Esmaabi (0)

        ESMAABI KONSPEKT 2019        Koostas: Karin Kaigas  SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde  SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator  Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud                       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    2    ÜLEVAADE TEEMADEL 
  ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4  Esmaabi  ............................................................................................................................................... 4  Päästeahel ............................................................................................................................................ 4  Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada?  ............................................................................ 5  KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE  ............................................................................................ 6  Sündmuskoha ohutus ........................................................................................................................... 6  Kannatanu seisundi hindamine  ............................................................................................................ 7  Olukorrad, kui kannatanuid on palju  ................................................................................................... 8  Surma tunnused  ................................................................................................................................... 9  TEADVUSETUS  .................................................................................................................................. 10  ELUSTAMINE  ..................................................................................................................................... 11  VEREJOOKSUD  .................................................................................................................................. 13  Šokk ................................................................................................................................................... 13  LUUMURRUD  ..................................................................................................................................... 17  PÕLETUS ............................................................................................................................................. 18  Elektripõletus..................................................................................................................................... 19  KÜLMUMINE ...................................................................................................................................... 20  Alajahtumine  ..................................................................................................................................... 20  INSULT  ................................................................................................................................................. 22  SÜDAMELIHASE INFARKT .............................................................................................................. 23  VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES ..................................................................................................... 24  MUUD HINGAMISRASKUSEGA KULGEVAD HAIGUSSEISUNDID  .......................................... 25  Astma  ................................................................................................................................................ 25  Kõriturse ............................................................................................................................................ 25  KEHATEMPERATUURI TÕUSUGA KULGEVAD HAIGUSSEISUNDID ..................................... 26  Palavik  ............................................................................................................................................... 26  Kuumakurnatus  ................................................................................................................................. 27  KRAMBID  ............................................................................................................................................ 28  SUHKRUHAIGUSEST TINGITUD ELUOHTLIKUD SEISUNDID  ................................................. 29  Hüpoglükeemia ................................................................................................................................. 29  Hüperglükeemia ................................................................................................................................ 29  HAMMUSTUSED JA PISTED  ............................................................................................................ 31  Rästikuhammustus............................................................................................................................. 31 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    3    Mesilase ja herilase nõelamine .......................................................................................................... 31  Puuk  ................................................................................................................................................... 32  MÜRGISTUSED................................................................................................................................... 33  KÕHUVALU ........................................................................................................................................ 34  Pimesoolepõletik (apenditsiit) ........................................................................................................... 34  Sapikoolika (koletsüstiit) ................................................................................................................... 34  Neeru koolika  .................................................................................................................................... 35  MIS PÕHJUSTEL KUTSUDA KIIRABI? ........................................................................................... 36  Sündmuse ja päästmise ajatelg .......................................................................................................... 36  Suhtlemine Häirekeskusega (112) ..................................................................................................... 36       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    4    ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL 
  Esmaabi   Esmaabi  on  kannatanule  õnnetuskohal  osutatav  vältimatu  abi,  millega  püütakse  takistada  patsiendi  seisundi  halvenemist  seni,  kuni  saabub  lisaabi.  Esmaabiandja  peab  rakendama  esmaabi  meetmeid,  jälgides  et  kõikide  asjaosaliste  ohutus  oleks  tagatud  ning  tegevus  ei  põhjustaks uusi probleeme  Esmaabi koolituse eesmärk on edastada elementaarsed teadmised käitumiseks ja  tegutsemiseks inimesele eluohtlikes olukordades.    Päästeahel  •  ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal; 
•  päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine; 
•  kannatanu seisundi hindamine; 
•  elupäästev esmaabi; 
•  112 – abikutse; 
•  jätkuv esmaabi; 
•  esmane meditsiiniline abi (kiirabi); 
•  haiglaravi       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    5    Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada?  Rahulik ja läbimõeldud tegutsemine tekitab ümbritsevates usaldust ja austust. Selleks, et  võimalikult hästi toime tulla  •  Teadvusta ja õpi juhtima oma reaktsioone.  
•  Arvesta riskidega  
•  Anna elementaarset abi, tegeledes esmalt raskes seisundis kannatanutega 
•  Kui kannatanu abist keeldub, ole veendunud et võid ta järelvalveta jätta 
•  Ole kursis abi kutsumise põhitõdedega 
•  Täienda regulaarselt oma teadmisi.      


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    6    KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE  Mõtle millisele võimalikule õnnetusele viitab kannatanu ümbrus? Kas kannatanu asend viitab,  et on juhtunud õnnetus/kannatanu vajab abi?  Sündmuskoha ohutus  Veendu, et sündmuskoht on abi andmiseks ohutu. Oluline on kõik mida näed, kuuled, haistad.  •  Liiklus 
•  Pimedus 
•  Libe teekate (vihm, lumi, kütus) 
•  Segasusseisundis kannatanu 
•  Juuresolevad koduloomad 
•  Kokkupuude verega 
•  Kokkupuude hingamisteede kaudu levivate nakkushaigustega jne  Tee  võimalusel  õnnetuskoht  ka  teistele  nähtavaks!  Ohukolmnurk,  erksavärvilised  riideesemed jne  Üldjuhul raskes seisundis kannatanut sündmuskohal ei liiguta. Kui sündmuspaik on ohtlik,  kiire kannatanu evakuatsioon Rauteki manöövriga.    


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    7    Kannatanu seisundi hindamine  Eesmärgiks  on teha kindlaks kas  kannatanu elu on ohus. Eluliselt tähtsate funktsioonide  puudumisel või tugevate normist kõrvalekallete esinemisel sekkutakse.   Kannatanu seisundi hindamise skeem: Teadvus? Hingamine? Vereringe?   •  Teadvuse kontroll: Kas liigutab? Kas vastab kõnele? Kas avab silmi õlgadest raputamisel? 
•  Hingamise kontroll: Kas rindkere liigub? Kas jume on normaalne (ei ole kahvatu, sinakas)?  Kas  hingamine  on  kõrvalhelideta  (korisemine,  lõrisemine)?  Kas  hingamissagedus  on  normaalne (täiskasvanul 10-16 korda minutis)?  •  Vereringe hindamine: kas on nähtavaid eluohtlikke verejookse? Kas jume on normaalne (ei  ole kahvatu ja higine)?  NB!  Vereringe  kontrolli  ei  teostata  kui  tuvastatakse  hingamise  seiskumine.  Sellisel  juhul  alustatakse  elustamisega.  Elustamise  käigus  tekkinud  elutunnuste  tekkimisel  alustatakse  taas skeemiga: teadvus, hingamine, vereringe.  •  Lisaks annab seisundist ülevaate: muud vigastused süstemaatilise uuringu tulemusena või  kannatanu  subjektiivsetest  kaebustest  lähtuvalt  (valu,  deformatsioonid,  ebanormaalne  liikuvus või häirunud funktsioonid).  Kannatanu seisund hindamisel avastatud ohtlik pea- ja seljatrauma  Kui on peatrauma, kahtlusta kaelatraumat! Kui on kaelatrauma kahtlusta seljatraumat! Kaela ja  selja vigastuse kahtluse korral liiguta kannatanud vaid äärmisel vajadusel – kiire evakuatsiooni  vajadusel korral Rautek’i manööver või liigutamine säästval „ühe tüki meetodil“ (keegi toestab  kaela,  2-3  inimest  toestavad  keha  ja  jäsemed  ning  liigutamine/pööramine  toimub  pea  juures  oleva inimese korraldusel üheskoos).     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    8    Peatraumad on alati potentsiaalselt tõsised   Ohumärgid  •  Esines teadvuse kadu, mälukaotus 
•  Kannatanu  on  ebatavaliselt  uimane,  raskesti  äratatav,  käitub  kummaliselt  või  on  segasusseisundis   •  Tugev peavalu 
•  Kaasuv püsiv või süvenev iiveldus ja oksendamine 
•  Peatraumale järgneb krambihoog 
•  Vere või verise eritise vool ninast/kõrvadest 
•  Verevalumid silmade ümber 
•  Nähtavad näoluude murrud 
•  Nägemishäired/kõnehäired 
•  Tasakaaluhäired 
•  Muud olulised muutused seisundis (hingamine, pulss!)  Eriline tähelepanu ka siis kui  •  Kannatanu >65a 
•  Tarvitab verevedeldajaid 
•  Kaasuv alkoholi joove 
•  Ei ole kedagi, kes jääb jälgima    Kaela- ja seljatrauma ohumärgid  •  Valu kaela või selja piirkonnas, millega kaasneb mõne kehaosa tundetus/surin 
•  Võimetus liigutada või liikuda 
•  Spontaanne urineerimine/defekatsioon 
•  Muud olulised muutused seisundis (teadvus, hingamine, pulss!)  Olukorrad, kui kannatanuid on palju   Suurõnnetuse korral, kus vigastatuid on palju:  •  Vigastamata  isikute  evakueerimine  täpsustab  kannatanute  arvu  („Kõik,  kes  suudavad  liikuda, tulevad minu juurde!“) 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    9    •  Kannatanute  seisundi  kiire  hindamine  ja  ainult  elupäästvad  võtted  –  hingamisteede  avamine, stabiilne küliliasend, verejooksu peatamine   •  Ära kuluta raskelt kannatanute juures, kelle vigastused ei sobi kokku eluga, liigselt aega  vaid aita neid, keda suudad aidata.  Surma tunnused  Kindlad elu tunnused -  olemas hingamine ja vereringe  Agoonia - surmaeelne staadium, kus elutähtsate organite talitlus veel jätkub, kuid on tugevalt  häiritud.  Teadvus  puudub,  hingamine  on  ebaefektiivne  või  lakkab  täielikult,  vereringe  on  ebaefektiivne.   Surm – elundkondade talitluse lakkamine   •  Nahavärvi muutused (kahvatuhallikas nahk) 
•  Puudub teadvus 
•  Puudub hingamine 
•  Puudub südametegevus ja seetõttu vereringe (pulss)  Kliiniline  surm  on  taaspöörduv.  Peale  südameseiskust  inimese  päästmiseks  aega  maksimaalselt  5 min. Oskuslik elustamine võib taastada kõik organismi funktsioonid.   Bioloogiline  surm  on  pöördumatu,  elutähtsate  organite  rakkude  ainevahetus  on  täielikult  lakanud ja nende kahjustus on niivõrd ulatuslik, et organismi elustamine ei ole enam võimalik.  Kindlad surma tunnused (bioloogilise surma tunnused) on:  •  koolnukangestus (tekib inimese jahtumisel keskmiselt 1 kraad tunnis, algab peast 2-4 tundi  pärast surma ja haarab järk-järgult teised kehaosad, kestab umbes 15-20 tundi)  •  surmajärgsed hüpostaasid ehk koolnulaigud (sinakas-violetse tooniga laigud maapinnaga  kokkupuutuvatel kehaosadel)  •  silma sarvkesta hägunemine ja kuivamine 
•  kehatemperatuuri langus ümbritseva keskkonna temperatuurini 
•  roiskumine (enamasti alates kaks ööpäeva pärast bioloogilist surma)       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    10    TEADVUSETUS  Teadvusehäire- teadvus on teatud astmeni nõrgenenud - unisus, ei suuda hoida silmi avatuna,  ebamäärased häälitsused...  Teadvusetus (kooma) – täielik teadvuse puudumine, isik ei ole mingilgi moel äratatav. Kuna  puuduvad ka refleksid, toob see kaasa eluliste funktsioonide häire.  Sagedasemad teadvusetuse põhjused: krambihoog, peatrauma, insult, veresuhkru liiga madal  tase (hüpoglükeemia), mürgistused (sh alkohol) jne.  Teadvusetu patsiendi käsitlus: ABC (vt elustamisvõtted!)  •  Kui hingab anda püsiv külili asend    •  Kui ei hinga avada hingamisteed ning olla valmis elustamiseks kui tehtud manööver  olukorda ei paranda 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    11    ELUSTAMINE  Organismi  taaselustamine  kliinilisest  surmast  on  organismi  elutegevuse  taastamine  elustamisvõtete  rakendamise  ning  hilisemate  ravimenetlustega.  Elustamine  on  võimalik  kliinilise  surma  vältel  (üldiselt  kuni  5  minuti  jooksul  pärast  hingamise  ja  vereringe    ehk  südametegevuse lakkamist) või seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud  pöördumatuid muutusi.  Elustamisvõtete võtmepunktid:  A (airway) - hingamisteede avamine  B (breathing) - kunstlik hingamine  C (circulation) - kaudne südamemassaaž  Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis avatakse hingamisteed ning hinnatakse uuesti kas  kannatanu hingab.  Hingamisteede avamine:  •  Pööra kannatanu selili 
•  Painuta kannatanu pea kuklasse (aseta oma käsi kannatanu otsmikule, teise käega tõsta  kannatanu alalõuga ette ja üles)  Kui  kannatanu  ei  hakka  hingama  peale  hingamisteede  avamist,  tuleb  alustada  elustamisvõtetega.  Elustamine = ventilatsioon + südamemassaaz  Teostatakse täiskasvanul 2:30 (2 ventilatsiooni + 30 südamemassaazi)  Ventilatsioon (kunstlik hingamine) tavakodaniku mõistes on suust suhu hingamine.   Kunstlik hingamine:  •  Sule sõrmedega kannatanu ninasõõrmed  
•  Hinga sügavalt sisse ning seejärel 1-2 sekundi jooksul välja, kannatanu hingamisteedesse 
•  Hinda kas kannatanu rindkere tõuseb  NB! Kunstlikku hingamist ei teosta võõrale ega ka rasket nakkushaigust põdevale lähedasele!  Taskurätt või kile ei taga piisavat kaitset abiandjale! 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    12    Südamemassaazi tehnika ja peamised võtmepunktid:  •  abivajaja peab olema kõval alusel 
•  kannatanu rindkere tuleb vabastada riietest 
•  labakäe tüvi asetada kannatanu rinnakul olevale luulisele alale, 2-3 sõrmelaiust roidekaare  tipust ülespoole (meesterahvastel=paralleelselt rinnanibudega)  •  asetse  kannatanu kohal, 90-kraadise nurga all abivajaja suhtes 
•  masseerimisel hoida käed sirged ning püsida pidevas kontaktis rinnakuga 
•  kasutates oma keharaskust, surutakse abivajaja rindkere kokku 5-6 cm  
•  massaazi sagedus 100-120x’ 
•  oluline on võrdne kompressioon ja dekompressioon 
•  minimaalsed massaazipausid (kas ventilatsiooniks või masseerija vahetamiseks) 
•  võimalusel vahetada masseerijat iga 2-3 minuti järel    Abi tuleb kutsuda esimesel võimalusel.  Kaua teostada südamemassaazi?  •  Abivajaja hakkab hingama, (tuleb teadvusele) 
•  Saabub spetsialiseerunud abi kiirabi näol 
•  Abiandja jõuvarud ammenduvad 
•  Keskkond ohustab abiandja elu ja tervist     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    13    VEREJOOKSUD  Verejooks e. hemorraagia on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse  ja väliskeskkonda. Kudede verega läbiimbumine on hematoom (tavakodanik teab mõiste all  „sinikas“)  Verejooksud jaotatakse:  •  arteriaalne verejooks (helepunane, pulseeriv verejuga) 
•  venoosne verejooks (tumepunane pidev verevool) 
•  kapillaarne verejooks (kogu haavapinna ulatuses veritsus väikestest veresoontest)  Mõnikord ei ole verejooksu tüüp eristatav kuna arteriaalne verejooks on pulseeriv kuni vererõhk  on piisav ning venoosne verejooks võib olla nii ulatuslik, et tundub arteriaalne. Seega olulisem  on  verejooksu  ulatus.  Eluohtliku  verejooksu  tunnuseks  on  kiiresti  avalduvad  šoki  tunnused.  Täiskasvanud inimese ringlevast veremahust   •  kuni 10% (~ 0,5l) verekaotust ei põhjusta organsüsteemides funktsionaalseid häireid 
•  kuni 20% (1l) verekaotust põhjustab kahvatust, nõrkust, pulsisageduse tõusu 
•  kuni 30% (1,5l) verekaotuse tagajärjel esineb kahvatus, külm higi, pulsisageduse tõus >120  lööki minutis  •  üle 30% (2 l ja enam) verekaotust põhjustab teadvushäire, pulsisageduse tõusus > 140 löögi  minutis  Šokk  Šokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite töö  - vererõhu langus põhjustab teadvushäire, teadvushäire soodustab hingamisteede sulgust jne.  Šoki tunnused on:  •  kiire pulss 
•  kahvatu, külm nahk, külm higi 
•  nõrkus, pearinglus -> teadvusekaotus 
•  iiveldus (oksendamine) 
•  vererõhu langus -> südameseiskus 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    14      Šoki esmaabi:  •  Verejooksu peatamine 
•  Minestamise(tunde)  korral  šokiasend  -  selili,  jalad  tõstetud  südametasapinnast   kõrgemale  •  Eemalda tihedad, pingutatud riideesemed kaela, rindkere ja vöö ümbert 
•  Hoia  kannatanu  soojas  (minestamisega  kaasnev  külm  ja  higine  nahk  põhjustab  jahtumist)  •  Jälgi elutähtsaid funktsioone (Hingamine! Pulss!) 
•  Vajadusel  kutsu  abi  (Kas  tead  mis  on  teadvusetuse  põhjuseks?  Kas  saad  anda  adekvaatset abi?) - 112  •  Vajadusel alusta elustamisvõtetega   
Verejooksu peatamine:  •  kompressioon (haavale surumine) ja vajadusel rõhkside 
•  vajadusel zgutt (amputatsioon, muul moel ei õnnestu verejooksu peatada) 
•  minestustunde /šoki korral kannatanule lamav asend     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    15    Kui verejooks ei ole eluohtlik ja on peatatud esmaabi võtetega, tuleb hinnata haava olukorda.  Haav vajab õmblemist juhul, kui kõik nahakihid on läbistatud ja haava on >1 cm pikk ja/või  haav on “irvakil” servadega. Haava korrigeerimine võiks ideaalis jääda vähem kui 6 tunni sisse.  Mida lühem on võimalik haava saastumise periood, seda paremini haavad paranevad. Samas  mängib  haavade  paranemises  rolli  ka  haava  asukoht,  kannatanu  tervislik  seisund,  vigastuse  mehhanism jne. Vigastuse mehhanismist tulenevalt tuleb arvestada ka teetanuse või marutaudi  ohuga (saastunud haavad, looma hammustus).   Võõrkehasid haavast ei eemaldata. Midagi ei suruta ka haava tagasi (nt kõhuhaavast välja  valgunud soolestik).  Osaliselt  või  täielikult  amputeerunud  jäset  on  mõnedel  juhtudel  võimalik  tagasi  kinnitada,  mistõttu tuleb osata käsitleda ka amputatsiooni.  Amputatsiooni käsitlus:  •  Peata verejooks (žguti kasutamine?) 
•  Kutsu abi 
•  Amputeeritud kehaosa tuleb panna kilekotti/toidukilesse, katta riidega ning pakkida  jäätükkidega täidetud kilekotti/anumasse. Märkida juurde amputatsiooni kellaaeg  toimetada koos kannatanuga haiglasse.  •  Hinda kannatanu seisundit (šoki ilmingud?) 
•  Ole valmis vere kaotusest tingitud vereringe seiskuseks ja elustamiseks     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    16    Ninaverejooks  Võimalikud põhjused:  •  Traumad 
•  Nina veresoonte anomaaliad 
•  Vere hüübimise probleemid 
•  Teatud ravimid 
•  Kõrge vererõhk  Käsitlus:  •  pigista ninatiivad kinni 
•  kummarda ettepoole 
•  aseta külma ninajuurele/kuklale 
•  kui probleem ei lahene 10 minutiga, kutsu abi  NB!  Ninaverejooks  ei  pruugi  esmaabi  meetoditega  laheneda  kui  kannatanuks  on  eakad  inimesed, kes tarvitavad verevedeldajaid ning on kõrgvererõhuhaiged.   
   
     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    17    LUUMURRUD  Luumurdu on sageli raske eristada põrutusest või nikastusest ning ainus  diferentsiaaldiagnostika võimalus võib olla röntgen pilt.  Üldised sümptomid:  •  Valu 
•  Lokaalne turse 
•  Kehapiirkonna talitlushäired (ei saa liigutada) 
•  Vahel nahaalused hematoomid    Luumurrule omased spetsiifilised sümptomid:  •  Ebanormaalne liikuvus luumurru kohal 
•  Nähtav ja palpeeritav luu deformatsioon 
•  Lahtise murru korral nähtavad luuotsad    Luumurru käsitlus:  •  Luumurdu esmaabis üldjuhul ei lahastata. Lahastamise eesmärk on murru fikseerimisega  leevendada valu või takistada kinnise murru muutumist lahtiseks. Lahasta ainult juhul kui  pead kannatanut ise transportima  ja omad vastavat oskust!  •  Lahtise murru puhul haavale komprimeeriv side  Ravi mis töötab nii pehmete kudede traumade korral (põrutus ja nikastus) kui ka luumurru  jätkuravis - KKK (külm, kompressioon, kõrgemale). Anna vigastatud jäsemele rahu.      


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    18    PÕLETUS  Põletus on kõrge temperatuuri poolt tekitatud kudede kahjustus. Sarnaseid kahjustusi tekitavad  ka elektrivool, elektromagnetkiirgus (päike, solaarium) ja kemikaalid. Koekahjustuse sügavus  sõltub  toimeajast,    kontakttemperatuurist,  esmaabi  kiirusest  ning  selle  adekvaatsusest.  NB!  Põletuskahjustus süveneb senikaua kuni kudede temperatuur on enam kui 44°C.   Ohtlikuks  võib  kujuneda  ka  põletuse  puhune  organismi  vedelikukadu  (turse  ja  villide  tekke  foonil).  Põletushaavad jaotatakse:  •  Pindmised põletused (punetus, väikese villiline põletus) - haavapinnad on niisked, säilinud  on puutetundlikkus   •  Sügavad põletused (suure villiline põletus, naha värvi muutused) - haavapinnad on kuivad,  puudub naha tundlikkus   Põletuse käsitlus:  •  Kiire jahutamine 30 minuti vältel 18-20-kraadise veega  o  Eemalda riided enne jahutamist  o  NB! Ära eemalda riideid kui need on põlenud nahapinnale  •  Kaasuvate vigastuste väljaselgitamine   o  Vingumürgistuse oht?   o  Hingamisteede kahjutus? (Põlenud juuksed, vuntsid, kulmud; köha, vilisev  hingamine)  •  Eemaldada ehted, muud pigistavad esemed, sest põletusega kaasneb turse 
•  Hinnang põletusele ja vastav esmaabi:   o  pindmisele põletusele jahutamise järgselt põletusgeel (jahutab, vähendab tursed,  sidemed ei kleepu)  o  villilisele põletusele jahutamise järgselt põletusgeel ja kaaluda hospitaliseerimise  vajadust  •  Ville ei avata 
•  Ei ole lubatud kasutada põletuse pinnal erinevaid salve ega toiduaineid, mis takistavad  oma kõrge valgusisalduse tõtt soojuse ärajuhtimist 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    19    Haiglaravi  vajavad  sügavad  ning  suure  ulatusega  (alates  10%  kehapinnast)  põletused,  hingamisteede  põletused,  näo-  ja  kaela  piirkonna  põletused  ning  sageli  ka  jäsemete  tsirkulaarsed põletused.   Põletuse  ulatuse  hindamiseks  on  täiskasvanul  9%  süsteem.  Universaalne  põletuse  ulatuse  hindamine, vanusest sõltumata, käib kannatanu peopesa suuruse alusel, kus aluseks võetakse  see, et kannatanu peopesa on 1% kannatanu keha pinnast.    Elektripõletus  •  Enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja! Oota hetk, kuni elektrilaengud  maandatakse!  NB! Välgulöögist tabatud kannatanu kehas ei ole elektrilaenguid  •  Kõrgpingevoolu all oleva kannatanu päästab päästeteenistus    Potentsiaalsed  elektripõletuse  vigastused  on  põletus  (ulatus  enamasti  suhteliselt  tagasihoidlik), luumurd, teadvusekaotus, südameseiskus, hingamisseiskus  Elektripõletuse käsitlus vastavalt seisundile, vajadusel elustamise ABC         


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    20    KÜLMUMINE 
  Külmumise astmed:  Pindmine:  I aste- naha osaline jäätumine. Nahk on kahvatu või sinakas, hiljem punetav ja turses (2-3  tunni möödudes), valutab   II aste- kogu naha jäätumine. Algselt kahvatu, hiljem punetus, turse, villid (12-14 tunni  jooksul), valutab  Sügav:  III aste- naha ja nahaaluskoe jäätumine. Sinakashall nahk, verised villid, nahanekroos,. Algul  valu ei tunne, hiljem tugev kuumav valu ja tugev turse.   IV aste- naha, lihaste ja luude jäätumine. Pärast ülesoojendamist on koed sinakad ja tundetud.  Tekib ulatuslik nekroos.    Külmumise käsitlus:  •  Pigistavad esemed eemaldada, turset ennetades 
•  Mehhaanilise trauma vältimine (hõõrumine ja surve süvendavad koe kahjustust!) 
•  37-42 kraadise veega soojendamine (15-30 min) 
•  Villiline külmumine siduda 
•  Jalgade sügava külmumise astme korral vältida kõndimist    Alajahtumine  Alajahtumine  ehk  hüpotermia  on  tsentraalse  kehatemperatuuri  langemine  eluohtliku  seisundini,  tingituna  pikaajalisest  viibimisest  jahedas  keskkonnas.  Ohustatumad  on  eakad,  lapsed, halvas toitumuses kõhnad kodanikud. Soodustavad faktorid on liikumatus, kroonilised  haigused, liigne alkoholi tarvitamine. Katmata keha ja suur õhuniiskus kiirendavad jahtumist  kuni 25 korda.   Tunnused:  •  Jahedad nahakatted 
•  Külmavärinad 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    21    Süveneva ja eluohtliku hüpotermia tunnusteks  (tsentraalne temperatuur <32°C) on algselt  sooja  tootva  tugeva  lihasvärina  lakkamine,    uimasus,  elutunnuste  ähmastumine  (hingamise  aeglustumine, pulssi ei tunne jne).  Alajahtunud  isikut  hoitakse  pikali  asendis,  liigutatakse  vaid  äärmisel  juhul  ja  minimaalselt,  takistatakse  soojakadu  (termotekid,  soojakotid,  peakate).  Mehhaaniline  soojendamine (füüsiline hõõrumine) on keelatud kuna põhjustab perifeerse jaheda vereringe  kiiret liikumist tsentraalsele ja sellega kaasnevat rütmihäirete ja südameseiskuse ohtu.       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    22    INSULT  Aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene  verevalandus ehk hemorraagiline insult) tekkinud haigusseisund.  Iseloomulikud kaebused:  •  kõnehäire (ei saa rääkida, ei saa kõnest aru) 
•  motoorikahäire (tasakaalu- või koordinatsioonihäired, käte-jalgade jõudluse erinevus) 
•  näo poolte erinevus 
•  tundlikkuse häired 
•  võib esineda neelamishäiret, põie funktsiooni häireid 
•  peavalu 
•  oksendamine 
•  krambid ja teadvushäire    Sümptomid võivad varieeruda ning esineda erinevates kombinatsioonides.  Aeg päästab aju! Oluline kiiresti ära tunda ja kiiresti haiglasse jõuda!        


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    23    SÜDAMELIHASE INFARKT  Verevoolu katkemine südame teatud osas veresoonte (arterite) ummistumise tõttu.   Iseloomulikud sümptomid:  •  valu rinnus või ülakõhus, kiirgumisega vasakusse kätte, abaluude alla, lõuga… 
•  valu ei ole seotud liigutamisega, sügavalt hingamisega 
•  higistamine, tugev nõrkustunne 
•  iiveldus, oksendamine 
•  õhupuudustunne, hingeldus 
•  südamekloppimine 
•  hirmutunne  Aeg päästab südamelihase ja elu! Oluline kiiresti ära tunda ja kiiresti haiglasse jõuda!       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    24    VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES  Tunnused:  •  Järsku algav tugev köhahoog 
•  Pikenev vilistav sissehingamine 
•  Rahutus 
•  Suutmatus kõneleda 
•  Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks 
•  Teadvusetus  Erista kas on osaline või täielik hingamisteede sulgus. Täielikule sulgusele viitab suutmatus  köhida, kõnelda.  Köhimine on eelistatult parim meetod hingamisteede puhastamiseks. Kas köha on efektiivne  või on vajalikud abistavad meetodid? Efektiivne köha: jõuline, suudab hingata enne köhimist.  Ebaefektiivse köha korral on vajalikud kiires abistavad meetodid.  Abiandja tegutsemine:  •  Eemalda ridkeret/kaela pigistavad riideesemed 
•  Kui köhimisrefleks puudub või köhimine muutub ebaefektiivseks lisanduvad abistavad  võtted (löögid abaluude vahele, Heimlichi võte)  Heimlichi võte:     
     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    25    MUUD HINGAMISRASKUSEGA KULGEVAD HAIGUSSEISUNDID 
  Astma  Astma  avaldub  spasmina  hingamisteedes,  mis  avaldub  (vilistava)  hingelduse,  köhatamise,  rääkimisraskuse ja hapnikuvaeguse ilmingutega (sinakad huuled, nina, kõrvalestad). Inimene  teeb silmnähtavalt palju tööd hingamisel (kaasatud on hingamise abilihased). Äge hoog võib  hapniku puudusest tingituna lõppeda teadvuse kaotamise ja hingamisseiskusega.  Astmahoo esile kutsujaks on peamiselt allergia või külmetushaigus. Kiire esmase abi toovad  kannatanule  retseptiravimina  välja  kirjutatud  inhaleeritavad  astma  ravimid.  Oluline  on  ka  kannatanu asend ja peamine on säilitada rahu. Kannatanul on mugavam istuda ettepoole kaldu  kuna see soodustab kopsude paremat ventileerimist ning rahulik hingamine soodustab sügavat  hingamist.  Astmahoog kannatanu vajab kindlasti kiirabi kui ravimi korduv inhaleerimine ei too leevendust,  tekib  kannatanu  kurnatus,  kannatanu  ei  suuda  tugeva  hingamistöö  foonil  rääkida  või  tekib  teadvusekadu.     Kõriturse  Kõriturse  ehk larüngiit on kõripiirkonna turseline või põletikuline protsess, millega kaasneb  häälepaelte ja kõri limaskesta turse. See on ka põhjus, miks sissehingamine raskeneb ja võib  tekkida  hingamispeetus.  Enamasti  on  kõriturse  <5a  laste  haigus.  Provotseerivad  faktorid  on  viirused, iseloomulik on haukuv köha. Leevendab jahe ja niiske õhk, mida saab esmase abina  rakendada enne kiirabi saabumist. Kõriturse vajab kiirabi ja inhalatsiooni adrenaliiniga.       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    26    KEHATEMPERATUURI TÕUSUGA KULGEVAD HAIGUSSEISUNDID 
  Palavik   Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mille korral kehatemperatuur püsib normaalsest  kõrgemal tasemel (> 37C°). Põhjuseks on viirusnakkused või bakterid.  Tunnused:  •  Temperatuus 37C° või enam 
•  Palaviku tõusuperioodil võib esineda vappekülma 
•  Kuum ja punetav nahk (eriti nägu) 
•  Higistamine  Võimalikud kaasuvad sümptomid: peavalu, kurgu või kõrva valu, iiveldus ja oksendamine,  kõhulahtisus vm  Väikelastel võib palavik > 39C° vallandada krambihoo  Käsitlus:  •  Palaviku alandamine medikamentoosselt või vajadusel mehhaaniliselt ehk ülehõõrumine  toasooja veega   •  Palaviku alandajad (Paratsetamool, Ibuprofeen) 
•  NB! Lastel palaviku alandamine kehakaalu järgi:  o  Paratsetamooli 15 mg/kg x 4 (iga 6h järel)  o  Ibuprofeeni 10 mg/kg x 3 (iga 8h järel)  •  Kaasuvate haigustunnuste tuvastamine, seisundi hindamine ja jälgimine 
•  Haiglaravi vajaduse hindamine (kui kõrgele palavikule kaasneb lööve, teadvusekadu või  kehatemperatuur ei allu adekvaatsest ravist sõltumata)  NB!  Meningiidi  kahtlusel  (kaasuvana  laiguline  või  lööbeline  nahk,  tugev  peavalu,  kukla  kangus, oksendamine, silmade valguistundlikkus) on vajalik kiire hospitaliseerimine.   


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    27    Kuumakurnatus  Higistamisest tingitud liigse vee ja soolade kadu organismist, olukord kus keha tekitab rohkem  soojust  kui  suudab  ära  anda.  Põhjuseks  liiga  kõrge  kehatemperatuur  ja  muud  füüsikalised  tegurid  (Nt.  sport  palava  ilmaga,  viibimine  suletud  autos  päikese  käes  jne).  Riskigrupis  on  vanurid,  lapsed,  ülekaalulised,  (kestvus)sportlased,  alkoholi  kuritarvitajad,  koormatud  haigusanamneesiga inimesed (südamepuudulikkus).  Tunnused:  •  Äkki tekkinud nõrkus, pearinglus 
•  Südamepekslemine 
•  Kuum ja punetav nahk, tugev higistamine  
•  Iiveldus ja oksendamine 
•  Krambid jäsemetes, kõhus 
•  Rahutus ja teadvushäired, krambid  Käsitlus:  •  Aseta kannatanu pikali asendisse varjulisse kohta 
•  Vedeliku ja soolade kadu tuleb asendada - anna teadvusel kannatanule juua (sobivad eriti  hästi mineraalide sisaldusega või spordijoogid)  •  Vajadusel jahutamine (keha piserdamine veega, jahedad mähised, ventilaatorid) 
•  Jäseme krampide korral massaaz ja valuravi 
•  Seisundi hindamine ja jälgimine 
•  Teadvushäirete korral stabiilne külili asend ja abi kutsumine   
     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    28    KRAMBID  Kramp  e.  lihaskontraktsioon  –  keha  paljude  lihaste  vastutahteline  kokkutõmme,  mille  põhjuseks on elektrilise aktiivsuse häire peaajus.  Peamised põhjused:  •  Epilepsia e. langetõbi 
•  Peaajutrauma 
•  Ajukudet kahjustavad haigusseisundid 
•  Hapniku või glükoosi puudus ajus 
•  Südamehäired 
•  Mürkainete toime (ka. alkohol kuni 36 tundi peale tarbimist) 
•  Kõrge kehatemperatuur (enamasti kuni 5 aastased lapsed, kui kehatemperatuur >38,5  kraadi)  Krambid põhjustavad enamasti teadvusehäire koos lihastõmblustega:  •  lihased muutuvad jäigaks, selg kumerdub 
•  võib tekkida hingamisseiskus  
•  huuled muutuvad tsüanootiliseks; kael ja nägu muutuvad punaseks, pundunuks 
•  kaasuvana esineb keelde hammustamine, spontaanne urineerimine/defekatsioon.  Kannatanu  tuleb  tavaliselt  tedavusele  mõne  minuti  jooksul.  Hoo  järgselt  esineb  unisus,  uimasus, desorienteeritus. Võib esineda pea- ja lihasevalu.  Abiandja käitumine:  •  Kaitse kannatanut (lisa)vigastuste eest (võimalusel kergenda kukkumist, tee ümbritsev  ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad, aseta pea alla pehme ese jne)  •  Vabasta kaela ümbritsevad rõivad 
•  Fikseeri kellaaeg, millal kramp algas ja millal lõppes 
•  Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus. Ära pane talle midagi suhu ega hoia  teda jõuga kinni  •  Jää kannatanu juurde kuni tema toibumiseni 
•  Vajadusel kutsu abi (pikalt kestev krambihoog, lühikeste aegadega korduv krambihoog,  krambiga kaasnev peatrauma vm)   


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    29    SUHKRUHAIGUSEST TINGITUD ELUOHTLIKUD SEISUNDID 
  Hüpoglükeemia  Hüpoglükeemia  on  normist  madalam  veresuhkru  tase  (<  3  mmol/l).  Haige  võib  ennetavalt  hüpoglükeemia tekkimist tunda.  Tunnused:  •  Näljatunne 
•  Südamepekslemine 
•  Nägemishäired (kahelinägemine) 
•  Higistamine, külm kleepuv nahk 
•  Nõrkus, minestustunne 
•  Segasusseisund või agressiivsus  NB!  Võõra  inimese  puhul  võib  haigusseisundi  kohta  vihjeid  anda  kannatanul  kaasas  olev 
diabeetiku pass, glükoos, veresuhkrutaset alandavad tabletid või insuliinisüstal.   Käsitlus:  •  Tunne ära sümptomaatika ja võimalusel enneta eluohtlikku seisundit (anna kiireid  süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid- puuviljamahl, kompvekid, mesi)  •  Nõrkustunde korral aita kannatanu istuma või lamama, ennetades kukkumist 
•  Teadvusetuse korral stabiilne külili asend ja midagi suukaudu ei manusta! Kutsu abi!    Hüperglükeemia   Kõrge veresuhkru tase kujuneb tavaliselt päevade jooksul. Veresuhkru taseme korral >  30  mmol/l) võib kujuneda teadvusetus.  Tunnused:  •  tugev janutunne (võivad juua kuni 10 liitrit päevas) 
•  väga sage urineerimine, ka siis kui ei joo  
•  soe, kuiv nahk 
•  kiire pulss ja raske sügav hingamine 
•  puuviljalõhnaline (atsetoonilõhn) magus hingeõhk  


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    30    •  iiveldus, kõhuvalu 
•  nägemise halvenemine 
•  uimasus ja teadvushäire  Käsitlus:  •  Tunne ära sümptomaatika 
•  Jälgi elutähtsaid funktsioone 
•  Teadvuseta haige korral aseta ta stabiilsesse küliliasendisse 
•  Kutsu abi       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    31    HAMMUSTUSED JA PISTED  Rästikuhammustus  Mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed  mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta  ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. Raskemad  nähud kujunevad rästiku hammustuse  korral  ülajäseme  või  pea  piirkonda.  Surmav  mürgistus  rästikuhammustuse  tagajärjel  on  haruldane.  Lokaalsed sümptomid:   •  Valu 
•  Turse 
•  Verevalumid    Süsteemsed sümptomid:  •  varane anafülaktiline reaktsioon: generaliseerunud turse, ulatuslik lööve, kõhuvalu,  kõhulahtisus, oksendamine, vererõhu langus, teadvusekadu,   •  hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: vererõhu langus,  südametegevuse aeglustumine, spontaansed verejooksud  Käsitlus:  •  Piirata jäseme liikuvust 
•  Vajadusel panna kannatanu lamama 
•  Keelatud on zguti asetamine jäsemele, hammustuskoha väljalõikumine/põletamine ja  mürgi väljaimemine  •  Kutsu abi    Mesilase ja herilase nõelamine  Lokaalsed sümptomid:   •  valu 
•  punetus 
•  turse 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    32    Süsteemsed sümptomid:   •  generaliseerunud turse 
•  lööve 
•  iiveldus ja oksendamine  Anafülaksia:  •  hingamisteede turse 
•  vererõhu langus ja teadvusekadu    Käsitlus:  -  Eemalda astel   -  Aseta nõelamiskohale külma  -  Teadvusekaotuse korral vabasta hingamisteed ja anna püsiv külili asend, ole valmis  elustamiseks    Puuk 
  Inimene on puugi juhuperemees ning nakatumine toimub tavaliselt vere imemise ajal.   Käsitlus:  •  Tõmba puuk välja (haara puugi peast nii naha lähedalt kui võimalik, võib tõmmates  keerata vastupäeva)  •  Puhasta desinfitseeriva vahendiga 
•  Hoida meeles puugihammustuse kuupäev  Arsti poole tuleb pöörduda siis kui kehal tekib ringikujuline punetus ja/või kuu aja jooksul  peale putuka hammustust kaasuvad viirusinfektsioonile sarnased haigussümptomid (palavik,  peavalu, lihastevalu, liigestevalu, üldine halb enesetunne).  NB! Puukensefaliit vs Puukborrelioos     
     


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    33    MÜRGISTUSED 
  Sattumine organismi:  -  Suu kaudu 
-  Naha/limaskestade kaudu 
-  Sisse hingamine 
-  Süstimisel  Tunnused:  ✓  Seedetrakt: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, suu limaskesta muutused, suust halb  lõhn, neelamisraskused  ✓  Sisse hingatud: suust halb lõhn, köha, hingamisraskused 
✓  Nahalt levinud: punetus, turse, lööve 
✓  Süstitud: nahaärritus süstekohal  + süsteemsed kaebused: halb olla, nõrkus, teadvushäired, krambid, hingamis- või 
südammeseiskus.  Sümptomite avaldumise kiirus ja intensiivsus sõltub mürgi manustamise teest, mürgi 
omadustest ja kannatanu seisundist.  Ohtlikumad on  -  Mürgistused ravimitega 
-  Mürgistus kodukeemiaga 
-  Alkoholimürgistus/mürgistus narkootikumidega 
-  Vingumürgistus  Mürgistuste infotelefon 16662  Järsku tekkinud neelamis- ja hingamisraskus, näo-kaela-keele turse eeldab kiiresti abi 
kutsumist (112)  Mürgistuse käsitluse põhitõed:  -  Mürgi maha loputamine nahalt/silmast/suust (vähemalt 15 minuti jooksul) 
-  Mürgi sisse hingamisel viia kannatanu värske õhu kätte  
-  Oksendamise provotseerimine ei ole lubatud 
-  Teadvusel inimesel võib anda väikeses koguses vett 
-  Teadvushäire korral stabiilne külili asend, valmisolek elustamiseks 
-  Tõsise mürgistuse korral vajalik haiglas sümptomaatiline ravi + vastumürk       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    34    KÕHUVALU  Kõhuvalu  põhjus  on  enamasti  mittespetsiifiline  ja  põhjus  võib  jääda  ka  teadmata.  Enamesinevad  ning  sageli  äratuntava  sümptomaatikaga  kõhuvalu  põhjused  on  pimesoolepõletik, sapi- ja neerukoolika ning põiepõletik.  Pimesoolepõletik (apenditsiit)  •  Enamasti lastel 
•  Algab keskkõhust, liigub mõne tunniga paremale alakõhtu 
•  Kaasub iiveldus, vahel oksendamine, palavik 
•  Valu pidev ja ägenev 
•  Vajab kirurgilist sekkumist ehk haiglaravi  Sapikoolika (koletsüstiit)  Tunnused:   •  (Teada sapikivid) 
•  Valu hootine, asukohaga paremal ülakõhus, kiirgub paremasse õlga ja abaluu alla 
•  Iiveldus 
•  Kõhu puhituse tunne 
•  Valu ägeneb rasvase toidu söömisega 
•  Põletiku korral lisandub palavik ja naha kollasus  Ravi  on  enamasti  sümptomaatiline  (valuravi)  ja  plaanilise  kuluga,  vajadusel  kirurgiline  sekkumine. Kui leevendust koduse raviga ei saa või tekib naha kollasus 112/EMO.   Põiepõletik (tsüstiit)  •  Sagedamini naistel 
•  Valu alakõhus, võib kiirguda selga 
•  Valulik ja sage urineerimine 
•  Pidev pakitsus ja suutmatus urineerimist edasi lükata 
•  Uriin võib halvasti lõhnata, sisaldada verd 
•  Palavik 
•  Iiveldus 


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    35    •  Ohtlik eakatel, kuna on asümptomaatiline ja tekitab bakteriaalse põletiku tõttu  segasusseisundit  •  Vajab antibakteriaalset ravi (Perearst)  Neeru koolika  •  (Teada neerukivid) 
•  Olnud eelnev(ad) tsüstiit(id) 
•  Hootised valud alasseljas, ühes küljes, kiirgub kubemesse 
•  Kaasub iiveldus ja oksendamine 
•  Võib kaasuda sage ja valulik urineerimine 
•  Ohtlik kui tekib kõrge palavik ja uriinipeetus  Tegevus: valuvaigistid, palavikualandajad, rohke vedeliku tarbimine. Kui valu ei leevene või  tekivad ohtlikud sümptomid 112/EMO  Kõhuvaluga (ka kõhutrauma järgselt) võtab kannatanu enamasti ise talle sobiva asendi, kuid  enamasti selili asend, põlved kõverdatult, lõõgastab kõhulihaseid ja leevendab seetõttu valu.   ✓  NB!  Väljakannatamatu  valu  ja  pinge  kõhupiirkonna  katsumisel  ning  kõhu  trauma  järgselt kõhu esile võlvumine viitavad  erakorralisele seisundile ja hospitaliseerimise  vajalikkusele (112).  ✓  NB! Kõhutrauma ja sisemine verejooks! Märka soki tunnuseid!       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    36    MIS PÕHJUSTEL KUTSUDA KIIRABI? 
  Sündmuse ja päästmise ajatelg  Abi saabumine toimub sageli kümneid minuteid hiljem peale sündmuse algust:  •  Sündmuse toimumine 
•  Arusaamine mis juhtus 
•  Abi kutsumine 
•  Kiirabi väljasõit 
•  Sõiduaeg 
•  Kannatanuni jõudmine  Oluline on erakorralise abi vajadus ära tunda, kiiresti formuleerida ning edastada abikutse kui:  ✓  Kannatanu on kaotanud teadvuse 
✓  Kannatanu ei hinga 
✓  Krambid (?) 
✓  Insuldi või infarkti kahtlus 
✓  Pea, kaela või lülisamab vigastuse kahtlus 
✓  Tugev verejooks 
✓  (Suur) põletushaav, hingamisteede põletuse kahtlus 
✓  (Lahtine) luumurd  
✓  Mürgistuse kahtlus  
✓  …  NB! Mõnikord on abikutsumise vajadus nö tunnetuslik (omandatakse kogemusega).    Suhtlemine Häirekeskusega (112)  Mida täpsem ja selgemini on häirekeskusele esitatud informatsioon, seda kiiremini ning õiges  suurusjärgus jõuab abi kohale:  •  Mis on juhtunud (avarii, tulekahju jne) 
•  Kus juhtus (aadress; objekt)  
•  Kannatanute arv ja vigastuste iseloom       


ESMAABI KONSPEKT 2019 
Karin Kaigas    37    Oluline:  ✓  Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ning lühidalt.  ✓  Ära lõpeta omal algatusel kõnet, hoia oma telefoniliin vaba.  ✓  Teavita 112 uutest sündmustest/muudatustest sündmuskohal  ✓  Võimalusel kaalutle kiirabile vastu liikumist (kui kiirabi tuleb kaugelt)  ✓  Võimalda takistuseta ligipääs (väravad avatud, koduloomad kinni jne)  ✓  Otsi valmis kannatanu isikut tõendav dokument ja ravimid