Esmaabi andmise juhend (0)

1 Hindamata

KINNITAN :
01.09.2015
Analiit – AA OÜ direktor
ESMAABI ANDMISE JUHEND
(Analiit – AA OÜ) -s annab esmaabi:
Ljubov Smirnova
Keemik
5342921

SISSEJUHATUS
Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis , raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse.
Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi.
Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. määrusega nr. 82, mis paneb tööandjale järgmised kohustused:

Kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni;
Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid);
Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.
Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
Paigutama nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
Selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).

ESMAABI EESMÄRK
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest.
Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada .
Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni.
PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT !
HÄDAABI TELEFONID:
KIIRABI 112
POLITSEI 112 - 112
TULETÕRJE 112
Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele – nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi.
ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT:

MIS JUHTUS

KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)

KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv)

OOTA VASTUKÜSIMUSI
ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD!
Tegutsemise põhimõtted tööõnnetuse korral:
Tööõnnetuse korral tuleb hakata tegutsema enne kui elukutselised abistajad kohale jõuavad. Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal.
KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:

KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB VIGASTAMATA KAASTÖÖTAJAID VÕI KANNATANUID (süttimise või varingu oht jne.)

MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA

VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega)
KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL

Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele – teadvuseta inimene küsimustele ei vasta.

RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE

MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST
TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST

Kõrvaga sa kuuled hingamist
Põsega sa tunned õhu liikumist
Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis

Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse.
NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi !!
TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE
Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna.
KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAŽ
TEADVUSETA KANNATANUL , KES EI HINGA GARANTEERI AVATUD HINGAMISTEED
Hingamisteed suletud
Hingamisteed avatud
KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT -SUULE HINGAMIST!
Kasuta töökoha esmaabivarustuses kohustuslikku elustamismaski.

VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.)

SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI (vt. järgmine lehekülg). KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS.

PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAŽIGA !

MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU KESKMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KÜÜNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80–100 KORDA MINUTIS.
NB! KANNATANU PEAB LAMAMA KÕVAL PINNAL!
Elustades:
2 HINGAMIST
15 SÜDAME MASSAAŽI
Viimastel aastatel on EL soovitustes toodud ka elustamisvahekord 2 hingamist ja 30 massaaži. Selline vahekord on elustajale oluliselt kurnavam ja ebaefektiivse massaaži tekkimise oht on kõrge. Kaalutlege kriitiliselt oma jõuvarusid. Kui kiirabi eeldatav tulekuaeg on rohkem kui 10 min või kui kannatanu on teist suurem, on soovitav elustamisvahekord 2 hingamist ja 15 massaaži. Oluline on jätkata efektiivselt kiirabi tulekuni.
Elustamist tuleb jätkata kiirabi saabumiseni või selgeltpalpeeritava pulsi ja hingamise tekkimiseni!
VEREJOOKSUD
Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega.

PANE KANNATANU LAMAMA

SURU HAAV KÄEPÄRASEST RIIDEMATERJALIST TEHTUD RULLIGA VÕI OMA SÕRMEDEGA KINNI ( KASUTA KILEKOTTI VÕI KINDAID !)

TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale)

TEE JÄSEMETE HAAVALE RÕHKSIDE
RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS
KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TÕSTA KANNATANU JALAD MAAPINNAST KÕRGEMALE – NII TULEB JALGADES OLEV VERI ELUTÄHTSAID ORGANEID
MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT
LUUMURD
Kui jäseme asend on ebanormaalne , siis on tegemist luumurruga. Jalaluu murdude korral:
PANE KANNATANU LAMAMA
HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KÄTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI SAABUMISENI
VIGASTATUD KÄSI KINNITA KEHA KÜLGE
ELEKTRIÕNNETUSED
Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest.
Tunnused:

Lihasevalu ;
Juhtmetesse kinnijäämine;
Põletus;
Teadvusekadu;
Südameseiskus, hingamise lakkamine.

Ohutusnõuded abistajale
Ohver on pinge all niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et:

niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit;
kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid ;
kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid .

Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.
Sammupinge tekib ka madalpinge puhul ja see on kuiva maa korral 5 m. Märja maa korral poole rohkem.
Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne.
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral
Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast.
Esmaabi
Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist.
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES

Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama.
Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm .
Ta haarab käega kõrist kinni.
Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks.
Kannatanu kaotab peagi teadvuse.

Tegutsemine võõrkeha puhul:
Seni kui kannatanu on teadvusel ja köhib, saab ta oma võõrkeha ise välja köhida. Ärge lööge teda vastu selga !

Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima.

Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida Heimlichi võtet.

Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena.

Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal.

Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu.

Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest.

Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 2–3 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda.

Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda.
NB! VÕTET EI TOHI KASUTADA RASEDATEL NAISTEL JA IMIKUTEL !
UPPUMINE
Tegutsemine uppumise korral:

Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest.

Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist.

Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni.
MAOHAMMUSTUS
Tegutsemine maohammustuse korral:

Rahusta kannatanut. Ära luba tal ilma vajaduseta liikuda .

Toeta või jäse või hoia jäse liikumatu; ära langeta seda madalamale.

Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda.

Vii maohammustusega kannatanu pärast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus .
PEAVIGASTUSED
AJUVAPUSTUS
Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused:

mitmesugused teadvushäired kuni püsiva kaotuseni välja,
peavalu, iiveldus,
nägemis- ja tasakaaluhäired.

Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus.
Tegutsemine ajuvapustuse korral (juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks):

Pane kannatanu lamama küliliasendisse.

Kutsu kiirabi.
Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei kaasunud teadvuse kaotust:

Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul.

Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse.

Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks.
AJUPÕRUTUS
Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid.
Tegutsemine ajupõrutuse korral:

Pane kannatanu püsivasse külili asendisse.

Jälgi hingamist ja pulssi.

Kontrolli teadvuse taset.

Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes.

Kutsu kiirabi.
SILMAVIGASTUSED
Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus.
Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit.
Silmavigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama.
PURU SILMAS
Silma sattunud puru põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib pisaravoolus. Hõõrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjärele.
Esmaabi:

Silma ei tohi hõõruda.

Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.

Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru.

Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile .
SILMA PRITSINUD KEMIKAALlD
Kõik silma sattunud kemikaalid ( happed , leelised , pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema.
Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral:

Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul.

Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas.

Tee transportimise ajaks silmale lõtv side.
KÜLMUMINE
Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad .

Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana.
Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob.
Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.

Tegutsemine külmumise korral

Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu ), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C.
Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus.
Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
Ära hõõru külmunud piirkonda – see võib põhjustada vigastusi.
Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.

SÜGAV KÜLMUMINE
Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed , nahk kattub villidega ja muutub lillakas -punaseks.
Tegutsemine sügav külmumise korral:

Kaitse külmunud kehaosa külma eest.

Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse termolinaga ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia.

Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.

Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.
PÕLETUSED
Tegutsemine põletuse korral:

Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali , selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu.

Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega.

Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu.

Tee põletushaavale puhas side. Soovitav on kasutada Burshield geeliga sidemeid sõltumata põletuse sügavusest või ulatusest.

Ära kasuta salve, ära ava ville .

Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel).

Juhul kui teadvusel kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse.

Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse.

Kutsu kiirabi.
KUUMAKAHJUSTUSED
Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi.
KUUMAKRAMBID
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse ( higistamise ) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.
Tegutsemine kuumakrampide korral:

Anna kannatanule juua külma kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.

Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse.
KUUMARABANDUS
Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele . Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi.
Tegutsemine kuumarabanduse korral:
Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama.

Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse.

Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega.

Jälgi kannatanu seisundit.

Kutsu kiirabi.
KÜLM VESI, MÄRJAD RIIDED, PALJU JUUA KÜLMA JÄÄTÜKKIDEGA VETT, KÜLMAKOTID KAENLA ALLA, KUKLA ALLA JNE
MÜRGITUSED
Tegutsemine mürgituse korral:

Selgita välja, mis on juhtunud.

Juhul kui hingamine lakkab või oluliselt nõrgeneb, alusta kunstlikku hingamist kasuta elustamiskilet!!!!. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine väga harva ohtlik. Ohtlik on see näiteks tsüaanvesiniku ehk sinihappemürgituse korral.

Aseta teadvuseta kannatanu püsivasse külili asendisse.

Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse või on tal krambid , kutsu kiirabi.

Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt mürgituse liigist:

Sööbemürki neelanule anna juua vett.

Vii mürki hinganud teadvusel kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse.

Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul.

Nahale sattunud mürk pese ära rohke vee ja seebiga .
Oksendamise esilekutsumine on keelatud.
Oksendamise esilekutsumine on ohtlik seetõttu, et oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse. Sellega kaasneb lämbumis- või ohtliku kopsukahjustuse oht. Seetõttu ei ole tänapäeval oksendamise esilekutsumine esmaabi tavavõte.
SÖÖBEAINED
Juhul kui kannatanu on neelanud sööbeainet, näiteks kanget hapet või leelist, anna talle juua vett sööbeaine lahjendamiseks – täiskasvanule vähemalt klaasitäis (200 ml). Ära ürita sööbeainet keemiliselt neutraliseerida.

Juhul kui sööbe- või ärritavat ainet on sattunud silma, loputa see kiiresti välja rohke voolava veega umbes 15 minuti jooksul. Nahale sattunud sööbeaine uhutakse ära leige veega.
ORGAANILISED LAHUSTID
Juhul kui kannatanu on alla neelanud orgaanilist lahustit , näiteks tärpentini, bensiini või petrooleumi, anna talle õli, margariini või võid. Vältida oksendamist, kuna orgaaniline lahusti võib sattuda kopsu ning põhjustada eluohtliku kopsuturse .
MÜRGI SISSEHINGAMINE
Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase , tuleb ta viia ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või ta on teadvuseta.
KRAMBID
Tegutsemine krampide korral:

Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest.

Krampides inimesele ei panda midagi suhu .

Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse.

Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, kutsu kiirabi.
LÜLISAMBA KAELAOSA MURD
Tegutsemine lülisamba kaelaosa murru korral:

Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik.

Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta.

Oota kiirabi saabumist.

Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada..

Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel.
MUUD LÜLISAMBAMURRUD
Tegutsemine lülisambamurdude korral:

Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik.

Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale.

Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse.

Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda.
KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; …; RT I 2010, 31, 158)

M. Liiger, M. Pärn. Esmaabi käsiraamat ettevõttele. Teabekirjanduse OÜ, Tallinn, 2007

Esmaabi käsiraamat. Kirjastus Pegasus. 2006

Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL, 11.01.2000, 6, 63)
15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

v1908 Õppematerjali autor

Esmaabi andmise juhend Esmaabi meditsiin

Sarnased õppematerjalid

docx

Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend

1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. määrusega nr. 82, mis paneb tööandjale järgmised kohustused: • Kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni; • Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, broðüürid jm näitlikud materjalid); • Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.

Kategoriseerimata

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................

Esmaabi

docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

Esmaabi

ppt

Esmaabi konspekt 2011

hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha

Terviseõpetus

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Selgita välja, mis on juhtunud. Juhul kui hingamine lakkab või oluliselt nõrgeneb, alusta kunstliiku hingamist. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine väga harva ohtlik. Ohtlik on see näiteks tsüaanvesiniku ehk sinihappemürgituse korral. Aseta teadvuseta kannatanu püsivasse külili asendisse. Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse või on tal krambid, kutsu kiirabi. Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt mürgituse liigist: Sööbemürki neelanule anna juua klaasitäis vett. Vii mürki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse. Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul. Nahale sattunud mürk pese ära vee ja seebiga Oksendamise esilekutsumine on keelatud Oksendamise esilekutsumine on ohtlik seetõttu, et oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse

Pangandus

doc

Esmaabi

SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

Tervis

odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Kategoriseerimata