Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

Erivajadustega laste Identifitseerimine (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis nad siis teevad?
  • Mis roll on siis vanemal siiski?
  • Kus kohas läheb õpsi pädevuse piir?
  • Kuidas ja kuna tehakse erivajadused kindlaks?
  • MIDA mis see on?
  • Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse?
  • KES hindab Mida õps võiks uurida ja hinnata?
  • Miks kus ta pidama jääb?
  • KUIDAS hinnata Kuidas lapse uurimine käib?
  • Miks oskused tekivad?
  • Miks tingimustes oskused tekivad?
  • Mida saaks kasuatada jne?
  • Millega hindamine tegeleb?
  • Millega ühe lapse taset võrrelda et kas on ok või mitte?
  • Millisele üldistusastmeletasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama?
  • Mis juppideks saab jagada?
  • Kuidas infot vastu võtab infot eristab kuidas tp on lood?
  • Keskenduda kas leiab olulisema üles?
  • Kuidas õpetada kui neid üldoskusi pole lahti kirjutatud?
  • Mis problad mis eas võiks tekkida?
  • Millises arenguvaldkonnas ja millistes oskustes võiks probleem ilmneda?
  • Milles probleem võiks väljenduda?
  • Miks ei ole meil kogu aeg päev?
  • Mis on tähepanust kasu?
  • KESTUS kuidas seda uurida?
  • Mida taju teeb Mis tajust kasu on?
  • Kuidas uurida nt taju kiirust?
  • Kui tajukiirus on probleemne siis kuidas seda arendada?
  • Palju mõjutada Ja kuidas siis?
  • Millest väljendub suurte inimeste mõtlemine?
  • Kui kaua väiksed lapsed mltevad praktiliselt?
  • Mida siis pildid näed?
  • Kuidas uurida üldistamist?
  • Mis hõlmaks kõiki marju?
  • Mida mälu võimaldab?
  • Kuidas uurida lühimälu mahtu?
  • Mis on eeldatavasti mälujälg PÖÖRA tp mis laadi info lapsele paremini meelde jääb?
  • Miks vaja on dokumentatsiooni?
  • Milliseid teenuseid vajavad lapsed sültuvalt hälbe tüübist?
  • Kuidas toetada seda et lapsed oma kuulmisjääki kasutaksid?
  • Milles siis seisneb?
Vasakule Paremale
Erivajadustega laste Identifitseerimine #1 Erivajadustega laste Identifitseerimine #2 Erivajadustega laste Identifitseerimine #3 Erivajadustega laste Identifitseerimine #4 Erivajadustega laste Identifitseerimine #5 Erivajadustega laste Identifitseerimine #6 Erivajadustega laste Identifitseerimine #7 Erivajadustega laste Identifitseerimine #8 Erivajadustega laste Identifitseerimine #9 Erivajadustega laste Identifitseerimine #10 Erivajadustega laste Identifitseerimine #11 Erivajadustega laste Identifitseerimine #12 Erivajadustega laste Identifitseerimine #13 Erivajadustega laste Identifitseerimine #14 Erivajadustega laste Identifitseerimine #15 Erivajadustega laste Identifitseerimine #16 Erivajadustega laste Identifitseerimine #17 Erivajadustega laste Identifitseerimine #18 Erivajadustega laste Identifitseerimine #19 Erivajadustega laste Identifitseerimine #20 Erivajadustega laste Identifitseerimine #21 Erivajadustega laste Identifitseerimine #22 Erivajadustega laste Identifitseerimine #23 Erivajadustega laste Identifitseerimine #24 Erivajadustega laste Identifitseerimine #25 Erivajadustega laste Identifitseerimine #26 Erivajadustega laste Identifitseerimine #27 Erivajadustega laste Identifitseerimine #28 Erivajadustega laste Identifitseerimine #29 Erivajadustega laste Identifitseerimine #30 Erivajadustega laste Identifitseerimine #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 192 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor estoonian Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng ­ SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma

Pedagoogika
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus

Eripedagoogika
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

Alushariduse pedagoog
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
78
doc

Õpiraskuste psühholoogia

Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which

Eripedagoogika
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia



Lisainfo

Konspekt sisaldab kõigi loengute põhjalikku kokkuvõtet. Eksamipõhine ehk selle konsepkti järgi õppides saab eksamil väga hea tulemuse. Kohati esineb trükivigu.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

estoonian profiilipilt
estoonian: väga hea
16:24 15-10-2018





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun