Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muistne Vabadusvõitlus (16)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

6. Muistne Vabadusvõitlus
Eellugu.
Kaupmeeste vahendusel tuli 1184.
aasta
paiku augustiinlaste ordu
koolihärra Meinhard
Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku
levitama. 1186 . aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi
abilisena sai tuntuks munk Theoderich .
1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale,
arvatavasti misjonitööd tegema.
Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis
Berthold .
Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop
tagasi Saksamaale.
Sissetungi algus.
Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe
ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses
liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased .
Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert . Temast sai
vallutussõja peamine organiseerija ja juht.
1202. aastal
asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse
Sõjateenistuse Vennad
. Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga
Muistne Vabadusvõitlus #1 Muistne Vabadusvõitlus #2 Muistne Vabadusvõitlus #3 Muistne Vabadusvõitlus #4 Muistne Vabadusvõitlus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 304 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hahehi Õppematerjali autor
Konspekt muistse vabadusvõitluse kohta, eellugu, sõjakäigud ning eestlaste allajäämise põhjused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Muistse vabadusvõitluse periood ( 1208-1212 ) Sakslased rajasid alistatud lääneslaavlaste alale 1143. a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama Ümera

Ajalugu
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe ­ jõuti Muhu linnuse alla ­ muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama ­ I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati - vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) ­ saarlased sõlmisid rahu ­ läbirääkimised - ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal ­ elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas)

Ajalugu
thumbnail
18
rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

o 1208 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega ugandisse Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi ­ Otepää linnus ­ süütati põlema Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vastulöögi latgalite maile. · Sellega algas eestlaste jaoks muistne vabadusvõitlus. VÕNNU PIIRAMINE 1210 AASTAL · Toimus järjekordne eestlaste vasturetk · Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Siim Kingu 9 Tartu Tamme Gümnaasium

Ajalugu
thumbnail
2
doc

MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)

Kolmandal korral õnnestus sakslastel linnus tormijooksuga vallutada. Tapeti ligikaudu 1000 eestast ja lisaks venelasi, ka Vjatsko. Nüüd püsis vabana vaid Saaremaa. 1227 läks Saaremaale suur sakslaste vägi. Vallutati ja põletati Muhu linnus.Edasi liiguti Saaremaa suurima ja tugevaima linnuse, Valjala alla. Hinnates kainelt kujunenud olukorda, otsustasid saarlased rahu sõlmida. Ristiti Saare rahvas. Sellega lõppes eestlaste muistne vabaduvõitlus ja ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega, neil oli kasutada täiuslikum relvastus, samuti said nad väge pidevalt uuendada meestega; Lisaks sakslastele tuli sõdida ka Taani ja Rootsiga; Vallutajate taga seisi Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud ­ roomakatoliku kirik.

Ajalugu
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Sissetung Eestisse ­ 1208. a. Algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimene ohver oli Ugandi..1208. sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugalased kutsusid appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maile. Eestlaste jaoks algas muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. a Toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev opiiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool

Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine

Ajalugu
thumbnail
21
pptx

Muistne vabadusvõitlus (POWERPOINT)

Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. Rüüstajad puhkas

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

1235. aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel. Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid

Ajalugu




Kommentaarid (16)

henza profiilipilt
henza: väga kasulik materjal, eriti kui sul on kontrolltöö tulemas.(Y)
18:45 14-10-2008
keidi4 profiilipilt
Keidi Nurja: väga põhjalikult lahti seletatud ja hea materjal
12:45 08-11-2009
mystery profiilipilt
mystery: muidu kasulik,kuid mõningate mõõndustega
18:43 18-10-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun