Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend (0)

LOGO   KINNITAN :  …………………. (kuupäev)  (digiallkirjastatud)  ………………………... (ees- ja  perekonnanimi )  ………………………..  ( ametikoht ) ESMAABIJUHEND ETTEVÕTTE NIMI KOOSTATUD  2021   erinevatest  materjalidest   ettevõtte Tööohutuse juhendiks
LOGO SISUKORD

3.1.   KÕIGEPEALT  VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:..........................5

3.2. KONTROLLI, KAS KANNATANU ON  TEADVUSEL ................................................5

3.3. TEADVUSETA  INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST..............................................5

3.4. TEADVUSETA INIMENE, KES  HINGAB  PANE  KÜLILI  ASENDISSE.........................6

4.1. TEADVUSETA  KANNATANUL , KES EI HINGA VABASTA  HINGAMISTEED .............6

4.2. KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA  SUULT - SUULE  HINGAMIST!...............7 7.1 Ohutusnõuded  abistajale................................................................................12 9.1. TEGUTSEMINE  VÕÕRKEHA  KORRAL:..............................................................14 11.1. AJUVAPUSTUS.............................................................................................. 15 11.2. AJUPÕRUTUS ................................................................................................ 16 13.1. PURU SILMAS............................................................................................... 16 13.2. SILMA PRITSINUD KEMIKAALl.......................................................................17 14.1. SÜGAV  KÜLMUMINE .....................................................................................18 16.1. KUUMAKRAMBID .......................................................................................... 19 16.2. Kuumarabandus .......................................................................................... 19 18.1. ORGAANILISED  LAHUSTID ............................................................................20 18.2 MÜRGI SISSEHINGAMINE..............................................................................21

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO 1. SISSEJUHATUSIgal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. 
Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis , raske 
tervisekahjustuse  on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste 
arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste  juurdlus  on välja
selgitanud, et enamikel  juhtumitel  ei ole kannatanutele osatud anda õiget 
esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on  reguleeritud  
sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. määrusega nr. 82, mis paneb tööandjale 
järgmised kohustused: • Kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel 
saab anda esmaabi ja hoida kannatanut  arstiabi  saabumiseni; • Paigutada nähtavatele kohtadele  juhendmaterjalid  esmaabi andmise  viisidest  
( plakatid , broðüürid jm näitlikud materjalid); • Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.    Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt  märgistatud  ja 
asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale 
kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112). • Paigutama nähtavale kohale  trükitult  andmed töötajate kohta, kes oskavad 
anda esmaabi. • Selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid 
sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu 
pöörduda esmaabi saamiseks. • Tagama tööõnnetuse või  töötaja  haigestumise puhul esmaabivahendite 
kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, 
operatiivne  sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja 
vigastatu või haigestunu  toimetamine  kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt 
arsti korraldusele).

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO 2. ESMAABI EESMÄRKEsmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi 
halvenemist ja  hoolitseda  asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud  töötaja või äkkhaigestunu vajab  kohest  abi. Igaüks meist oskab 
midagi teha vigastatu  abistamiseks , abist ilmajätmine võib kannatanu  seisundit  
oluliselt  halvendada .  Järgnevalt tutvustame kuidas käituda  kiirabi  saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA  RAHULIKULT  JA 
SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI  TELEFONID : KIIRABI 112 POLITSEI 110 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele 
küsimustele – nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: • MIS JUHTUS • KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus) • KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv) •  OOTA  VASTUKÜSIMUSI ÄRA  KATKESTA  KÕNET ENNE, KUI DISPETÐER ON SELLEKS LOA ANDNUD!

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO3. TEGUTSEMISE PÕHIMÕTTED TÖÖÕNNETUSE KORRAL Tööõnnetuse korral tuleb hakata tegutsema enne kui elukutselised abistajad 
kohale jõuavad. Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on 
vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. 3.1.  KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA  VÄLJA: • KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB SIND VÕI KANNATANUID (süttimise või  varingu  oht jne.) • MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA
• VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT ( liiklusavarii  puhul nt. ohukolmnurga  või sisselülitatud ohutuludega) 3.2. KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL • Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle  ta  kaebab . Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele – teadvuseta 
inimene küsimustele ei vasta. •  RASKES  SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI  ASENDISSE • MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL  ISOLEERI  KÜLMAST  PINNAST 3.3. TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST • Kõrvaga sa  kuuled  hingamist
• Põsega sa  tunned  õhu liikumist
• Silmaga sa näed, kas kannatanu  rindkere  liigub hingamise  taktis

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO3.4. TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI  ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad  avatuna . 4. KUNSTLIK  HINGAMINE  JA SÜDAME  MASSAAŽ 4.1. TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA  HINGAMISTEED Hingamisteed suletud – ava.           Hingamisteed avatud – TEE NII!

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO4.2. KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE  HINGAMIST! • VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL  PUHASTA   SUUÕÕS   VÕÕRKEHADEST ( hambaproteesid , oksemassid, jm.) •  SULGE  OMA  SÕRMEDEGA  KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA  TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU 
KOPSUDESSE. KONTROLLI  PULSSI  (vt. järgmine lehekülg). KUI  PULSS  ON 
OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA  MINUTIS .

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO •PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU 
SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB  VIIVITAMATULT  
ALUSTADA SÜDAME MASSAAÞIGA ! Kontrolli pulssi - NB! KANNATANU PEAB LAMAMA  KÕVAL  PINNAL!

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO •MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED  RINNAKU   ALUMISELE  KOLMANDIKULE,  HOIDES  
KÜÜNARLIIGESED  SIRGED . MASSEERIDA TULEB RÜTMILISTE TÕUGETEGA 80–100 
KORDA MINUTIS. ÜKSI ELUSTADES KAHEKESI ELUSTADES

2 HINGAMIST 1 HINGAMINE 15 SÜDAME MASSAAŽ 5 SÜDAME MASSAAŽ

Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! 5.  VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur  verejooks  haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi 
käepäraste vahenditega. • PANE KANNATANU LAMAMA • SURU  HAAV  OMA SÕRMEDEGA KINNI • -TÕSTA  JÄSE  ÜLES (südamest kõrgemale) • TEE  HAAVALE  RÕHKSIDE

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO• RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE  TEKITAMISEKS • KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TÕSTA KANNATANU JALAD  MAAPINNAST  KÕRGEMALE – NII TULEB JALGADES OLEV  VERI  KAITSMA 
ELUTÄHTSAID ORGANEID • MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO 6.  LUUMURD Kui jäseme asend on  ebanormaalne , siis on tegemist luumurruga. Jalaluu  
murdude korral: • PANE KANNATANU LAMAMA • HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KÄTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI  _SAABUMISENI VÕI LAHASTA VIGASTATUD JALG TERVE JALA KÜLGE • VIGASTATUD KÄSI KINNITA KEHA KÜLGE

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO 7. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga  juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete 
hoolimatu  käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu  pingest  ja 
voolu tugevusest. Tunnused: •  Lihasevalu ;
• Juhtmetesse kinnijäämine;
•  Põletus ;
• Teadvusekadu;
• Südameseiskus, hingamise  lakkamine . 7.1 Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all  niikaua , kuni ta on seotud vooluringiga!  Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest.  NB!!! Tuleb meeles pidada, et: •  niisked  riided, niiske  maapind  ja keskkond juhivad hästi elektrit,
•  kummikindad  ja kummijalatsid on head  kaitsevahendid ,
• kuiv puu, kuiv riie  ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega  isolaatorid .

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGOKannatanu võib eemale tõmmata ka teda  riietest  haarates. Vältida kokkupuudet 
kannatanu  katmata  kehaosadega! Kannatanu eraldamiseks kuni  1000V  pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada 
elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne. 8. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui 
kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 
25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas.

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO ESMAABIKontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult 
elustamist. 9. VÕÕRKEHA  HINGAMISTEEDES • Kannatanu ei ole  suuteline   köhima , rääkima ega hingama. • Tal tekib  lämbumistunne  ja  surmahirm . • Ta haarab käega kõrist kinni. • Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 9.1. TEGUTSEMINE VÕÕRKEHA KORRAL: • Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni  teda köhima.
• Kui  köhimine  ei  õnnestu , tuleb  esmalt  proovida abaluude vahele löömist ja  seejärel kasutada Heimlichi võtet. • Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena.
•  Löögid  on  tõhusamad  kui  painutada  kannatanu  ülakeha  ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal. • Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu.
• Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest.
•  Tõmba  käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 2–3 (kuni 6) korda. Tee  seda mitu korda. • Seda võtet võid kasutada ka  selili  lamaval teadvuseta inimesel: asetu   põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise 
peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt
sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda.

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGONB! VÕTETEI TOHI KASUTADA  RASEDATEL  NAISTEL JA  IMIKUTEL ! 10. TEGUTSEMINE  UPPUMISE  KORRAL: Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb 
puhastada  võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb 
koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta 
küliliasendis kuivale riidele ning  katta  soojalt kiirabi saabumiseni. 11.MAOHAMMUSTUS TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: • Rahusta kannatanut. Ära luba tal ilma vajaduseta  liikuda . • Toeta või lahasta jäse; ära tõsta seda kõrgemale. • Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. • Vii maohammustusega kannatanu pärast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii
tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse  kahtlus . 12.PEAVIGASTUSED 11.1. AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: • mitmesuguse astmega  teadvushäired  kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, • peavalu, iiveldus , • nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes  kuni pool tundi. 
Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt 
lühiajaline  mälukaotus . TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL:

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGOjuhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi  lühikeseks  ajaks: • Pane kannatanu lamama küliliasendisse. • Kutsu kiirabi. Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud: • Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. • Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks,  toimeta  ta 
kiiresti haiglasse. • Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega 
üles  äratada  teadvustaseme selgitamiseks. 11.2. AJUPÕRUTUS Löök  vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta 
tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda 
ajutalitluse mitmesuguse astmega  häireid . • Pane kannatanu püsivasse külili asendisse.
• Jälgi hingamist ja pulssi.
• Kontrolli teadvuse taset.
• Ole  ettevaatlik   oksendamise  tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse  _suhtes. • Kutsu kiirabi. 13.SILMAVIGASTUSED Silmadega  juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla
nägemishäired  või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade 
liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad.  Silmaliigutused  
toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm 
vaatamise  ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma 
seisundit. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. 13.1. PURU SILMAS Silma sattunud puru põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib 
pisaravoolus. Hõõrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas 
vaevaltmärgatav. Vahel esinevad  kaebused  isegi tagantjärele.

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO ESMAABI: • Silma ei tohi hõõruda.• Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu  puhtas  vees ning samal 
ajal pilguta silma. • Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. • Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta  selle eemaldamine  arstile . 13.2. SILMA PRITSINUD KEMIKAALl Kõik silma sattunud  kemikaalid  ( happed , leelised , pesemisvahendid  jms.) võivad 
kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde 
tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide 
omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. TEGUTSEMINE SILMA SATTUNUD KEMIKAALI KORRAL: • Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. • Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. • Tee transportimise ajaks  silmale   lõtv side. 14.KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga
varustav  vereringe   osutub  külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad 
sõrmed, varbad , põsed, nina ja  kõrvad . KÜLMUMISE TUNNUSED • Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
• Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub  katsumisel  kõvana.
• Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob.
• Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete  tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: • Soojenda külmunud piirkonda, näiteks  pannes  sellele sooja käe.

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO•  Soojendada  võib ka vesivannis (käsi, jalgu ), milles olev vesi ei ole  kuumem kui +37 °C. • Jätka soojendamist, kuni  taastub  normaalne  nahavärv  ja naha tundlikkus.
• Kaitse  soojendatud  kohta kuivade riietega.
• Ära hõõru külmunud piirkonda – see võib põhjustada vigastusi.
• Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. 14.1. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka  nahaalused   koed , nahk 
kattub  villidega ja muutub  lillakas -punaseks. TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: • Kaitse külmunud  kehaosa  külma eest.
• Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii  kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei 
tohi lasta kannatanul käia. • Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja  magusat  vedelikku.
• Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli  kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda  ohustada  
ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. 15. PÕLETUSED TEGUTSEMINE  PÕLETUSE  KORRAL: • Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga.  Kustutamise  ajal käsi tal olla  pikali , selleks et leegid ei põletaks kaela ega 
nägu. • Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need  maas  pööreldes või leekide summutamisega. •  Jahuta  põlenud piirkonda kohe  jooksva  vee all või vees hoides. Otsene  jahutamine  on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib 
jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. • Tee põletushaavale puhas side.
• Ära kasuta  salve , ära ava  ville .
• Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel).
• Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse  asendisse.  • Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse.
• Kutsu kiirabi.

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO 16.KUUMAKAHJUSTUSEDKeskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism 
säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus 
üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 16.1. KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja 
kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse ( higistamise ) korvamiseks kuumade 
ilmade  korral kasutatakse  joomiseks  ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev
valulik   kramp   koormatud  lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL: • Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola  võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta. • Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. 16.2. Kuumarabandus Kuumarabandus on kõige  tõsisem   kuumakahjustus . Selle korral ei suuda 
organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või 
väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi  sisetemperatuur  liiga
kõrgele . Selle tagajärjel tekivad kiiresti  tõsised  kahjustused, mis võivad lõppeda 
surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda 
kiirabi.  TEGUTSEMINE  KUUMARABANDUSE  KORRAL: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära 
kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema 
organismi jahutama. • Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse  küliliasendisse. • Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita  tuult  näiteks rätiku või mõne  riietusesemega. • Jälgi kannatanu seisundit.
• Kutsu kiirabi. 17. MÜRGITUSED

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO TEGUTSEMINE MÜRGITUSE KORRAL:• Selgita välja, mis on juhtunud.
• Juhul kui hingamine lakkab või oluliselt nõrgeneb, alusta kunstliiku  hingamist. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine väga harva ohtlik. 
Ohtlik on see näiteks tsüaanvesiniku ehk sinihappemürgituse korral. • Aseta teadvuseta kannatanu püsivasse külili asendisse.
• Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse või on tal  krambid , kutsu kiirabi. Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt 
mürgituse liigist: o Sööbemürki neelanule anna juua klaasitäis vett.
o Vii mürki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta  poolistuvasse asendisse. o Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti  jooksul. o Nahale sattunud mürk pese ära vee ja  seebiga . NB. Oksendamise esilekutsumine on keelatud!! Oksendamise esilekutsumine on ohtlik seetõttu, et oksemassid võivad sattuda 
hingamisteedesse. Sellega kaasneb lämbumis- või ohtliku kopsukahjustuse oht. 
Seetõttu ei ole tänapäeval oksendamise esilekutsumine esmaabi tavavõte. 18.SÖÖBEAINED • Juhul kui kannatanu on neelanud sööbeainet, näiteks  kanget  hapet või  leelist, anna talle juua vett sööbeaine lahjendamiseks – täiskasvanule 
klaasitäis (200 ml). Ära ürita sööbeainet keemiliselt  neutraliseerida . • Juhul kui sööbe- või ärritavat ainet on sattunud silma, loputa see kiiresti  välja rohke veega umbes 15 minuti jooksul. Nahale sattunud sööbeaine 
uhutakse ära leige veega. 18.1. ORGAANILISED LAHUSTID Juhul kui kannatanu on alla neelanud orgaanilist  lahustit , näiteks tärpentini, 
bensiini või petrooleumi, anna talle rõõska koort või sulatatud  jäätist . 
Oksendamisel võib orgaaniline lahusti sattuda kopsu ning põhjustada eluohtliku 
kopsuturse .

@MaOlemaInimene annaabi.ee

LOGO 18.2 MÜRGI SISSEHINGAMINEJuhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid  gaase , 
tuleb ta viia ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse 
asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus. 19.KRAMBID TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL: • Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise  eest. • Krampides inimesele ei panda midagi  suhu .
• Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse.
• Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, viia ta haiglasse. 20.LÜLISAMBA  KAELAOSA   MURD TEGUTSEMINE LÜLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL: • Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel  liiguta  kannatanut nii vähe ja  ettevaatlikult , kui võimalik. • Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast  autost   või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. • Oota kiirabi saabumist.
• Rahusta kannatanut ja  keela  tal pead kallutada..
• Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel.  21.MUUD LÜLISAMBAMURRUD TEGUTSEMINE LÜLISAMBAMURDUDE KORRAL: • Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja 
ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. • Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. • Kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt 
vaakummadratsile, millel ta transporditakse haiglasse. • Abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. 
Tõstmise ja transportimise ajal ei tohi lülisamba asend muutuda.

@MaOlemaInimene annaabi.ee

Document Outline

3.1. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:

3.2. KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL

3.3. TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST

3.4. TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE

4.1. TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED

4.2. KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST!

7.1 Ohutusnõuded abistajale

9.1. TEGUTSEMINE VÕÕRKEHA KORRAL:

11.1. AJUVAPUSTUS

11.2. AJUPÕRUTUS

13.1. PURU SILMAS

13.2. SILMA PRITSINUD KEMIKAALl

14.1. SÜGAV KÜLMUMINE

16.1. KUUMAKRAMBID

16.2. Kuumarabandus

18.1. ORGAANILISED LAHUSTID

18.2 MÜRGI SISSEHINGAMINE