TEADVUSETA KANNATANU MIDA TEHA? Kontrolli kannatanu teadvust, rääkides temaga või õrnalt raputades. Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ning tema pulss on tunda, pane lamama külili asendisse. Ava hingamisteed ÄRA tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma KUI KANNATANU EI HINGA Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga garanteeri avatud hingamisteed ja teosta suult-suule hingamist. Hingamisteede avamine: KÜLILIASEND Teadvuseta kannatanul vajub keel neelu, kui ta on selili asendis ja õhk ei pääse kopsudesse. Selle asendi eesmärgiks on hoida hingamisteed avatuna, võimaldada okse ja muude vedelike väljumist suust. KÜLILIASENDI TEOSTUS
• Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS
õiglane, kui me isegi teaksime, kuidas hädaolukordades toimida. Lisaks on just kodu koht, kus juhtub kõige rohkem äkkhaigestumisi ja õnnetusi. Seega on esmaabi oskus vajalik nii enesele kui ka perele. Inimesi on erinevaid. Paljud meist lähevad meeleldi abi andma ning teavad, kuidas seda teha, mõned aga ei mõtlegi selle peale. Lisaks on veel inimesi, kes tahaksid appi minna, kuid ei oska seepärast tulebki meelde tuletada, kuidas abivajajat õigesti abistada, päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku ning professionaalse lisaabi kutsumise eest. 3 1. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi on üks osa abiandmise ahelast. Enne esmaabi toimub kannatanu päästmine, siis kannatanu abistamine ehk esmaabi ja pärast neid toiminguid esmane meditsiiniline abi, transportimine ja ravi. (2)
Meditsiin Koostajad: Heiko Källo Lauri Lahtvee Kannatanu transport Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Transporteerimisviisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat
jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 20. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 21. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: · Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks · Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks · Tee liigesele side elastse sidemega
järgida sealt antud juhiseid ning tegutseda vastavalt juhistele. Antud juhiste järgi tuleb alustada kannatanule esmaabi andmist. Jälgida kannatunud tervislikku sesiundit, kontollida pulssi, hingamist ja teadvusel olekut. Kotrollida kas kannatanul pole vigastusi ega verejookse. Verejooksude puhul tuleks vaadata, kui tõsised on vigastused, ning verejooks võimalusel peatada. Verejooksu peatamiseks tuleks siduda haav kinni, et veri ei lahmaks. Sidumiseks võib kasutada kas kannatanu enda riideesemeid tugevalt haavale surudes või esmaabisidemete olemas olu korral kasutada neid. Avarii puhul auto süttimise vältimiseks tuleks keera välja süüde.Võimalusel ühendada lahti aku juhe. Tõsta kannatanu autost välja ainult siis, kui ta elu on ohus (auto süttimise oht) või kui talle tuleb anda elupäästvat esmaabi. Kannatanut ei tohiks muidu tõsta ega tema asendit muuta, kuna tal võib olla ohtlikke luumurde ning tema liigutamisel võime me talle veel
turvalist esimesele kohale seadmast Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda ise abi anda, kutsu professionaalne abi Abi kutsumine Ära karda kutsuda abi Tea kust ja keda appi kutsuda Kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale Basseinis, veepargis, avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema Kui abivajaja on vees- abista teda ja siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees
....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD........................................................................................................
KUNA ON VAJA ELUSTADA ELUSTAMINE ·... on esmaabi andmine südame seiskumisel ·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse
STIGMA ABORDI KAASUS Agnes Kaasik PtS121 2013 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga Sissejuhatus kaasusesse · 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestda Stigm erakliinikus raseduse · Järelkontroll valud alakõhus · Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda
Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. Tegutsemine külmumise korral Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda see võib põhjustada vigastusi nahal. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia.
1. Nimeta pääsetahela lülid · Ühe kehapoole nõrkus, halvatus · Ohu hindamine ja ohutuse tagamine · Eri suurusega pupillid sündmuskohal · Suust, ninast, kõrvast jooksb verd või · Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas
Koolivägivald Tervist, lugupeetud kursusekaaslased ja õpetaja. Minu tänane eesmärk on teile rääkida koolivägivallast, ning puudutan nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse? Mis tunne võiks olla vaadata kannatanu pisaraid täis silmadesse kuulda teda küsimas endalt pidevalt, miks just tema, mis on temas valesti. Ma ei tea, kas keegi teist on koolivägivalla ohvriks sattunud, aga kui pole, siis kõik ümbritsevad inimesed võivad ainult oletada, milline on vägivallatsemise ohvriks sattunud lapse hingevalu. Konkreetset definitsiooni koolivägivalla kohta on raske välja tuua. Koolivägivald hõlmab tegelikult ka nii õpetajate kui õpilaste vahelisi suhteid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND ÕIGUSE INSTITUUT Õigusõpetus Tsiviilõiguse ülesanded Juhendaja: Enno Oidermaa Dotsent Tallinn 2012 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Kannatanu peaks leppima ettepanekuga, et Aadu M. hüvitab rahas aia parandamise. Rein R. palkab firma aeda taastama ning hiljem esitab arve põhjustajale. Mõistlik oleks ka sündmuse hetkel kutsuda politsei, kes õnnetuse asjaolud täpselt fikseerib, mis võivad võimaliku kohtu
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist.
Rakvere Ametikool Esmaabi elektriõnnetuse korral Koostaja : Rakvere 2009 1. Tee kindlaks kannatanute arv 2. Enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja · Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest. · Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga). · Ära kunagi kasuta kannatanud eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid. · Kõrgepingevoolu all oleva kannatanu peavad päästma enne esmaabi andmist
Eesmärk Päästa kannatanu elu Vältida kannatanu olukorra halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Toimetada kannatanu ravile 112 Õnnetuse korral helista numbrile 112 Räägi: Mis juhtus Kirjelda täpselt, kus juhtus Palju on kannatanuid Milline on kannatanute seisund Kas on vaja elustada Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole.
ESMAABI Koostas: 2013 Eesmärk Päästa kannatanu elu Vältida kannatanu olukorra halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Toimetada kannatanu ravile 112 Õnnetuse korral helista numbrile 112 Räägi: Mis juhtus Kirjelda täpselt, kus juhtus Palju on kannatanuid Milline on kannatanute seisund Kas on vaja elustada Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse.
esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). 1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks.
•oma nimi ja telefoninumber, millelt helistatakse. vajadusel helistatakse lisainfo saamiseks tagasi (maja, korterinumbri, asukoha vms täpsustamiseks). •vastata küsimustele lühidalt ja täpselt ning mitte katkestada kõnet enne, kui ollakse selleks loa saanud. 3 Elustamise ABC A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine: • Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. • Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ning lükka teisega, mis asub laubal, pea kergelt kuklasse • Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. * Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud
On neid, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid meelde tuletada. ESMAABI TÄHTSUS JA MÕISTED 2 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. PÄÄSTMINE Esimesena õnnetuskohale saabunu peab vajaduse korral toimetama kannatanu ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, näiteks viima ära ta maanteelt või kustutama põlevad riided. Keerulises olukorras nagu tulekahju, kinnikiilumine, plahvatus- ja varisemisohu korral läheb vaja erivarustust ning eriväljaõppega päästjate abi. ESMAABI Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab mingil moel kannatanut abistada
................. 14 Võõrkeha hingamisteedes...................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................17 0 ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust).
Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi
· Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks · Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112; · Anna esmaabi: *Elusta *Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed *Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni · Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega. · Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi; kui kannatanu vajab elustamist, tõsta ta sõidukist välja vaatamata vigastustele, ava hingamisteed ja alusta elustamist. NB! Kui buss on süttinud või vees ja kannatanuid on võimalik välja aidata enda elu ohtu seadmata, tee seda viivitamatult, vaatamata vigastustele. · Likvideeri oht sõiduki süttimiseks, selleks eemalda võimalusel akult miinusjuhe.
SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada..................................................................................3 Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi kahte põhirühma:................................................3 Elustamine......................................................................................................
SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada..................................................................................3 Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi kahte põhirühma:................................................3 Elustamine......................................................................................................
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..............................................
Esmaabi mürgistuste korral Haapsalu Gümnaasium 10B Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb 1-3 aastaste laste seas, kes avastavad ennast ümbritsevat keskkonda. Levinumad mürgid: ravimid puhastusvahendid kosmeetika kodukeemia alkohol Sümptomid Iiveldus Oksendamine Unisus kõhuvalu Esmaabi Kannatanu tuleb välja viia mürgi toimetsoonist. Kui kannatanu on teadvuseta, siis tuleb ta panna küliliasendisse. Kiirabi saabudes või kannatanuga haiglasse minnes tuleb kaasa võtta pakendid, millest kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit. Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine
TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: · Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. · Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. · Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. · Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. · Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.
e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt a) Asetada kannatanu külaliasendisse ja väljutada vesi hingamisteedest b) Alustada kaudse südamemassaziga ja selle järgi kunstliku hingamisega c) Alustada kunstliku hingamisega ja selle järgi kaudse südamemassaaziga d) Rakendada kompressioonid ülakõhule e) Esitada kutse häirekeskusele 4. Nimetage neli tähtsamat `soki tunnust a) teadvushäired b) nahanähud c) nõrk ja kiire pulss d) hingamishäired 5
leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta.
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja.
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss.
Hingamise katkemisele järgneb südameseiskus ja südameseiskusele järgneb hingamisseiskus. Hingamise ja vereringe stimuleerimist on vaja kindlustamaks kudede varustatust hapnikuga. (3) Kunstlik hingamine Enne hingamise kontrolli teostamist peame kannatanul hingamisteed vabastama. Selle all mõistetakse võõrkehade eemaldamist hingamisteedest. Mis on võõrkehad? Võõrkehad on kõik ,,asjad", mis võivad takistada suuõõnes või neelus kannatanu hingamist. Näiteks okse, veri, toidu tükk, vanematel inimestel proteesid jne. Võõrkehana võib toimida ka kannatanu enda keel, langedes kurku (kui kannatanu on teadvusetult selili asendis). Lihtsa meetodina võib sõrmega üle suuõõne tõmmata. · pigista kahe sõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ja hinga ise sügavalt sisse; · haara oma suuga kannatanu suu (NB! Imikul nii nina kui ka suu ); · puhu rahulikult ja sügavalt õhku kannatanu kopsudesse (NB! Imikule hästi kergelt
ohutusnõuetele. Koduelektriseadmed peavad läbima Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ning nõuetele vastavuse korral võib neid varustada heakskiidumärgiga. 2. ELEKTRITRAUMAD Kui inimene saab elektrilöögi, võib keha läbiv elektrivool ta liikumatuks muuta, põhjustades hingamise ja ka südametöö lakkamise. Elektrivool võib tekitada põletusi nii kehasse sisenemise kohas kui ka kohas, kust vool väljub kehast maapinda. Vahel võib elektrivool põhjustada ka lihaskrampe, mistõttu kannatanu ei pääse vooluringist välja. Nii võib kannatanu olla ikka veel elektriliselt laetud, kui keegi sündmuskohale saabub. Tavaliselt juhtuvad elektritraumad kodus või töökohal madalpingevooluga kokkupuutumise tõttu. Need võivad tekkid ka kontaktist kõrgepingevooluga, näiteks mahalangenud elektriliinidest. Kõrgepingevoolu löögi saanud jäävad harva ellu. 2.1. Välk Välk kui looduslik atmosfääris vabanenud elektrilaeng kujutab endast intensiivset valguse
Jalga luumurru korral tõsta ei tohi (võib veeretada maas), sest see võib viia kudede kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt. Külmageel, sügavkülmast juurvilja pakk vms), kuid ei tohiks unustada naha ja külma vahele panna riie või rätik , sest otsene külm võib kudesod kahjustada. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema), kui jalg terve on. Veel tuleb katta kannatanu soojalt, tuleb anda kannatanule juua ja kõige lõpus kutsuda kiiraabi või kui kannatanu suudab käia, siis toimetada ta lähimal asuvasse traumapunkti. Nagu ka kinnise luumurru korral, ei tohi ka lahtise luumurru korraljalga tõsta, ainult et lahtise luumurru korral ei tohi seda teha päris kindlasti. Pane kannatanu ka lamama ning eemalda haavalt verejooksu takistavad riided. Lahtise luumurru korral tuleb peatada verejooks pannes haavale steriilne side.
● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.) ● Väldi verega kokkupuudet ● Peatada suur verejooks ● Kutsu kiirabi ja oota ära ● Kontrolli haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes. o Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda eemaldada! o Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljasta haava o Kui vigastatud kops, siis tuleb kannatanu hingamisel haavast lurisevat häält ning õhku imetakse haava kaudu sisse. ● Aseta kannatanu poolistuvasse asendisse või istuvasse asendisse. ● Kata haav käe, puhta sideme või riidega (takistamaks õhu sissepääsu). o Vajadusel avalda haavale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet. o Võimalusel aseta haavale õhutihedast materjalist lapp neljast küljest kolm
3. Põletus; 4. Teadvusekadu; 5. Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada · niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, · kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2
Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Elektrilised poletused 1. Voolu sisenemis- ja valjumisavad võivad jääda märkamatuks, sest on väikesed. 2. Väline vigastus väike, sisemine suurem. 3. Tüsistusena tekib voolu läbiminekul müokardist ventrikulaarne fibrillatsioon taaselustamise juhend. 4. Kannatanu eemaldamine vooluringist peab toimuma enda jaoks ohutult. 5. Kannatanu südamerütmi monitoriseerimine, sest olemas rütmihäirete tekke oht. 4 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. 2.1. Elektritraumade põhjustajad Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk
Liiklusõppe iseseisev töö 1. Kas liikluskindlustus on vabatahtlik või kohustuslik kindlustus? Liikluskindlustus on kohutuslik vastutuskindlustus. 2. Kes üldjuhul hüvitab liiklusõnnetuses osalenud kannatanu kahjud? Liikluskindlustus kaitseb liiklusõnnetuses kannatanut, kannatanu kahjud hüvitab kindlustusandja. 3. Millest sõltub kindlustusmakse suurus – nimetage vähemalt 4 punkti? Võrreldes senist liikluskindlustuse regulatsiooni uue seadusega muutub kindlustusmakse osas olukord vaid siis, kui klient jätab kindlustusmakse tasumata. Kui esimene kindlustusmakse jääb tasumata, siis kehtib kindlustuskaitse vähemalt 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, peale seda võib kindlustusandja lepingu lõpetada.
deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis)! Kutsu 112. Kinnise luumurru esmaabi Hoiduda liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi, võib veeretada maas. Luumurru kindlaks tegemisel toksida suurt varvast, reielihas peab võdisema, kui jalg terve. Vigastuse kohale panna külma.
Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.
saabumisest ning anda edasi saadud juhendid. 6. Rahulikul ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire saabumise. 2) Elustamise logaritm. Tegutsemine südame- ja hingamisseiskude korral. 1. Südame seiskumise korral: · Kontrollin järsku teadvuse kaodaul hingamiseja pulsi olemasolu kaelal ühisel unearteril. · Kui pulss puudub, kutsun abi telefonil 003 või 112. · Aja päästmiseks, alustan kõnet ,, Elustamist vajav kannatanu!" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi. 2. Hingamisteede avamine: · Kallutan kannatanu otsmikule asetatud käega ta pead tahapoole ja tõsta teise käe kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel
annaabi.ee 
