Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad, Piiskopide alamad. Linnus ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed. Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn
väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid. · Läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid ilmselt suhteliselt kiiresti omaks uued väärtushinnangud ning saksa vasallkonda sulandudes(abielusidemete kaudu) ka saksa keele. · Vasallide side oma läänivaldustega jäi algul üsna lõdvaks. · 13.sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratuid andameid vastu võtta. · Vakusepidu vasall ja talupoegade ühine söömaaeg, kus võeti andameid vastu. · Pikka mööda hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Nende järgi võtsid palju vasallid endale uued lisanimed. Mõis oli eelkõige vasalli elupaik ja keskus, kuhu koguti andameid. Talurahva õiguslik seisund · Esialgu oli talupoegade õiguslik seisund küllaltki hea.
Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided
Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi • 1481 Moskva rüüsteretk • 1492 Ivangorod • 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis • 1502 Smolina lahing • 1503 vaherahu Maa läänistamine • Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad
käsitööliste ühendus, kuulusid ühealameistrid Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti jänes- meister, kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud.Kubjas- oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees.Kilter- töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on
42. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43. Ohvriallikas Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli tähistas nimi allika või vemast võetud vee omadusi. 44. Ohvrikivi kivi, kus ohverdati loomi. 45. Läänimees lääni valitsev väikefeodaal. 46. Vakus Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. 47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48. Eramõis Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49. Kümnis mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule. 50. Hinnus naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. 51
*Peapiiskopoid ja toomhärrad pidid olema ordu liikmed. *Ordumeister loobus õigusest nõuda piiskoppide vasallide osalemist ordu sõjakäikudel ja maa kaitsel. See nõrgendas Liivimaa sõjalist jõudu. · Liivimaal oli tugevaim relvastatud jõud Liivi ordu. · Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Mõisted Ametkond-Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks loodud halduspiirkonnad. Vakus- Neljast kuni kuuest külast koosnev ametkonna osa. Enne jüriööd vakusepidu talupoegade ja vasallide vahel, kus anti andamit. Rüütelkond- Moodustas territorjaalselt vasallid. Rüütelkonda ei ole ordu aladel. Linnapäev-14.saj keskel kokku kutsutud kaubandusega tegelev organ. Maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Hakati korraldama aastast 1420, kuna 15.saj algul Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ja välisoht suurenes. See sundis liivlasi kokku tulema ja omavahel kompromisse looma. Need toimusid Valgas või ka Volmaris
ka feodaalse killustatuse (-riigi süsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid täidavad peamiselt vasallid). Vasallkond moodustus põhiliselt Põhja-Saksamaa väikeaadlikest ja linnakodanikest, seiklejatest ja kohalikest ülikutest. Maahärrad ehitasid linnused, kuhu panid elama oma vasallid. Neile jagatud maad asusid linnustest eemal. Vasall külastas reeglina kaks korda aastas oma valdusi, et koguda kokku talupoegadelt saadavad maksud. Siis peeti koos talupoegadega vakusepidu. 6. Mõisate rajamine. Kollektiivsed mõisnikud. Taani hindamisraamat. 13.sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed kolima linnustest oma valdustesse elama ja rajasid sinna eramõisad. Esimesed mõisad tekkisid Harju-Virus ja olid eelkõige maksude kogumise keskused ja vasallide elupaigad, kus põllumajandusega tegeldi äärmiselt vähe. 1241.aastast pärit Taani hindamisraamat märgib, et sel ajal oli Eestis kolm mõisa. Ülejäänud tekkisid 14.sajandil
Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi. Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik. Teede ääres oli arvukalt kõrtse ja veskeid et seal saaks ööbida. Ühiskond hakkas jagunema alamklassiks ja ülemklassiks(sakslased ja eestlased). 9. Linnad Vana-Liivimaal. Kuidas nad tekkisid, kes seal elasid ja millega tegelesid? Gildide ja tsunftide tegevus.
Olulised olid ka kariloomad – sead ja lehmad. Kaubanduses olid olulised vili, vaha ja raud. 13. saj vallutati Eesti alad. Vallutusjärgselt olukord eriti ei halvenenud: säilis isikuvabadus – need, kes olid ristitud, olid ristiusu vastu võtnud ja säilitasid isikuvabaduse; säilis maavaldus; tulumaks 10%, kümnis; hinnus 5% (sakslaste vastutulek vastristitud eestlastele, 10% asemel maksavad 5%) -sellele lisandus 1%.; ehituskoormised; väliskaubandusõigus; vakus – tähendab ka pidu (vakusepidu), sinna võib tuua maksud, võib kohut pidada, arutada vaidlusküsimusi. Talupojad pidid tooma sinna söögikraami, puuhalge jne. See, mis sellest üle jäi, läks feodaalidele (talupojad midagi tagasi ei saanud). Kihistumine: kuningad, sõltlased, vabad talupojad ja orjad, kuid tüüpiline feodaalühiskond puudus. Olukord hakkas halvenema järgmistel põhjustel: linnade areng Euroopas – tekib püsiv viljaturg. Vilja hind kasvas 4-6 korda; mõisnikud
KESKAEG Mõõgavendade ordu lõpp 1236 - Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse saanud ja lakanud seejärel olemast. Liivimaa- Eestis ja Lätis vallutatud alad. Taanlaste poolt vallutatud Põhja- Eesti - Eestimaa Eestlaste kohustused ja koormised: 1. Kaotasid oma maa, see jagati maahärrade vahel.Kõrgeim maavaldaja oli Rooma kirik 2. Talupojad olid kohustatud maksma maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad, karjad jne.), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus
talupojakoormisi, aga sõja ajal pidid nad teenima feodaali ratsaväes. 16. saj. parandas Vana-Liivimaa jõukus ka talurahva olukorda. Valdavaks oli põllumajanduses saanud kolmeväljasüsteem. Oli rahvastiku pidev juurdekasv, 100000lt inimeselt umbes 250000.280000le. Esimeste juutide kohta on andmeid 1333. a. ja mustlastest 16. saj. esimesest poolest. Muinasaja rõivastusest läbi keskaja kujunes rahvariietus, mida mõjutas Euroopa mood. Vakus läänisanda maksude kogumise ala, vakusepidu toimus mihklipäeval, kui talupojad tõid loonusrendi. Eestlaste vaimuelu muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele. Austades salaja edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid, hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. Eestlased jätkasid kohati Taara ja Uku austamist, aga valdavalt võttis rahvas üle katoliku pühakud. Pühitseti jaanipäeva ja mihklipäeva. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu
+ Saksamaalt Von Maydel'id, kellel on üle Eesti palju mõisaid,väljaspool Eestit neid ei teate. See-eest kuna Saaremaal tähendab Maidel maimusid, ning nende vapi peal on ka kalamaimud, arvatakse, et nad olid saksistunud eestlased. + Taanist + eesti päritolu mõned üksikud, kes mingil hetkel tundsid, et vastusõdimine on mõttetu ning astusid üle nende poolele Linnused + Vakusepidu- maksude üleandmine lääniisandale + eramõisad + kirikumõisad - ehk pastoraalid, tagasihoidlikumad, maakohtades. 14. sajand mõisnikule kogu võimutäius + Oli järk-järgult toimunud oma roll Jüriöö ülestõusul + Rüütelkonnad ühe piirkonna mõisnikud hakkavad koos asju arutama. Talupoegade olukord 13.-14. saj keelati väliskaubandus saarlastele suurim löök, Saaremaa oli olnud rikkaim piirkond suure
annaabi.ee 
