Esmaabi (1)

SISUKORD
TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 2
KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 3
ELUSTAMINE 4
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES 5
UPPUMINE 6
ELEKTRIÕNNETUSED 6
VEREJOOKS JA ŠOKK 8
TEADVUSHÄIRED 10
HAAVAD 10
JÄSEMEVIGASTUSED 12
LIIGESEVIGASTUSED 13
PEAVIGASTUSED 13
LÜLISAMBA - JA VAAGNAVIGASTUSED 14
14
SILMAVIGASTUSED 14
PÕLETUSED 15
KÜLMAKAHJUSTUSED 16
KUUMAKAHJUSTUSED 17
MÜRGITUSED 18
ÄKKHAIGESTUMISED 19
KRAMBID 22
GÜNEKOLOOGILISED VEREJOOKSUD 22
PSÜÜHILINE KRIISISEISUND 22

TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL

1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised

• Stopp ! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel.
  
• Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine;
  
• Väldi uute ohvrite teket!
  
• Abistaja ohutuse tagamine;
  
• Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine;
  
• Hingamistegevuse kontrollimine;
  
• Südametegevuse kontrollimine;
  
• Hingamisteede vabastamine;
  
• Kaudse südamemassaži tegemine
  
• Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine;
  
• Püsiva küliliasendi andmine;
  
• Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest;
  
• Vigastatud kehaosa immobiliseerimine;
  
• Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik;
  
• Kutsu lisaabi!
  

Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid.
Sageli määrab esmaabi kvaliteedi oskus mobiliseerida endale stressis kõrvalseisjate seast abilisi.
2. Abikutse
Helistada hädaabinumbril 112!
Anda teada

• Mis juhtus?
  
• Kus juhtus?
  
• Millal juhtus?
  
• Kellega õnnetus juhtus?
  
• Mis seisundis on kannatanu?
  

Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust!
3. Mis on vigastuse tekkemehhanism
Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehhaanilise , keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete (hapnik, soojus ) puudujäägist väliskeskkonnas ning mürgina toimivate ainete ( alkohol , vingugaas jm) akuutsest toimest organismile.
Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult- enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel.  
Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida.  

KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD

1. Elustamisvajaduse selgitamine
Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu

• teadvust
  
• hingamistegevust
  
• südametegevust
  
• seejärel verejooksude ja šokitunnuste esinemist
  

Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta , hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne.
2. Tegutsemisjuhised
Kontrolli teadvust:
1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele.
2. Raputa kergelt.
3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu – kas ta reageerib valule?
• Vastab arukalt – teadvusel .
• Vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolents.
• Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele – soopor .
• Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega – pindmine kooma .
• Ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta.
Kontrolli hingamist:
Aseta põsk kannatanu suu lähedale.
1. Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku.
2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli.
3. Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb.
• Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb – hingamine vaba.
• Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
• Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha; võib kesta 5-7 minutit – agonaalne hingamine.
Sage südameseiskuse korral – kontrolli pulssi.
Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja kannatanu vajab elustamist.
• Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Alusta elustamisega.
Kontrolli pulssi:
1. Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi.
2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane.
3. Katsu ainult ühelt poolt korraga.
• Pulss kiire >100.
• Pulss normaalne 60-80.
• Pulss aeglane 40 aastased ja neist enamik on ülekaalulised vanemad inimesed.
II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused (näiteks suu kuivus ) peaaegu täielikult puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhuslikul vereanalüüsil.
3. Diabeetiline kooma ja tegutsemisjuhised
Hüperglükeemiline kooma
Veresuhkur tõuseb väga kõrgeks – tavaliselt üle 30 mmol/l. Haigel kujunevad teadvusehäired mitme päeva/nädala jooksul. Eelneb väga tugev janu, haige võib juua 10 liitrid ööpäevas, väga sage urineerimine . Nahk on väga kuiv, ketendab, suust on tunda atsetoonilõhna. Kaebuste ignoreerimisel muutub haige mõne päevaga unisemaks, hingamine sügav, sage. Teadvusehäired süvenevad mõne päeva jooksul sügavaks koomaks.
Kui suhkruhaigel esinevad teadvusehäired ja pidev janu, kontrolli veresuhkru taset.
Keera kannatanu stabiilsesse külgasendisse.
Kutsu 112!
Hüpoglükeemiline kooma
Kujuneb väga kiiresti (minutitega). Veresuhkru tase alla 3,0 mmol/l. Haige tunneb väga tugevat nälga, väriseb, on rahutu . Nahk kahvatu, väga higine. Teadvusehäired kujunevad kiiresti kuni koomani, sagedased on krambid.
Anna haigele kiiresti juua suhkruvett (4-5 tl kl leigele veele). Kui kannatanu on teadvusel, võib anda ka kommi, šokolaadi, küpsiseid.
Teadevuseta haige keera külili.
Kutsu 1121
Ära ürita teadvuseta haigele midagi suhu panna, see võib sattuda hingamisteedesse!

Valu rinnus ja esmaabi
Põhjused võivad olla heloomulisest närvivalust kuni raske südamelihaste infarktini välja.
Helista otsekohe hädaabinumbril 112 järgmistel juhtudel, sest asi võib olla kriitiline:

• Tugev, pigistav, ängistav valu vasakul rindkeres.
  
• Valu on kestva iseloomuga , aeg-ajalt leevenev ning seejärel jälle tugevnev.
  
• Valu kiirgab vasakuss ekätte, õlga, abaluusse, kaela nong lõuga, kus tihti esineb tuimustunne.
  
• Kui ülaltoodud sümptomitega kaasub:
  

Iiveldustunne
Õhupuudus
Ebatavaline nõrkus
Nahajume muutumine kahvatuhalliks ning selle kattumine higiga.

• Kui ükskõik missugune ülaltoodud haigusnähtude kombinatsioon tekib esmakordselt elus ja kestab üle ühe minuti.
  
• Kui lõhkikiskuv-rebestava iseloomuga valu on kohe algusest peale maksimaalse tugevusega , kiirgub selga või kõhtu, tekib äkiline kahvatus ning minestamine .
  
• Kui äkki rindu löödud valuga kaasub tugev hingeldus.
  

Kiirabi oodates saad haiget aidata järgmiselt:

• Anna haigele kõige mugavam asend, milles tal on kõige kergem hingata .
  
• Vabasta haige kaelus , nööbi lahti ülearused riided, mis suruvad või pigistavad teda.
  
• Anna haigele temele väljakirjutatud rohtu valude vastu rinnus (nt nitroglütseriin)
  
• Ära anna haigele süüa ega juua.
  
• Kui haige seisund veelgi halveneb, helista tagasi 112.
  

5. Bronhiaalastma tunnused ja esmaabi
Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine.
Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinades olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest bronhides.
Astma korral esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne - nende ilmingute raskusaste on tavaliselt väga erinev.
Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid võib kesta ka mitu päeva. Ulatusliku hingamisteede spasmi puhul on tegemist nn. astmaatilise seisundiga - hapnikuga varustatus langeb tugevalt, seisund muutub eluohtlikuks.
Vanematel inimestel, kellel haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti vabaks ka astmahoogudevahelisel perioodil. See on krooniline bronhiaalastma.
Ravi eesmärk on ära hoida astmahoogude teket ning vähendada miinimumini ägenemiste arvu, mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või minna haiglaravile.
Inhalaatorite (sissehingatavate ravimite) toime algab paari minuti pärast, suukaudsete ja süsteravimite toime paarikümne minuti pärast.

KRAMBID

Epilepsia ja esmaabi
Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Peale ülemäärase laengu lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti.
Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid
Epilepsia on krooniline haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageliesinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav.
Esmaabi:
Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks.

GÜNEKOLOOGILISED VEREJOOKSUD

Esmaabi ja tegutsemisjuhised
Verejooksu võivad põhjustada põletik, rasedus , kasvajad, hormonaalsed häired, sugulisel teel levivad haigused.
Verejooksu märkab tavaliselt naine ise, kasutada hügieenisidemeid või tampoone - vajalik on kiire günekoloogiline läbivaatus, et määrata edasine ravi.

PSÜÜHILINE KRIISISEISUND

Esmaabi ja tegutsemisjuhised
Me ei pea ise minema kriisi, et kriisisolijat aidata, me peame olema lähedal.
KEEGI EI SAA ANDA TAGASI SEDA, MIS ON KAOTATUD !
On vaja julgust , eneseületust, avatust ja ausust.
On vaja tunda iseenese koormustaluvust, kui aitame kriisiseisundis inimest.
Kui meil on kodus kriisiseisundis inimene, on vaja palju kannatust, on vaja olla tugev ja võib-olla tuleb otsida abi ka aitajana, sest ka aitajal on kriis, eriti kui aidatav on lähedane inimene. Aitajal võivad esineda samad perioodid, samad tunded.
Kriisisekkumise tähtsaimaks eesmärgiks on taastada inimese sotsiaalne funktsioneerimine vähemalt kriisi algusele eelnenud tasemini.

• Hoia kriisisolijaga kontakti, ole ta läheduses. Lase tal tunda, et oled tema jaoks.
  
• Julgusta teda väljendama oma tundeid, ükskõik kui ebatavalised need Sulle ka ei tunduks.
  Ära satu hämmeldusse mitte üheski tundest, mida kriisisolija väljendab. Mõni võib
  ootuspärase kurbuse asemel reageerida hoopis naeru või vihasööstuga.
  
• Aita kaasa, et kurbus saaks vabalt välja voolata. Nutmine on täiesti terve ja loomulik
  reageerimisviis nii meestele, naistele kui lastele. Selle kaudu vabaneb inimene stressist,
  see toob kergendust.
  
• Lase valul välja murda, anna kriisisolijal võimalus rääkida oma valust, kui tal soov tekib.
  
• Kriisis inimese jutt võib olla seosetu, ta võib pidevalt korrata ühtesid ja samu fraase .
  See on normaalne reageerimisviis ebanormaalses olukorras.
  
• Stressis inimene vajab rohkem füüsilist kontakti. Võta tal käest, toeta õlast, kui ta ei tõrgu.
  
• KUULAMINE ON PSÜÜHILISE ESMAABI TÄHTSAIM VÕTE
  
• Pööra erilist tähelepanu lastele. Näita ka neile oma loomulikke tundeid. Aita nende
  allasurutud tunnetel välja voolata, ära karda lastega tunnetest rääkida.
  
• Inimene võib olla endassesulgunud ja hoiduda kontaktist. Püüa teda tasapisi, kuid
  järje­kindlalt vestlusse tõmmata. Ära jäta teda üksi, kuid ära unusta, et inimene vajab ka üksindushetki.
  
• Kriisi läbimine nõuab aega, teiste inimeste toetust ja selgelt väljendatud tunded aitavad kiiremini ja paremini toime tulla kaotuse ja haavadega.
  

ABISTAJA PEAB KÄITUMA RAHULIKULT .
RAHULIK, ASJALIK JA TASAKAALUKAS KÄITUMINE MÕJUB RAHUSTAVALT, ANNAB JULGUST JA LOOTUST.
23