Esmaabi konspekt 2011 (1)

ESMAABI
2011
Esmaabi eesmärk
päästa kannatanu elu õnnetuskohal
vältida tema seisundi halvenemist
hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise
eest
Tegutsemine õnnetuse korral
Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja
selgita välja:
Kas on midagi, mis ohustab sind või
kannatanuid (süttimise või varingu oht)
Mitu inimest on saanud vigastada
Vajadusel tähista õnnetuskoht
(ohukolmnurk jne)
(2)
Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel.
Teadvuseta kannatanu pane lamama
külili asendisse.
Kata kannatanu soojalt.
Helista 112!
Helistades ütle:
Mis juhtus
Kus juhtus
Kannatanute arv
Mis seisundis nad on
Kas on vaja elustada
Kes helistab
Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele;
räägi rahulikult ja selgelt
ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON
SELLEKS LOA ANDNUD!
Suremine
Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline
protsess, mis vältab teatud aja.
Surma arengus eristatakse kolme staadiumi
­ Agoonia
­ Kliiniline surm (taaspöörduvad muutused)
Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused)
Kontrolli teadvust järgmiste
võtetega:
1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele.
2. Raputa kergelt.
3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu ­ kas ta reageerib
valule?
· Vastab arukalt ­ teadvusel.
· Ei reageeri sinu tegevusele ­ teadvuseta.
Teadvuseta inimesel kontrolli
hingamist
Kõrvaga sa kuuled hingamist
Põsega sa tunned õhu liikumist
Silmaga sa näed, kas kannatanu
rindkere liigub hingamise taktis
Kontrolli, kas kannatanul on
vereringetunnused
Selleks:
Vaata, kas kannatanu ennast liigutab,
hingab või köhib
Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril
Kuluta selleks mitte rohkem kui 10
sekundit
Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused:
Alusta kaudse südamemassaaziga
Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda
minutis
Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist
vahekorras 30 : 2
Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm)
!
Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks
kindel alus!
jalad üles
massaaz kahekesi
suure sagedusega (>100 x min) massaaz
Eduka elustamise märgid
Puhumise ajal rindkere tõuseb,
massaazi ajal ­ pulsi laine
Hingamine ja südame tegevus taastub
Elustatava välimus muutub
Pupill läheb kitsaks
Elustamist tuleb jätkata kuni:
Kannatanul tekivad elutunnused (pulss,
hingamine)
On saabunud kvalifitseeritud abi
Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu
Sokk
on kudede vereringe puudulikkus, mis
viib hapniku defitsiidile ja rakkude
hävingule.
Soki põhjused
Suur verekaotus (väline või sisemine
verejooks)
Põletused
Kestva surve sündroom
Seljaaju trauma
Äge südamepuudulikkus
Äge hingamispuudulikkus
Raske allergiline reaktsioon
Infektsioon
Mürgistused
Sümptomid
Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad,
hiljem kahvatud ja külmahigised)
Nõrk ja kiire pulss
Hingamishäired (sage ja kiire)
Janu
Iiveldus ja oksendamine
Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus
Teadvushäired
Esmaabi soki korral
Soki põhjuse kõrvaldamine
Kannatanu rahustamine
Kannatanu ettevaatlik käsitlus
Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine
pigistavatest riietest
Keha soojuskao ennetamine
Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine
Teadvushäirete korral püsiv külili asend
Gaasimürgistus
Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega
majades, autos või garaazis)
Vedelgaas (spetsiifiline lõhn ­ gaasipliit)
Ammoniaak, kloor, lämmastik
(liiklusõnnetus)
Sümptomid
Köha
Kipitus sissehingamisel
Õhupuudus
Peavalu
Pearinglus
Iiveldus ja oksendamine
Jõuetus, uimasus
Nahk võib algul punetada
Teadvushäired
Esmaabi
Sissehingatud mürk ­ vingumürgituse korral
tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu
kätte, vabastada hingamisteed.
Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu
toimetada värske õhku kätte.
Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi
haiglas.
Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv
aine rohke veega.
Mürgistus
Ravim
Seened, taimed
Narkootikumid
Alkohol
Kombineeritud mürgistus
Sümptomid
Uimasus
Iiveldus, oksendamine
Hingamishäire
Krambid
Tsüanoos
Segasus
Teadvusetus
Pulss ja vererõhk
Esmaabi
Selgita välja sündmuskoha turvalisus
Vajadusel küsi abi politseilt
Enesekaitse!
Hinda teadvuse seisundit
Kindlusta hingamisteede avatus
Aseta teadvusetu pt vasakule küljele
Hinda vereringe seisundit
Vajadusel alusta elustamise ABC
Helista 112!
NB!
Keelatud on oksendamise
esilekutsumine! (hapete ja aluseliste
lahustega ning lahustitega mürgistus?)
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha satub hingamisteedesse
aspiratsiooni ehk sissehingamise teel.
Võõrkeha sattumine hingamisteedesse
põhjustab hingamisteede sulgumist ja
lämbumist või kui võõrkeha jääb
hingamisteedesse püsima, siis tekivad
hiljem hingamisteede probleemid nagu
köha ja põletik.
Sümptomid
tugev köha
lämbumishoog
hingamine on takistatud ja võib
muutuda häälekaks lõrisevaks
Esmaabi
Kui laps on võõrkeha sisse hinganud,
siis püüda võõrkeha välja saada ja
samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha
eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles
ja kloppida käega tugevasti seljale.
Või võta laps kõhuli asendis oma
põlvedele ja anna 5 tugevat lööki
abaluude vahele.
(2)
Täiskasvanute puhul võib kasutada
Heimlichi võtet (abistaja asetab käed
patsiendi selja tagant ümber keha risti
ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi
järsu liigutusega tugevasti üles enda poole,
see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab
diafragmat ülespoole ja surub õhku
kopsudest tugeva hooga välja).
(3)
Kui ka sellest ei aita võib teha suultsuhu
hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale
nihkuda või õhk sellest mööda pääseda.
Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab
vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis
on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja
kiiresti haiglasse toimetada.
VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST!
Elektritrauma
Elektrilöögi tunnused:
Lihasvalu
Juhtmetesse kinnijäämine
Põletused
Teadvuse kadu
Südameseiskus, hingamise lakkamine
Elektrilöök
Kindlusta oma ohutus!
Lülita vool välja (võimalusel)
NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist!
Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega
Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend
Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist
Vajadusel alusta elustamise ABC
Helista 112!
Tegutsemisjuhised kõrgepinge
elektrilöögi korral
Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber
Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid
alajaamas
Päästeteenistuse informeerimine
Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel
elustamist
Võimalikud vigastused
elektritraumast
Südamekahjustus
Südamerütmihäired
Müokardi isheemia, infarkt
Vereringeseiskus
Hingamisseiskus
Põletused
Lihaste ja skeleti vigastused
Põletus
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi,
harvem elektri või kemikaalide mõjust.
Põletus põhjustab kudedes valkude
lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse
suurenemise, mistõttu
inimene kaotab ka
palju vedelikku.
Esimese astme põletuse korral kahjustub
naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse.
Teise astme põletus haarab ka naha
aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid.
Kolmanda astme põletus ulatub juba
sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla
mustjas (nekroos) ning tihke.
Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse
lisaks põletuse astmele ka protsentides
(näiteks 10%, mis tähendab, et 10%
kehapinnast on kahjustatud).
Esmaabi
1. Jahuta kiiresti põletuspiirkonda!
külm vesi
Põletuskohale tuleb lasta joosta 15­20 minutit külma vett, kuni
valu kaob ja põletuskolle väheneb.
NB! Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi.
Kui põletatud koht on kaetud riietega, siis jahutage neid külma
vee all koos ja alles siis eemaldage riie. Tehke seda isegi siis,
kui viimane on kahjustatud koha küljes kinni.
Väiksemate põletuste puhul tuleb pärast jahutamist panna
põlenud pinnale puhas, võimalusel steriilne side.
Panthenol on hea kergete põletuste ravim.
Sidemele võib asetada kummi või plastkoti külma vee või
jäätükkidega.
(2)
2. Anna juua!
3. Hoolda põletushaava! Oluline on hoida
haav puhtana!
NB! Ära pane põletushaavale mitte mingeid
muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud
vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi,
jne).
Esmaabi keemilise põletuse
korral
Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal
nahalt!
Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja
korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul
Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud
söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi.
Ütle arstile, milline kemikaal söövitas.
NB! Põletuse korral ei tohi:
Hakata põletusville avama.
Põlenud pinnale ei tohi määrida salvi,
kreemi, vaseliini.
Niisamuti ei tohi põlenud pinnale
raputada pulbrit, talki, puudrit ega
söögisoodat.
Ei tohi määrida viina, spordisalvi ega
teiste soojendavate ainetega.
Pöörduda kohe haiglasse, kui:
...lapsel on põletuspinda üle viie
protsendi ehk rohkem kui viis tema
peopesa suurust ala.
...täiskasvanul on põletuspinda üle
kaheksa protsendi ehk rohkem kui
kaheksa tema kämbla suurust ala.
Ülekuumenemine ja
kuumarabandus
Kuidas avaldub?
* Peavalu, iiveldus, oksendamine
* Lihasvalud ja tõmblused, krambid
* Kananahk
* Süda klopib, vererõhk madal
* Psühhoos näib segane,
ebaadektvaatne
* Teadvushäired ­ kooma: kannatanu
pole äratatav
(2)
Kes on ohustatud?
* Vastsündinud ­ vankris, päikese käes
* Vanurid ­ soojad riided, kroonilised haiged
* Noored treenitud inimesed suurel füüsilisel
koormusel ­ maratonijooksjad, sportlased,
noorsõdurid
* Alkoholijoobes isikud, krambitajad
* Narkomaanid ­ amfetamiini, kokaiini, LSD
(3)
Mis teha?
* Riietuda ja riietada lapsi ja vanureid
vastavalt ilmastikule; müts pähe; suvel sits ja
puuvill, mitte kunstnahk
* Vältida kestavaid seismisi lõõskava päikese
käes suures rahvamassis ja pikkadel
autosõitudel teha vahepeatuseid
* Jahe jook mineraalvesi
Esmaabi
Veendu kas kannatanu hingab ja süda lööb
Kokkuvajunu viia jahedasse
Jahutada: riided ära, kasutada külma vett ja
jääkotti kaelale, kaenla alla ja kubemesse
Transport sõita lahtiste akendega või
kasutada konditsioneeri
Palavikulangetajad (aspiriin) pole näidustatud
Kui kannatanu pole äratatav, kutsu abi
Külmumine, hüpotermia
(alajahtumine)
Külmumine võib põhjustada paikseid
kahjustusi väikestes veresoontes, rakkudes
ning närvikiududes, aga ka üldist alajahtumist.
(2)
Pikaajalisel külmetamisel võivad tekkida
jääkristallid kudedesse, mistõttu rakud
hakkavad lagunema, vere punalibled
ehk erütrotsüüdid kleepuvad teineteise
külge ning moodustavad trombe,
veresooned tõmbuvad kokku ning
verevarustus häirub.
(3)
Tavaliselt kahjustuvad esimesena keha nn
kaugemad osad ehk käe ja jalalabad. Keha
püüab temperatuuri säilitada ning juhib
verevoolu elutähtsatesse organitesse,
mistõttu väikestes veresoontes vool
aeglustub või lakkab sootuks ning tekivadki
kahjustused.
Eristatakse veel kuiva ning niiske külma
kahjustusi. Märjad kahjustused on alati
sügavamad ning raskemad, surem oht on
lisanduva infektsiooni tekkeks.
Hüpotermia põhjused
· ÕNNETUSJUHTUMID: traumad, külma
vette kukkumised, -ujumine
· JOOBESEISUND: alkohool, ravimid
· KNS HÄIRED: hemorraagiad, traumad
Külmakahjustusele on eriti
vastuvõtlikud
lapsed
vanurid
kroonilisi haigusi põdejad
südame ja vereringehäiretega isikud
alatoitumusega
alkoholi ning narkootikumide kasutajad
Sümptomid
valkjad alad (näole, kõrvadele, jäsemetele).
külmavillid ning nahk hakkab maha kooruma
käe ja jalalabad muutuvad turseliseks,
külmaks, niiskeks ja kangeks
sageli kaasub ülitundlikkus külma suhtes,
valu ning liigne higistamine kahjustatud
piirkonnas.
(2)
Üldise alajahtumise peamisteks
sümptomiteks on:
järkjärgult süvenev teadvusehäire
segasusseisund
nõrkus
sokk.
NB! Alajahtumine on eluohtlik.
Esmaabi hüpotermia korral
Abista kannatanut delikaatselt
Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumist
Asenda märjad riided kuivadega
Soojenda, et vältida edasist jahtumist
Sügavas hüpotermias haige püüa hoida
horisontaalasendis
Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki
Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja
hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on
aeglane ja nõrk, ära alusta ABCd.
NB!
Kuumade lahuste ning jookide,
samuti alkoholi kasutamine on
keelatud!
Alajahtunud inimesel on oht
südameseiskumiseks!
Uppumise riskifaktorid
Alkohoolne joove (45%)
Alajahtumine
Krambisündroom, epilepsia
Veesport, traumatism
Laste jätmine järelvalveta
Ravimid
Ujumisoskuse puudumine
Esmaabi
Uppunu päästmine. Vajadusel seljaaju kaitse.
Teadvuseta inimene
Vesi lasta välja valguda
Stabiilne küliliasend
Soojalt kinni katmine
Kaela immobiliseerimine
Südameseiskus
Esmased elustamisvõtted (ABC)
Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks
Verejooks
Võib olla:
arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane
ja pulseeriv)
venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev)
kapillarne (immitsev verejooks marrastustest)
Või:
väline
sisemine
Sümptomid
Pulsseeriv verejuga
Pidev verevool
Vere oksendamine
Vere köhimine
Must okse
Must väljaheide
Verine uriin
Hematoom
Progresseeruv turse
Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine,
teadvushäired surm
Esmaabi
Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral
veritseva koha komprimeerimine (puhas side)
Jäseme asendi muutmine: tõstmine
Jäseme maksimaalne painutus liigesest,
kasutatakse arteri vigastusel
Puhas side!
NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel
juhul ­ kui eelpool antud meetodil ei
ole võimalik verejooksu peatada
NB!
Kui zgutt peab peal olema kauem kui 2
tundi, see vahepeal eemaldatakse ja
asetatakse uuesti veidi kõrgemale.
Zguti asetamisel fikseeritakse alati selle
pealeasetamise kellaaeg!
Õigesti pealeasetatud zguti korral
arteriaalne verejooks peatub; pulss
puudub.
Ninaverejooksu põhjuseks võib
olla:
nuuskamine
kõrge vererõhk
ninatrauma
Ninaverejooksu korral
pange kannatanu istuma, pea ettepoole
kallutatud
suruge sõrmedega kinni ninatiivad
pange külm mähis otsmiku ja kukla
piirkonda
paluge kannatanul hingata läbi suu
NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada!
Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku
ning mõne aja pärast kannatanu oksendab.
Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka,
pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole.
Luumurd (sümptomid)
valu
turse
jäset on raske liigutada
jäseme väär asend ja ebanormaalne
liikuvus
Lahas
Lahas peab olema küllalt pikk, peab
ulatuma mõlemal pool luumurdu üle
naaberliigese.
Lahastada tuleb nii, et ei kahjusta nahka
ja ei takista vereringet.
Lahas peab olema nii tugev, et
transportimisel ei murdu.
Liigesevigastused
Liigesevigastused tunneme ära liigese
ebaloomuliku asendi, paistetuse ja
tugevate valude järgi.
Vigastatud jäse tuleb lahase abil
liikumatusse asendisse seada.
(2)
Nikastus ­ Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad
hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete
väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum.
Nihestus ­ Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma
kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja
liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt
ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas.
Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles
asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel.
Lihase ja kõõlusevigastused ­ Lihas või kõõlus võib rebeneda,
suure koormuse või löögi tagajärjel. Rebenemiskoha ümbruses tekib
verevalum ja valu.
Esmaabi: KKK
­ tõsta jäse kõrgemale (jäseme tõstmisel vähenevad verevalumid, sest
veresoonte sisene rõhk langeb)
­ kompressioon e rõhkside (rõhksideme tegemine vähendab turset ja
verevalumit)
­ pane peale külma (külm aheldab veresooni ja vähendab seega
verevalumite teket)
Tegutsemine ajuvapustuse
korral:
Juhul kui kannatanu on kaotanud
teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks:
Pane kannatanu lamama
küliliasendisse.
Kutsu kiirabi.
Tegutsemine ajupõrutuse
korral:
Pane kannatanu püsivasse külili
asendisse.
Jälgi hingamist ja pulssi.
Kontrolli teadvuse taset.
Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel
tekkiva hingamisteede sulguse suhtes.
Kutsu kiirabi.
Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste
korral on oluline silmamunade liikumise
vähendamiseks katta sidemega mõlemad
silmad.
Mõlema silma vigastusega kannatanu
pannakse transportimise ajal lamama.
Esmaabi:
Silma ei tohi hõõruda.
Puru eemaldamiseks loputa silma
jooksvas või muidu puhtas vees ning
samal ajal pilguta silma.
Pärast loputamist otsi silma pinnalt või
lau alt puru.
Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle
eemaldamine arstile.
Minestamine
Tuleneb ajutisest oksügeneeritud vere
vaegusest ajus
Põhjused:
nälg, pikaaegne seismine, istumine
ühes asendis
emotsionaalne pinge (hirm, vere
nägemine)
haigus, vigastus või tugev valu
Esmaabi
aseta kannatanu lamavasse asendisse, kui
asend oli teistsugune (vajadusel püsiv külili
asend)
jälgi, kas hingamisteed on avatud
vabasta kael, rindkere, vöökoht tihedatest
riietest
taga värske õhu juurdepääs, väldi järske
temperatuuri kõikumisi
teadvuse taastumisel palu kannatanut lamada
1015 min
Valu rinnus
kiire arstiabi
haigele mugav asend, tavaliselt
poolistuv, kael ja õlad toetatud
vabasta kitsastest riietest
teadvusel haigel aita võtta ravimid arsti
poolt määratud skeemi kohaselt
jälgi: teadvus, hingamine, vereringe,
vajadusel kasuta elustamisvõtted
Bronhiaalastma
mugav poolistuv asend
värske õhk
abistada varem määratud astmaravimite
kasutamisel
esmakordsel või raskemal juhul
helistada 112
Krambid
krampe ei tohi tagasi hoida
kaitsta kannatanut vigastuste eest
krampide ajal ei panda midagi suhu
võimalusel asetada kannatanu stabiilsesse külili
asendisse
säilitada kannatanu privaatsust
krambihoo järel asetada kannatanu stabiilsesse külili
asendisse, jälgida hingamist (tagada vabad ülemised
hingamisteed)
jälgida kannatanut (uue krambihoo tekkimise
võimalus)
helistada 112
Hüperglükeemia (veresuhkur )
Janu
Nahk ja limaskestad kuivad
Atsetooni lõhn suust
Uimasus
Iiveldus, oksendamine
Teadvus kaob aegamööda
Põhjused
Esmane diabeet
Insuliinravi eiramine
Alkohol
Infektsioon
Infarkt või muu äge haigus
Esmaabi
Kui inimene on teadvusel ­ anna juua!
Helista 112!
Hüpoglükeemia (veresuhkur )
Nälg
Profuusne higistamine, kuumatunne
Treemor (värin), krambid
Hirmutunne, rahutus
Hallutsinatsioonid, segasus
Diplopia (topeltnägemine)
Südamekloppimine
Nõrkus
Peapööritus, peavalu
Kiire teadvuskadu
Põhjused
liiga suur insuliiniannus
toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt
süstib insuliini, aga ei söö
tavalisest suurem füüsiline koormus
rohke alkoholi tarvitamine
haigestumine
Esmaabi
Helista 112!
Teadvusetuse korral ei tohi haigele midagi ei
suhu toppida ega valada inimene võib
lämbuda. Arstiabi saabumiseni võib patsiendi
põse limaskestale veidi mett või suhkrusiirupit
määrida.
Kui inimene on teadvusel ­ anna magusat!
Loomade ja putukate
hammustused
Ussihammustused
pese, loputa külma veega, steriilne (või puhas) side, rahu, jäse
allapoole südame tasapinda, kiire transport haiglasse
Mesilase, herilasetorked (üksikutel juhtudel tõsine allergiline
reaktsioon)
kannatanu pikali, jäsemele rõhkside, jäse hoida allpool südame
tasapinda, torkekoha töötlus alkoholi, nõrga ammoniumi või
soodalahusega
kui torkekoht suu limaskestal ­ loputa suud soodalahusega või
veega, jälgi turse teket, hingamisteede kontroll