restitutsioon, Organisatsioon, Kapseldumine e. inkapsulatsioon, Hüalinoos, Kivistumine e. petrifikatsioon, Tsüst, Rebend e. ruptuur, haavandumine e. ultseratsioon, Köndistumine ehk mutilatsioon, Tühik ehk kavern, Sekvestratsioon 5. Surma mõisted Üldine surm, agoonia, kliiniline surm, ajusurm, bioloogiline surm, füsioloogiline surm, patoloogiline surm, postmortaalsed e. Koolnumuutused. 6. Koolnutunnused eesti, ladina keeles(3) /seejuures koolnulaigud jaguneb kaheks, koolnulaostus kolmeks koolnukülmus (algor mortis)- a/v protsesside lakkamisest tingitud jahtumine, kui ümbritseva kk-a temp. on alla 37 kraadi. Kui surma eel esinesid palavik ja krambid, on jahtumine aeglasem. koolnukangestus (rigor mortis)- protsessi aluseks on piimhappe hulga tõus ja ATP defitsiit lihastes. Kangestus algab näolihastest paar tundi peale surma, esimese ööpäeva lõpuks levib kehale ja jäsemetele
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal · Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik · Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks · Arterites on rõhku 1,5 2l hele, vedel, pulseeriv · Arteriaalne veri ei hüübi kunagi · Venoosne veri ei...
12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Ainevahetus: 1) Sünteesireaktsioon vaja energiat 2) Lõhustumisreaktsioon tekib energiat Aeroobne organism : tarbib hapnikku, ajurakkude eluks Sisekeskkonna stabiilsus : organid+ närvisüsteem Püsisoojane organism: kehatemperatuur ei sõlt välistemperatuurist, 36,6 norm, kõigub
1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk: · Jaguneb pidevalt · Tekib kobarloode · Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähenda...
Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II 1. Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui bl...
valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel. ioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale. Kuna kõige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on ajurakud, surevad need esimesena. Meditsiin samastabki bioloogilise surma ajusurmaga. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse (koolnulaigud) ja lihaskangestu Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Rohkem kui 4–6 minutit surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi. Seetõttu on esimesed 5 minutit kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast. Kliinilisele surmale eelneb agoonia ja järgneb bioloogiline surm.
Agoonia- lühiajaline organismi jõu kokkuvõtt HÜPOKSIA- hapniku vaegus! KLIINILINE SURM- pöörduv staadium (5min), mille jooksul alustatud oskuslik elustamine võib täielikult kõik organismi funktsioonid. (hingamise lakkamine, vereringeseiskus, teadvusetus) BIOLOOGILINE SURM- pöördumatu staadium, elustamise korral võivad taastuda vereringe, harvem hingamine, aga mitte kunagi ei taastu teadvus! (mahajahtumine, sarvkestade hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi.
6. Kahjustatud kudede ja organite asendamine (N: südamelihaskoerakkude asendamine) 7. Metaboolse aktiivsuse vähendamine (N: vähem süüa ja liikuda) 8. Immuunsussüsteemi rakkude juurde viimine organismi Biokeemilised muutused surma korral keha jahtumine limaskestad aurustuvad lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus) raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda à koolnulaigud) veri hüübib Järelhoolitsuse puudumisel: koolnu lagunemine algab seedeelundkonnast kopsudes toimub käärimine à kehasse koguneb gaas toimub lihaste autolüüs toimub võimas bakteriaalne roiskumine ja pehmete kudede väga kiire lagunemine Agoonia: teadvushäired kramplik hingamine osade lihaste paralüüs
12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/search.php?s=inimese+evolutsioon www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5
3. Bioloogiline surm. Bioloogiline surm=ajusurmaga, kuid ajusurma saab fikseerida spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma saabumine järgnevatest tingimustest lähtuvalt: * kehatemperatuuri langus, soojusülekanne. * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul * tekivad koolnulaigud (tuleb oodata mitu tundi) * lihaskangestus, piimhappe teke glükoosist * limaskestade kuivamine Surma liigid: a. Loomulik surm b. Patoloogiline surm * haigustest tingitud (äkksurm, krooniline haigus nt kasvajast) * vägivaldne (õnnetus, tapmine, suitsiid)
võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon. 2. Koolnukangestus RIGOR MORTIS Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3. Koolnulaigud LIVORES MORTIS Vere allseiskus et hüpostaas. 4. Pealesurmne verehüübimine Veri hüübib. Hüübed tekivad peamiselt südames ja suurte veenide valendikes. 5. Silma sarvkesta hägustumine Vedelik aurustub ja sarvkest muutub kuivaks. 6. Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi
Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks. See on aeg, kus elustamine võib tagasi tuua sotsiaalselt funktsioneeriva inimese. Kliinilise surma aeg lüheneb kõrgetel temperatuuridel ja pikeneb madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine – kuni 45 minutit) Elustamine on efektiivne ainult kliinilise surma korral Elustamine lükkab edasi bioloogilise surma teket. Kindlad bioloogilise surma tunnused Koolnulaigud Koolnukangestus TEADVUSEHÄIRED Teadvuseta haige kukub maha. Lamav asend on teadvuseta kannatanule parim. Ära tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma. Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele Raputa kergelt Näpista kannatanut või rulli kõrvu - kas ta reageerib valule vastab arukalt – teadvusel vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolents
hukkamist". Eutanaasia. Surmaküsimuste lahendamisel on oluline võtta seisukoht, millal surm saabub: kas siis, kui seiskuvad südametegevus ja hingamine; Kliiniline surm taaspöörduv. Lakkavad vereringe, närvisüsteemi talitlus ja hingamine. Mõne minuti pärast inimese pulss ja südamelöögid ja hingamine taastuvad. Ajukahjustuse oht. Bioloogiline surm taaspöördumatu. Organismi elustamine pole enam võimalik. Kindlad surma tunnused on koolnukangestus, koolnulaigud, kehatemperatuuri langus ümbritseva keskkonna temperatuurini. Eutanaasia on kaasaaitamine teise inimese surmale, kui ta ise pole selleks võimeline. Eelduseks on see, et inimene on oma elu peremees. Aktiivne eutanaasia on see, kui keegi kasutab aktiivseid võtteid, nagu nt. mürgisüst, et surmata kedagi. Passiivne eutanaasia on see, kui keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma.
elustada ka pikema aja (kuni 30 min) möödudes. Bioloogiline surm on tagasipöördumatu seisund. Esimesena tekivad tagasipöördumatud muutused peaajus. Mõned koed nagu juuksed ja küüned elavad (kasvavad) veel mõne ööpäeva. Soolte motoorika püsib minuteid. Osa elundeid ( neerud, süda, maks) võib mahajahutatult hoida mõned tunnid elus ja siirata teisele inimesele. Surma absoluutsed tunnused on: 1. Silma sarvkesta häguseks muutumine; 2. Koolnulaigud – tekivad 1-4 tunni möödudes allapoole pööratud keha piirkondades. Nad on põhjustatud arterioolide kokkutõmbumisest, veenide seinad aga on lõdvad ning veri valgub raskustungi tõttu allapoole jäävatesse lõtvadesse veresoontesse; 3. Koolnukangestus – lihaste jäikus, mis kujuneb välja 6-10 tunni järel; 4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži
tagasipööratavad. Edasine periood on bioloogiline surm, milles tekkinud muutusi tagasi pöörata ei saa. KLIINILISE SURMA TUNNUSED · KESKNÄRVISÜSTEEM - teadvusetus · HINGAMINE - ebaefektiivne, apnoe · VERERINGE - pulss Ø, südametoonid Ø · NAHAVÄRVUS -kahvatu või tsüanootiline (sinakas) · PASSIIVNE ASEND · PUPILLID REAGEERIVAD VALGUSELE ALUSTA ELUSTAMIST!!! BIOLOOGILISE SURMA TUNNUSED · koolnulaigud, · koolnukangestus, · marmorpaaz 34 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.). Üks käsi laubale, teine kaelale ja painutame pea kuklasse
ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks
ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks
ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks
annaabi.ee 
