- E tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Eelviimane samm - vt kastidega slaidilt – õis-st!!). Viimane samm on hääldada või kirjeldada.) Kust arvatavasti algas Chomsky kõneloome mehhanism? Algas peale süvastruktuurist e semnatilise süntaki juurest (kui võrrelda,“ kastislaididga“). Kokkuvõtteks, mis on psüüholivngistika aines? Mida need uurivad? Uurimsiobjekt on kõneaktid loomes ja tajus, Aga mida selle puhul uurida? eri valdkondi ja tunnuseid.

Kõnetegevuse psühholoogia

0

Eeldatavalt on paljude laste osas näitajad keskmisest oluliselt kõrgemad, sellal kui teiste osas on muudatused minimaalsed voi puuduvad üldse. Arendusravi kasulikkuse adekvaatseks hindamiseks on mõtekas heita pilk uuringutele, mille eesmärgiks oli kodus kasvanud Downi laste võrdlemine hooldekodus kasvanutega.

Downi Sündroom

0

Eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada.

Lapse areng koolieelses eas

0

Eakohasus - I klassi lastele räägitakse teooriat võimalikult lihtsalt (ja üldjuhul õpetajad kipuvad kasutama sellist „ninnu-nännutamist“, mida peetakse laste vanuse suhtes „normaalseks“) ja praktilised tööd on ka suhteliselt lihtsad, võimalikult lapsepärased.

Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides

0

Eelkooliiga on just emotsionaalse intelligentsuse arenemisel niivõrd tähtis iga, tunnustamine ja kiitmine, eneseusu arendamine ei ole vajalikud omadused lapsele vaid lasteaias, vaid kuni elu lõpuni ja tihti saavad inimesele määravaks ka tema elukvaliteedi kujunemisel.

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta

0

Ebaõnnestumise korral on autoritaarsuse tagajärjeks see, et noor võib muutuda hirmunult passiivseks, sattuda kuritegelikule teele ja kampadesse, hakata tarvitama alkoholi ja narkootikume, kodust põgeneda, koolis vägivaldselt end kehtestama, või hoidub kooliskäimisest.

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

0

Eespool on öeldud, et agressiivsuse ületamist õpetades on kasvataja tähtis ülesanne asendada kehaline agressiivsus tundmuste sõnalise väljendamisega, suunata kaaslasi kimbutavat last rääkima, mis on teda ärritanud, ja otsima halva meeleolu põhjust.

Agressiivne laps

0

Edaspidine on ka pidev jälgimine, aga on ka perioodie, kus see infokogumine on intentsovsem *saadud andmete analüüsimine ( Info analüüs, nt mida saab järeldada, mida suudaks edasi teha jne. Info tõlgendamine on ka päris keerukas.

Erivajadustega laste Identifitseerimine

0

Eelnevast lähtudes on kasvatajate ülesandeks teadvustada vanemaile mängu kui lapse põhitegevuse olemus, mille kaudu lapse kõige efektiivsemalt ja samas pingevabalt omandab neid teadmisi- oskusi, mis eakohaseks arenguks on olulised.

LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a)

0

Eesti riigis on küll tasuta haridus aga sellegipoolest peab iga inimene maksma oma õppevahendite ja kooliürituste eest ise. Tihti on raamatute ja töövihikute eest maksustatav summa üsna suur ja tekitab vanematele peavalu.

Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas

0

Eelkoolipedagoogika – on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme.

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

0

Eduard viiralt – teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks Theodor Luts – üks filmindusele alusepanija, operaator ja ettevõtja.

Haridus Eesti kultuuris

0

Edukas õppimine on minu puhul vahetevahel õige meetodi leidmine, kuidas ühes või teises aines materjalid omandada, teinekord rahuldus sellest, et sain asiale pihta ja tublisti hakkama.

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos

0

Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

0

Edgar krull on kirjeldanud Sternbergi, Troffi ja Grigorenko katset, kus kolmanda klassi õpilasi ja kaheksanda klassi õpilasi võrreldi kolme erineva õpetamisviisi juures.

Praktiline inelligentsus

0

Eesti 12 - 18 aastsed tüdrukud ületavad IQ-testides varases teismeeas poiste tulemusi, kuid poisid saavutavad väikese paremuse tüdrukute üle alates 15. eluaastast.

Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta

0

Eelkooliealised lapsed on egotsentrilised, neil on väga tähtis oma „mina“ ja sellepärast ei suuda laps nooremas eas teiste inimeste tahtmiste ja soovidega arvestada.

Intellektuaalne areng (Piaget)

0

Eelkooliiga – 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents Varajane kainikuiga – 3: akad, füs, sots Hiline kainikuiga – üldine enesehinnang

Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana

0

Eelisseisus on üha enam rakendusliku kõrgharidusega inimesed ning seda põhjusel, et suur osa nende õppetööst hõlmab teadmiste praktilist rakendamist.

Täiskasvanute koolitamise probleemid

0

Eesti koolid on liialt humanitariseerunud ja isegi need noored, kes soovivad õppida kõrgkoolis tehnilisi ja reaalaineid, ei ole saanud vajalikke teadmisi.

Andekas laps

0

Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas laste arengutempo on kiire ja ühtlasi on ta ka vastuvõtlik kõigele pakutabale.

Andekas laps

0

Eesti kõrva - Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi presidendi Marek Metsmaa sõnul antakse Eestis aastas välja 3000-4000 kuuldeaparaati.

Portfoolio kuulmispuudest

0

Eesti õpekavas on kindlasti tugev külg see et laps õpib kõike korraga, ja valiku ta teeb siis kui veits targem ja suurem, ehk valik on mõistekam.

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

0

Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue.

Vaimupuudega lapse olemus ja puude põhjused. Väärtushinnangud vaimupuudega inimestest.

0

Eelarvamusliku inimesega on raske suhelda, sest tema suhtumine ja käitumine ei johtu mitte niivõrd suhtluspartneri käitumisest, kui iseenda arvamusest.

Konflikti psühholoogilised põhjused

0

Eelnevad etapid on edukalt läbitud, siis on suur tõenäosus, et töötajas kond arvab: „jah, me peaksime saama iseloomu edendavalks kooliks.

Pedagoogiline eetika. Seminarid.

0

Edasine samm – kõrgkool .Seal koolis olid koos parimad, kes igapäev tõestasid üksteisele oma taset, võistlesid parima tulemuse nimel.

Kasvatusteadused

0

Eesti riigikogu on vastu võtnud oma 50 strateegiat, üheks tähtsamaks neist on „Säästev Eesti 21”, mis suhestub oluliselt ka haridusse.

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

0

Ebatäiuslikus mehes on mingi kurjuse jõud, kuna ta vaim on liikuv ja korrapäratu; see ilmne ja ässitav pahelisus viib heast seisundist eemale.

Seneca moraalikirjad Luciliusele

0

Eesti lastel on enamlevinud lugemisraskusi kajastavateks tunnusteks veerimine, kohatud pausid ja kordused ning vältevead (Karlep 1985).

Referaat, Düsleksia.

0

Eelisaktsiate dividendid on enamasti kumulatiivsed, mis tähendab, et maksmata jäänud dividendid makstakse korraga ettevõtte pankrotistumisel.

Finantsjuhtimine

0

Eesti täienduskoolid on tekkinud ja arendanud oma tööd iseseisvalt ilma riikliku või omavalitsusliku halduse või majandusliku toetuseta.

Eesti koolid ja keele õpe välismaal

0

Edukas õppimene - on dünaamiline protsess, millega kaasneb mõlemate poolte (õpetaja, õppija) aktiivsus e. kostöö e. suhtlemine.

ÕPETAMINE JA JUHENDAMINE

0

Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist.

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

0

Eelnevat arvestades on arusaadav, et imikuid ja väikesi lapsi on vaja kaitsta õnnetuste ja eluohtlike olukordade eest 3. OHUD KODUS

Vanemate tähtsus lapse turvalise keskkonna loomisel

0

Eesti inimene on väga kärsitu ja loodab kohe näha muutusi ja arenemist oma lapses, kuid ise tehakse selleks väga vähe.

Mäng, mängimine, mängud

0

Edukaks õpetajatööks on vajalik õpilastega isiklikumal pinnal suhteid kujundava lähenemisviisi ehk strateegia teadvustamine.

Distsipliin koolis, õpetaja kui klassi juht ja suunaja

0

Edasijõudmiseks - kas õpilane suudab otsustada, kuidas on kirjalik sõnum seotud välise, mitteligioleva tegelikkusega.

Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“

0

Eesmärgi saavutamine on mõnus Igal inimesel on mõnus kui teda kiitakse tema tehtud töö eest, mis loomulikult ka lapsele.

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

0

Eeltoodud kasumiläved on aga ärirahanduslikus mõttes punktid, alates millest tegelikult projekt ennast veel ära ei tasu.

Finantsjuhtimine: Pangandus

0

Eesti riigis on see võimalik siis, kui rohelistel õnnestub inimesed keskkonnaprobleemidega rohkem kurssi viia.

Keskkonnapoliitilised ideed maailmas

0

Eesmärkides on ilmselt olemas keele ja matemaatika eesmärk, mida annab igasse kunstitegevusse integreerida.

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

0

Ebaökoloogiline on sellline, et kasutatakse mingeid teste, mille tulemusega õps ise ka ei oska peale hakata.

Erivajadustega laste Identifitseerimine

0

Eelnev õppematerjal on mõeldud IV klassi kunstiõpetuse tunni läbiviimiseks kujutamis- ja vormiõpetuse teemas.

VI moodul

0

Eestvaates on Downi sündroomiga lapsel reeglina ümar nägu. Küljelt vaadates mõjub profiil lamedana.

Downi sündroom - referaat

0

Eelõpetuses tähendab see laste omavahelist koostööd ning laste ja täiskasvanute vahelist suhtlemist.

Eeva Hujala raamatu \"Uuenev alusharidus\"

0

Eesmärkideks on kirjeldada õpilasele konkreetseid käitumisviise ja selgitada, miks need on valed.

Taasleitud käitumine

0

Eesti riigis on lastekaitse korraldatud kolmel tasandil: kohalikul, maakondlikul ja riiklikul.

Lastekaitse seaduse analüüs

0

Eelnevat õpi - ja töökogemust arvestatakse õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis.

Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel.

0

Eel - lasteaia rühma kuuluvad lapsed, kelle vanust vähemalt kaks ja pool aastat.

Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde

0

Ealine pedagoogika - uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east.

Eelkoolipedagoogika mõisted

0

Eel - e. inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus.

Poliitika ja valitsemise alused

0

Ee portaalis on võimalik leida meditsiini töötajatele veel täiendavaid koolitusi.

Elukestevõpe

0

Eel - ja järeltest ning õpetamine viidi läbi individuaalselt lapse kodus.

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

0

Eeskujuvõim tähendab inimese mõjuvõimu nende üle, kes tahavad temaga sarnaneda.

Konflikti psühholoogilised põhjused

0

Eesti waldorfkoolid on reeglina laste arvu poolest väikesed üldharidust andvad erakoolid.

Alternatiivpedagoogika referaat

0

Eelisaktsiate puhul on üheks aktuaalsemaks küsimuseks dividendid ja nende maksustamine.

Finantsjuhtimine

0

Eestvedajaks on õpetaja aga kõige tähtsamateks osavõtjateks on siiski lapsed.

Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)

0

Ebaefek - probleemi- S deviant- käitumine R tiivne dega lapsed E sesse H E

Pedagoogilise suhtlemise osade teemade konspekt

0

Eelnimetatud kontekstis on võimalik rääkida erinevatest võimalikest konfliktirollidest.

Konflikti psühholoogilised põhjused

0

Eelkõige õpetati - õpiti, kuidas käituda, ja mida teada jumalateenistuse käigus.

Kasvatus eri kultuurides

0

Eduelamuste – probleemse käitumisega laps on märkamist ja abi vajav laps.

Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus

0

Eetika - moraali puuduvad aruteinud hea ja halva, õige ja vale suhtest.

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

0

Eakaaslastelt õppimine on ka kindlasti üks asi, mille läbi laps õpib üsna kiiresti.

Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda

0

Eesti lapsed on reklaamiga nii harjunud, et ei kujuta elu ilma selleta ette.

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

0

Economic key – Gaian Economics – Living Well Within Planetary Limits.

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

0

Eesti 8 - ndate klasside õpilased osalesid uuringus 2003. aastal.

Kooli ajalugu ja tänapäev

0

Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab.

Laps ja mäng

0

Eelnevalt mainituna on õppimise kognitiivses käsituses kaks peamist suunda.

KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS

0

Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest.

Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs

0

Eesmärgini - huvitab see, kuidas iga hinna seest saada klots sisse.

Arengupsühholoogia loengukonspekt

0

Ebaturvaliselt kiindunud – võõras situatsioonis ei otsi ema, kui see lahkub.

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

0

Eellingvistiline periood - lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega.

Arengupsühholoogia loengukonspekt

0

Eeskuju andmine – autoriteetse õpetaja teod ja sõnad on kooskõlas.

Pedagoogiline psühholoogia eksam

0

Edasiandmiseks on võetud kasutusele selline näitaja nagu baaspunkt.

Finantsjuhtimine: Pangandus

0

Edasijõudmatuse tõttu – üliõpilane ei ole täitnud osakoormuse nõuet.

Õpingukorralduse test (Vastused)

0

Eemaletõmbumine on ennekõike sõltuvate ja sundkäitujate probleem.

Konflikti psühholoogilised põhjused

0

Eelneb õppimisele on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest.

Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“

0

Eesti ühiskond on muutunud mitmeti, kuid koolinormid veel mitte.

Kasvatusteadused muutuste ajateljel

0

Eduka õppe - ja kasvatustegevuse eelduseks on lapse huvi.

Referaat - Johannes Käis, sissejuhatus kasvatusteadusesse II

0

Eduke õppe - ja kasvatustegevuse eelduseks on lapse huvi.

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

0

Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.

Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam

0

Ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima.

Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs

0

Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid.

Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel.

0

Edu – saavutused, mida hindab ühiskond.

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

0

Eelkooliiga – tähelepanu püsivus on tõusnud.

Arenguspsühholoogia konspekt

0

Eelkooliiga on see aeg, kus on ikka rollimängud.

Arenguspsühholoogia konspekt

0

Ebavõrdsust maksu - , majandus- ja sotsiaalpoliitikas.

Haridus Soomes

0

Eelpooltoodud järeldusel on eriline tähendus meie oma ajale.

Urie bronfenbrenner

0

Ebaõnnestumis - ja süütunne  Depressioon

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

0

Eelkoolieas on ülekaalus jäljendamistung.

Laps waldorflasteaias

0

Eesti koolid on peamiselt ükskultuurilised.

Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes

0

Eakaaslasel on lapse arengus eriline roll.

Lapse areng koolieelses eas

0

Eesti täiendkool on oma iseloomult vabatahtlik.

Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde

0

Eest hoolitsenud on ka viljad palju magusamad.

Alternatiivpedagoogika analüütiline essee

0

Eeldatavad teadmised - Võivad olla erisugused.

Kõnetegevuse psühholoogia

0

Eakaaslastega on olulised lapse jaoks.

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

0

Eekbl laste - ja Noortetöö keskus.

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

0

Ebaõnnestumine – suhtu neutraalselt.

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

-1

Eelharidus – lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus – lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine