ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa
· Ohu hindamine ja ohutuse tagamine · Eri suurusega pupillid sündmuskohal · Suust, ninast, kõrvast jooksb verd või · Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga · Valu võib kiirguda vasakusse õlga või kätte, 2
juurde sõita? · Millal õnnetus juhtus? · Kes sa oled( helistaja nimi) ja kust helistad? 5. Hädaabi kõne ei tohi ennem katkestada, kui on selleks luba antud. Ootan lisajuhiseid. Abi väljub kohe peale õnnetusteate saamist ning seetõttu võib rahulikult anda lisaandmeid. Kindlasti tuleb tagasi minna õnnetuskohale ja teatada abi peatsest saabumisest ning anda edasi saadud juhendid. 6. Rahulikul ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire saabumise. 2) Elustamise logaritm. Tegutsemine südame- ja hingamisseiskude korral. 1. Südame seiskumise korral: · Kontrollin järsku teadvuse kaodaul hingamiseja pulsi olemasolu kaelal ühisel unearteril. · Kui pulss puudub, kutsun abi telefonil 003 või 112. · Aja päästmiseks, alustan kõnet ,, Elustamist vajav kannatanu!" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist
• Ära tõsta kõrgemale ega liiguta lahtise luumurruga jäset • Ära aseta kannatanu pea alaspidi, kui esineb peahaav • Kannatanu abistamisel ära kaota valvsust ümbritseva üle. • Ära töötle haavu joodiga. (allergia→ anafülaktiline šokk) ŠOKK • Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses, mida võib põhjustada: • Välimine verejooks, • Sisemine verejooks, • Põletus, • Südameinfarkt, • Allergia. 112- ABIKUTSE • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi numbril. KASUTATUD KIRJANDUS • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid esmaabivõteteks. Tallinn: Sinisukk. • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted igaühele tööl, kodus, puhkehetkel. Talinn: Sinisukk. • Pukk, K., Lehtmets, A., Ringo, H., Kross, E., Javed, P. (2010). Elupäästev
20. Ajapikendust ajateenistusse kutsumisel antakse Terviseseisundi ravi Lapse või puudega sugulase ülalpidamiskohustus Hariduse omandamine Kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmelisus 21. Rivi liigid on? koondrivi ja lahkrivi 22. Päästeahela lülid on 1) ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal; 2) päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine; 3) kannatanu seisundi hindamine; 4) elupäästev esmaabi; 5) 112 abikutse; 6) jätkuv esmaabi; 7) kiirabi; 8) haigla. 23. Päikesepiste tunnused on iiveldus, oksendamine · teadvusehäire, nõrkus, peapööritus · peavalu, kumin kõrvades, virveldus silmade ees · 24. Milline põhimõtteline erinevus on püstoli ja revolvri vahel? Revolver on trumliga ning püstol kelguga. 25. Tulirelva padruni kahenumbriline kood näitab? esimene number näitab kuuli või raua kaliibrit (läbimõõtu) ning teine number
ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on. KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus 1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde
psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat esmaabi tuleb osautada samaaegselt ja osutataksegi enamasti samaaegselt. Siiski on teadmised meditsiinialasest ja psühholoogia alasest esmaabist erineva sisuga. Põhjalikemate ja pikemaajaliste esmaabi kursuste käigus on võimalik omandada nii meditsiinialase esmaabi kui ka psühholoogilise toetuse oskuseid. Neile lisaks õpitakse ka hädaabikõne tegemisel selgituste andmist ja põhimõtteid, mida peaks abikutse korral arvestama. Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. (1) 4 Elustamine Inimestega juhtub õnnetusi kogu aeg
SELGITA, MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi SELGITA, KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine SELGITA, MIS SEISUNDIS ON KANNATANU · Teadvus, hingamine, pulss · Kas kannatanu on purjus SELGITA, MILLISED ON VIGASTUSED · Veri purskab, voolab · Jäse ebaloomulikus asendis · Haavad erinevates piirkondades OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. · ÄRA LÕPETA KÕNET ENNE, KUI OLED SELLEKS LOA SAANUD! 6 3. TEADVUSETUS Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kannatanu on teadvusel. 1. Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind. 2. Raputa kannatanut kergelt. 3. Näpista teda või rulli ta kõrvu. Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta.
"TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2
· Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi! Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid. Sageli määrab esmaabi kvaliteedi oskus mobiliseerida endale stressis kõrvalseisjate seast abilisi. 2. Abikutse Helistada hädaabinumbril 112! Anda teada · Mis juhtus? · Kus juhtus? · Millal juhtus? · Kellega õnnetus juhtus? · Mis seisundis on kannatanu? Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! 3. Mis on vigastuse tekkemehhanism Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse)
annaabi.ee 
