TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...
Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 2.3. Sümptomid ja avaldumine...........................................................................................6 2.4
elektripaigaldise talituses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra, protsetuurid ja toimingud. Risk Ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosuse ja astme kooslus. Elektriohuallikas Võimalikku traumat või tervisekahjustust põhjustav elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht Elektripaigaldisest tulenev traumarisk. Elektritrauma Inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. Elektrialaisik Elektrialaisik on isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Elektrialaisik on tavaliselt läbinud elektriohutus alase teadmiste kontrolli. Ohuteadlik isik
BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök. kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole
4.4. Enne fööni sisselülitamist hoia fööni kindlalt käes. PÄRAST TÖÖD 4.5. Pistik tuleb eemaldada pesast, tõmmates pistikust, mitte juhtmest. 4.6. Ei tohi jätta fööni vooluvõrku. 4.7. Veenduda, et fööni hoiustatakse turvalises kohas. 4.8. Enne fööni ärapanemist peab see olema mahajahtunud. 5. NÕUDED AVARIIOLUKORRAS 5.1. Kui on tekkinud õnnetusjuhtum, tuleb töö viivitamatult katkestada. 5.2. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, kuiv nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 5.3. Kui juuksed on sattunud sisendavasse, peab fööni viivitamatult välja lülitama ja vooluvõrgust lahti ühendama. Mitte mingil juhul ei tohi 1
abi Hädaabi telefonid vol2 Ütle võimalikult täpselt: Mis juhtus Kus juhtus (täpne aadress) Kellega juhtus Oota vastuküsimust ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid Palavik Valu Esmaabi märgised Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Koostajad J Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi. Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. ÜLEVAADE Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid.
Sellises ruumis töötamisel peavad olema kasutusel individuaalsed kaitsevahendid. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda.On kirjeldatud nn tähelepanu efekti ‒ inimesed, kes on saanud mingil põhjusel rohkesti elektrilööke (näiteks elektrikud), on võimelised taluma tavainimesest tunduvalt kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud[2] Kui nii ohtlik on elektritrauma ja elektrilöök on vaja kuidagi proovida vältida elektrikokkupuutumist.Esiteks , kui te ostsite uus elektriseadme on vaja lugeda uute elektriseadmete kasutusjuhend ja on vaja kodus seda jätta , kui midagi juhtub elektriseadmega võib sealt lugeda välja mis tohi teha , mis ei tohi . Teiseks on vaja panna pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid kuna elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust
.......................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..
tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, sokk Kasutatud kirjandus: · http://www.tooelu.ee/et/uudised/1491/elektrioht-%E2 %80%93-nahtamatu-kuuldamatu · https://www.riigiteataja.ee/akt/12894666 · http://www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistik a/tooonnetused/ · http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigus ed-ja-seisundid/elektritrauma-330 · parsek.yf.ttu.ee/~mars/hg/elektriohutus.ppt
vibratsioon, ei ole korras lindipöördur — lülitage lintsaag välja kuni rikete kõrvaldamiseni.Ühendage lahti vooluvõrgust. 4. AVARIIOLUKORRAS. 4.1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 4.2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi,vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoivasutusse.Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatunu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale. 4.3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist.Kui voolu pole võimalik kohe katkestada,tuleb kannatanu vabastada
lülisamba vigastuste ohtu või kui see ei suurenda vigastusi. Luumurd Kinnine nahk murru kohal vigastamata. Anda mugav asend, murdunud luuotsad lahti tõmmata. Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi. Lahtine haav siduda steriilselt. Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi. Elektritrauma Esmalt tuleb katkestada elektrivoolu edasine toime kannatanule. Seejärel panna kannatanu lamama, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. Haavad Seotakse vasakult paremale; ringmähis, spiraalmähis, kaheksakujuline mähis, ristikujuline mähis, tähkmähis, rätikmähis, lingmähis. Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt:
*keera külili VERESUHKRU LANGEMINE *kahvatu, väriseb, keha kaetud külma higiga, pomiseb arusaamatult *esmaabiks magus (jook, söök) *diabeetik toimub 10-15 min. jooksul *kui minestab: süstida glükoosi (arsti poolt või väljaõppega inimene) keera külili ÄKKSURMA PÕHJUSED *haiguslikud : südamelihase infarkt südame rütmihäired kõriturse jne *mittehaiguslikud uppumine – kopsusattuv vesi tekitab paari tunni pärast kopsuturset elektritrauma – eriti ohtlik kui vool läbib korraga kaht kätt võõrkeha hingamisteedes INFARKT *valu rinnas, kandub vasakusse käsivarde, õla-kaenla piirkonda *haige asendis, kus end paremini tunneb *ära transpordi haiget ise *ära jäta üksi, rahusta, eemalda ahistavad riided *kui tarvitab, anna nitroglütseriini HEINLICH´I VÕTE (võõrkeha eemaldamine hingetorust) *kannatanu köhib või proovib köhida *ei saa rääkida, hoiab kurku kinni
tulekustuti ?jah 21. Miks tulekustuti punane on? Et seda oleks hädaolukorrass hästi näha kaugelt(Tunni oma) Mitte ükski tulekustuti ei juhi elektrit!!!(Tunni oma) II Elektriohutus. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 1. Elektrilöök-I aste-Lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste-sama koos teadvuse kaotamisega. III aste-teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus v südame fibrillatsioon. IV aste-kliiniline surm elektritrauma-põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta paljaste kätega ega kasuta elektrit hästi jutivaid materjale, lähene kummisaabastes nt(pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112.
krambid hingamine lakkab, pupill laieneb ja surm. Tavaliselt eelneb vatsakeste virvendusele vatsakeste tahhükardia (Jaanson 1996, Mäkijärvi 2010). Põhjused: südame isheemiatõve, MI, hapniku puudus, happesuse tõus, elektrolüütide tasakaaluhäired (eriti kaaliumpuudus; hüpomagneseemia; hüperkaltseemia), ravimimürgistused (antiarütmikumid I ja III klass; tri- ja tetratsüklilised antidepressandid; adrenaliiniderivaadid; kiniin; halofantriin jt), elektritrauma, südametraumad, müokardi kongenitaalne sümpaatiline düsnervatsioon, LQTS-sündroom (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 10 Vatsakese virvenduse ravi 1. Kiire ravi · Defibrillatsioon! (200-300-360J) · ABC, O2, trahhea intubatsioon · Adrenaliin, amiodaroon, lidokaiin i/v · Põhjustavate faktorite vältimine (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 2. Põhjuslik ravi · Põhjustavate faktorite vältimine
5. TEGUTSEMINE AVARIIOLUKORRAS a. Töötaja peab oskama anda esmaabi. b. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi (I-EE-19), vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või töökeskkonnaspetsialistil. c. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist ennast ohtu seadmata isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puit jms.) kasutades. Elektrikäsitööriista poolt pinge alla sattunu korral tõmmata välja pistik või raiuda isoleeritud terariistaga läbi tööriista toitekaabel, kaitstes oma silmi võimaliku lühiskaare eest. d
......................................................22 15.2. ORGAANILISED LAHUSTID......................................................................23 15.3. MÜRGI SISSEHINGAMINE.........................................................................23 15.4. NARKOMAAN ..............................................................................................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 17. SOKK.....................................................................................................................29 18. EPILEPSIA ............................................................................................................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ........
diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja). (3) Kui ka sellest ei aita võib teha suultsuhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda. Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada. VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST! Elektritrauma Elektrilöögi tunnused: Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadvuse kadu Südameseiskus, hingamise lakkamine Elektrilöök Kindlusta oma ohutus! Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112!
- põletused aurust või pritsmeist jne - käte vigastused terariistadega. 3.2. Avarii või õnnetusjuhtumi puhul köögitöödel tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel kutsuda kohale kiirabi ja teatada juhtunust kohe ettevõtte juhile või teda asendavale isikule. 3.3. Õnnetuskohal tuleb kuni juhtumi uurijate kohalejõudmiseni säilitada selle toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid. 3.4. Elektritrauma puhul tuleb esmalt kiiresti katkestada vool ja vabastada kannatanu voolu alt. Kui voolu pole võimalik katkestada, tuleb kannatanu eemaldada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, puitese, nöör vms.) kasutades, hoides end ise voolu alla sattumast. 4. PÄRAST TÖÖD 4.1. Pärast töö lõpetamist tuleb puhtad nõud ja tööriistad panna selleks määratud kohta. 4.2. Teha köögiplokis vajalikud koristus- ja puhastustööd. 4.3. Elektriseadmed (pliidid, ahjud jne
- käte vigastused terariistadega.. 6.2. Avarii või õnnetusjuhtumi puhul köögitöödel tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel kutsuda kohale kiirabi ja teatada juhtunust kohe ettevõtte juhile või teda asendavale isikule. 6.3. Õnnetuskohal tuleb kuni juhtumi uurijate kohalejõudmiseni säilitada selle toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid. 6.4. Elektritrauma puhul tuleb esmalt kiiresti katkestada vool ja vabastada kannatanu voolu alt. Kui voolu pole võimalik katkestada, tuleb kannatanu eemaldada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, puitese, nöör vms.) kasutades, hoides end ise voolu alla sattumast. 9 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt
Keelatud on töötada võsasaagidel mittekorras või kinnitamata rihmkinnistega. 4. Avariiolukorras. 1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel välja kutsuda kiirabi (telefon 112) või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale 3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 4. Kuni juhtunu uurijate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid. 5
1. Millised sümptomid osutavad lokaalsele külmumisele? 2. Mille poolest erineb külmumine alajahtumisest? 3. Milliseid aspekte tuleb alajahtunud inimese surma konstateerimisel silmas pidada? 597 44. Elektri- ja välgutraumad Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab kirjeldada elektrivoolu füüsikalisi põhimõtteid, oskab nimetada vooluliike ja mõistab nende mõju inimese kehale, teab ja oskab kirjeldada vigastuste tüüpe elektritrauma korral, oskab nimetada kiirabi ravivõtteid elektritraumaga patsiendile. Üldine sissejuhatus Elektriõnnetused kujutavad endast kiirabi jaoks suhteliselt haruldast nähtust. Suurem osa elektritraumasid ei põhjusta püsivaid kahjusid, nii et tavaliselt ei pöörduta ka abi saamiseks arsti juurde. Letaalsus on kõrge eriti tugevvooluõnnetuste korral. Elektriõnnetused võivad olla tingitud pinge all olevate osade otsesest puudutamisest. Selle kõrval võib pinge all olevatele esemetele
annaabi.ee 
