MUINASAEG (0)

Eellugu

• 12. Saj algas sakslaste tung itta – 1143 loodi Lüübeki linn
  
• Läänemerele saksa kaupmehed – 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde – hakkas ristiusku levitama – 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich )
  
• Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus
  
• Mõned liivlased lasid end ristida – sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline)
  
• 1191 läkitati Theoderich Eestisse
  
• pärast M surma piiskopiks Berthold – liivlastega tülid, tagasi Saksamaale
  

Sissetungi algus

• B kogus ristisõdijate väe – 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus)
  
• Uus piiskop – Albert – vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna – vallutussõja peamine tugipunkt . Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale – Maarjamaa
  
• 1202 vaimulik rüütliordu “Kristuse Sõjateenistuse Vennad” – elukutselised sõjamehed – Mõõgavendade ordu – juhiks ordumeister. Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad ( vaimulikud talitlused).
  
• Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid
  

Sissetung Eestisse

• 1208 algas võitlus Eestimaa pärast ( sakslased , taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki)
  
• sihipärase vallutuse I ohver – Ugandi (Otepää linnus põletati maha)
  
• sakslasi toetasid latgalid
  
• rüüstamine, külade põletamine, tapmine
  
• ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale
  

Võnnu piiramine

• 1210 eestlaste vasturetk – suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid ( Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama
  

Ümera lahing

• eestlased jäid Ümera äärde varitsema – jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul
  
• metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak –abiväed, sakslased põgenesid –
  
• võit andis usku
  

Viljandi piiramine

• 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust – rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi
  
• I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa – saagiks nende varustus
  
• Sakslased kasutasid kiviheitemasinat – lõhuti kindlusesein – selle taga oli veel teine – eestlased suutsid taastuda
  
• Ei suudetaud 5 päevaga linnust vallutada – läbirääkimised – sõlmiti rahu – ulatuslikku ristimist ei olnud
  
• Vaenuvägi lahkus pantvangideks vanemate ja ülikute pojad
  

Eestlased pealetungil

• Sakalased, ugalased, saarlased , läänemaalased – rüüstasid vaenlaste alu
  
• 1211 suveks suurem tõsine sõjaplaan – eesmärgiks Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine – mandrieestlaste maavägi + saarlaste laevastik – piirasid linnuse sisse, algas rünnak
  
• saabus sakslaste suur abivägi -eestlased kahe ründaja vahel – taganesid – palusid rahu, nõustusid ristimisega – öösel üritasid mööda merd põgeneda – kaitsetornidega sild – laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad
  
• suured kaotused eestlastele – järkusid vaenlaste sõjaretked
  
• katk – rahuläbirääkimised – rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel, 1212 eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu – 3 aastat
  

Suhted venelastega

• pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele
  
• 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust – eestlased ostsid end piiramisest vabaks
  
• 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale – Varbola linnuse piiramine – osteti end vabaks (700 marka )
  
• sakslaste sõjakäigul Soontaganasse 1210 ja 1211 a vahetusel osales suur hulk Pihkva venelasi
  

Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse

• 1215 sakslased + abiväed Ridalasse – ootamatu (Toreida rahu kestis) – vaherahu rikkumine , tapmine ja röövimine 3 päeva, IV pöörduti saagiga tagasi Liivimaale
  
• kevadel sakslased Sakalasse - kogunesid Lõhavere linnuse alla ( Lembitu ) – II päeval süüdati põlema ründajate poolt – eestlased andsid alla -vanemad ka Lembitu pantvangi (vabastati pärast poegade vastu vahetamist)
  

• koostati ulatuslik vastupealetungi kava – lõppeesmärgiks siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine
  
• saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia, läänlased pidid Toreida liivlasi ründama, sakalased ja ugalased pidi ahistama latgaleid (ei saa sakslastele appi minna)
  
• 1215 saarlased sulgesid Väina jõe suudme, Riiast tungis tugev vastaste vägi, merel ristisõdijad – oht kahe tule vahele jääda – pidid taganema
  
• teised malevad suuremat edu ei saavutanud
  
• loodetud tulemusi ei saavutatud (liiga vähe jõudu)
  

• 1215 juunis lahkusid osad ristisõdijad kogedel – tormi tõttu jäid Saaremaale Uude sadamasse varju
  
• saarlased sulgesid sadamasuudme, piirasid saksa kogesid, suured põlevad parved vastaste laevade peale – tuul kandis need merele. Eestlased ei suutnud ühtegi laeva vallutada. 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sulust läbi murda
  

• 1215 suvel sakslaste rüüsteretked (eriti latgalid) Ugandisse – sõdida lubati kuni eestlased alistuvad – olukord lootusetu, venelaste poolt ka oht –rahu palumine – nõustuti ristimisega
  
• ka sakalased sõlmisid rahu, lasid end ristida
  
• ristimine – pahameel Pihkvas, 1216 vürst Vladimiri rüüsteretk Ugandisse
  
• ugalased + sakslased kindlustasid Otepää linnust – 1217 ühine sõjakäik Venemaale (suur saak)
  

• Pihkva, Novgorod tunnetasid ohtu – otsustati koos eestlasega nende vastu ühiselt välja astuda – liidusuhted esmajoones saarlastega
  
• 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all – nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased – piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi –piirajatega neil lahing. Pärast abiväe saabumist algasid rahuläbirääkimised – sakslased pidi lahkuma kogu Eestist
  

• eestlased püüdsid võitu edasi arendada – tähtis: liidu säilitamine venelastega. Peaorganisaator Lembitu
  
• üle Eesti tuli kokku suur vägi u 600 meest – oodati veel vene vägesid
  
• vaenlased kuulsid eestlaste plaanidest ja kiirustasid, et jõuda enne abiväge
  
• sakslased keskel, liivlased paremal, latgalid vasakul tiival
  
• Madisepäeval 1217 21.sept – Viljandi lähedal
  
• Eestlased metsa varjus3 osana
  
• Liivlased sunniti taganema, sakslased murdsid läbi eestlaste maleva keskosa – eestlased sunnit taanduma. Sakslased läksid latgalitele appi- püüti vägesid ümber korraldada – suured kaotused eestlastele (langes Lembitu jt vanemad)
  
• Põgenevaid eestlasi jälitati ja tapeti
  
• Kaupo sai surmalt haavata
  
• Sõlmiti rahu
  
• Piiskop Albert palus 1218 Tanni kuningas Valdemar II abi
  

• 1219 suur taanlaste vägi Tallinna sadamasse ( retke juhtis kuningas ise), asuti eestlaste linnusess
  
• eestlased kogusid vägesid. tungiti 5 küljest taanlaste laagri kallale – algul edukas rünnak – Theoderich tapeti, vastane löödi taganema, ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus – taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog )
  
• taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse
  
• algas Revala maakonna ristimine, püüti vallutada ka teisi P-Eesti maakondi
  
• 1220 võiduristimine (taanlased, sakslased)– näitas et ristiusu levitamine vaid ettekääne maa vallutamiseks
  

Rootsi kuningavägi lüüakse puruks

• 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega – asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks)
  
• ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid
  
• kuningas pöördus tagasi Rootsi – suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema – rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele
  
• rootslaste vallutuskatse nurjati
  

Saarlased pealetungil

• 1221 üritasid koos rävalaste, harjulaste, virulastega Tallinna vallutamist
  
• piirati linnust, kuid taanlaste abiväe hirmus taganeti
  
• 1222 Taani vägi maabus Saaremaal – hakati ehitama kivilinnust, saarlased püüded seda takistada ebaõnnestusid
  
• kui kuningas lahkus koondati vägi, ehitati 17 kiviheitemasinat, algas tõsine taanlaste piiramine – taanlased andsid linnuse üle saarlastele, neil lubati lahkuda, 7 neist ja Riia piiskopi vend jäid pantvangideks
  
• linnus lõhuti maha
  

• taheti venelased kogu Eestist välja kihutada – saarlased kutsusid kõiki üles oma eeskujule järgnema, nad õpetasid kiviheitemasinaid ja teisi sõjariistu ehitama
  
• vabastati Varbola linnus
  
• 1223 tungisid sakalased Viljandi linnuses jumalateenistuse ajal sakslastele kallale
  
• võiduteate Otepääle ja Tartu – peagi needki vabad
  
• kogu maa tagasi oma valdusesse – ainult Tallinnat ei suudetud vabastada
  
• hävitati kõik, mis oli ristiusuga seotud, pöörduti endiste kommete juurde tagasi, kindlustati linnuseid, ehitati kiviheitemasinaid, õpiti ambu käsitlema
  
• algasid uued sõjakäigud
  
• 1223 suurem eestlaste rüüsteretk Ümera piirkonda – sakslased ründasid ootamatult ja võitsid
  
• 1223 suvel sakslaste ja abiliste 8000-meheline vägi Viljandi linnuse alla – pikaajaline äge piiramine, linnust ei vallutatud, eestlased olid sunnitud rohkete langenute ja veepuuduse tõttu alistuma ja ristiusu taas vastu võtma
  

• astuti ühendusse Novgorodi ja Pihkvaga – venelased saatsid abivägesid (paigutati tartu, Viljandi jt linnustesse) ja jagasid vara ( relvi jms)
  
• Jaroslav 1223 Eestisse
  
• Saarlased meelitasid venelasi 20000-mehelist väge Tallinna piirama – Jaroslav kuulis, et sakslased oli venelasi poonud – vene väed piirasid 4 nädalat Tallinna, ei suutnud vallutada, venelaste vägi lahkus, rüüstasid Eestit
  
• 1223 Tartusse vürst Vjatško 200 mehega – talle oli lubatu võim Tartus jt maakondades, mis ta vallutab (vürstkonna loomise katse)
  

• sakslastel õnnestus oma võimu taas laiendada . 1224 ainult Tartu vastupanupunktiks, mida 2 piiramisel polnud suudetud vallutada
  
• algas tõsine II piiramine – heideti kive ja nn tulepotte (tuline raud), õõnestati valli , ehitati piiramistorn, üritati põlema panna, lõpuks sakslaste tormijooks – õnnestuski vallutada – tapeti nii venelasi kui ka eestlasi
  

• 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe – jõuti Muhu linnuse alla – muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama – I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati
  
• vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) – saarlased sõlmisid rahu – läbirääkimised
  
• ristimine kogu saarel
  
• muistne vabadusvõitlus oli lõppenud
  

• vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked
  
• Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda
  
• Vastasel sõjaline ülekaal – elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega
  
• Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased )
  
• Vallutajate selja taga rooma -katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas)
  
• Vallutajad head diplomaadid – alistasid rahvad ükshaaval (latgalid, liivlased, eestlased), kasutasid ära ja õhutasid nende omavahelisi vastuolusid
  
• Eestlaste sõjategevus ja relvastus orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks (võitluse käigus täiendasid end – uued sõjariistad, õpiti linnuseid piirama, võitlema välilahingutes), pikaajaline sõda kurnas , puudus elavjõust
  
• Polnud väljakujunenud ühtset riiki, maakondade vahelised sidemed nõrgad, koostöö puudumine naaberrahvastega (venelasi pidi meelitama, nad ei pidanud kokkulepetest kinni)