Keskkonnapoliitilised ideed maailmas (0)

6.oktoober 2008
Koduse kontrolltöö küsimused ja vastused
Keskkonnapoliitilised ideed maailmas
1. Millised põhilised ideed iseloomustavad autoritaarset ja radikaalset
ökoloogilist mõtlemisviisi?
Autoritaarset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed:
*keskkonnaaktivistidest inimesed(rohelised), kes pole rahul liberaalse ökoloogia n.ö tagasihoidliku tegutsemisega ja sooviksid enese kätte riigi keskvõimu, et viia läbi muudatusi ühiskonnakorralduses, kultuuris, hariduses, majanduses ja teistes valdkondades keskkonna kaitsmise eesmärgil.
*ökofašism, mis pooldab maalähedast elu, kus loodust imetletakse ja austatakse ning seda ei kasutata kurjasti ära inimeste inda elu mugavamaks muutmise eesmärgil.
*inimesed ja nende tegevused ohustavad planeet Maad, seega oleks vaja inimeste hulka Maal piirata. Maad tuleks hinnata kui elusolendit.
*keskkonnamõju ja -omand oleks vaja õiglaselt jaotada kõigi elanike ja elanikkonna kihtide vahel, sõltumata nende sotsiaalsest, religioossest, soolisest, etnilisest, rassilisest vm kuuluvusest (keskkonnaõiglus). Kõigil elusolenditel on õigus turvalisele, tervele, jätkusuutlikule keskkonnale.
Radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed:

• puutumatu looduse säilitamise vajadus, igal elul on väärtus, keskkond pole loodud inimeste vajaduste teenimiseks(süvaökoloogia).
  
• Looduse õiglane kättemaks(ökoanarhism)
  
• enne keskkonnas toimuvaid muudatusi peab toimuma ühiskonnas suur sotsiaalne muutus(ökosotsialism)
  
• elada loodusega harmoonias, soodustada maaelu , elada kohalike ressursside arvelt, mitte „varastada“ neid teistelt (bioregionalism)
  
• naised ja naiste õigus on võrreldav loodude ja selle õigustega(ökofeminism)
  
• inimeste käitumine ja suhtumine keskkonda sõltub kõik nende endi mõtlemisest, väärtushinnangutest(ökopsühholoogia).
  

2. Kuidas lahendatakse inimtegevuse tulemusel kerkinud või kerkida võivaid
probleeme liberaalse, autoritaarse ja radikaalse ökoloogia seisukohalt?
Liberaalne ökoloogia pakub probleemide lahendamiseks välja keskkonnahariduslike kampaaniate levitamise võimaluse, ka teatud piirangud kaubanduses/turunduses(s.t nt igasugust kaupa ei lubata riiki importida) ja ka uudsete tehnoloogiate rakendamise võimaluse, et kaitsta keskkonda.
Autoritaarse ökoloogia seisukohalt on vajalik probleemide lahendamiseks reguleerida sündimust, inimeste elu piirata niivõrd, et suurem osa neist ei saaks enam keskharidust, rääkimata kõrgharidusest, ka ehituse, eratrantspordivahendite jm keelustamine. Inimesed peaksid põhijoontes pöörduma tagasi esivanemate elukommete juurde.
Radikaalse suuna pooldajate põhiseisukoht on, et tarbimisühiskond peaks väga tugevasti oma tarbimist piirama.

Põhierinevused keskkonnakaitsjate ja roheliste mõtteviisis.
Nii roheliste kui ka keskkonnakaitsjate eesmärk on loodust kaitsta ja säästa inimtegevuse halbadest mõjudest. Siiski rõhuvad rohelised rohkem sellele, et iga hinna eest jääks loodus puutumatuks. Rohelised tahaksidki teostada enda vaateid propageerivat keskkonnapoliitikat, seejuures jääksid unarusse teised inimestele vajalikud arengusuunad, kas või tehnoloogias . Rohelised arvavad , et oleks vaja rõhutada autoritaarsust, kuna ressursid saavad peagi osta ja nende kasutamist oleks vaja piirata. See-eest keskkonnakaitsjad otsivad võimalusi, et vähendada ja vältida inimese elukeskkonna saastamist ning kaitsevad loodusobjekte. Nende töö on enamasti ennetav, otsitakse alternatiivseid võimalusi, tehakse selgitustööd. Keskonnakaitsjad korraldavad looduse ja inimese vahelisi suhteid. Rohelised propageerivad vanu teada olevaid viise, kuidas loodust säästa ning otseloomulikult järgivad neid viise ise. Keskkonnakaitsjad ei keela looduslike ressursside kasutamist, vaid püüavad kasutamist reguleerida.
4. Eesti on defineerinud ennast liberaalseks riigiks. Kasutades Eesti riigi
kodanikuks olemise kogemust, tooge välja vastuolusid, mida näete
liberaalse ökoloogia toimimises meil. Mis on nende sisu?
Liberaalne ökoloogia leiab, et kuna loodus on inimeste jaoks kui kapital , siis seda tuleb hoolega majandada ning selleks on vaja kasutada head tehnoloogiat ja teadusuuringuid. Minu arvates pole me ökoloogiliselt just kõige liberaalsemad, kuna siin on küll loodus inimese jaoks miski, millest me saame kasu, kuid teiselt poolt, me ei tea veel, kuidas seda kasutada nii, et me ka loodusele midagi vastu annaks. Hetkel enamik meist ainult võtab looduselt, kuid ei anna talle midagi. Meil pole uusi tehnoloogiaid , mis aitaksid meie kasu saamise eesmärgil ka loodust kaitsta. See, mida loodus meilt tahab, ongi hoolitsus ja kaitse. Näiteks võib tuua selle, et Eestis olid hiljuti esimesed sellised valimised, kus sai oma hääl anda Rohelise Erakonna poolt. Roheline ideoloogia on siinmail veel nii nooruke, et keskkonna probleemide lahendamine pole lihtne. Meie inimesed paljud isegi ei tea probleemist. Hetkel on õppimise ja teadvustamise aeg.
5. Milline radikaalse ökoloogia vorm oleks Eestis rakendatav . Miks –
argumenteerige!
Arvan, et Eestis oleks rakendatav sotsiaalne ökoloogia, mis iseenesest põimub ökopsühholoogiaga. Ökosotsialism leiab, et enne kui keskkonnas võiks toimuda tähelepanuväärseid muutusi, peaks toimuma ühiskonnas üks suur sotsiaalne muutus. See sotsiaalne muutus saab toimuda ainult siis, kui tuleks miski, näiteks suur ökokatastroof, mis muudaks paljude inimeste elusid. Arvan, et see oleks üks vähestest asjadest, mis paneks inimesed tõeliselt mõtlema, vähemalt need, kes on tundnud katastroofi tagajärgi. Loodus suhtub meisse nii nagu meie temassegi suhtume. Ainult need inimesed, kes seda endale teadvustavad, saavad midagi muuta. Meil on vaja saavutada loodusega tasakaal, õppima loodust mõistma. Eesti riigis on see võimalik siis, kui rohelistel õnnestub inimesed keskkonnaprobleemidega rohkem kurssi viia. Üldiselt usun, et varsti jõuab siia arusaam, kus mõistetakse, et võime kaotada kõik, mis meil on. See arusaam võikski olla sotsiaalse ökoloogia vaate haripunktiks – toimuks suur sotsiaalne muutus, mis sillutaks tee inimeste ja looduse harmoonilisele elule. Pärast seda on kõik halb võimalik heaks teha.