6. Muistne VabadusvõitlusEellugu.Kaupmeeste vahendusel tuli
1184.
aasta paiku
augustiinlaste ordu
koolihärra
Meinhard
Väina jõe
suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku
levitama.
1186 . aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi
abilisena sai
tuntuks munk
Theoderich .
1191. aasta suvel läkitas Meinhard
Theoderichi Eestimaale,
arvatavasti misjonitööd tegema.
Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis
Berthold .
Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop
tagasi Saksamaale.
Sissetungi algus.Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe
ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses
liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski
sakslased .
Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra
Albert . Temast sai
vallutussõja peamine organiseerija ja juht.
1202. aastal
asutati eriline vaimulik rüütliordu
Kristuse
Sõjateenistuse Vennad. Ordu
liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga
ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma
Mõõgavendade
orduks. Ordu juhiks oli
ordumeister .
Orduvennad
jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid
rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad
pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate
vendade hulgas oli
kannupoisse, relvaseppi, kokkasid ja teisi ametimehi.
Sissetung Eestisse.1208. aastal
algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimeseks
ohvriks sai
Ugandi.
Kroonikas põhjendatakse seda ühe ammuse vahejuhtumiga.
Ugalased olevat veel enne Riia linna asutamist tunginud kallale Venemaale
reisivatele saksa kaupmeestele ja võtnud
neilt kaubad ära. Nüüd
nõuti röövitu tagasimaksmist.
Kroonika põhjal polevat mitmed läbirääkimised tulemusi andnud ja
lõpuks lahkunud saadikud „üksteist vastastikku üliteravate
odadega ähvardades“.
1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse.
Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste
tapmine .
Ugandi üks tähtsamaid keskusi – Otepää linnus – süüdati
põlema. Nõnda oli eestlaste jaoks alanud muistne vabadusvõitlus,
mille ohvreid ja tulemusi
vaevalt keegi aimata võis.
Võnnu piiramine.
1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev
asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu
üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsnagi agaralt ja
edukalt. Tehti katset suurte puuvirnade abil linnust põlema süüdata
ja rajati kõrge piiramistorn.
Eestlasteni oli jõudnud teade, et
Riiast on suur vägi võnnulastele
appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid
võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama.
Ümera lahing.Ümera-äärses metsas tungisid
Kõik kommentaarid