50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
227 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
estoonian
Õppematerjali autor
BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERI -MINE 1. ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERIMISE PROTSESS. Lasteaeda või kooli jõuavad lapsed erinevate eelteadmiste ja oskustega. Selleks, et õpetamine toimuks lapsest lähtuvalt, tuleb teha kindlaks, millisel tasemel laps hetkel on ja millised on tema eripärad õppimises. Alles selle põhjal saab otsustada, mida ja kuidas talle järgnevalt õpetada. Enamuse laste oskused-teadmised on piisavalt ühesugusel tasemel, et neid saaks õpetada enam-vähem ühtemoodi. Siiski märkavad õpetajad, et mõne lapse oskused-teadmised või käitumine erinevad rühma/klassi keskmisest sedavõrd, et nende edasiminek on tunduvalt aeglasem (andekate puhul aga kiirem) ja nende õpetamisel tuleb teha olulisi muudatusi. Nüüd, et milliseid muudatusi täpsemalt? Et seda otsustada, peab õpetaja mõistma, milles täpsemalt
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida
konkreetsemate oskuste omandamisega probleemid ilmnevad. IQ alla 70’ga lastel on keeruline õppida lugema ja arvutama, aga kui minna veel allapoole, siis näiteks IQ 50 on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Nii et mida madalam IQ seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega probleemid tekivad. Mida kõrgem IQ, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist. Mõnes mõttes on seltskond üksteisega suhteliselt sarnane kui võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam. Kellel on mõõdukas või raske VAA (vaimne alaareng), seal üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju
vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminekul kodu keskkonnast lasteaia keskkonda toimub laste arengule hinnangu andmises aga suur pööre, mis kandub tihti edasi kooli, ülikooli ja töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne
on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Juba nende oskuste omandamine võtab oluliselt rohkem aega kui lastel, kelle IQ on kõrgem. Nii et mida madalam IQ, seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega on probleemid. Mida IQ kõrgemaks läheb, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist. Mõnes mõttes on seltskond suhteliselt üksteisega sarnane kui võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam, kellel on mõõdukas või raske VAA, seal tulenevalt üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on
1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
AINE KOOD SHHI.03.009 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane - on kursis õpiraskuste tänapäevaste käsitlustega; - on kursisõpiraskuste psühholoogilise olemuse ja käitumuslike väljendustega; - on kursis tunnetusprotsesside arengu erisustega õpiraskustega lastel; - on kursis õpiraskustega laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu erisustega; - tunneb õpiraskustega laste arendamise põhimõtteid. ÕPPEMATERJALID World Health Organization (1999). F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired. Raamatus RHK-10 V peatükk. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 234243. World Health Organization (1999). F82 Motoorika spetsiifiline
Kui palju keel meie käitumist mojutab? Kas meie arusaam maailmast mõjutab ainult keel? Kui keel kõike väänab, kuidas siis üldse teadust arendab? Tõesti, keel suunab last ja viib edasi, aga sõltuvalt tegevusest on võimalik samm edasi astuda. Inimteadvus on seotud oluliselt hierarhilisusega. Päris teadvus on keeleüksustel ja sellele kõneleja toetub. Keel on seotud kultuuriga. Keel on üks suhtlusvahenditest ja märgisüsteemidest. Väikeste laste jaoks on füsiline kontakt on üks suhtlusvahenditest ja see on arendamiseks vajalik. (ka koolis oleks tgelt, aga seadused väga ei luba tänapäeval üldse). Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!! 2 LOENG: Peame eristama vahendidt ja selle kasutamist ehk keelt ja kõnet! Üks asi on oskus teksti/lauset moodustada, aga sedda on tarvis meil suhtlemiseks, Milles seisneb see künesuhtlemisprotsess? Milles on häda? Keeleteadus analüüsib keelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid