ja korraldada 
märksõnaks muutus (nagu ka alljärgneval joonisel):  
erinevaid ressursse ning luua uusi organisatsioone.
Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või 
organisatsioonisiseselt – püüdlevad võimaluste poole ja 
kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel 
on nende käsutuses ( Stevenson  ja Jarillo 1990)
Euroopa Komisjoni (nn  Oslo  Agenda 2006) ettevõtluse definitsioon: 
Ettevõtlus on dünaamiline ja sotsiaalne protsess, kus inimesed 
üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja 
tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks kas sotsiaalses, 
kultuurilises või ärilises kontekstis. 
? Milliseid soomõisteid kasutati eeltoodud definitsioonides? 
Veel üks määratlus (Kuura, Blackburn, Lundin 2011):
Joonis: Ettevõtja võimaluste märkajana ja ärakasutajana
... we  define  entrepreneurship as  changes  in existing  practices
and  processes , or the  establishment  of new  activities , that 
(Allikas: Miettinen &  Teder  2006)
lead  to changes in the  economy  and society.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
9
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
10
Ettevõtlus: olemus ja nähtumus
Ettevõtlus kui  akadeemiline  distsipliin
Mõiste “ettevõtlus” tähendab vähemalt kaht: 
... on märksa "noorem“ kui üldine ettevõttemajandus. 
Ettevõtluse kujunemise olulisimad tähtsündmused:
• nähtust ehk fenomeni (kui teatud tegevust);
• 1947 – esimene ainekursus  Management  of Small
• seda uurivat akadeemilist  distsipliini .
Enterprises (M. Mace, Harvard),
Ettevõtluse kui nähtuse “vanust” võiks võrrelda 
• 1948 – loodi esimene uurimiskeskus - Harvard 
Research Centre in Entrepreneurship, 
inimkonna “vanusega” ...
• 1948 – esimene konverents Šveitsis, mis muutus 
Lisaks ettevõtlusele (kui distsipliinile) tegeleb ettevõtluse 
traditsiooniliseks ning pani aluse erialaühenduse 
problemaatikaga ka (üldine) ettevõttemajandusõpetus. 
International  Council  for Small Business tekkele;
Viimane tekkis majandusteaduse jagunemisega rahva- ja 
• 1953 - P. Drucker – ettevõtluse ja  innovatsiooni  
ettevõttemajandusõpetuseks 19. ja 20. sajandi vahetusel 
kursus  N. Y. Ülikoolis;
(pigem küll 20. sajandi alguses). 
• 1963 – alustas ilmumist esimene erialane ajakiri The 
Ettevõtluse ja ettevõttemajanduse (kui õpetuste) vaheline 
Journal  of Small Business Management.
piir ehk “tööjaotus” ei ole paraku veel päris selge ...
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
11
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
12
Näide ettevõtluse arengust -
Ettevõtluse (kui distsipliini) iseloomustuseks:
- ettevõtlust õpetavate ülikoolide arv maailmas
... mõned tähelepanuväärsed  seigad  selle kujunemisloos:
• kohe alguses (juba esimestes kursustes!)  asetus  rõhk 
1000
väikeettevõtlusele (ehk “tõelisele ettevõtlusele”);
• eellastest on olulisimal kohal tootmisõpetus (nagu üldisel 
800
ettevõttemajandusõpetusel on seda kaubandusõpetus).
600
... ning arengus  ilmnenud  tuntavad seosed: 
400
• innovatsiooniga (Schumpeter ... Acs & Audretsch ...)
• ruumilise ehk regionaalarenguga ning sotsiaalsete 
200
suhtega (võrgustumise / klasterdumise  paradigma )
0
• üldise majandusliku ja sotsiaalse arenguga.
1967
1975
1980
1984
1993
2003(?)
Andmed:  Cooper  1998 (2003) 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
13
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
14
Ettevõtluse (kui distsipliini) seisund:
... samas – teiselt poolt annab (vähemasti) lootust:
• Richtermeyer (2003): ala on pidavalt arenev ja  laienev
Ühelt poolt – veel ilmsetes “kasvuraskustes” ...
• Davidsson (2003): progress uuringutes – olulisi 
ettevõtluse alaseid töid ilmub üha enam kõrgelt hinnatud 
... ning selle teoreetiline alus ei ole paraku veel “ kandev ” 
(mainstream) teaduslikes ajakirjades, samuti koostatud 
– nt mõned ütlused ettevõtluse iseloomustamiseks: 
käsiraamatud, mis arendavad valdkonnale omast ühist 
• Casson (1994): ettevõtja kohal on majandusteoorias "tühik“
teadmiste tuumkogumit
• Aldrich & Baker (1997): kaootiline ja eel-paradigmaatiline 
• ... 
arengufaas, distsipliin ei ole veel piisavalt hästi  piiritletud  
• lootustandev (promising) (Shane & Venkataraman 2000) 
•  eklektiline  (Verheul et al 2001)
Lisaks: 
• kontseptuaalse raamistikuta (Shane & Venkataraman 2000)
•
ettevõtlusalaste artiklite arv peamistes juhtimisalastes ajakirjades 
kasvab,
• ... 
•
teoreetilised  ja empiirilised uuringud on tandemis, kasvab uuringute 
• lihtsalt arenev valdkond (just an  emerging  field - Acs 2005)
varastes staadiumites ilmuvate teoreetiliste artiklite arv, 
•
ettevõtlusalased uuringud toetuvad vähem muudele (non-journal) 
ettevõtlusalastele allikatele
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
15
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
16
Ettevõtluse põhikategooriad (1)
Ettevõtluse põhikategooriad (2)
Ettevõtluse kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat: 
• Ettevõtja on ettevõtlusega  tegelev  isik, kes pakub oma nimel 
tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks 
tegevuseks
Ettevõtja võib olla:
füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka 
piiratud teovõimega),
•
seaduses sätestatud äriühing.
Ettevõtte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, 
see koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja 
Ettevõttemajandusõpetuses üldlevinud laiemas tähenduses 
kohustustest, mis on määratud või  olemuselt  peaksid olema 
on ettevõtte defineeritud kui plaanipäraselt organiseeritud 
määratud ettevõtte tegevuseks. (ÄS) 
majandusüksus, mis toodab ning turustab materiaalseid 
Sageli saab ettevõtte samastada tegevuskohaga. 
esemeid või teenuseid (Reiljan 2002)
NB! Ühel ettevõtjal võib olla kaks või enam ettevõtet ning ühel ettevõttel võib 
olla ka kaks või enam omanikku.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
17
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
18
Ettevõtluse laiem tähendus *
Süsteemkäsitluse alused
Sõna süsteem tuleneb kreeka sõnast systēma, mis tähendab 
Kategooriad
Juhitud  majandus
Ettevõtjalik majandus
“ühendust” või “ tervikut ”. 
Li kumapanevad 
Globaliseerumine
Lokaliseerumine 
Süsteemidel on kaks eriti olulist omadust:
jõud 
Jätkuvus 
Muutus(ed) 
1) mitteamorfsus (väljendub selles, et süsteemis saab eristada 
Töökohad või kõrged  palgad
Töökohad ja kõrged palgad
erinevaid osiseid);
Väliskeskkond
Stabi lsus
Turbulentsus
2)  terviklikkus  ehk ühtsus (väljendub  selges  eraldatavuses teistest 
Spetsialiseerumine
Mitmekesisus
süsteemidest).
Homogeensus
Heterogeensus
Mitteamorfsus: osadeks mittejaotuvat objekti ei saa käsitleda süsteemina.
Ettevõtete 
Juhtimine (kontrol )
Motivatsioon
Terviklikkus / ühtsus: seosed süsteemi  osiste  vahel peavad olema mingis 
toimimise 
Hierarhiad ( Firm  transaction)
Vahetus turu kaudu
mõttes tugevamad kui antud süsteemi ja teiste süsteemide (ehk teiste 
alused
Konkurents  või koostöö
Konkurents ja koostöö (kooperents)
süsteemide elementide) vahel. 
Mastaap
Paindlikkus
Süsteemi üldmõiste rajaneb kahel madalamat järku mõistel – element
Ri gi (pigem kogu 
Segav (pi rav) 
Võimaldav
ja suhe / seos, mille kaudu väljenduvad süsteemide põhitunnused:
avaliku sektori)  Väljundikeskne 
Sisendikeskne 
(1) süsteemi igal elemendil on suhe vähemalt ühe teise sama süsteemi 
poli tika 
Valdavalt ri klik 
Valdavalt kohalik
elemendiga,
Rõhuv, ametnike-keskne
Ettevõtjalik 
(2) mingi üks suhe ühendab või seob omavahel alati kaht elementi,
Allikas: Audretsch & Thurik 2004
(3) süsteem peab olema ühtne ehk terviklik. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
19
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
20
Seega: iga süsteem peab olema teistest eraldatav ning oma liitsest 
Valik mõiste „süsteem” määratlusi – süsteem on : 
iseloomust või siseehitusest hoolimata toimima tegelikkuses mingi 
L. von Bertalanffy: “... omavahel vastastikuste mõjutussuhetega ühendatud 
ühe üksusena, autonoomselt. 
elementide  kompleks "
Süsteemides saab (enamasti – teisi võib ka mitte olla) eristada kahe-
J. G. Miller: “... elementide hulk koos nendevaheliste  suhetega "
suguseid osiseid: 
R. L. Ackoff: “... omavahel vastastikku seotud elementide, iga liiki 
kontseptsioonide, objektide või inimeste võrk"
a) elemente (süsteemi elementaarosi, mida enam edasi jaotada ei saa 
S. L. Optner: “... vahend, mille kaasabil toimub probleemi lahendamine"
või ole vaja), 
E(N)E: “... omavahel seotud objektide terviklik kogum"
b) allsüsteeme (mis koosnevad omakorda elementides ja/või 
EE (1936): “... antud mitmekesisuse korraldus ja kokkuvõte ühtlaseks tervikuks, 
allsüsteemidest). 
milles iga osa terviku ning teiste osade suhtes asub kindlal ning sobival kohal"
Üldjuhul võib iga süsteemi vaadelda mingi kõrgemat järku süsteemi 
Süsteem on elementide ja elementidevaheliste suhete terviklik 
allsüsteemina (või siis elemendina). Selles väljendub süsteemide 
kogum. 
üldine omadus –  avatus . Suletud süsteeme peaaegu ei esine. 
Üks süsteemide (peaaegu et universaalne) omadus on hierarhilisus, 
Üldise süsteemiteooria üks põhiidee on: tervik on rohkem kui osade 
mida väljendab rohkem kui ühetasandiline struktuur. Selles eristuvad 
summa, mis on tuntud ka kui sünergia-efekt. Üldise süsteemiteooria 
tasandid  moodustavadki  hierarhia . 
ühe klassiku  Ludwig  von Bertalanffy (1969) üldtuntud aforism kõlab: 
Teine (isegi veel universaalsem) omadus on avatus. 
„Süsteem on elementide summa pluss veel midagi”. 
Elementide arvus väljendub süsteemi liigendatus: mida rohkem 
See „veel midagi” on eeskätt struktuur – igasuguste süsteemide oluline 
elemente, seda liigendatum. Süsteem on seda seostatum, mida 
komponent , mis väljendab süsteemi osiste vahelisi suhteid /  seoseid . 
suurem on selle elementide vaheliste vastavate suhete hulk. 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
21
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
22
ETTEVÕTJA KUI  KVALIFIKATSIOON  JA (ELU)KUTSE –
Süsteemide (elementide) “sisemusse” mittetungimist ja nende  uurimist  
vaid sisendite-väljundite alusel nimetatakse "musta kasti" põhimõtteks. 
või pelgalt amet? 
Ettevõtja kutse Eesti kutsetasemete* süsteemis
Alljärgnev skeem võtab ülevaatlikult kokku süsteemkäsitluse (üldise 
süsteemiteooria), organisatsiooniteooria ja institutsiooniökonoomika 
Kutsetase  I
Kutsetase II
Kutsetase III
Kutsetase IV
Kutsetase V
lähenemise, seostades neid ettevõtluse ja ka projektipõhise juhtimise 
ETTEVÕTJA III
põhikategooriatega.
* See on vanas (Eesti) süsteemis, uues (EQF 8-tasemelise süsteemiga) ei ole 
Süsteemid,  institutsioonid  ja  organisatsioonid
ettevõtja  kutset  veel soetud. 
Käsitlusviis
Süsteemkäsitlus
Institutsiooni-
Organisatsiooni-
ETTEVÕLUS ja 
Kutsestandardi põhifunktsioon on abistada tööandjaid  ametite  
Objekt, tase
ökonoomika
teooria
projektijuhtimine
kirjeldamisel-tutvustamisel,  ametijuhendite  koostamisel, töötajate 
Tipptase
SÜSTEEM
ÜHISKOND
ORGANISATSIOON
ETTEVÕTJA
kutsenõuete määratlemisel, värbamisel, koolituse plaanimisel jne. 
PROGRAMM
Seosed,     
STRUKTUUR
INSTITUTSIOON
STRUKTUUR
REGULATSIOONID
Aga kes on ettevõtja tööandja???
korraldus.. 
Ettevõtja III  kutsestandard  (viimati kinnitatud 27. mail 2008 a.)  tunnistab  seda: 
Järgmine 
ALLSÜSTEEMID 
ORGANISATSIOON
ALLÜKSUS,      
ETTEVÕTTED 
alanev tase
või ELEMENDID 
JUHTIMISTASAND
PROJEKTID 
„Ettevõtja ei ole traditsioonilises mõttes töökoht või amet, mis nõuab teatud 
kutseoskusi, need oskused-teadmised on vajalikud inimesel, kes on otsustanud 
ettevõtjana tegutsedes saada iseendale ja teistele tööandjaks.“
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
23
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
24
Ettevõtja KUTSEOSKUSNÕUDED (1)
Ettevõtja KUTSEOSKUSNÕUDED (2)
1 Üldoskused ja -teadmised
2.2 Äritegevuse alused (sh 1) majandusliku käitumise iseloom, 2) ettevõtluse 
1.1 Suhtlemine –  kesktase  (sh 1) oma  seisukohtade  esitamine ja kaitsmine, 2) 
olemus ja rollid ühiskonnas, 3) omandisuhted ja ressursid äris, 4) äritegevuse 
kultuuriliste erinevuste mõistmine, 3) info  hankimine  ja kasutamine, 4) mees-
keskkond)
konnatöö põhimõtted)
2.3 Äriidee väljatöötamine ja täpsustamine – vt. Lisa E
1.2 Juhtimine – kesktase
1) enese kui ettevõtja isiklike omaduste ja valmisoleku hindamine ja arendamis-
1.3 Õiguse alused – algtase
vajaduse  planeerimine
1.4  Maksustamise  alused - algtase
2) äriidee lähtekohtade hindamine ja selle tuleviku visioneerimine
1.5 Ärieetika – kesktase
3) ellurakendatava äriidee väljatöötamine
1.6 Keeled (sh 1) eesti keel – B1, 2) 2 võõrkeelt – A1)
2.4 Äriplaani koostamine – vt. Lisa E
1.7 Arvuti kasutamine - moodulid AO1 – AO4 ja AO7
1) sobiva äriplaani valik ja oma ettevõtte jaoks kohandamine
1.8 Töökeskkonna ohutus – kesktase (sh 1) tööohutus ja selle reguleerimine, 
2) eri ettevõtlusvormidevõrdlemine, neist sobivaima valimine ja vajalike 
2) töötervishoid ja –hügieen, 3) tuleohutus, 4) jäätmekäitlus, 5) esmaabi)
tegevuste otsustamine
2 Põhioskused ja –teadmised
3) ettevõtte majandustegevuse planeerimine
4) ettevõtte turunduse planeerimine
2.1 Majandus – kesktase (sh 1) majandusalased põhimõisted, 2) majandus-
5) toodete ja teenuste tootmise planeerimine
valdkondade vahelised seosed, 3) rahvusvahelise majanduse alused, 4) Eesti 
majanduskeskkond)
6) personali planeerimine
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
25
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
26
Ettevõtja KUTSEOSKUSNÕUDED (3)
Selle aine põhiteema: Äriidee väljatöötamine ja täpsustamine
Oskused-teadmised Hindamisobjektid ja -kriteeriumid
2.5 Äriplaani elluviimine – vt. Lisa E
1. Enda kui ettevõtja 
1.  Enesehinnang  oskustele ja arengule – oskused:
1) ettevõtte tegevuse käivitamine
isiksuslike omaduste 
a) kriitiliselt hinnata oma oskuste ja kogemuste piisavust ning 
2) lepingute koostamine
ja valmisoleku 
arenguvajadusi ettevõtjana tegutsemiseks
b) analüüsida oma isikuomadustest … johtuvaid tugevusi-
3) ettevõtte büroo- ja haldusjuhtimise korraldamine
hindamine ja 
nõrkusi, võimalusi ja  ohte  äritegevusele.
arendamisvajaduse 
4) tootmisvahendite hankimine
c) oma ajakasutust  planeerida
planeerimine
5) turundus ja müük
2. Oskus kriitiliselt 
2. Äriidee lähtekohtade hindamine
6) personalitöö korraldamine
hinnata oma äriidee 
a) oskus äriideed täpsustades kaasaegsete meetoditega 
7) enesearendamine ettevõtjana ja oma ettevõtte arenguvõimaluste hindamine
lähtekohti ja 
hankida teavet tegevusvaldkonnast, selle konkurentsi- ja 
3 Isikuomadused ja võimed
visioneerida selle 
turusituatsioonist, arengutrendidest ning kirjeldada oma 
ettevõtte tegevust mõjutavaid ühiskondlikke ja majanduslikke 
1) valmisolek võtta kalkuleeritud riske
tulevikku
tegureid … 
2) tugev saavutusmotiiv, pühendumus ja sihikindlus
3. Oskus koostada 
3. Äriidee koostamine
3) püüe iseseisvusele
ellurakendatav 
a) oskus määratleda ettevõtte kliendigrupid, nende vajadused 
4) kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus
äriidee
ja nõudmised 
5) vastutusvõime ( usaldatavus , korrektsus,  kohusetunne ,  enesedistsipliin )
… 
e) oskus liituda äritegevuse seisukohalt olulise võrgustikuga
6) otsustusvõime
f) oskus kasutada IT võimalusi äriidee koostamisel
7) õppimisvõime
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
27
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
28
Mida peab ettevõtja teadma ja oskama ehk õppima?
Elutsüklite teooriad: organisatsioonide (ettevõtete) elutsüklid
Organisatsioonid 
On juba eksisteerinud:
Tõenäoliselt eksisteerib veel: 
Ehrsetn & Kjellmann (2003): inimkäitumist ja õppimist seletavates 
(ettevõtted):
teooriates saab hariduslikus kontekstis eristada kaht inimkäitumise 
ALALISED:
tüüpi — nn homo industrialis ning homo entreprenaurus. 
- Kongō Gumi 
>  1400  aasta! (asut. 578) 
? (üle võetud 2005/6) 
Selgelt väljendatud teadmine: 
Teoreetiline teadmine
Praktiline teadmine 
-  Stora   Enso  
vähemalt 720 aastat *
? 
tunnistatav ja mõõdetav  
(tegelik, faktiline)
(kutse- ja ametioskused)
...
...
...
… mis on omane homo industrialis'ele
- keskmine Eesti 
5-6 aastat 
2-3 aastat ** 
(väike)ettevõte  
Selgelt väljendamatu teadmine:    "Vaikiv" teadmine (sotsiaalsed 
Intuitiivne (loomulik, 
varjatud ja raskesti mõõdetav  
ja  emotsionaalsed  oskused) 
kaemuslik) teadmine
AJUTISED : keskmine 
3-5 kuud 
3-5 kuud 
… mis on omane homo entreprenaurus'ele
projekt kellegi portfellis 
Ettevõtjatele on vajalik mõlemat tüüpi teadmine: 
* Stora Enso (algselt Stora Kopparberg)  privileegid  kinnitas Rootsi kuningas  Magnus  IV 
oma määrusest 1347. a., kuid esimene  aktsia  emiteeriti juba 1288, vase kaevandamine 
•
homo industrialis tõenäoliselt ‘jalutaks mööda’  heast  võimalusest,
(Falunis) algas tõenäoliselt veel varem, 13. sajandi alguses 
•
homo entreprenaurus aga tunneks ning (mis peamine) kasutaks 
** MKM ja MTA andmetel oli 2003. a. 47% kõigist Eesti ettevõtetest tegutsenud vähem 
kui 5 aastat ja vaid 22% enam kui 10 aastat
selle ära. 
Teisalt  vajab ettevõtja ka tüüpilisi homo industrialis'e teadmisi, mida on 
Mõned (üldtuntud) näited elutsüklitest: Tähtede elutsüklid ... Organismide 
vaja ettevõtte tegevuse korraldamisel. Teisisõnu, teadmiste-oskuste 
elutsüklid ... Inimese elutsükkel (ka  elukaar  – bioloogiline + sotsiaalne) ... 
vajadus muutub ajas... 
Organisatsiooni elutsükkel ... Toote/teenuse elutsükkel ... Projekti elutsükkel ... 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
29
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
30
Elutsüklite teooriad: organisatsioonide (ettevõtete) elutsüklid
Kurb tõsiasi – mida väiksem on organisatsioon, seda väiksem on 
tõenäosus, et langusele järgneb uuestisünd...
Ettevõtlus alati seotud  riskiga , kuid väikeettevõtluses  kipub  risk 
k ü p s u s
materialiseeruma ettevõtte elutsükli alguses, st esimestel tegevus-
u u e s tis ü n d
aastatel. Tulemusena langebki osa väikeettevõtjaid sektorist välja ja 
vabastatud kohad täidavad uued sisenejad. 
J. A. Schumpeter nimetas seda  tabavalt  – loov hävitustöö (creative
la n g u s
k a s v
destruction). 
Tuleb eristada kahesuguseid protsesse – mis toimub: 
la n g u s
•
üksiku (väike)ettevõtte tasandil ja
(jä tk u v )
•
väike- ja keskettevõtetest koosnevas VKE sektoris.
s ü n d
VKE sektoris toimuvad  pidevad  sisenemised ja väljumised ning 
laienemised ja kokkutõmbumised, mis annavad VKE sektorile 
a e g
sisemise uuenemisvõime ja dünaamilisuse.
Näitlik organisatsiooni (ettevõtte) elutsükkel
Eelkirjeldatud fenomenide sisu (ja seega ka väikeettevõtluse olemust) 
selgitavates puudutavates seisukohtades eristub kaks suundumust: 
Kuigi paljud suudavad langusest välja tulla ehk „uuesti sündida“ ja mõni suudab seda 
1) väikeettevõtted on paindlikud, kohanemissuutlikud 
isegi korduvalt, ütleb elutsükli teooria, et kõik organisatsioonid liiguvad oma loomuliku 
organisatsioonid,
“surma” poole... Nn taaselustamisele suunatud sihipärased tegevused on saneerimine 
2) VKE sektori uuenemine toimub nn loomuliku valiku kaudu.
(inglise k. renovation, redevelopment, reorganisation, readjustment etc).
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
31
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
32
KÜSIMUS – mis juhtub, kui teha eelnevas mõned asendused: 
Ettevõtete suurus- ehk mastaabikriteeriumid
a) väikeettevõtted >> (väikesed) organismid ja
b) VKE  sektor  >> populatsioon (või ökosüsteem)?
… on olulised eeskätt 
nende toetamisel (ehk 
VKE sektori arengudünaamikas on olulisim uute väikeettevõtete teke, 
riigiabi  võimaldamisel, 
milles eristub kaks vastandlikku allprotsessi:
sest suurettevõtetele 
•
uustulnukate lisandumine ja
abi üldjuhul ei anta).
•
“alaealine” (või enneaegne) „ suremine “ (infant  mortality ). 
Mastaabikriteeriume 
Kuna allprotsessid on vastandlikud, võib nende kogutulem (iive e. uute 
kasutatakse palju ka 
väikeettevõtete lisandumine) olla nii positiivne kui ka negatiivne ... 
statistikas, samuti 
NB! Püütakse eristada “alaealist” ja “loomulikku” surma, mis on 
uuringutes, kuid need 
loomulik organisatsiooni (=organismi!) elutsükli  hilisemates  faasides. 
on vaid Euroopa Liidu 
Selles väljendubki organisatsioonide ökoloogiline käsitlus (organ-
kriteeriumid*, mujal 
isational ecology approach), milles VKE sektor on populatsioon, 
kasutatakse erinevaid 
mille koosseis pidevalt muutub “sündide” ja “surmade” tõttu. 
kriteeriume!
VKE sektori „iive“ on (arenenud tööstusriikides) olnud ca 10% ning see 
on alates 1950-ndatest aastatest  sujuvalt  tõusnud. 
* Uus VKEde määratlus, 
Komisjoni 6. mai 2003. 
Üldteada on väikeettevõtete kõrge  suremus : 30 – 50% neist “ sureb ” 
soovitus 2003/361/EÜ, 
ehk langeb VKE  sektorit  välja esimese 4 – 5 tegevusaasta jooksul ... 
jõustunud 01.01.2005
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
33
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
34
Lisatingimus VKE kategooriasse 
Riigi ja ühiskonna tugi (väike)ettevõtlusele -
Erandid - autonoomseks ehk partneriteta 
kuulumiseks on autonoomsus. 
ettevõtteks loetakse ka juhul, kui mõni 
ettevõtluse tugisüsteem ja -poliitika Eestis
järgmistest investoritest on saavutanud või 
ületanud kõnealuse 25% künnise:
•
avalikud investeerimisühingud, 
Väikeettevõtluse peamised rollid ühiskonnas:
riskikapitaliettevõtted ja äriinglid;
• innovatsioonide levitamine,
•
ülikoolid ja mittetulunduslikud  uurimis -
keskused;
• tööpuuduse leevendamine (st tööhõive tekitamist),
•
institutsionaalsed   investorid , sh 
• paindlikkuse soosimine,
regionaalarengufondid;
•
autonoomsed kohalikud  omavalitsused , 
• ühiskondliku stabiilsuse kindlustamine,
mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro 
ja kus on alla 5000 elaniku.
• riikliku  regionaalpoliitika  vahendina  toimimine ,
NB! Viimasega on sisuliselt defineeritud ka 
• õppiva majanduse ja piirkondlike konkurentsieeliste 
väike  omavalitsus !
kujundamine,
Autonoomseks on võimalik jääda, kui on üks 
või enam loetletud investoritest. Neist ühegi 
• varimajanduse osatähtsuse  suurendamine .
osalus ettevõttes ei tohi olla suurem kui 50%, 
tingimusel et nad ei ole omavahel seotud.
Kuna enamuses (v. a viimane) on rollid positiivse mõjuga,  toetavad  kõik 
Loomulikult on kõikidel investoritel omanike 
ühiskonnad (st riigid) (väike)ettevõtlust.  Toetamise  vajadus tuleneb 
(aktsionäride, osanike) õigused, ent nad ei 
Ka teoreetikud peavad VKE  olulisteks  
tohi neid ületada ega mõjutada ettevõtte 
ka väikeettevõtete olemuslikust puudusest – ressursside suhtelisest 
juhtimist (st olla seotud ettevõtted).
tunnuseks sõltumatust, nagu ka omanike 
piiratusest – ja sellest tulenevast kõrgest varajasest “suremusest”. 
osalemist igapäevases juhtimises.
Oluline on ka regionaalne aspekt!
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
35
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
36
VE/E poliitika teoreetilised lähtekohad on viimasel ajal muutunud: 
Ettevõtteid 1000 elaniku kohta maakonniti (2007) 
•
Traditsiooniline: väikeettevõtluspoliitika on  struktuuripoliitika  
(majanduspoliitika ühe põhivaldkonna) allvaldkond (nagu ka nt 
regionaal- ja sektoriaalpoliitika).
•
Uus: väikeettevõtluspoliitika võib olla ettevõtluspoliitika alus, 
kuid viimane on märksa arenenum ehk täiuslikum. 
Kõrvalolev joonis aitab tegelikult 
selgitada ka ettevõttemajanduse  
ja ettevõtluse  vahekorda  ...
Mõneti  alternatiivne  nägemus E-
ja VE-poliitika suhetest on allpool:
Allikas: ETTEVÕTLUS EESTIS. BUSINESS IN ESTONIA
Statistikaamet, 2009
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
37
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
38
Milleks (V)E tugisüsteemid?
Üleminek väikeettevõtluspoliitikalt ettevõtluspoliitikale
Väikeettevõtete väikestest mastaapidest oluline probleem 
ehk meetmestiku muutus (Lundström & Stevenson 2001):
— ressursside suhteline piiratus, mis takistab 
Traditsioonilise poliitika meetmestikus ( policy  mix) sisaldub: 
investeerimast uurimis- ja arendustegevuseks, 
1) turgude jm institutsioonide efektiivse toimimise tagamine seaduste 
tehnoloogia  uuendamiseks ja  turunduseks  ning 
jm regulatsioonide täpsustamise kaudu;
kvalifitseeritud info- ja nõustamisteenuste kasutamist.
2) informatsiooni ja nõuande pakkumine; 
3) võõrkapitali ja omakapitaliga finantseerimise pakkumine; 
V(E) tugisüsteemid on igal pool ka üheks olulisimaks 
4) maksustiimulite pakkumine. 
(väike)ettevõtluspoliitika teostamise instrumendiks.
Kui mingi maa liigub ettevõtluspoliitika suunas, siis poliitika 
Väikeettevõtluse tugisüsteemi(de) toimimine (loomine) eeldab: 
meetmestik avardub, hõlmates neli täiendavat elementi: 
5) sisenemisbarjääride kõrvaldamine (pigem vähendamine - AK); 
• väikeettevõtete rolli teadvustamist ühiskonnas, 
6) ettevõtluse (üldine) edendamine (promotion);  
• riikliku rahastamise allikate ja kanalite olemasolu (või loomist), 
7) ettevõtlusharidus (rõhk üldharidusel ja inimeste üldisel harimisel - AK);
• sihtgrupi (st väikeettevõtete) täpset määratletust,
8) uute (tugi)struktuuride ja toodete-teenuste loomine, vastamaks 
• sihtgrupile orienteeritud teenuste olemasolu (või loomist),
uusettevõtjate ja alaesindatud sihtrühmade vajadustele. 
• tugisüsteemide osiste koostööd ja tegevuse koordineeritust.
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
39
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
40
Ettevõtluspoliitikate tüübid (Lundström & Stevenson 2001): 
Ettevõtluspoliitika struktuuride 
(institutsioonide) tüpoloogia:
•
Väikeettevõtluspoliitika  laiendus  (extension), kus lisandub 
laiema ettevõtluspoliitika elemente;
• katusorganisatsioonid spetsiaalsete ametitega –
•
Nišši-ettevõtluspoliitika, mis keskendub teatud gruppidele, 
võivad efektiivselt suunata eri ametkondade tegevust VKE 
kusjuures  eristuvad kaks alaliiki:
sektorile, aga (kuna “katusel” on tavaliselt omad ülesanded 
- alaesindatud grupid (nt naised, rahvusvähemused jne),
täita) võib olla ajakulukas ning viia vertikaalsele mudelile;
- kõrgeima kasvupotentsiaaliga grupid (nt teadalased jms, 
• horisontaalne, mitme-ministeeriumi mudel – üks 
mistõttu nimetatakse ka “techno-entrepreneurship policy”)
ministeerium  koordineerib e-poliitikat, kuid on  konsensus  ja 
•
Uusettevõtluse poliitika (New Firm Creation Policy), mis võib 
koostöö teistega, poliitika läbipaistev ja sidus, suur osa 
ka keskenduda teatud sihtrühmadele, nt naistele;
programme ja teenuseid regionaalsel ja kohalikul tasandil; 
•
Terviklik ettevõtluspoliitika (Holistic E-policy), mis sidustab 
kõikvõimalikke poliitilisi eesmärke ja meetmeid ning integreerib 
• vertikaalne mudel – vastutus e-poliitika eri osade eest 
ka teisi e-poliitikate tüüpe.
jaotub paljude ametkondade vahel, mis kõik tegelevad oma 
sektoriga, regiooniga jne, nende koostöö on minimaalne ja 
poliitika hajus (ka eri  dokumentides ), palju bürokraatiat.        
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
41
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
42
‘Sissevaated’ ettevõtluspoliitika põhielementidesse:
Teine näide – väikeettevõtlust  toetav  infrastruktuur:
Näiteks: laiapõhjalises ettevõtlushariduses sisalduks:
... kus on ilmunud uuendusi, mis parandavad uusettevõtjate ja 
•
ettevõtluse lülitamine riiklikusse (üldharidus)õppekavva,
ettevõtlusega alustajate ligipääsu teabele, võrgustikele jne. 
•
õppekavade, -vahendite ja -meetodite arendamine õppijate 
Need on:
keskseteks ja koos praktiliste projektipõhiste tegevustega,
•
ühtsed kontaktpunktid (one-stop shops),
•
õpetajate erialane arendamine,
•
online  portaalid ;
•
keskuste ja võrgustike loomine  parima  kogemuse siirdeks,
•
mentorlus,
•
äri- ja hariduse partnerlused,
•
inkubaatorid;
•
koolide ja administratsiooni ettevõtjalik  orientatsioon , 
•
sihtgruppidele suunatud ( target  group) ettevõtluskeskused, 
•
ühiskondliku toetuse (kandepinna) loomine, 
•
äri- ehk ettevõtluskonsultantide professionaalne arendus,
•
võimalused õppuritele katsetamaks riskantsete projektidega,
•
kõigi osaliste (lisaks konsultantidele) orienteerimine,
•
(üli)õpilaste ettevõtlusprogrammid ja (üli)õpilasfirmade laenud,
•
võrgustikud (mis mõnedes maades on saanud e-poliitika 
•
märkimisväärsed eelarveeraldised (kõigeks eelnevaks) ja 
eriliseks ja oluliseks komponendiks).  
•
mõlema ministeeriumi (majandus- ja haridus-)  kohustumine . 
Eestis on selleks olemas (maailma ulatuses) eesrindlik alusdokument 
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
43
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
44
Eesti (väike)ettevõtluspoliitika ja tugisüsteemi areng (1)
Eesti (väike)ettevõtluspoliitika ja tugisüsteemi areng (2)
Eesti väikeettevõtluse tugisüsteemi arenguperioodid
II perioodi (1996-2000) märksõnad:
Eesti riigi initsiatiiv ja toetus
•
... kuid puudulik  koordinatsioon , dubleerimine,  segadus
... ja peamised  arengud :
•
ettevõtluskeskustele katusorganisatsiooni moodustamine
III perioodi (alates 2001. aastast) peamised märksõnad:
Allikas: Kuura 2001
I perioodi (kuni 1996. a.) peamised tunnusjooned:
•
Eesti riigi initsiatiiv ja toetus ning piisav koordinatsioon
•
Eesti (V)E-poliitika “juured” on sotsialistlikus süsteemis
... ja peamised arengud:
•
minimaalse  sekkumise  poliitika (ehk “metsik kapitalism”)
•
2002 – poliitikadokument “Ettevõtlik Eesti. Eesti väike- ja 
•
välismaine toetus ja initsiatiiv 
keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklik 
•
(V)E  toetamine  retoorikas, mille taga esialgu palju ei olnud
poliitika 2002-2006”
•
... siiski: 1994. a. võeti vastu Ettevõtluse riikliku toetamise 
•
2006 – poliitikadokument “Eesti Ettevõtluspoliitika 2007-2013” 
seadus, mis lõi õigusliku aluse (ja suuruspiir – 80 töötajat)
•
tuntav regionaalne suunitlus (st seos regionaalpoliitikaga)
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
45
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
46
Kas Eestis on veel (V)E või juba E-poliitika?
.. seega – kas VE-poliitika laiendus või terviklik ettevõtluspoliitika?
Lundström ja Stevenson (2001): vaid Holland ja Soome on läinud e-
Lundström ja Stevenson (2001): pikemaajaliste väikeettevõtluse 
poliitika sõnavarale, VE poliitikale leidub vaid üksikuid  viiteid . 
arenduse kogemustega maad kalduvad tõenäolisemalt VE-poliitika 
Sama näib Eesti 2007-2013 poliitikadokumendis. (Soome eeskuju?)
laienduse poole, selles “värskemad” aga tervikliku E-poliitika poole.
Aga - pelgalt lingvistiline lähenemine võib olla ebaadekvaatne! 
Eesti E-poliitika tüüp – ilmselt „väikeettevõtluspoliitika  jätku” ning 
Kas Eesti poliitika sisaldab E-poliitika elemente? 
“tervikliku väikeettevõtluspoliitika” kombinatsioon, 
•
Vana (2002-2006) peaaegu et ei, aga uus (2007-2013) JAH.
… kusjuures areng toimub tervikliku väikeettevõtluspoliitika suunas.
•
Seega: Eesti on siirdumas tõelisele E-poliitikale (mööndustega ...)
Seega võib Eesti juhtum olla empiiriliseks  kinnituseks  Lundström’i ja 
Mis tüüpi on Eesti ettevõtluspoliitika?
Stevenson’i (2001) eeltoodud väitele!
See ei ole lihtne küsimus – tüübid ei pruugi eksisteerida “puhtal kujul”  
Mis tüüpi olid / on Eesti E-poliitika institutsioonid?
Kasutaks välistamise teed –milliste tüüpidega ilmselt ei ole tegemist?
•
Kuni 2000. a. oli kasutusel vertikaalne organisatsiooniline mudel
•
Ilmselt mitte niššipoliitikaga, eriti esimese alatüübiga (pole sõnagi 
•
Nüüd ollakse üle minemas horisontaalsele mudelile, mis eeldab 
nais- ega venekeelsetest ettevõtjatest), kuigi teise (nn 
mitmete ministeeriumite jm organisatsioonide koostööd. Eestis on 
tehnoettevõtluse) kohta seda kindlalt väita ei saa. 
majandus- ning haridus- ja teadusministeerium teineteist “leidnud”.
•
Ilmselt ei ole tegu ka uusettevõtluspoliitikaga (vähemalt mitte puhtal 
kujul), kuigi “vanas” (2002-2006) poliitikadokumendis oli see olulisel 
See kinnitab teoreetilist seisukohta, et “tõelist” ettevõtluspoliitikat ei 
kohal ja “uues” (2007-2013) poliitikadokumendis ka olemas.
saa teostada üks ministeerium (vm  ametkond ).
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
47
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 
48