MUINASAEG (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Muistne Vabadusvõitlus

Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla, kus olnud Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, eriti asjaolu, et linnus oli piisavalt rahvast täis ning polnud kaitset kivide ja ammuküttide noolte eest, otsustasid saarlased sõlmida rahu. Sakslased arvestasid, et piiramine tooks nende poolele kaasa enam ohvreid kui Muhu vallutamine ja nad soostusid läbirääkimistega. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega said otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Lisaks sakslastele tuli võidelda veel sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud ­ rooma-katoliku kirik.

Ajalugu

18

rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

o Linnuses olev vara, hobused ja veised rööviti ning linnus ise põletati maha. · Edasi liiguti Valjala alla o Seal oli saaremaa suurim ja tugevaim linnus. · Saarlased sõlmisid rahu. o Sakslased soovisid vanemate poegi pantvangideks, kes kohe ka ristiti. · Peagi saabusid ristimispalvega saadikud teistest saaremaa linnustest ja kihelkondadest. · Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg e. Muistne iseseisvusaeg. ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED · Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. o Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. o Said kasutada ka kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. o Võisid täiendada väge pidevalt uute meestega · Mitu vastast ründamas korraga. · Vallutajaid toetas rooma katoliku kirik. · Vallutajad olid head diplomaadid.

Ajalugu

2

doc

Muistne Vabadusvõitlus

Muistse vabadusvõitluse periood ( 1208-1212 ) Sakslased rajasid alistatud lääneslaavlaste alale 1143. a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama Ümera

Ajalugu

2

doc

MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)

Kolmandal korral õnnestus sakslastel linnus tormijooksuga vallutada. Tapeti ligikaudu 1000 eestast ja lisaks venelasi, ka Vjatsko. Nüüd püsis vabana vaid Saaremaa. 1227 läks Saaremaale suur sakslaste vägi. Vallutati ja põletati Muhu linnus.Edasi liiguti Saaremaa suurima ja tugevaima linnuse, Valjala alla. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, otsustasid saarlased rahu sõlmida. Ristiti Saare rahvas. Sellega lõppes eestlaste muistne vabaduvõitlus ja ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega, neil oli kasutada täiuslikum relvastus, samuti said nad väge pidevalt uuendada meestega; Lisaks sakslastele tuli sõdida ka Taani ja Rootsiga; Vallutajate taga seisi Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud ­ roomakatoliku kirik.

Ajalugu

2

doc

Muistne vabadusvõitlus

AJALUGU KT MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Peamised kihelkonnad: Vaiga, Mõhu, Alempois, Soopoolitse, Nurmekund Maakonnad(8 suuremat): Virumaa, Järva, Harju, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi Eellugu: · Ristisõjad olid Euroopa feodaalide sõjaretked idamaadesse eesmärgil vabastada Püha Maa · Enamus Euroopat oli ristiusustatud v.a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. ­ rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal · 1186.a. ­ pühitseti Augustiinlaste Ordu koolihärra Meinhard esimeseks Liivimaa piiskopiks(tema abiliseks oli munk Theuderich, järglaseks Berthold, kelle järg

Ajalugu

2

doc

Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool

Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked

Ajalugu

6

sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

1.MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme ­ VI

Ajalugu

42

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja

Ajalugu

Kommentaarid (0)