TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)....
Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 2.3. Sümptomid ja avaldumine...........................................................................................6 2.4
Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlm...
BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök. kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole
4.4. Enne fööni sisselülitamist hoia fööni kindlalt käes. PÄRAST TÖÖD 4.5. Pistik tuleb eemaldada pesast, tõmmates pistikust, mitte juhtmest. 4.6. Ei tohi jätta fööni vooluvõrku. 4.7. Veenduda, et fööni hoiustatakse turvalises kohas. 4.8. Enne fööni ärapanemist peab see olema mahajahtunud. 5. NÕUDED AVARIIOLUKORRAS 5.1. Kui on tekkinud õnnetusjuhtum, tuleb töö viivitamatult katkestada. 5.2. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, kuiv nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 5.3. Kui juuksed on sattunud sisendavasse, peab fööni viivitamatult välja lülitama ja vooluvõrgust lahti ühendama. Mitte mingil juhul ei tohi 1
Esmaabi Koostaja: Esmaabi eesmärk Päästa kannatanu elu õnnetuskohal Vältida tema seisundi halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Hädaabi telefonid vol1 Kiirabi 112 Politsei 110 Tuletõrje 112 Telefoni teel räägi RAHULIKULT JA SELGELT. Vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi Hädaabi telefonid vol2 Ütle võimalikult täpselt: Mis juhtus Kus juhtus (täpne aadress) Kellega juhtus Oota vastuküsimust ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid ...
ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi. Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. ÜLEVAADE Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid.
Sellises ruumis töötamisel peavad olema kasutusel individuaalsed kaitsevahendid. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda.On kirjeldatud nn tähelepanu efekti ‒ inimesed, kes on saanud mingil põhjusel rohkesti elektrilööke (näiteks elektrikud), on võimelised taluma tavainimesest tunduvalt kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud[2] Kui nii ohtlik on elektritrauma ja elektrilöök on vaja kuidagi proovida vältida elektrikokkupuutumist.Esiteks , kui te ostsite uus elektriseadme on vaja lugeda uute elektriseadmete kasutusjuhend ja on vaja kodus seda jätta , kui midagi juhtub elektriseadmega võib sealt lugeda välja mis tohi teha , mis ei tohi . Teiseks on vaja panna pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid kuna elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust
........................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED...
Elektrioht Birgit Allilender TK-17 Elektrioht · Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk · Elektrioht on väga kaval oht nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu · Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik ...
vibratsioon, ei ole korras lindipöördur — lülitage lintsaag välja kuni rikete kõrvaldamiseni.Ühendage lahti vooluvõrgust. 4. AVARIIOLUKORRAS. 4.1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 4.2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi,vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoivasutusse.Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatunu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale. 4.3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist.Kui voolu pole võimalik kohe katkestada,tuleb kannatanu vabastada
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
*keera külili VERESUHKRU LANGEMINE *kahvatu, väriseb, keha kaetud külma higiga, pomiseb arusaamatult *esmaabiks magus (jook, söök) *diabeetik toimub 10-15 min. jooksul *kui minestab: süstida glükoosi (arsti poolt või väljaõppega inimene) keera külili ÄKKSURMA PÕHJUSED *haiguslikud : südamelihase infarkt südame rütmihäired kõriturse jne *mittehaiguslikud uppumine – kopsusattuv vesi tekitab paari tunni pärast kopsuturset elektritrauma – eriti ohtlik kui vool läbib korraga kaht kätt võõrkeha hingamisteedes INFARKT *valu rinnas, kandub vasakusse käsivarde, õla-kaenla piirkonda *haige asendis, kus end paremini tunneb *ära transpordi haiget ise *ära jäta üksi, rahusta, eemalda ahistavad riided *kui tarvitab, anna nitroglütseriini HEINLICH´I VÕTE (võõrkeha eemaldamine hingetorust) *kannatanu köhib või proovib köhida *ei saa rääkida, hoiab kurku kinni
Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist. 2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? Lahtised elektriseadmete osad, halva isolatsiooniga juhtmed, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, elektriseadmete ja liinide läheduses
krambid hingamine lakkab, pupill laieneb ja surm. Tavaliselt eelneb vatsakeste virvendusele vatsakeste tahhükardia (Jaanson 1996, Mäkijärvi 2010). Põhjused: südame isheemiatõve, MI, hapniku puudus, happesuse tõus, elektrolüütide tasakaaluhäired (eriti kaaliumpuudus; hüpomagneseemia; hüperkaltseemia), ravimimürgistused (antiarütmikumid I ja III klass; tri- ja tetratsüklilised antidepressandid; adrenaliiniderivaadid; kiniin; halofantriin jt), elektritrauma, südametraumad, müokardi kongenitaalne sümpaatiline düsnervatsioon, LQTS-sündroom (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 10 Vatsakese virvenduse ravi 1. Kiire ravi · Defibrillatsioon! (200-300-360J) · ABC, O2, trahhea intubatsioon · Adrenaliin, amiodaroon, lidokaiin i/v · Põhjustavate faktorite vältimine (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). 2. Põhjuslik ravi · Põhjustavate faktorite vältimine
5. TEGUTSEMINE AVARIIOLUKORRAS a. Töötaja peab oskama anda esmaabi. b. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi (I-EE-19), vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või töökeskkonnaspetsialistil. c. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist ennast ohtu seadmata isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puit jms.) kasutades. Elektrikäsitööriista poolt pinge alla sattunu korral tõmmata välja pistik või raiuda isoleeritud terariistaga läbi tööriista toitekaabel, kaitstes oma silmi võimaliku lühiskaare eest. d
.......................................................22 15.2. ORGAANILISED LAHUSTID......................................................................23 15.3. MÜRGI SISSEHINGAMINE.........................................................................23 15.4. NARKOMAAN ..............................................................................................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 17. SOKK.....................................................................................................................29 18. EPILEPSIA ............................................................................................................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED .........
diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja). (3) Kui ka sellest ei aita võib teha suultsuhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda. Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada. VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST! Elektritrauma Elektrilöögi tunnused: Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadvuse kadu Südameseiskus, hingamise lakkamine Elektrilöök Kindlusta oma ohutus! Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112!
- põletused aurust või pritsmeist jne - käte vigastused terariistadega. 3.2. Avarii või õnnetusjuhtumi puhul köögitöödel tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel kutsuda kohale kiirabi ja teatada juhtunust kohe ettevõtte juhile või teda asendavale isikule. 3.3. Õnnetuskohal tuleb kuni juhtumi uurijate kohalejõudmiseni säilitada selle toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid. 3.4. Elektritrauma puhul tuleb esmalt kiiresti katkestada vool ja vabastada kannatanu voolu alt. Kui voolu pole võimalik katkestada, tuleb kannatanu eemaldada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, puitese, nöör vms.) kasutades, hoides end ise voolu alla sattumast. 4. PÄRAST TÖÖD 4.1. Pärast töö lõpetamist tuleb puhtad nõud ja tööriistad panna selleks määratud kohta. 4.2. Teha köögiplokis vajalikud koristus- ja puhastustööd. 4.3. Elektriseadmed (pliidid, ahjud jne
- käte vigastused terariistadega.. 6.2. Avarii või õnnetusjuhtumi puhul köögitöödel tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel kutsuda kohale kiirabi ja teatada juhtunust kohe ettevõtte juhile või teda asendavale isikule. 6.3. Õnnetuskohal tuleb kuni juhtumi uurijate kohalejõudmiseni säilitada selle toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid. 6.4. Elektritrauma puhul tuleb esmalt kiiresti katkestada vool ja vabastada kannatanu voolu alt. Kui voolu pole võimalik katkestada, tuleb kannatanu eemaldada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, puitese, nöör vms.) kasutades, hoides end ise voolu alla sattumast. 9 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt
Keelatud on töötada võsasaagidel mittekorras või kinnitamata rihmkinnistega. 4. Avariiolukorras. 1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel välja kutsuda kiirabi (telefon 112) või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale 3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 4. Kuni juhtunu uurijate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid. 5. Tulekahju korral tuleb juhtunust kohe teatada päästeteenistusele (telefon 112),
1. Millised sümptomid osutavad lokaalsele külmumisele? 2. Mille poolest erineb külmumine alajahtumisest? 3. Milliseid aspekte tuleb alajahtunud inimese surma konstateerimisel silmas pidada? 597 44. Elektri- ja välgutraumad Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab kirjeldada elektrivoolu füüsikalisi põhimõtteid, oskab nimetada vooluliike ja mõistab nende mõju inimese kehale, teab ja oskab kirjeldada vigastuste tüüpe elektritrauma korral, oskab nimetada kiirabi ravivõtteid elektritraumaga patsiendile. Üldine sissejuhatus Elektriõnnetused kujutavad endast kiirabi jaoks suhteliselt haruldast nähtust. Suurem osa elektritraumasid ei põhjusta püsivaid kahjusid, nii et tavaliselt ei pöörduta ka abi saamiseks arsti juurde. Letaalsus on kõrge eriti tugevvooluõnnetuste korral. Elektriõnnetused võivad olla tingitud pinge all olevate osade otsesest puudutamisest. Selle kõrval võib pinge all olevatele esemetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
